sfs_veiledning_5_ahpadimgarvvidusbuojkulv.html.xml

Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Barggo stávvalij Udir.no - Barkoe lïhtsigujmie Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Barggo stávvalij Barkoe lïhtsigujmie Dásse: 1. Daltese. Ájgge: åvtåt tijmas guovte tijmmaj 1. jaepiedaltese Aamhtese: lïhtsh Tijje: 1 – 2 tæjmoeh Álgadus Aalkoe Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat máhtudakmihtoj 1. ja 2. jahkedásen. Daate øøhpehtimmiesoejkesje lea akte vuesiehtimmie guktie maahtoeulmiejgujmie barka 1. jïh 2. jaepiedaltesinie. Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávkke gåktu máhtudakmihtojt jåksåt. Maahtoeulmide tjyølkehke dorje lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja sijájt bargadahttijn árvustallá. Øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte sjyøhtehke barkoevuekieh, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem sjïehtede learoehkidie jïh dejtie iktemearan vuarjesje. Dási aj gullu gåktu oahppe ietjasa ja guhtik guojmesa árvustalli. Learohki vuarjasjimmie jïjtsistie jïh sinsitneste lea aaj meatan. Dát buojkulvis le stávvalij barggat. Daate vuesiehtimmie lea barkoen bïjre lïhtsigujmie. Oahppe galggi gávnnat galla stávvala li duon dán bágon. Learohkh edtjieh gaavnehtidh man gellie lïhtsh ovmessie baakoeh utnieh. Vállji bágojt duot dát báhkoklássas, ij jur substantijvajt. Veeljh baakoeh jienebh baakoeklaassijste, ij ajve substantijvh. Sierraláhkáj ájnas la verbaj barggat. Joekoen vihkeles vaerbigujmie barkedh. Dát la barggo mij nuoramus oahppij aktelasj viertti dagáduvvat. Daate akte barkoe mejnie dah nøøremes learohkh ahkedh tjuerieh gïehtelidh. Máhtudakmihto ML06-S an Maahtoeulmie LM06-S Tjálálasj guládallam Tjaaleldh gaskesadteme Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh juohket bágojt stávvalij milta baakoeh lïhtsine juekedh Åhpadusmihttomiere Lïerehtimmieulmieh Máhtudakmihtto vuojnnuj boahtá åhpadusmihttomierijn, mij le lávkke máhtudakmihto jåksåt. Maahtoeulmiem tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mij lea akte sille juktie maahtoeulmiem jaksedh Oahppe galggi máhttet Learohke edtja maehtedh juohket guovtestávvalis- ja gålmmåstavvalisbágojt stávvalijda baakoeh gøøkte jïh golme lïhtsigujmie lïhtsine juekedh gulldalit jienajt stávvalijn tjoejh lïhtsine govledh Vuodotjehpudagá Vihkielommes maehtelesvoeth Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet le dánna gulldalit bágojt ja javllat dajt. Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh lea daesnie baakoeh goltelidh jïh dejtie vaajestidh. Máhttet riekknit sámegielfágan le dánna máhttet stávvelijt låhkåt. Maehtedh ryøknedh faagesne saemien lea daesnie maehtedh lïhtsh ryøknedh. Gárvedime Soejkesjimmieh Åhpadiddje dahká juo åvddåla páhperbæhkátjijt bágoj majt oahppe galggi biesskedit stávvalijda. Lohkehtæjja åvtelhbodti paehperh baakoejgujmie dorje mejtie learohkh edtjieh lïhtsine bietskiedidh. Oahppamdåjma Lïerehtimmiedarjomh 1. 