sfs_veiledning_12_suojne.html.xml

Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Suojne	Udir.no - Suejnieh
Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Suojne	Suejnieh
Dásse: 5.-7. jahkedásse	Daltese: 5. -7. jaepiedaltese
Tiebmá: árbbedábálasj bargo	Aamhtese: aerpievuekien barkoeh
Álgadus	Aalkoe
Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 5.-7. jahkedásijn.	Daate øøhpehtimmiesoejkesje barkoem vuesehte 5.-7. jaepiedaltesisnie.
Máhtudakmihto máhtti vuojnnuj boahtet åhpadusmihtojn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.	Maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppij milta ja sijáv bargadahttijn árvustallá.	Øøhpehtimmiesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje.
Mierkki åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov.	Vueptesth akte øøhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem feerhmh.
Dát buojkulvis vuoset gåktu oahppe oahppi bágojt ja moallánagájt adnet gå suojnniji.	Daate vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh lïerieh baakoeh jïh dïejvesjh nåhtadidh gosse suejnieh tjoehpeminie jïh suejniem tjåhkoeminie.
Gárvvidus máhttá aneduvvat arvusmahttemin ja hábmen ietjá dåjmajda duola dagu guollim, gárvedimen guolijt, båndorsijdan ja vanntsabiggimin jnv..	Maahta soejkesjem nåhtadidh goh skraejrie jïh maalle jeatjah såarhts darjomidie goh gøøleme, gueliebarkoe, gaertenebarkoe jïh vinhtsebigkeme j. v.
Máhtudakmihto ML06S an	Maahtoeulmie LM06-S
Máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela	Maahtoeulmie 7. jaepiedaltesen mænngan
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Aerpievuekien maahtoe Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
adnet bágojt ja moallánagájt ma gulluji árbbedábálasj bargojda ja ságastallat mij bierggim le	baakoeh jïh dïejvesh nåhtadidh mah leah ektiedamme aerpievuekien barkojde jïh soptsestalledh mij bïerkenidh lea
Ietjá hiebalgis máhtudakmihto 7. jahkedáse maŋŋela	Jeatjah sjyøhtehke maahtoeulmieh 7. jaepiedaltesen mænngan
Tjálálasj guládallam (sámegielfágan)	Tjaaleldh gaskesadteme (saemienfaage)
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
åvddånahttet ietjas tjállusav ájádusás gárves buktagin, ja árvustallat tevsta åvddånimev respånsa milta	jïjtse tjaalegem evtiedidh åssjaldahkeste dorjesasse, jïh tjaalegen evtiedimmiem vuarjasjidh våaroemisnie responseste
adnet hiebalgis gáldojt ja diehtogirjijt tevstaj bargadijn	gaaltijh jïh bïevnesegærjah nåhtadidh gosse tjaalegigujmie berkieh
adnet digitála ræjdojt tjállemprosessan ja interaktijvatevstaj buvtadimen	digitale tjaelemedïrregh nåhtadidh tjaelemebarkojne jïh gosse interaktijve tjaalegh dorje
árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstajt	jïjtsh jïh mubpiej tjaalegh vuarjasjidh
Njálmálasj guládallam (sámegielfágan)	Njaalmeldh gaskesadteme (saemienfaage) Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
fáhkaássjev njálmálattjat åvddånbuktet viehkkenævoj jali daj dagá	aktem faageaamhtem åehpiedehtedh viehkiedïrregigujmie jallh bielelen
adnet diedulattjat sámegielbágojt ja moallánahkkojt	saemien baakoeh jïh dïejvesh voerkeslaakan nåhtadidh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Eatnemefaage Almetje eatnamisnie Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
gárvedit ja oassálasstet luonndoresursajt, subtsastit tjerdaj birra ávkeduvvi ja ságastallat manen tjuohppamájgge le dáhpádusáj vuoksjuj luondon	soejkesjidh jïh meatan årrodh eatnemen vierhtijste nuhtjedh, aarhti bïjre soptsestidh mah åtnasuvvieh, jïh soptsestidh mannasinie eatnamistie vierhtieh veedtjie vihties boelhken
