sfs_veiledning_23_undervisningsopplegg-oversette-fr.html.xml

Udir.no - Jårggålit dárogielas sámegiellaj Udir.no - Nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh Jårggålit dárogielas sámegiellaj Nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh Dásse: Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma Daltese: Jåa3 – studiejryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkeme siejhme studiemaahtose barkoefaageles øøhpehtimmieprogrammide Tiebmá: jårggålit tevstajt dárogielas sámegiellaj Aamhtese: nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh Ájgge: gaktsa åhpadustijma Tijje: 8 tæjmoeh Álgadus Aalkoe Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti barggat vaj jåksi máhtudakmihtojt. Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh juktie maahtoeulmide jaksedh. Dánna vuoseduvvá gåktu máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihtojn, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt. Daesnie vuesehte guktie maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh. Åhpadimgárvvidus vuoset ájggeguovddelis barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn. Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte sjyøhtehke barkoevuekieh, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkidie sjïehtede, jïh dejtie iktemearan vuarjesje. Åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu oahppe máhtti åmastit ja hárjjidit máhtudagáv jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáledum tevstajt dárogielas sámegiellaj. Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh juktie maahtoem jïh haarjanimmiem åadtjodh jarkoestidh jïh mubpiej tjaalegh sjïehtedidh, nøørjen gïeleste saemien gïelese. Máhtudakmihto ML06-S an Maahtoeulmie LM06-S Máhtudakmihto Jo3 - oahppogárvedime åhpadusprográmma ja lasádusá dábálasj oahppomáhtudahkaj - viddnofágalasj åhpadusprográmma maŋŋela Maahtoeulmie Jåa3 mænngan – studijeryøjrien øøhpehtimmieprogramme jïh lissiebigkemen mænngan siejhme studijemaahtose – barkoefaageles øøhpehtimmieprogramme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggi máhttet Tjaaleldh gaskesadteme Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh jårggålit ja hiebadit iehtjádijs tjáleduvvam tevstajt dárogielas sámegiellaj mubpiej tjaalegh jarkoestidh jïh sjïehteladtedh, nøørjen gïeleste saemien gïelese Åhpadusmihttomiere Lïerehtimmieulmie Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt. Maahtoeulmide tjyølhkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh. Oahppe galggi máhttet Learohke edtja maehtedh låhkåt ja dárkkelit gæhttjalit sisanov tevstan dádjadit åvddål gå jårggålattjáji lohkedh jïh veele tjaalegen sisveginie åahpanidh, juktie hijven daajroem åadtjodh eannan aalka jarkoestidh tjielggit manen ij galga jali ij máhte tevstav bágos báhkuj jårggålit buerkiestidh mannasinie ij edtjh, jallh maehtieh baakoej baakoej ryøktesth jarkoestidh háldat báhkosuorgudimijt buoragit baakoehaamoedimmieh hijvenlaakan haalvedh dahkat bágojt sámegiellaj orre baakoeh saemiengïelesne darjodh buktet fáhkatevstajt ja tjáppagirjálasj tevstajt jårggålit jarkoestimmieh haalvedh faagetjaalegijstie, jïh tjiehpieslidterære tjaalegijstie Vuodotjehpudagá Vihkielommes maehtelesvoeth Máhttet låhkåt: Oahppe adni moattelágásj låhkåmstrátegijajt gå fáhkatevstajt ja tjáppagirjálasjtevstajt låhki vaj buorre dádjadusáv sisano birra oadtju. Maehtedh lohkedh: Learohkh ovmessie lohkemestrategijh nåhtadieh gosse faagetjaalegh jïh tjiehpieslidterære tjaalegh luhkieh, juktie hijven daajroem åadtjodh dej sisvegi bïjre. Låhki báhkolistajt páhppárin ja nehtan. Dah baakoelæstoeh luhkieh paehpierisnie jïh nedtesne. Oahppe låhki tevstajt majt li jårggålam, sige ietjasij ja nuppij. Learohkh tjaalegh luhkieh mejtie dah leah jarkoestamme, dovne jïjtsh jïh mubpiej. