sfs_veiledning_35_habmedit-.html.xml

Udir.no - Hábmedit tevstajt ma tjállemsåhpamusájt tjuovvu	Udir.no - Tjaalegh haamoedidh mah tjaelemekonvensjovnide fulkieh
Hábmedit tevstajt ma tjállemsåhpamusájt tjuovvu	Tjaalegh haamoedidh mah tjaelemekonvensjovnide fulkieh
Tjálálasj guládallamin le ållo majt oahppe galggi oahppat.	Tjaaleldh gaskesadtemisnie learohkh edtjieh jïjnjem lïeredh.
Duola degu galggi sij nuppát jahkedáse rájes máhttet giellajienajt ja tjállet unnes ja stuorra bokstávaj.	Gaskem jeatjah edtjieh mubpede jaepiedaltesistie gïeletjoejide maehtedh, jïh stoerre jïh smaave bokstaavh tjaeledh.
Maŋenagi galggi oahppat tjállemvuogev, sige duolla tjállet ja mærkkomav.	Mænngan learohkh edtjieh ortografijem lïeredh, dovne reaktoetjaeleme jïh væhtabïejeme.
Galggi máhttet tjálálattjat åvddånbuktet nav vaj iehtjáda dádjadi majt sij tevstan åvddånbukti.	Dah edtjieh maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh, guktie dah mubpieh guarkoeh maam dah tjaalegisnie soptsestieh.
Oahppe vierttiji diedulattja liehket bágo tjáleduvvi ietjáláhkáj majt javladuvvi.	Learohkh tjuerieh vuerkiehtidh baakoeh jeatjahlaakan tjaalasuvvieh goh jeahtasuvvieh.
Sámegiela riektatjállemnjuolgadusá le hábbmidam dan láhkáj vaj nav moattes gåk máhttelis le galggi máhttet tjálálattjat sámegiellaj guládallat.	Dah saemien reaktoetjaelemenjoelkedassh leah naemhtie haamoedamme guktie dan jeenjesh goh gåarede, edtjieh maehtedh saemiengïelesne tjaaleldh gaskesadtedh.
Jus divna lidjin tjállet ietjasij vuogij milta, de li galla gássjel sjaddat ja nav guhkke iehtjádij tevstajt låhkåt.	Jis gaajhkesh jïjtselaakan tjeelin, dle sæjhta geerve sjïdtedh mubpiej tjaalegh lohkedh, jïh lohkeme sæjhta fïnkesidh.
Juohkka tæksta vierttij lågåduvvat fonologalattjat, mij le hirmmat guhkke låhkåt gå ortográfalatjjat låhkåt.	Dellie lij tjoereme fïerhtem tjaalegem fonologijen mietie lohkedh, jïh dïhte vielie fïnkese goh ortografijen mietie lohkedh.
Dat vas vájkkut låsebu sjaddá sámegielav låhkåt gå duola degu dárogielav, ja dat ij la galla ájádusáj milta.	Dellie lij geervebe sjïdteme saemien lohkedh goh nøørjen, jïh ij edtjh naemhtie årrodh.
Vuollelin gávnnu lissta tjuokkaj mij le oahppija ávkálasj tjuovvot, gå tjálli.	Vuelielisnie akte læstoe gusnie naan mierieh mah leah nuhteligs learoehkidie gosse tjaelieh.
Lissta máhttá ávkálasj viehkken oahppijda 2. gitta 10. jahkedásijn.	Læstoe maahta viehkine årrodh learoehkide 2. jaepiedaltesistie 10. jaepiedaltesasse.
Åhpadiddje máhttá válljit muhtem tjuokkajt vaj lissta álggotjálláj doajmmá.	Lohkehtæjja maahta såemies mierieh veeljedh guktie læstoe sjeahta aalkoetjaelijasse.
Maŋenagi máhtti ienep tjuokka duoddiduvvat.	Mænngan maahta jienebh mierieh lissiehtidh.
Dáv åhpadiddje hiebat ájnegisoahppe tjállemmáhtudagáj milta.	Lohkehtæjja dam sjïehtede dan aktegs learohken tjaelememaehtelesvoetide.
Klássan máhtti åhpadiddje ja oahppe mierredum ájgen dárkkelit ájádallat muhtem tjuokkajt listas ja daj barggat desik oahppe dåjmalattjat adni dajt ietjasij tjállemin.	Klaassesne lohkehtæjja jïh learohkh maehtieh såemies mierieh læstoste krøøhkedh akten vihties boelhken, jïh dej mieriejgujmie barkedh goske learohkh dejtie eadtjohkelaakan nåhtadieh jïjtse tjaelemebarkosne.
Vuorasap oahppe aj dárbahij gærddomijt ja mujttádusájt.	Aaj daerpies båarasåbpoe learohkh måjhtajidh jïh baajedh dejtie gellie aejkieh darjodh.
Oahppe máhtti hárjjidallat dav majt sij e riekta máhte, aktu jali juohkusijn.	Learohkh maehtieh misse akt haarjanidh maam eah rikti maehtieh, oktegh jallh dåehkine.
Gåktu barggat	Barkoevuekie
Vuostasj bále oahppe listajn barggi, viertti åhpadiddje dárkkeit tjielggit goassa ja gåktu dat galggá aneduvvat.	Voestes aejkien learohkh læstoem nåhtadieh, lohkehtæjja byøroe veelelaakan buerkiestidh gåessie jïh guktie dïhte edtja åtnasovvedh.
Maŋŋela gæhttjali oahppe ietja listajn barggat.	Dan mænngan learohkh voejhkelieh læstoem oktemierien nåhtadidh.
Sij adni dav gå tevstajt páhppárij jali pcaj tjálli.	Dah dam nåhtadieh gosse tjaalegh sjugniedieh paehpierisnie jall pc ’ sne.