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Duedtie jïh designe Duedtie åtnoen gaavhtan jïh designe Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
åhtsåt ábnnasijt ja gárvedit dájt duodjemateriállan ja ájádallat vájkkudusájt guoddelis åvddånimev, birrusijt ja árvvoháhkuhibme	iebnh veedtjedh jïh dejtie duedtie-iebnine darjodh jïh illedahkh monnehke evtiedæmman, byjresasse jïh aarvoesjugniedæmman vuarjasjidh
Åhpadusmihttomiere	Lïerehtimmieulmie
Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ja åhpadusmihttomiere le lávkke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.	Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, jïh lïerehtimmieulmieh leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Oahppe galggá máhttet	Learohke edtja maehtedh
adnet bágojt majt la oahppam	lïereme baakoeh nåhtadidh
gåvå vuodon tiemá birra ságastit	aamhtesen bïjre soptsestidh våaroeminie guvvine
tiemá birra subtsastit	aamhtesen bïjre soptsestidh
gatjálvisájt tiemá birra vásstedit	gyhtjelassh vaestiedidh aamhtesen bïjre
tiemá birra gatjálvisájt gatjádit	gyhtjelassh gihtjedh aamhtesen bïjre
tevstajt gåvåjda tjállet tiemá birra	tjaalegem tjaeledh guvvide aamhtesen bïjre
Vuodotjehpudagá	Vihkielommes maehtelesvoeth
Máhttet låhkåt: Oahppe tiemá birra tevstajt låhki	Maehtedh lohkedh: Learohkh tjaalegh aamhtesen bïjre luhkieh
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe adni bágojt ja moallánagájt ma gulluji árbbedábálasj bargojda hiebalgis vidjurijn, ja mujttali, ságasti ja tjoahkkájgiessi tiemáv.	Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh baakoeh jïh dïejvesjh nåhtadieh mah leah gårredamme aerpievuekien barkojde sjyøhtehke ektiedimmine, jïh dah vaajestieh, aamhtesen bïjre soptsestellieh jïh aamhtesem tjåanghkan giesieh.
Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe diedojt tiemá birra tjálesti ja tevstajt gåvåjda tjálli.	Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh riektesh aamhtesen bïjre tjaeliestieh, jïh tjaalegh guvvide tjaelieh.
Máhttet digitála ræjdojt adnet: Oahppe tjállemprográmman tjálli ja digitála kámeráv adni.	Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh aktene tjaelemeprogrammesne tjaelieh jïh digitale kaameram nåhtadieh.
Gárvedibme	Soejkesjimmieh
Åhpadiddje tjadát muhtem ådå bágojt ja moallánagájt suojnnima birra.	Lohkehtæjja naan orre baakoej jïh dïejvesi bïjre soptseste mah leah ektiedamme aamhtesasse suejnieh.
Álgget ådå moallánagáj máhttá dagáduvvat moatte láhkáj, duola dagu gåvvå- ja báhkolottov ja báhkobiŋguv jnv adnet.	Maahta orre dïejvesh joekehtslaakan lïerehtidh, vuesiehtimmien gaavhtan guvvie-jïh baakoelotto ’ m jïh baakoe-bingo ’ m nåhtadidh.
Gåktu oahppe máhtti ådå bágojt oahppat, gehtja artihkal báhkooahppama birra ja artihkal oahppamstrátegijaj birra bagádallamin ieŋŋilsa oahppamplánan.	j. v. Juktie raerieh gaavnedh guktie learohkh maehtieh orre baakoeh lïeredh, vuartesjh artihkele baakoelïeremen bïjre jïh artihkele lïerehtimmiestrategiji bïjre bïhkedimmesne dan learoesoejkesjasse eengelsken gïelesne.
Åhpadiddje máhttá tjavgga låhkåt tevstav suojnij birra oahppijda gudi ságasti aktan sisano, bágoj ja moallánagáj birra.	Lohkehtæjja maahta aktem tjaalegem lohkedh suejniej bïjre learoehkidie, mah ektesne soptsestieh sisvegen, baakoej jïh dïejvesi bïjre.
Åhpadiddje ja oahppe gatjádi tevsta birra, ja oahppe vásstedi.	Lohkehtæjja jïh learohkh gyhtjelassh tjaalegasse gihtjieh, jïh learohkh dejtie vaestiedieh.