1. Spædtjot stávvalijt bágojn Lïhtside baakojne låapoestalledh Dán dåjman galggi oahppe dádjadit ja dåbddåt bágojn li moadda stávvala. Daate darjome edtja viehkiehtidh guktie learohkh guarkah jïh demtieh baakoeh jienebh lïhtsh utnieh. Åhpadiddje vuoset vuostak gåktu juohket bágojt stávvalijda gå bágov tjavgga javllá ja avtabuohta spædtju stávvalijt bágon. Lohkehtæjja voestegh vuesehte guktie satne aktem baakoem juaka lïhtsine gosse aktem baakoem reegkes gïeline jeahta jïh seamma aejkien baakoen lïhtside låapoestalla. Das maŋŋela máhtti oahppe oajvvádusájt buktet bágojda majt sij spædtju stávvelin. Dan mænngan learohkh maehtieh baakoeh raeriestidh mejtie lïhtsine låapoestellieh. Gehtja val sjaddá duot dát báhkotjærdda degu subtsanstijva, verba ja adjektijva. Vuartesjh ovmessie baakoeh åtnasuvvieh goh substantijvh, vaerbh jïh adjektijvh. Vuostak máhtti oahppe álgget duola degu namáj, das maŋŋela majt sij barggi, jnv.. Voestegh learohkh maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan nommigujmie aelkedh, dan mænngam maam darjoeh, jnv.. Sieradussan máhtti oahppe duola degu gahppat galla stávvala li bágojn. Goh jeerehtse learohkh maehtieh njulhtjedh man gellie lïhtsh baakojne. 2. 2. Spædtjot ja låhkåt stávvalijt Lïhtsh låapoestalledh jïh ryøknedh Gå oahppe bukti låhkåt galla stávvala li bágon, hárjjidalli sij gulldalit juohkka avtav stávvalav. Gosse learohkh maehtieh baakoeh lïhtsine låapoestalledh, dah edtjieh lïhtside låapoestalledh jïh ryøknedh seamma aejkien. Maŋŋela gæhttjali oahppe gulldalit vuostasj ja maŋemus jienav stávvalin. Tjaelieh baakoeh gøøkte jïh golme lïhtsigujmie paehpierinie, jïh baajh learoehkidie baakojde lïhtsine bietskiedidh. Danna sij bieljijt adni, ja sij máhtti ” gulldalit njálme sinna ” jus le dárbbo. 4. Låapoestalledh jïh ryøknedh man gellie vokalh Åhpadiddje javllá bágov tjavgga ja javlla de vuostasj stávvalav bágon. Learohkh lïhtside baakojne låapoestellieh jïh soptsestieh man gellie lïhtsh baakoe åtna. Divna gulldali makkir jienajn stávval álggá. Dan mænngan lohkehtæjja baakoem taavlesne tjaala. Maŋŋela gulldali divna mij la maŋemus jiedna stávvalin. Dle learohkh ryøknoeh man gellie vokalh. Ávkken le álgget bágoj gånnå le stávval mij hæjddá jienajn majt dåhkki vihpadit (kontinuant), duola degu Mán- (no). Saemiengïelesne vokalelåhkoe jallh diftongelåhkoe aktene baakosne sæjhta soptsestidh man gellie lïhtsh akte baakoe åtna. NB ! Gå oahppe dáv bukti de máhtti barggat nuppijn stávvalijn. Fïerhte lïhtse aktene baakosne vokalh jallh diftongh åtna. Buorre le tjielggit oahppe galggi jur dárkkelit ájádallat nuppev stávvalav, ja tjielggit mij dát stávval le. Dannasinie lïhtselåhkoe maahta jeerehtidh jis baakoem sojjehte. Maŋŋela gulldali sij makkir jiena li stávvala sinna. 