sfs_veiledning_15_undervisningsopplegg-be.html.xml

Udir.no - Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Udir.no - Dïejvesh mah båatsosne åtnasuvvieh Moallánagá ma boatsojæládusán aneduvvi Dïejvesh mah båatsosne åtnasuvvieh Dásse: 8.-10. jahkedáse Daltese: 8.-10. Ájgge: guhtta tijma skåvlån ja akta biejvve gárden jaepiedaltese Aamhtesh: dïejvesh båatsosne Tijje: 6 tæjmoeh skuvlesne jïh aktem biejjiem aktene giedtesne Álgadus Aalkoe Dánna åhpadiddje gávnná buojkulvisájt gåktu sån máhttá hiebadit åhpadusáv nav vaj oahppe jåksi 10. jahkedáse máhtudakmihtojt. Daesnie lohkehtæjja vuesiehtimmieh gaavna guktie satne maahta øøhpehtimmiem sjïehteladtedh guktie learohkh maahtoeulmide 10. jaepiedaltesisnie jeksieh. Dán åhpadimgárvvidusán vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke máhtudakmihtojt jåksåt. Daennie øøhpehtimmiesoejkesjisnie dle vuesiehtamme guktie maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh. Åhpadimgárvvidusán le muhtem barggamvuoge, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja sijájt bargadahttijn árvustallá. Øøhpehtimmiesoejkesjisnie sjyøhtehke barkoevuekieh, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje. Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti barggat åhpatjit moallánagájt ma li boatsojæládusán. Daate øøhpehtimmiesoejkesje lea akte vuesiehtimmie guktie learohkh maehtieh barkedh dïejvesh lïeredh mah leah sjyøhtehke båatsosne. Sæmmi láhkáj le máhttelis hiebadit dáv gárvvidusáv ietjá tiemájda gå barggá árbbediedoj, duola dagu guollim ja ednambarggo. Seammalaakan maahta daam soejkesjem sjïehteladtedh jeatjah aamhtesidie gosse aerpievuekien daajrojne barka, vuesiehtimmien gaavhtan gøøleme jïh jåartaburrie. Máhtudakmihto ML06-S an Maahtoeulmie LM06-S Máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela Maahtoeulmie 10. jaepiedaltesen mænngan Árbbedábálasj máhtto Aerpievuekien daajroe Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh adnet bágojt, moallánagájt ja moalgedimvuogijt ma guosski luonnduj baakoeh, dïejvesh jïh lahtesh nåhtadidh mah leah eatnamasse ektiedamme Tjálalasj guládallam Tjaaleldh gaskesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh moalgget dárkkelit ja tjielggasit ja adnet målsudahkes báhkoboanndudagáv duon dán tevstan jïjtjemse veele tjïelkesidh, jïh jeereldihkie jïh gellieligke baakoejgujmie ovmessie såarhts tjaaleginie Ietjá guoskavasj máhtudakmihto 10. jahkedáse maŋŋela Jeatjah sjyøhtehke maahtoeulmieh 10. jaepiedaltesen mænngan Njálmálasj guládallam Njaalmeldh gaskesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh jådedit tjåhkanimijt ja dágástallamijt ja refererit dajs, åvddånbuktet vuojnojt ja árvustallat mij le ássjásasj argumentasjåvnnå aelhkie håalemh, åehpiedehtemh, toelhkestien lohkemem, råållespïelh jïh dramatiseringem tjïrrehtidh, ovmessie dåastojidie sjïehtedamme Åhpadusmihttomiere Lïerehtimmieulmie Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh. adnet hiebalgis, sáme moallánagájt gå boahttsu ja boatsojæládusá birra ságasti