Oahppe ietja tiemá birra tevstajt låhki.	Learohkh jïjtje tjaalegh aamhtesen bïjre luhkieh.
Gehtja vaj tevstajn li moattelágásj gássjelisvuodadáse.	Geehth guktie dah tjaalegh leah joekehts geervegraadine.
Resurssaulmusj máhttá boahtet ja subtsastit gåktu suojnijt suoddat ja gárvedit dajt.	Akte vierhtiealmetje maahta båetedh soptsestidh guktie suejnieh tjuahpa jïh tjohke.
Oahppe ságájdahtti suv.	Learohkh daam almetjem gihtjehtieh.
Hiehpá buoragit ja le ávkálasj resurssaulmusj maŋen le ålles prosessa tjadá.	Hijven sjeahta jïh sæjhta joekoen nuhteligs årrodh vierhtiealmetjh meatan utnedh abpe barkosne.
Oahppe gávnni gåvåjt moattelágásj suojnijs nehtan ja / jali sjaddogirjijn ja tjálli daj birra.	Learohkh guvvieh gaevnieh ovmessie såarhts suejnijste gaskeviermesne jïh / jallh sjædtoegærjine jïh dej bïjre tjaelieh.
Oahppe gæhttji filmav Med sennagress i støvlene.	Learohkh dam filmem Med sennagress i støvlene vuejnieh.
Loahppabarggon ságasti oahppe filma sisano birra, ja mujttali sisanov.	Goh minngiebarkoe learohkh soptsestieh filmen sisvegen bïjre, jïh sisvegem vaajestieh.
Åhpadiddje åhtså ájge bále vædtsagijt majda le dárbbo ålggodåjmajn.	Lohkehtæjja åvtelhbodti gaavna dejtie dalhketjidie mah leah daerpies dan barkose ålkone.
Oahppe ja / jali åhpadidddje gåvvi madin oahppe ålggon barggi.	Learohkh jïh / jallh lohkehtæjja guvvieh vaeltieh mearan learohkh ålkone berkieh.
Gåvå galggi loahppabargon aneduvvat.	Edtja guvvide minngiebarkosne nåhtadidh.
Oahppamdåjma	Lïerehtimmiedarjome
1. Suojn nit	1. Suejnieh tjoehpedh
Ålles prosessa tjadá le ájnas åhpadiddje adná riekta nammadusájt vædtsagijn, buvtagijn ja prosessajn.	Abpe barkosne lea vihkeles lohkehtæjja dejtie reaktoe nommide nåhtede dïrregidie, dorjesidie jïh ovmessie barkojde.
Oahppe galggi aj adnet dájt bágojt bargadahttijn.	Learohkh edtjieh aaj dejtie nommide nåhtadidh gosse barkeminie.
Åhpadiddje subtsas gånnå gávnnat suojnijt.	Lohkehtæjja soptseste gusnie maahta suejniem gaavnedh.
Suojnnesajen vuoset åhpadiddje iesjguhtik tjerdajt ja vuoset ja tjielggi gåktu suojnijt.	Suejnie-tjuahpesne lohkehtæjja ovmessie såarhth vuesehte jïh vuesehte jïh buerkeste guktie suejniem tjuahpa.
Åhpadiddje gånsijn suojnijt suoddá ja tsábmá dajt.	Lohkehtæjja suejniem tsaapma jïh dam tjomhpine beaja.
Bargadahttijn tjielggi ja subtsas oahppijda mij dáhpáduvvá, ja gåktu dagáduvvá.	Abpe tijjen learoehkide soptseste jïh buerkeste maam dorje, jïh guktie.
Maññela oadtjo oahppe ietja gæhttjalit.	Mænngan learohkh åadtjoeh jïjtje pryøvedh.
Gå oahppe li gærggam suoddat ja tsábmet, vuoset ja subtsas åhpadiddje gåktu bilkkit suojnijt.	Gosse learohkh gaervies tjoehpedh jïh tjomhpine bïejedh, dle lohkehtæjja vuesehte jïh buerkeste guktie tjohke.