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet: Oahppe ságasti tevstaj birra majt sij li jårggålam, ja árvvaladdi duov dáv tjoavddusav. Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh: Learohkh soptsestieh dej tjaalegi bïjre mejtie jarkoestieh, jïh ovmessieh vuekieh digkiedieh. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet: Oahppe jårggåli dárogieltevstajt sámegiellaj ja sámegiel jårggålimev tjálli. Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh: Learohkh nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestieh jïh dam saemien låhkoem tjaelieh. Oahppamdåjma Lïerehtimmiedarjomh Åhpadiddje oahpásmahttá tiemáv ja giehttu gåktu tevstajt jårggålit ja hiebadit. Lohkehtæjja aamhtesem åehpiedahta jïh soptseste jarkoestimmien jïh sjïehteladtemen bïjre tjaalegijstie. Oahppe ságasti dán birra ja subtsasti ietjasij åtsådallamijt ja vuojnojt Learohkh dan bïjre soptsestieh, jïh jïjtsh dååjrehtimmieh jïh mielh buektieh. Galba skåvlån máhtti liehket jårggåluvvam dárogielas sámegiellaj. Sjilth skuvlesne maehtieh jarkoestamme årrodh nøørjen gïeleste saemien gïelese. Jus nav de oahppe guoradalli galbajt ja ságasti makkir bágo li aneduvvam. Jis naemhtie dle learohkh sjiltide vuartasjieh jïh soptsestieh dej nåhtadamme baakoej bïjre. Guorrasi gus oahppe jårggålibmáj ? Learohkh siemes jarkoestimmesne ? Le gus sijájn ietjá oajvvádusá ? Dej jeatjah raeriestimmieh ? Oahppe tjielggiji ietjasij oajvvádusájt. Learohkh sijjen raeriestimmieh buerkiestieh. Jus ælla galba jårggåluvvam sámegiellaj, máhtti oahppe dágástallat manen nav le. Jis ij naan sjilth leah jarkoestamme saemien gïelese, learohkh maehtieh digkiedidh mannasinie naemhtie. Oahppe buohtastahtti dárogieltevstajt ja sámegieltevstajt ja sagasti giela birra duola degu avijsabajelttjálajn, almodusájn, reklámajn, gåhttjomijn, láhkatevstajn ja plakáhtajn. Learohkh tjaalegh nøørjen jïh saemien gïelesne viertiestieh, jïh gïelen bïjre soptsestieh vuesiehtimmien gaavhtan plaeriej bijjietjaaleginie, annonsinie, reklamine, bøøredimmine, laaketjaaleginie jïh plaakatine. Åhpadiddje åhtså ånigis, álkkes dárogieltevstav. Lohkehtæjja aktem åenehks, aelhkie nøørjen tjaalegem gaavna. Tiebmá máhttá liehket åvtåtjis oahppijda oahpes. Aamhtese maahta maaje åehpies årrodh learoehkidie aarebistie. Oahppe låhki tevstav snivva, ja barggi muhtem minuhta ietja jårggålit dav sámegiellaj. Learohkh tjaalegem veele luhkieh, jïh såemies minudth berkieh dam saemiengïelese jarkoestidh oktemierien. Maŋŋela oahppe dav aktan jårggåli. Dan mænngan learohkh dam ektesne jarkoestieh. Tjállit divna táblluj. Tjaelieh gaajhkem taavlesne. Oahppe máhtti tjállet sæmmi ietjasij girjijda. Learohkh maehtieh dam seamma tjaalegem tjaeledh sijjen gærjine. Dibde oahppijt bargadahttijn dágástallat iesjgudilágásj oajvvádusájt ja tjoavddusijt. Baajh learoehkidie ovmessie raeriestimmieh jïh vuekieh digkiedidh gosse barkeminie. Oahppe ságasti manen jårggålibme dárogielas sámegiellaj máhttá liehket hásstálus. Learohkh ektesne soptsestieh mannasinie maahta akte geerve barkoe årrodh nøørjen gïeleste saemien gïelese jarkoestidh. Åhpadiddje ságas oahppij man ájnas la dåbddåt sisanov tevstan majt galggi jårggålit. Lohkehtæjja learohkigujmie soptseste man vihkeles lea tjaalegen sisvegem damtedh maam edtjieh jarkoestidh. Sij vierttiji aj diehtet makkir ájggomus tevstajn le. Dah aaj tjuerieh tjaalegen åssjelem daejredh. Ulmme le jårggålimen galggá sæmmi sisadno gå álggotevstan. Ulmie lea jarkoestimmie edtja åadtjodh / utnedh seamma sisvegem / dijrem goh maadth-tjaalege. Åhpadiddje