Gosse aamhtese båatsoe, learohkh edtjieh maehtedh adnet hiebalgis, sáme moallánagájt gå boahttsu ja boatsojæládusá birra tjálli dejtie sjyøhtehke, saemien dïejvesidie nåhtadidh gosse bovtsen jïh båatsoen bïjre soptsestieh Vuodotjehpudagá Vihkielommes maehtelesvoeth Máhttet låhkåt: Oahppe låhki fáhkatevstajt boahttsuj ja boatsojæládusá birra girjijn ja internehtan, ja låhki ietjasa tevstajt. Maehtedh lohkedh: Learohkh faagetjaalegh bovtsen jïh båatsoen bïjre luhkieh gærjine jïh gaskeviermesne, jïh sijjen jïjtsh tjaalegh luhkieh. Máhttet njálmálattjat åvddåbuktet: Oahppe gulli ja adni moallánagájt ja nammadusájt skåvlån ja gárden. Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh dïejvesh jïh lahtesh guvlieh jïh nåhtadieh skuvlesne jïh giedtesne. Ságasti ulmutjij æládusán. Dah almetjigujmie båatsosne soptsestieh. Åvddånbukti juohkusa bargov skåvlån sige guhtik guojmmásisá ja æjgádijda. Dah dåehkien barkoem skuvlesne åehpiedehtieh, dovne sinsætnan jïh eejhtegidie. Máhttet rieknit: Gå oahppe li gárden, galggi merusti sulli galla boahttsu åvtå bále gárddáj luojteduvvi, galli viedtji trøaj ja galla miese li danna åvtå bále. Maehtedh ryøknedh: Gosse learohkh giedtesne, aerviedieh ovrehte man gellie bovtsh geadtan tsaekieh fïerhten aejkien, man gellie aejkieh bovtside geadtan tsaekieh, jïh man gellie miesieh desnie fïerhten aejkien. Jus la almulasj boatsojlåhkåm, hiehpá tjuovvot dav ja oahppat gåktu ja manen dát tjadáduvvá. Jis byøgkeles bovtseryøkneme, dle sjeahta dam fulkedh jïh lïeredh guktie, jïh mannasinie dam dorje. Máhttet digitála vædtsagijt adnet: Oahppe tjálli dáhtámásjijnajn ja vuorkkiji digitála gåvåjt ja / jali filmajt bargon. Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh: Learohkh daatamaasjinesne tjaelieh jïh digitale guvvieh jïh / jallh filmem barkose bïejieh. Gárvedime Soejkesjimmieh Oajvveulmme dájna bargujn le oahppe oahppi ådå moallánagájt ma boatsojæládussaj gulluji, vaj sij stuoredi ietjasa báhkoboanndudagáv. Daan barkoen åejvieulmie lea dah learohkh orre dïejvesh lïerieh mah leah båatsose ektiedamme, guktie dah sov baakoeveahkam vijredieh. Gå oahppe galggi oahppat ådå moallánagájt, vierttiji gulldalit, gæhttjat, dádjadit, javllat ja adnet moallánagáv moaddalágásj dilijn, sige njálmálattjat ja tjálálattjat. Gosse learohkh edtjieh orre dïejvesh lïeredh tjuerieh goltelidh, vuejnedh, guarkedh, jiehtedh jïh dïejvesem nåhtadidh gelline tsiehkine, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh. Dánna hiehpá adnet DHO-sjiemáv gå åhpadiddje galggá guoradallat majt oahppe boatsojæládusás diehti, makkir moallánagájt dåbddi ja majt sihti diehtet. Daesnie sjeahta DSL-goerem nåhtadidh gosse lohkehtæjja edtja goerehtalledh maam learohkh båatsoen bïjre daejrieh, mah dïejvesh dah demtieh jïh maam sïjhtieh daejredh. Gå oahppe barggi moallánagáj tiemán, máhtti adnet nannimtjállagav Gosse learohkh aamhtesen dïejvesigujmie berkieh, maehtieh gaarkenotaatem nåhtadidh. Hiebalgis moallánagá máhtti liehket moallánagá dáj birra Sjyøhtehke dïejvesh