Gå oahppe li suojnijt bilkkim, de tjadni dajt aktan guokta ja guokta, gatsosti dajt ja de vierttiji da gåjkkåt.	Gosse learohkh tjohkeme, tjuara suejniem gajhkedidh.
Suojnijt aj dåhkkiji vierradit, de sjaddi jårbbis viera.	Gosse suejnie gajhkedamme, dle lohkehtæjja vuesehte guktie suejniem pruvnelde.
Oahppe oadtju ietja gæhttjalit vierradit..	Mænngan learohkh åadtjoeh jïjtje pryøvedh pruvnieldidh.
Madin oahppe barggi, de åhpadiddje vádtsá iesjgeñga oahppe milta ja ságas majt sij dahki nav vaj oahppe hárjjáni moallánagájt adnet ja nammadit dåjmajt.	Mearan learohkh barkeminie, dle lohkehtæjja bïjre jarkan vaadtsa jïh fïereguhtine soptseste dan bïjre learohke dorje, guktie learohkh haarjanimmiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh jïh baakoeh bïejedh darjomidie.
Oahppe ságasti guhtik guojmijnisá madin barggi, ja hasoduvvi nubbe nubbáj biedjat gatjávisájt majt sij vásstedi bargadahttijn.	Learohkh sinsitnine soptsestieh mearan barkeminie, jïh edtja dejtie madtjeldehtedh sinsitniem gihtjedh jïh vaestiedidh gosse barkeminie.
2.	2.
Loahppabarggo skåvlån	Minngiebarkoe skuvlesne
Gå oahppe galggi tjállet gåvåjda, máhttá dát dagáduvvat moatte láhkáj.	Gosse learohkh edtjieh guvvide tjaeledh, maahta daam joekehtslaakan darjodh.
Oahppe aktu barggi, guovtes ja guovtes jali juohkusijn.	Learohkh oktegh berkieh, gøøkti gøøkti jallh dåehkine.
Oahppe válljiji gåktu sij sihti gárvedit ja åvddånbuktet ståffav.	Learohkh veeljieh guktie sïjhtieh aamhtine barkedh jïh aamhtem åehpiedehtedh.
Sij adni gåvåjt majt sij jali åhpadiddje le válldám.	Dah guvvide nåhtadieh mah dah, jallh lohkehtæjja vaalteme.
Oahppe tjuorggi prosessav ja tevstajt gåvåjda tjálli.	Learohkh barkoem guvviedieh jïh tjaalegem tjaelieh guvvide.
Dáv máhtti sij åvddånbuktet njálmálattjat klássa åvdån.	Dam maehtieh klaassese njaalmeldh åehpiedehtedh.
Jus oahppe sihti dahkat digitála subttsasav, máhtti gåvå skánniduvvat ja vuorkkiduvvat åvddånbuktemprográmmaj.	Jis learohkh sïjhtieh digitale soptsesem darjodh, maahta guvvide skannadih jïh akten åehpiedehtemeprogrammen sijse bïejedh.
Ienep barggobuojkulvisá oahppijda:	Daesnie aaj naan laavenjassh learoehkidie:
Sij dahki siejnneavijsav gånnå le tæksta gåvåjda	Dah viedtjeplaeriem darjoeh tjaalegigujmie guvvide.
Sij dahki digitála subttsasav gånnå åvddånbuktemprográmmav adni.	Dah aktem digitale soptsesem darjoeh viehkine åehpiedehtemeprogrammeste.
Gåvåjt válljiji, tevstajt gåvåjda tjálli, vuorkkiji gåvåjt ja låhki sisi tevstajt dajda.	Dah guvvieh veeljieh, tjaalegh guvvide tjaelieh, guvvide daatovren sijse bïejieh jih tjaalegem luhkieh dejtie.
Dát máhttá maŋutjissaj vuoseduvvat stuorsjerman dåjda iehtjádijda klássan.	Minngemosth maahta dam dejtie mubpide klaassesne vuesiehtidh.
Sij dahki gåvvåvuosádusáv gånnå vuosádusprográmmav adni.	Dah guvvieåehpiedehtemem darjoeh jïh aktem åehpiedehtemeprogrammem nuhtjieh.
