sfs_veiledning_6_ahpadimgarvvidusbuojkulv.html.xml

Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Berajnammadusá	Udir.no - Laahkoeh
Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Berajnammadusá	Laahkoeh
Dásse: 2. jahkedásse	Daltese: 2. jaepiedaltese
Tiebmá: berraha	Aamhtese: maadtoeladtjh
Ájgge: gålmåt tijmas vidá tijmmaj	Tijje: 3 – 5 tæjmoeh
Álgadus	Aalkoe
Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat máhtudakmihtoj 1. ja 2. jahkedásijn.	Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie maahtoeulmine 1. jïh 2. jaepiedaltesinie barka.
Barggo le berajnammadusáj birra.	Daate lea barkoe laahkoej bïjre.
Máhtudakmihto vuojnnuj båhti åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt.	Maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh.
Åhpadimgárvvidus vuoset ájggeguovddelis barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijájt bargadahttijn.	Øøhpehtimmiesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh, jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkidie sjïehtede, jïh dejtie vuarjesje iktemearan.
Dánna le aj buojkulvisá gåktu oahppe ietjasa ja nubbe nuppev árvustalli.	Daesnie aaj vuesiehtimmieh guktie learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh.
Máhtudamihto 2. jahkedáse maŋŋela	Maahtoeulmie 2. jaepiedaltesen mænngan
Árbbedábálasj máhtto	Aerpievuekien daajroe
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmie lea learohke edtja maehtedh
adnet berranammadusájt lahka berrahijda ja giehttot mij gájmme le	laahkoeh dan lihke maadtoeladtjese nåhtadidh jïh soptsestidh mij neebne lea
Ietjá guoskavasj máhtudakmihto 4. jahkdáse maŋŋela	Jeatjah sjyøhtehke maahtoeulmieh 4. jaepiedaltesen mænngan
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh
adnet duov dáv njálmálasj moallánagájt dilij milta	ovmessie njaalmeldh dïejvesh nåhtadidh, ovmessie tsiehkide sjïehtedamme
Åhpadusmihttomiere	Lïerehtimmieulmie
Máhtudakmihto båhti vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtov.	Maahtoeulmiem tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmiem jaksedh.
Oahppe galggá máhttet	Learohke edtja maehtedh
adnet moallánagájt fámilja, ieddne, áhttje, viellja, oabbá, áhkko, áddjá, oarbbimbielle, muohtá, siessá, guosske, ænoj, tjiehtje ja iehke	dïejvesidie fuelhkie, tjidtjie, aehtjie, vïelle, åabpa, aahka, aajja, aajkohke, seasa jïh jyøne nåhtadidh
tjielggit moallánagáv gájme sisanov, mij la nubbe gænna le sæmmi namma	ulmiem buerkiestidh dehtie dïejvesistie neebne
Vuodotjehpudagá	Vihkielommes maehtelesvoeth
Máhttet låhkåt le dánna låhkåt berajnammadusájt.	Maehtedh lohkedh lea daesnie maehtedh laahkojde lohkedh.
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet le dánna máhttet dádjadit ja javllat berajnammadusájt.	Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh lea daesnie laahkojde guarkedh jïh jiehtedh.
Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet le dánna máhttet tjállet berajnammadusájt.	Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh lea daesnie naan laahkoeh tjaeledh.
Máhttet digitála ræjdojt adnet le dánna tjállet berajnammadusájt dáhtámásjijnan ja adnet digitála ræjdojt gå daj barggá	Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh lea daesnie laahkoeh daatovrisnie tjaeledh jïh digitale dïrregh nåhtadidh gosse daejnie barka.
Gárvedime	Soejkesjimmieh
Åhpadiddje álggá guoradallat makkir berajnammadusájt oahppe máhtti, ja jus divna dåbddi ja máhtti adnet riekta berajnammadusájt.	Lohkehtæjja aalka goerehtidh mah laahkoeh learohkh maehtieh, jïh mejtie gaajhkesh daejrieh jïh maehtieh dejtie reaktoe laahkojde nåhtadidh.
Ájnas le åhpadiddje åvdåtjis ájádallam le makkir berajnammadusá máhtti aneduvvat oahppij hárráj.	Vihkeles lohkehtæjja åvtelhbodti ussjede mah laahkoeh dah learohkh maehtieh nåhtadidh.
Muhttijn viertti tiebmá giehtadaláduvvat dábálasj láhkáj muhtem oahppij hárráj.	Muvhten aejkien tjuara aamhtesem siejhmelaakan gïetedidh, juktie aktegslearohkh krøøhkestidh.
Tjadádit guovdálasj moallánagájt degu ieddne, áhttje, oabbá, áhkko, áddjá, siessá, muohtá, goasske, ænoj, tjiehtje ja iehke ja sáhkadit oahppij daj birra.	Øøhpehth dah voernges dïejvesh goh tjidtjie, aehtjie, vïelle, åabpa, aahka, aajja, jyøne, jiekie, tsietsie, seasa, gåeskie, maake, muahra, jijmie jïh aajkohke, jïh soptsesth dej bïjre learohkigujmie.
Oahppamdåjma	Lïerehtimmiedarjomh
1.	1.
Ietjam birra subtsastit	Jïjtse bïjre soptsestidh
Dibde oahppijt njálmálattjat ietjasa birra, ietjasa fámilja ja lagámus berrahij birra subtsastit.	Baajh learoehkidie njaalmeldh jïjtse bïjre soptsestidh, sov fuelhkie jïh lihke maadtoeladtjh.