5. Lïhtseraastem baakosne govledh Maŋenagi gå oahppe oahpásmuvvi dájna teknihkajn, le aj álkkebu sidjij gulldalit makkir dássemålssusibme le duon dán bágon ja soajttá buohtastahttet minimála párajn. Minimála pára le duola degu mánno-máno, guolle-guole. Gosse learohkh buektiehtamme ryøknedh man gellie lïhtsh aktene baakosne, dle haarjenieh fïerhtem lïhtsem govledh. Maŋenagi joarkki oahppe bágoj ietjá dássemålssudimij barggat. Dan mænngan learohkh pryøvoeh voestes jïh minngemes tjoejem lïhtsesne govledh. Dát barggo boahtá ávkken duollatjállemij. Gaajhkesh tjoejem guvlieh mejnie daate lïhtse aalka. Dát barggo sjaddá viehkken tjállemvuohkáj. 6. Spïele Tjále bágojt páhperbæhkátjijda, akta báhko guhtik páhperbæhkátjij. Tjaelieh baakoeh paehpierinie, akte baakoe fïerhtene paehpierisnie. Galggi bágo guovtijn ja gålmåjn stávvalij. Edtja baakoeh årrodh dovne gøøkte jïh golme lïhtsigujmie. Bieja páhperbæhkátjijt bievde nali nav vaj bágo e vuojnnu. Biejh paehpieridie buartan, mubpiebieline bæjjese. Oahppe válldá guokta bæhkátja. Akte learohke gøøkte paehperh vaalta. Ávkke le sån galggá gávnnat bielitjijt. Poenge lea satne edtja paarrh gaavnedh. Bielitja li guokta bágo sæmmi stávvellågojn. Akte paarre lea gøøkte baakoeh seamma jïjnjh lïhtsigujmie. Jus ij bielitjijt gávna de biejaduvvi bæhkátja ruoptot bievde nali. Jis ij paarrem gaavnh, dle paehpieridie bååstede buartan beaja. Dat oahppe gut maŋŋutjissaj le gávnnam ienemus bielitjijt le vuojttám. Dïhte learohke mij jeenjemes paarrh gaavneme minngedsgeatjan, lea vitneme. Hiebadum åhpadus Sjïehtedamme lohkehtimmie Moatte oahppáj máhttá hásstálus liehket spædtjot ja låhkåt stávvalijt sæmmi bále. Jïjnjh learoehkidie maahta akte haesteme årrodh lïhtsh låapoestalledh jïh ryøknedh seamma aejkien. Danen vierttiji sij álgon dárkkelit ájádallat avtav ássjev ájgen. Aalkovistie tjuara baajedh dejtie ajve aktem aatem darjodh. Máhttelis le aj rytmajn bajedit avtav ja avtav tjuvdev maŋenagi gå báhko javladuvvá. Aaj gåarede akti akti soermem jievkehtimmine bæjjese bïejedh gosse baakoem jeahta.. Oahppe gudi bukti tjállet, máhtti tjállet bágov stávvalij. Learohkh mah maehtieh tjaeledh, maehtieh baakoeh lïhtsine tjaeledh. Jus oahppe adni såjodum bágojt, viertti sij aj tjállet / javllat vuodohámev. Jis learohkh sojjehtamme baakoeh nåhtadieh, dah byøroeh aaj maadth-haamoem jiehtedh / tjaeledh. Buojkulvis: bas-sat ba-sáv bå-råj-ma Vg: tjaa-lam tjae-ledh as-ke Árvustallam Vuarjasjimmie Mihttomierejåksåm / máhttodásse galggá tjanáduvvat máhtudakmihtojda- juogu avta jali juohkusijs máhtudakmihtojs. Edtja ulmiejaksoem / haalvemenjieptjiem maahtoeulmide ektiedidh – akten jallh dåehkide maahtoeulmijste. Oahppijda galggá dåbdos ja bigos mij dættoduvvá gå suv máhtudagá árvustalladuvvi. Edtja åehpies jïh daajroes årrodh learoehkasse, misse leavloem beaja gosse altese maahtoem vuarjesje. Máhtudakmihtto Maahtoeulmie Vuollegis mihttomiere-jåksåm Vuelege