Dan láhkáj oahppe dárkkelit tjuokkajt listan ájádalli gå tjálli duon dán ulme milta, duola degu ietjá fágajn.	Daate sæjhta jiehtedh learohkh krøøhkestieh dejtie mieride læstosne gosse ovmessie åssjelidie tjaelieh, vuesiehtimmien gaavhtan jeatjah faagine.
Oahppe aj adni dav gå ietjasa tevstajt gehtjadi ja divudi.	Learohkh aaj dam nåhtadieh gosse tjaalegidie ikth vielie vuartasjieh, jïh tjaalegidie staeriedieh.
De gæhttji listan tjuokkes tjuokkaj desik guoradallam li bargov divnaj tjuokkaj milta.	Dellie miereste mierese læstosne vaedtsieh goske barkoem goerehtamme gaajhki mieriej mietie.
Nuorap oahppijn le oanep lissta gå vuorasappojn.	Dah unnemes learohkh åenebe læstoeh utnieh båarasommes learoehkijstie.
Moatteda listav, stuoreda dav ja gatsosta dav sæjnnáj klássalanján nav vaj le álkke oahppida dav vuojnnet.	Vaeltieh kopijem læstoste, stueredh dam jïh gævnjesth dam viedtjese klaassetjiehtjielisnie guktie lea aelhkie learoehkide dam vuejnedh.
Juohkkahasj viertti ietjasa listav adnet majt juogu lijmmiduvvi tjállemgirjjáj, bævddáj ja / jali gatsoduvvi táblluj jali galmmaskáhppaj.	Gaajhkesh byøroeh aaj sov jïjtse læstoem utnedh maam tjaelemegærjesne lïjmesjamme, buertesne jïh / jallh lea gyvnjeme aktene taavlesne jallh jueskieskåapesne gåetesne.
Hiebadibme	Sjïehtedimmie
Lissta hiebaduvvá sige klássa ja ájnegisoahppe dárboj milta.	Sjïehtede læstoem daerpiesvoetide dovne klaassesne, jïh aktegs learohki luvnie.
Tjuokka listan máhtti målssot sajev nav vaj daj maj oahppe dan gávdan ienemusát barggi li bajemusán.	Mierieh læstosne maehtieh sijjiem målsodh guktie dam maam learohkh krøøhkestieh akten boelhken, bijjebisnie tjåådtje.
Nuppen gávdan dættoduvvá juoga ietján.	Mubpien boelhken maam akt jeatjah bæjjese lutnjie.
Åhpadiddje ságas oahppijn dábálasj njuolgadusáj birra ma li listan båhti vuojnnuj.	Lohkehtæjja learohkigujmie soptseste dej siejhmemes njoelkedassi bïjre mah læstosne tjåadtjoeh.
Maŋŋela lijmmiji oahppe listav tjállemgirjjáj jali bævddáj.	Dan mænngan learohkh læstoem lïjmesjieh tjaelemegærjese jallh buartan.
Mujttemlissta viertti aj vuojnnusin klássalanján, vaj álkke le gehtjastit dasi gå dárbbo le.	Mojhteselæstoe byøroe aaj våajnoes årrodh klaassen tjiehtjielisnie, guktie lea aelhkie dam vuartasjidh gosse daerpies.
Máhtudakmihto	Maahtoeulmie
Ulmme bargojn le oahppe galggi tjállet dádjadahtte tevstajt ma tjállemsåhpamusájt tjuovvu.	Barkoen ulmie lea learohkh edtjieh tjaalegh tjaeledh mejtie mubpieh guarkoeh, mah tjaelemekonvensjovnide fulkieh.
Njuolgadusá galggi vædtsagin liehket majt oahppe luondulattjat adni gå tjálli.	Dah njoelkedassh edtjieh dïrreginie sjïdtedh mejtie learohkh iemielaakan nåhtadieh, gosse tjaelieminie.
Dá máhtudakmihto javlli juoga oahppij tjállemmáhtudagáj birra:	Daah maahtoeulmieh learohki tjaelememaahtoen bïjre soptsestieh:
Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela	Mojhteselæstoe reaktoetjaeliemasse
Le listan bajelttjála ?	Tjaalegen bijjietjaalege ?
Javllá álgadus man birra tæksta le ?	Aalkove sopteste man bïjre tjaalege lea ?
Le tevstan låhpadus ?	Tjaalegen galhkuve ?
Le gus bágojt tjállám jur unnes bokstávaj jali jur stuorra bokstávaj ?	Datne baakojde ajve smaave bokstaavigujmie tjaaleme, jallh ajve stoerre bokstaavigujmie ?
Le gus namájn stuorra álggobokstávva ?	Stoere bokstaave jïjtsenommine ?
Le tjuogga, gatjálvismærkka ja tjuorvasmærkka riekta sajen ?	Punktume, gihtjemevæhta jïh tjåårvevæhta reaktoe sijjesne ?
Le gus stuorra bokstávva tjuokka, gatjálvismerka ja tjuorvasmerka duogen ?	Stoerre bokstaave punktumen, gihtjemevæhtan jïh tjåårvevæhtan minngesne ?
Le gus gasska bágoj gaskan ?	Gaske baakoej gaskem ?
Le gus verba juohkka gárgadisán ?	Vaerbe fïerhtene raajesisnie ?
Le gus sjoappkabágo tjáledum aktan ?	Baakoeh reaktoe tjaalasovveme ?
Le bágo duolla tjáledum ?	Vuartesjh baakoegærjesne.
Le gus bágo såjåduvvam riekta ?	Baakoeh reaktoe sojjehtamme ?
Le gus ietjá mige mij hæhttu divoduvvat ?	Tjuara maam akt jeatjah staeriedidh ?