maehtieh dïejvesh årrodh boatsojæládus båatsoen bïjre boahttsu guolgabájnno oajven ja gårodin bovtsen klaeriej bïjre åejjesne jïh kråahpesne boahttsu áldar bovtsen aalteren bïjre boahttsu tjoarve bovtsen tjåerviej bïjre tjårvij hábme tjåervien haamoen bïjre årek ja vátjav hurries- jïh minngeles boatsojmerka mïerhki bïjre ruovddegieja boahttsun mïerhken nejpiegieji bïjre Åhpadiddje tjielggi Lohkehtæjja buerkeste gåktu mærkkom dáhpáduvvá guktie miesieh mïerhkesje dábálasj ruovddegiejaj namájt nejpiegieji siejhmemes lahtesh nammadusájt guolggabájno oajven ja gårodin dïejvesh goelken klaeride åejjesne jïh kråahpesne nammadusájt åres ja niŋŋelis boahttsu áldara milta dïejvesh hurries- jïh minngelesbovtside aalteren mietie tjoarvvenammadusájt tjåervien dïejvesh Åhpadiddje viertti åvdutjis gávnnat diedojt bájke birra majt oahppe galggá guossidit. Lohkehtæjja tjuara åvtelhbodti bïevnesh gaavnedh dan sijten bïjre maam learohkh edtjieh vaaksjodh. Åhpadiddje viertti bagádit gånnå diedojt gávnni, duola dagu girjjenamájt ja næhttaadressajt, ja gejt le mávsulasj guládallat, duola dagu muhtemijt boatsojæládusán. Lohkehtæjja raereste gusnie maehtieh bïevnesh gaavnedh, vuesiehtimmien gaavhtan nommh gærjine jïh nedtesæjrojne, jïh giejnie maahta nuhteligs årrodh gaskesadtedh, vuesiehtimmien gaavhtan naaken båatsosne. Oahppamdåjma Lïerehtimmiedarjomh Oahppam galggá dáhpáduvvat sige skåvlån ja gárden. Lïerehtimmie edtja dovne skuvlesne jïh giedtiebealesne årrodh. Oahppe barggi juohkusijn. Learohkh dåehkine berkieh. Divna juohkusa máhtti barggat sæmmi bargujn, jali válljiji vaj oadtju juollodum guhtik tiemáv. Gaajhkh dåehkieh maehtieh dejnie seamma barkedh, jalllh veeljieh jallh åadtjoeh aktem fïereguhten aamhtesem. Juogosbarggo vaddá oahppijda sosiála hárjjidusav, ja oadtju máhttelisvuodav moallánagájt adnet majt oahppi gå guládalli nubbe nuppijn. Dåehkiebarkoen tjïrrh learohkh sosijale haarjanimmiem åadtjoeh, jïh nuepiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh mejtie lïerieh, gosse sinsitnine soptsestellieh. Juohkusa gávnni diedojt ietjasa tiemá birra lagámus sijdan. Dåehkieh bïevnesh gaevnieh sijjen aamhtesen bïjre dennie gïetskemes sijtesne. Manádi gárden, tjuovvu bargov, tjálli, tjuorggi ja gåvviji. Dah aktem giedtiem vaaksjoeh, barkoem fulkieh, tjaeliestieh, guvviedieh jïh guvvieh vaeltieh. Gatjádalli ælloniehkijs ja ietjá resurssaulmutjijs. Dah båatsoealmetjh jïh jeatjah vierhtiealmetjh gihtjieh. Sij vierttiji gárvedam majt galggi gatjádit. Dah byøroeh soejkesjidh maam edtjieh gihtjedh. Dánna máhtti adnet tjuokkajt DHO-sjiemás. Daesnie maehtieh mieride DSL-goereste nåhtadidh. Oahppe hárjjáni moallánagájt adnet gå ságasti ulmutjij æládusán. Learohkh haarjanimmiem åadtjoeh dïejvesidie nåhtadidh gosse almetjigujmie soptsestieh båatsosne. Oahppe låhki tiemá birra girjijn ja internehtan. Learohkh aamhtesen bïjre gærjine jïh gaskeviermesne luhkieh. Skåvlån tjállá juohkka juogos diedoj milta majt sij li gárden tjoahkkim, jali divna dagáduvvi tiebmáavijssan sæjnnáj. Minngemosth