ja / jali oahppe åhtsi muhtem dárogiel tevstajt ma hiehpi jårggålit. Lohkehtæjja jïh / jallh learohkh naan nøørjengïelen tjaalegh gaavnedieh, mejtie sjiehtieh jarkoestidh. Oahppe máhtti válljit oasev tevstajs ma máhtti liehket sige fáhkatevsta ja tjáppagirjálasj tevsta. Learohkh maehtieh tjaalegh veeljedh, dovne faagetjaalegh jïh tjiehpieslidterære tjaalegh. Oahppe dahki báhkolistav majt adni jårggålahttijn. Learohkh aktem baakoelæstoem darjoeh maam nåhtadieh gosse jarkoestieh. Oahppe jårggåli kåserijav dárogielas sámegiellaj. Ane duola degu magasijnav Bårjås. Divna bágo li julevsámegiellaj ja dárogiellaj. Dellie aelhkebe sjædta baakojde mujhtedh, jïh learohkh dejtie seamma baakojde nåhtadieh fïerhten aejkien dah aktem vihties baakoem jarkoestieh. Maŋŋela máhtti divna buohtastahttet ietjasij jårggålimev girjjetevstajn. Learohkh aktem håalemem jarkoestieh nøørjeste saemien gïelese. Oahppe ságasti aktan ærádisáj birra, árvustalli dajt ja tjielggiji ietjasij vuojnojt. Mænngan gaajhkesh maehtieh sov jarkoestimmiem viertiestidh jïh joekehtsi bïjre soptsestidh, dejtie vuarjasjidh jïh sijjen vuajnoeh buerkiestidh. Åhpadiddje åhtså muhtem dárogiel divtajt ma li sámegiellaj jårggåluvvam ja hiebaduvvam. Lohkehtæjja såemies nøørjen dikth gaavna mah leah jarkoestamme jïh sjïehtedamme saemien gïelese. Oahppe låhki divtajt ja buohtastahtti dárogiel ja sámegiel sisanov. Learohkh diktide luhkieh jïh sisvegem viertiestieh nøørjen jïh saemien låhkosne. Sij ságasti aktan bágoj ja hiebadimij birra ma li válljidum. Dah ektesne soptsestieh baakoej bïjre jïh sjïehtedimmiej bïjre mah leah veeljeme. Das maŋŋela jårggåli oahppe ietja dárogiel divtav sámegiellaj. Dan mænngan learohkh jïjtje aktem diktem jarkoestieh saemien gïelese. Oahppe låhki ietjasij divtajt guhtik guojmmásij ja ságasti hiebadimij birra ma li dagádum. Learohkh sijjen dikth sinsætnan luhkieh jïh sjïehtedimmiej bïjre soptsestieh mejtie dorjeme. Oahppe máhtti ietja tjállet divtav dárogiellaj ja sámegiellaj jårggålit ja hiebadit dav. Learohkh maehtieh jïjtje diktem nøørjen gïelesne tjaeledh jïh dam jarkoestidh jïh sjïehteladtedh saemien gïelese. Guovtes ja guovtes máhtti jårggålit guhtik guojmesa divtajt ja ságastit aktan guovtes ja guovtes båhtusa birra maŋŋela. Gøøkti gøøkti maehtieh sinsitnien dikth jarkoestidh jïh guaktegh illedahken bïjre soptsestidh mænngan. Bargo låhpadimen máhtti oahppe guoradallat makkir hásstálusá le læhkám, ja majt sij li oahppam. Goh galhkuve dan barkose, learohkh maehtieh sopsestidh mah haestemh dah dååsteme, jïh maam lïereme. Hiebadum åhpadus Sjïehtedamme lohkehtimmie Tevsta ma galggi jårggåluvvat, máhtti liehket moattelágásj gássjelisvuodaj vaj divna oahppe oadtju barggat tevstaj majna le vejulasjvuohta rijbadit, ja sæmmi bále juojddá man vuossti rahtjat. Dah tjaalegh mejtie learohkh edtjieh jarkoestidh maehtieh dovne geerve jïh aelhkie årrodh, guktie gaajhkh learohkh maehtieh tjaalegigujmie barkedh mejtie maehtieh haalvedh, jïh mah seamma aejkien dejtie nuepieh vedtieh misse akt silledidh. Oahppe máhtti juohkusijn barggat báhkosuorgudimij. Learohkh maehtieh baakoehaamoedimmiejgujmie barkedh dåehkine. De oahppe máhtti viehkedit nubbe nuppev ja oahppat guhtik guojmesta. Dellie learohkh maehtieh sinsitniem viehkiehtidh jïh sinsitneste lïeredh. Muhtem oahppe máhtti oadtjot sierra hásstálusájt. Muvhth learohkh maehtieh lissiehaestemh åadtjodh. Dárogiellaj javladuvvá ” Borte bra men hjemme best ”. Maahta akte haesteme årrodh såemies sjiere lahtesh jïh vaajesh jarkoestidh. Guhkásåhpadibme Maajhøøhpehtimmie Ájnas le oahppe tijmajn bessi nav ålov gåk máhttelis njálmálattjat hárjjidallat. Vihkeles learohkh dan jïjnje