Sij dahki girjev páhppárij jali pc ’ aj, ja biedji gåvåjt ja tevstajt dajda tjálli.	Dah gærjam paehpierisnie jallh pc ’ sne darjoeh, jïh guvvieh dan sijse bïejieh jïh tjaalegh dejtie tjaelieh.
Hiebadum åhpadus	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Oahppe máhtti tjállet jur ájnegis bágojt ja gárgadisájt gåvåjda jali guhkep tevstajt.	Learohkh maehtieh dovne aktegs baakoeh jallh raajesh tjaeledh guvvide, jallh guhkebe tjaalegidie.
Man ålov guhtik barggá ja man ruvva soajttá årrot moattelágásj.	Barkoeveahka jïh man varke edtja barkedh maahta jeereldihkie årrodh.
Muhtem oahppe máhtti dættov biedjat ietjas bargov njálmálattjat åvddånbuktet.	Muvhth learohkh maehtieh sov åejviebarkoem njaalmeldh åehpiedehtedh.
Guhkásåhpadibme	Maajhøøhpehtimmie
Dánna le sierraláhkáj ájnas gullat jus oahppen le nágin ietjas lahkusin gejna sij máhtti ságastit tiemá birra, jali gejt sij máhtti ságájdahttet.	Daesnie joekoen vihkeles govledh mejtie learohke naaken sov voenges byjresisnie åtna mejnie maahta aamhtesen bïjre soptsestidh, jallh maahta gihtjehtidh.
Dát åhpadimgárvvidus máhttá tjanáduvvat hospiterimåhpadussaj.	Daam øøhpehtimmiesoejkesjem maahta akten guessieviesehtæmman sjïehtedidh.
Hospiterimåhpadus le dat gávdda gånnå oahppijn gænna li guhkásåhpadime sámegielfágan, hospiteriji skåvlån gåsstå oadtju guhkásåhpadimev.	Guessieviesehtimmie lea dïhte boelhke learohkh mah maajhøøhpehtimmiem saemiengïelesne utnieh, leah guessine dejnie skuvline mestie øøhpehtimmiem åadtjoeh.
Dábálsj le divna jali juohkusa oahppijs gudi tjuovvu guhkásåhpadimev, båhti avta bále hospiterimåhpadussaj.	Siejhme gaajhkesh, jallh dåehkieh learoehkijstie mah maajhøøhpehtimmiem åadtjoeh, seamma boelhken båetieh guessieviesehtæmman.
Hospiterimåhpadusá nalluj oassálassti oahppe barggoprosessan ja gåvviji.	Guessieviesehtimmesne dah learohkh leah meatan barkosne jïh guvvieh vaeltieh.
Loahppabarggo máhttá dagáduvvat maŋŋela gå oahppe ja åhpadiddje vas æjvvali nehtan.	Maahta minngiebarkoem mænngan darjodh gosse learohke jïh lohekhtæjja vihth nedtesne gaavnesjieh.
Giehpedittjat guládallamav åhpadiddje ja oahppe gasskan le ávkken dokumentajt juohket åhpadusvuodon.	Juktie gaskesadtemem aelhkebe darjodh lohkehtæjjan jïh learohken gaskem, dle akte aevhkie tjaatsegidie aktene lïerehtimmiesijjesne juekedh.
Árvustallam	Vuarjasjimmie
Oahppe oadtju avtatrájes árvustallamav tjáledahttijn, ja árvustallamij le åhpadusmihttomiere vuodon.	Vuarjasjimmie iktemearan Learohkh ahkedh bïhkedimmiem åadtjoeh tjaelemebarkosne, jïh dah lïerehtimmieulmieh leah våarome bïhkedæmman.
Ájnas le åhpadiddje låggŋi åvddån mij le vuogas tevstan, ja nanni dav.	Vihkeles lohkehtæjja bæjjese lutnjie dïhte mij lea hijven tjaalegisnie, jïh vielie dejnie barka.
Dahkkir vuogas merka máhtti liehket jus oahppe tjuovvu tiemáv jali tæksta buoragit gåvvåj jali gåvåjda hiehpá.	Dagkerh hijven aath maehtieh årrodh learohke jïjtjemse aamhtesasse høølteste, jallh tjaalege hijvenlaakan guvvese jallh guvvide sjeahta.