gaajhkh dåehkien tjaalegh jïh guvvieh tjåanghkan bïejesuvvieh akten tjåenghkies aamhteseheeftese, jallh gaajhkem beaja goh aamhteseplaerie viedtjese. Juohkusa bukti åvddån ietjasa bargov. Dah dåehkieh jïjtse barkoem åehpiedehtieh. Gåktu tjadáduvvá jali dagáduvvá mærkkom ? Dåehkie A- miesieh mïerhkesjidh Guktie miesieh mïerhkesje ? Gárden galggi oahppe tjoahkkit diedojt gåktu miessemærkkom dáhpáduvvá, dat rájes gå boahttsuv viedtji gárddáj gitta luojtti dav gárdes vas. Giedtiebealesne learohkh edtjieh bïevnesh tjøønghkedh guktie miesieh mïerhkesje, dehtie raejeste bovtsem geadtan tsaaka goske bovtsem giedteste luajhta. Sij máhtti gatjádit, gåvvit ja tjuorggat. Dah maehtieh gihtjedh, guvvieh vaeltedh jïh maaje aaj guvviedidh. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken, gåktu mærkkom dáhpáduvvá dat rájes gå boahttsu viehtjaduvvá gárddáj desik boahttsu luojteduvvi gárdes vas. Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste guktie miesieh mïerhkesje, dehtie raejeste bovtsem geadtan tsaaka goske bovtsem giedteste luajhta. Sáme moallánagájt diedulattjat adni. Dah dejtie saemien lahtesidie nåhtadieh voerkeslaakan. Gárden galggi oahppe tjoahkkit boatsojmerkajt ma gulluji sijda ælloniehkijda ja sijá fámiljajda. Giedtesne learohkh edtjieh mïerhkh tjøønghkedh mah leah sijten båatsoealmetjidie jïh dej fuelhkide. Sij galggi tjuorggat sijáj merkajt ja tjállet makkir mærkká gullu gesi. Dah edtjieh dej mïerhkh guvviedidh jïh tjaeledh mïerhken aajhteren nomme. Oahppe gatjádi ruovddegiejaj namájt, duola dagu sliebttje, sliebttjeoanádis, biehkke, tsiehkes, skivnnje, tjuollda jnv.. Learohkh gyhtjelassh gihtjieh mah leah bovtsen nejpiegieji bïjre, vuesiehtimmien gaavhtan mij namhpe, skaarja, kruehkie, tsiehkie, govre, sloeptje, snïjre, saerkie, voelese lea. Sij gåvviji merkajt. Dah guvvieh vaeltieh mïerhkijste. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken boatsojmerkajt ma gulluji bájke ælloniehkijda ja sijáj fámiljajda. Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste, mïerhkh sijten båatoealmetjidie jïh dej fuelhkide. Tjielggiji juohkka merkav bágoj ja adni sáme nammadusájt diedulattjat. Dah buerkiestidh fïerhtem mïerhkem baakoejgujmie jïh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadieh. Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit guolggabájnojt boahttsu oajven ja gårodin. Dåehkie ae – Goelken klaerie åejjesne jïh kråahpesne Guolggabájnno gårådin máhttá liehket giebak, tjuorggat, bejuk / vielguk, sliegŋá jnv.. Giedtesne learohkh edtjieh gihtjedh, guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh goelken klaerijste bovtsen åejjesne jïh kråahpesne. Buojkulvisá boahttsu oajve guolggabájno; Goelken klaerieh kråahpesne maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan årrodh tjeehpes, klovse, jovje, såarhta, båavjoeh Tjáhppisnjunnje, gabbaoajvve, gárjek, tjuosek jnv. en Naan vuesiehtimmieh guktie goelken klaerieh, bovtsen åejjesne buerkeste: staelie-njuenie, tjööse, lijnie-gaaloe, dervie-njuenie Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat, ja vuosedit gåvå viehkken guolggabájno boahttsu oajven ja gårådin. Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste goelken klaerieh bovtsen åejjesne jïh kråahpesne. Sij galggi sáme nammadusájt diedulattjat adnet gå tjielggiji. Dah edtjieh saemien lahtesh nåhtadidh voerkeslaakan gosse buerkestieh. Juo gos D – Årega ja niŋŋelisboahttsu áldarij milta Dåehkie b – Hurries jïh minngeles aalteren mietie Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit åregijt ja niŋŋelisboahttsujt duon dán álldarin. Giedtesne gaajhkh learohkh edtjieh gihtjedh, guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh hurriesbovtseste jïh minngelesbovtseste joekehts aalterinie. Galggi adnet sáme nammadusájt gatjálvisájn. Dah edtjieh dejtie saemien lahtesidie nåhtadidh gyhtjelassine. Buojkulvisá hiebalgis bágo, miesse, tjermak, vuonjal, årek, vuobes, sarves, álldo, rådno, gåddudis, gásjek, nammaláhppe jnv.. Daesnie naan sjyøhtehke baakoeh miesie, tjorme, voenjele, horhtje, vueperes sarva, sarva, aaltoe, råtnoe. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken nammadusájt årek ja niŋŋelisboahttsuj álldara milta. Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste, lahtesh hurries- jïh minngelesbovtside aalteren mietie. Sij galggi diedulattjat sáme nammadusájt adnet. Dah edtjieh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadidh. Gárden galggi oahppe gatjádit, tjuorggat ja gåvvit tjårvijt ja boahttsujt tjårvij. Dåehkie d - Tjåervien mietie Giedtesne learohkh edtjieh gihtjedh, guvviedidh jïh guvvieh vaeltedh bovtsen aevsijste jïh bovtsijste tjåervine. Sij galggi sámegielnammadusájt gatjálvisájn adnet. Dah edtjieh dejtie saemien lahtesidie nåhtadidh gyhtjelassine. Buojkulvisá hiebalgis bágo le nulppo, nalak jnv.. Naan sjyøhtehke baakoeh leah bisseme-tjåervie / klaahka-tjåervie, geartoe-tjåervie / stråmhpoe-tjåervie, söökes tjåervie, sleajvoeh, haame, njalpe-tjåervie, goenere. Skåvlån galggi oahppe tjállet, tjielggit, tjuorggat ja vuosedit gåvå viehkken duojt dájt nammadusájt tjårvijn ja boahttsujn moattelágásj tjårvij. Skuvlesne learohkh edtjieh tjaeledh, buerkiestidh, guvviedidh jïh vuesiehtidh viehkine guvvijste dah ovmessie lahtesh aevside jïh bovtsh ovmessie tjåerviejgujmie. Sij galggi sáme nammadusájt diedulattjat adnet. Dah edtjieh saemien lahtesh voerkeslaakan nåhtadidh. Oahppe máhtti Minngiebarkoe Learohkh maehtieh tjoahkkit sijá tjálálasj bargojt girjátjij majt divna oahppe oadtju dejtie tjaaleldh barkojde aktene heeftesne tjøønghkedh, maam gaajhkh learohkh åadtjoeh lågådallat oahppeguojmijda viedtjeplaeriem darjodh adnet gåvvåvuosádusáv guvvieh vuesiehtidh dáhkat vuosádusáv diedulasj gálbaj vuasahtallemem darjodh bievnien sjiltigujmie tjielggit ietjá oahppijda majt sij juohkusijn li oahppam stasjåvnåjn jeatjah learoehkidie buerkestidh maam jïjtje lïereme gosse dåehkine orreme stasjovnine drámá baktu buktet åvddån bargojt barkojde åehpiedehtedh dramatiseringinie Hiebadum åhpadus Sjïehtedamme lohkehtimme