njaalmeldh haarjanimmiem åadtjoeh goh gåarede tæjmojne. Divna ma li buojkudum gárvvidusán, máhtti njálmálattjat dagáduvvat. Gaajhkem, maam lea soejkesjimmesne buerkiestamme, maahta njaalmeldh darjodh. Tjálálasj bargov máhtti oahppe sijdan barggat, ja åvddånbuktet bargov njálmálattjat åhpadiddjáj. Learohkh maehtieh dam tjaaleldh barkoem gåetiebarkojne darjodh, jïh dah maehtieh barkoem njaalmeldh soptesetidh lohkehtæjjese. Jus ienep gå akta oahppe oassálasstá guhkásåhpadimen, máhtti sij gulldalit nubbe nuppev ja dágástallat nubbe nuppijn duodden åhpadiddjijn. Jis jienebh goh akte learohke leah meatan maajhøøhpehtimmesne, maehtieh sinsitniem goltelidh jïh sinsitnine digkiedidh jïh aaj lohkehtæjjine. Báhkosuorgudime ja moallánagá le guovdásj dán bargon. Baakoehaamoedimmieh jïh dïejvesh leah vihkeles daennie barkosne. Árvustallam Vuarjasjimmie Åhpadiddje árvustallá oahppijt njálmálattjat jali tjálálattjat gå åhpadusmihttomierij barggi. Lohkehtæjja learoehkidie njaalmeldh jallh tjaaleldh vuarjasjimmiem vadta gosse lïerehtimmieulmiejgujmie barkeminie. Åhpadiddje váksjut ja ságas oahppij gå låhki tevstav oahpástuvátjit sisanojn åvddåla gå álggi jårggålit. Lohkehtæjja vuartesje jïh learohkigujmie soptseste gosse tjaalegem luhkieh, juktie sisveginie åahpenidh åvtelen jarkoestimmine nïerhkieh. Adni gus sij ávkálasj låhkåmstrátegijajt ? Maereles lohkemestrategijh nåhtadieh ? Dádjadi sij gus man birra tæksta le ? Guarkoeh man bïjre tjaalege ? Åhpadiddje bagádallá. Lohkehtæjja bïhkede. Åhpadiddje vaddá diedojt oahppijda tjårggitjit sij dádjadi dahkamusá ulmev ja gåktu sij vierttiji barggat. Lohkehtæjja bïevnesh bååstede vadta learoehkidie, juktie tjirkedh dah laavenjassen aajkoem guarkoeh, jïh guktie byøroeh barkedh. Åhpadiddje hæhttu gæhttjalit gávnadit jus oahppe dárkkelit ájádalli bágos báhkuj ja jårggåli dajt njuolgga nav, jali jus máhtti ållesvuodav ájádallat ja hiebadit jårggålimev vaj sisadno buoragit boahtá åvddån. Dïhte byøroe gaavnehtidh mejtie learohkh baakoste baakose vuartasjieh jïh dejtie ryøktesth jarkoestieh, jallh mejtie buektiehtieh elliesvoetem ussjedidh jïh jarkoestimmiem sjïehtedidh, guktie sisvege / dijre hijvenlaakan åvtese båata. Åhpadiddje árvustallá jus oahppe bukti báhkosuorgudimijt buoragit ja jus bukti bágojt sámegiellaj dahkat. Lohkehtæjja vuartesje mejtie learohkh baakoehaamoedimmieh haalvoeh, jïh mejtie maehtieh baakoeh saemiengïelesne darjodh. Oahppe oadtju diedojt majt sij bukti, majt sij vierttiji ienebu hárjjidallat ja gåktu dát máhttá / viertti dagáduvvat. Learohkh bïevnesh bååstede åadtjoeh dan bïjre dah haalvoeh, jïh misse byøroeh vielie haarjanidh, jïh guktie maehtieh / byøroeh dam darjodh. Giella dán jårggålum tevstan máhttá aj árvustalladuvvat. Maahta aaj gïelem vuarjasjidh dennie gaervies jarkoestimmesne. Dåhkki gæhttjat tjállemvuogev, gåktu gárgadisájt ásaduvvam li, gárgadisáj guhkudáhka ja gåktu giella jåhto. Maahta reaktoetjaeleme årrodh, guktie raajesidie bæjjese bigkeme jïh raajesi gåhkoe jïh galkoe gïelesne. Árvustallamsjiebmá mij máhttá aneduvvat tjálálasj barggo Vuarjasjimmiegoerh mah maehtieh åtnasovvedh Mij merkaj iesjgudilágásj doajmmamdásev ? Vuarjasjimmiegoere åehpiedehtemasse BÅRJÅS, magasijnna Árranis Divtasvuonan, muhtem artihkkala sige dárogiellaj ja sámegiellaj. Vuarjasjimmiegoere tjaaleldh barkoe NORD-SALTEN AVIS, juohkka nummarin ja aj nehtan http://www.nord-salten.no /, artihkal sige sámegiellaj ja dárogiellaj. Mujhtieh aaj lohkehtæjja edtja vuarjasjidh mennie mieresne learohkh maahtoeulmiem jakseme. HARALD GRUNDSTRØM; Báhkogirjje pdf fijllan nehtan, http://www.sametinget.se/14885 Learohkh tjuerieh voerkes årrodh mah maahtoeh dah haarjeneminie.