Máhttá liehket oahppe le tjiehppe tjálátjjit guhka gárgadisájt, le váttuk mujttet merkajt dagu tjuogga ja gatjálvismærkka ja tjállá stuorbokstávajn daj merkaj maŋŋela.	Maahta årrodh learohke lea væjkele ellies raajesh tjaeledh, lea væjkele væhtah goh punktum jïh gihtjemevæhtam mujhtedh, jïh stoerre åvtebokstaavem daej væhtaj minngesne tjaala.
Åhpadiddje diedet majt oahppe máhttá dahkat vaj buoret tevstav.	Lohkehtæjja bïevnesh bååstede vadta mejnie learohke maahta barkedh juktie tjaalegem bueriedidh.
Åhpadiddje alot oahppijt tjálátjit gå konkrehtalasj diedojt vaddá majt sij máhtti ja majna sij vierttiji åvddålijguovlluj barggat ja makkir vuogijn.	Lohkehtæjja maahta learoehkidie madtjeldehtedh tjaeledh, jïh dejtie vihties bïevnesh bååstede vedtedh man bïjre haalvoeh, jïh mejnie dah byøroeh vielie barkedh jïh guktie.
Oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustalli	Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh.
Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustallat	Lissine dam vuarjasimmiem iktemearan lohkehtæjjeste, learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh.
Iesjárvustallambuojkulvisá	Naemhtie jïjtsevuarjasjimmie maahta årrodh
Bágo ja moallánagá	Baakoeh jïh lahtesh
Dádjadav bágov gå guláv jali lågåv dav	Guarkam baakoem gosse dam govlem jallh lohkem
Máhtáv tjielggit mij la bágo sisadno	Maahtam baakoen ulmiem buerkiestidh
Máhtáv bágov gárgadisán adnet	Maahtam baakoem raajesisnie nåhtadidh
suojnnim.	suejnieh tjoehpedh
suojnijt suoddat.	suejnieh tjomhpine bïejedh
suojnijt tsábbmet.	tjåhkodh
suojnijt bilkkit.	suejnieh pruvnieldidh
suojnijt vierradit.	tjahkeme, tjåhkome (mejnie suejniem tjåhkodh)
Åhpadusmihttomiere	Lïerehtimmieulmie
Dáv iv nuoges buoragit máhte	Im daam nuekies hijven maehtieh
Dáv máhtáv	Daam maahtam
Dáv máhtáv huj buoragijt	Daam joekoen hijven maahtam
Máhtáv ådå bágojt adnet.	Maahtam orre baakoeh nåhtadidh
Máhtáv ságastit suojnij birra gå gåvåjt vuojnáv.	Maahtam suejniej bïjre soptsestidh gosse guvvieh vuajnam
Máhtáv subtsastit suojnnima birra.	Maahtam suejniebarkoen bïjre soptsestidh
Máhtáv vásstedit gatjálvisájt suojnij birra.	Maahtam gyhtjelassh suejniej bïjre vaestiedidh.
Máhtáv gatjádallat suojnij birra.	Maahtam gyhtjelassh gihtjedh suejniej bïjre.
Máhtáv tjállet tevstajt gåvåjda ma vuosedi suojnnimav.	Maahtam tjaalegem tjaeledh guvvide mah suejniebarkoem vuesiehtieh.
Oarjjelsámegiellaj	Vierhtieh
Julevsámegiellaj:	BULL, ELLA HOLM 2001: Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh.
Gøran Andersen: Láttakjáhke ja biernnajáhke, Báhko 2005	Jokkmokk: Samernas utbildningscentrum.
Muhtem gåvå suojnnima birra: http://www.ajtte.com/wp-content/uploads/2010/10/Ekosockarskoh%C3%B6-text-o-bild.pdf	FJÄLLGREN, LAILA - ANDERSSON, ELSA 1983: Mujtesh. Sameskolstyrelsen.
Dárogiellaj	Filme: Suejnie-tjuahpesne
Filmma:	Nøørjen