Åhpadiddje bagát oahppijt nav vaj sij válljiji dahkamusájt majna rijbadi, ja navti ådå máhtudagájt åvddånahtti. Lohkehtæjja learoehkidie bïhkede, guktie dah laavenjassh veeljieh mejtie haalvoeh, jïh guktie orre daajroem evtiedieh. Dánna le sadje moattelágásj gássjelisvuodajda dahkamusájda, sige man ållo ja man ruvva mahttá hiebaduvvat. Daesnie gåarede dovne geerve jïh aelhkie laavenjassh utnedh, jïh maahta dovne veahkam jïh driektem joekehtidh. Galla moallánagá ja man gássjela li, hiebaduvvá juohkka aktaj. Man gellie dïejvesh jïh man geerve dah edtjieh årrodh sjïehtede dan aktegs learoehkasse. Muhtema sihti barggat ienemusát njálmálsj gielajn, madin iehtjáda máhtti åvddånbuktet sige njálmálattjat ja tjálálattjat. Muvhth sïjhtieh jeanatjommes dejnie njaalmeldh gïeline barkedh, mearan jeatjebh maehtieh jïjtjemse hijvenlaakan lahtesidh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh. Muhtema oahppijs dárbahi sierra hásstálusájt ja máhtti oadtjot vásstádusáv ságájdahttet ienep resurssaulmutjijt ja subtsastit majt li gávnnam, ájnegis oahppáj, juohkusijda ja klássaj. Muvhth learohkh vielie haestemh daarpesjieh jïh mahtieh diedtem åadtjodh jienebh vierhtiealmetjh gihtjehtidh jïh jeatjabidie soptsestidh maam gaavnehtamme aktegs learoehkidie, dåehkide jïh klaassese. Guhkásåhpadibme Maajhøøhpehtimmie Dát åhpadimgárvvidus ja tiebmá hiehpá buoragijt guhkásåhpadime hospiterimgávddaj. Daate øøhpehtimmiesoejkesje jïh aamhtese sjeahta gosse maajhøøhpehtimmielearohkh leah guessine skuvlesne. Hospiterim le dat gávdda gå oahppe gænna li guhkásåhpadibme sámegielfágan, hospiteriji skåvlån gåstå guhkásåhpadibme boahtá. Guessievåhkoe lea dïhte boelhke gosse learohkh mah maajhøøhpehtimmiem utnieh faagesne saemien, leah guessine dennie skuvlesne gubpede maajhøøhpehtimmiem åadtjoeh. Dábálasj le divna oahppe gudi tjuovvu guhkásåhpadimev båhti sæmmi bále hospiterimij. Siejhme gaajhkesh jallh dåehkieh learoehkijstie mah maajhøøhpehtimmiem utnieh, seamma tijjen guessievåhkose båetieh. Hospiterimbåttå oassálassti oahppe dåjmajn gárden, ságasti ulmutjij æládusán ja gåvviji. Guessievåhkosne learohkh leah meatan dejnie darjominie giedtesne, almetjigujmie båatsosne soptsestieh jïh guvvieh vaeltieh Loappabarggo máhttá dagáduvvat maŋŋela gå åhpadiddje ja oahppe vas æjvvali nehtan. Maahta minngiebarkoem mænngan darjodh gosse lohkehtæjja jïh learohkh vihth nedtesne gaavnesjieh. Árvustallam Vuarjasjimmie Njálmálasj gáldo Båatsoealmetjh Iehtjáda gudi dåbddi ællobargov Mubpieh mah båatsoem demtieh Tjálálasj gáldo 2. opplag. ANTA PIRAK: Jåhtte sáme viessom, Blaasvær forlag1993 ja jiednagirjje 2010 Daaroen-åarjelsaemien, åarjelsamien-daaroen baakoegärja jïh sijjenommh. Næhttabiele Nedtesæjroeh Internehtan gávnnap diedojt duon dán bielen. Gaskeviermesne bïevnesh gaavnebe ovmessie sæjrojne. Dánna aj gávna boatsojmerkajt: http://www.reindrift.no/index.gan?id=300&subid=0 www.bamma.no Daesnie aaj bovtsen mierhkh gaavnh: http://www.reindrift.no/index.gan?id=300&subid=0 www.ealat.org www.bamma.no