ulmiejaksoe Allagis mihttomiere-jåksåm Gaskoeh ulmiejaksoe juohket bágov stávvalijda baakoeh juekedh lïhtsine Oahppe máhttá juohket guovtestávvala bágojt stávvalijda Learohke maahta baakoeh gøøkte lïhtsigujmie juekedh Oahppe máhttá juohket guovte-ja gålmåstávvala bágojt stávvalijda Learohke maahta baakoeh gøøkte jïh golme lïhtsigujmie juekedh Oahppe máhttá juohket bágojt guovte, gålmå jali ienep stávvalijda ja dåbddåt avtastávvalis bágojt. Learohke maahta baakoeh juekedh gøøkte, golme jïh jienebh lïhtsigujmie jïh baakoeh aktine lïhtsine damtijidh Árvustallam bargadahttijn Vuarjasjimmie iktemearan Oahppe oadtju njálmálasj ja / jali tjálálasj árvustallamav bargadahttijn. Learohkh njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh vuarjasjimmiem iktemearan åadtjoeh. Válde vuodon åhpadusmihttomierijt. Vaeltieh våaromem lïerehtimmieulmine. Ájnas le vaddet diedojt ma åhpadusáv åvdedi nav vaj oahppe fágalattjat åvddåni. Vihkeles bïevnesh bååstede vedtedh mah lïerehtimmiem skreejrieh, juktie dah learohkh buektiehtieh faageleslaakan skearkagidh. Oahppe vierttiji diehtet majt bukti, ja majna vierttiji ienebuv barggat ja gåktu sij galggi barggat. Dïhte sæjhta jiehtedh learohkh tjuerieh daejredh maam haalvoeh, mejnie edtjieh vielie barkedh jïh guktie dam darjodh. Iesjárvustallam Jïjtsevuarjasjimmie Duodden árvustallam bargadattijn åhpadiddjes máhtti oahppe árvustallat ietjasa ja nubbe nuppev. Lissine dam vuarjasjimmiem iktemearan lohkehtæjjeste, learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh. Buojkulvisá iesjárvustallamsjiemá: Akte såarhts jïjtsevuarjasjimmiegoere: Biejvve: Nomme: Åhpadusmihttomierre: Biejjie: Dáv iv nav buoragit máhte Lïerehtimmieulmieh Åhpadiddje Lohkehtæjja Dáv buoragit máhtáv Dam hijven maahtam Åhpadiddje Lohkehtæjja Buvtáv stávvalijt spædjtjot. Maahtam lïhtsh låapoestalledh. Buvtáv stávvalijt låhkåt. Maahtam lïhtsh ryøknedh. Buvtáv spædtjot ja låhkåt stávvalijt avta bále. Maahtam lïhtsh låapoestalledh jïh ryøknedh seamma aejkien. Buvtáv spædtjot stávvalijt ja subtsastit galla vokála / diftoŋŋa li bágon. Maahtam lïhtsh låapoestalledh jïh soptsestidh man gellie vokalh / diftongh baakosne. Máhtáv gullat mij la vuostasj jiedna stávvalin. Maahtam voestes tjoejem aktene lïhtsesne govledh. Máhtáv gullat mij la maŋemus jiedna stávvalin. Maahtam minngemes tjoejem aktene lïhtsesne govledh. Máhtáv gullat divna jienajt stávvalin. Maahtam gaajhkh tjoejh aktene lïhtsesne govledh. Oarjjelsámegiellaj: Vierhtieh Nuorttasámegiellaj: BULL, ELLA HOLM 1996: Jielije saemien. Julevsámegiellaj: [Kautokeino:] Samisk Utdanningsråd. Tjoavde 1-4, web bielle nehtan http://e-skuvla.no/?dokument=2009-12-10.11:20:05.txt BULL, ELLA HOLM 1998: Åarjel-saemien 1. Karasjok: Davvi Girji OS. Gaup, Guttorm, Nergård, Sparrok, Gietjav tjáppa 1, Davvi Girji 2009 BRANDSFJELL, HELEN BLIND - FJELLHEIM, MONA - NOODT, TRINE 2010: Gïeline goetsebe 1.