Ájnas le oadtjot divnajt oahppijt oassálastátjit ságastallamin.	Vihkeles gaajhkide learoehkidie meatan åadtjodh soptsestimmesne.
Maŋŋela máhtti sij oahppat tjállet berajnammadusájt.	Dan mænngan maehtieh lïeredh laahkojde tjaeledh.
Nannitjit báhkogåvåjt de oahppe máhtti tjuorggat gåvåjt jali lijmmit gåvåjt ma bágojt gåvviji.	Juktie baakoeguvvide nænnoestidh dah learohkh maehtieh guvviedidh jallh fotoh lïjmesjidh mah baakojde sjïehtesjieh.
2.	2.
Dahkat berajmuorav (Viettjadum sáme 2)	Aktem aelhkie boelvemoerem darjodh
Dála le gåvvå muoras nieljetjiegagin gånnå le sadje tjuorggamij jali gåvvuj oahppes ja suv namma bajemusán.	Daesnie guvvie aktede moereste aktine mierine, gusnie sijjie akten gåvvan learoehkistie jïh learohken nomme bijjemes.
Vuolep dásen le sadje tjuorggamijda jali gåvåjda æjgádijs / åvdåstiddjes ja sijáj namájda.	Njieptjine vuelebe lea sijjie guvvide jïh nommide eejhtegijstie / dejstie mah eejhtegi åvteste.
Vuolemus dásen le sadje áhkoj ja ádjáj gåvåjda ja namájda.	Dennie vuelemassjen njieptjesne lea sijjie guvvide jïh nommide aahkeste gon aajjeste.
Ietjá máhttelisvuohta le biesskedit gåvåjt avijsajs ja magasijnajs ja dahkat gåvådallamfámiljav.	Akte alternatijve lea guvvieh plaerijste jïh våhkoeplaerijste bietskiedidh, jïh aktem ussjedamme fuelhkiem / heamtuvrefuelhkiem darjodh.
Hiebadum åhpadus	Sjïehtedamme lohkehtimmie
Divna oahppe galggi vuodon barggat sæmmi dahkamusáj, valla sieradibme le makkir válljima oahppe ja åhpadiddje dahki.	Gaajhkh learohkh aalkovistie seamma laavenjassine berkieh, bene joekehtse lea dejnie veeljeminie learohke jïh lohkehtæjjah darjoeh.
Muhtema barggi duola degu moallánagáj lagámus fámiljan, madi iehtjáda barggi måttijn moallánagáj ja berajnammadusáj dábálattjat.	Muvhth berkieh, vuesiehtimmien gaavhtan naan gille dïejvesigujmie dennie ellen lihkemes fuelhkesne, mearan mubpieh jïjnjh dïejvesigujmie jïh laahkojgujmie berkieh siejhmelaakan.
Oahppamdåjma vierttiji hiebaduvvat oahppij tjehpudahkaj.	Tjuara lïerehtimmiedarjomem sjïehtedidh learohki maehtelesvoetide.
Buojkulvissan máhtti muhtem oahppe jur adnet nammadusájt njálmálattjat, madi iehtjáda adni dajt njálmálattjat ja tjálálattjat.	Vuesiehtimmien gaavhtan naan learohkh ajve laahkojde njaalmeldh nåhtadieh, mearan jeatjebh maehtieh dejtie dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh nåhtadidh.
š Lågå danna ienebut	Lohkh vielie sjïehtedamme lohkehtimmien bïjre daesnie
Árvustallam	Vuarjasjimmie
Árvustallam bargadahttijn	Vuarjasjimmie iktemearan
Oahppe máhtti njálmálattjat ja / jali tjálálattjat árvustalladuvvat bargadahttijn.	Learohkh maehtieh njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh vuarjasjimmiem iktemearan åadtjodh.
Válde vuodon åhpadusmihttomierijt.	Vaeltieh våaromem lïerehtimmieulmine.
Ájnas le diededit dan láhkáj oahppe diehti majt bukti, majna vierttiji ienebut barggat ja gåktu buoremusát dav barggi.	Vihkeles bïevnesh bååstede vedtedh learoehkidie maam dah haalvoeh, mejnie dah tjuerieh vielie barkedh jïh guktie dah bøøremeslaakan maehtieh dam darjodh.
Duodden árvustallamij bargadahttijn åhpadiddjes máhtti oahppe árvustallat ietjasa ja guhtik guojmesa.	Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh Lissine dam vuarjasjimmiem iktemearan lohkehtæjjeste, learohkh maehtieh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjidh.
Dála le buojkulvis majt oahppe máhtti adnet gå árvustalli ietjasa, ja gå galggi diededit guhtik guojmmásisá.	Daesnie akte vuesiehtimmie maam learohkh maehtieh nåhtadidh gosse jïjtjemse vuarjasjieh, jïh gosse edtjieh sinsætnan bïevnesh bååstede vedtedh.
Namma: Biejvve: Dásse:	Nomme: Biejjie: Daltese:
Åhpadusmihttomiere	Lïerehtimmieulmie
Dáv iv nuohkásit máhte	Im daam nuekies hijven maehtieh
Dáv máhtáv	Daam maahtam
Dáv huj buoragit máhtáv	Daam hijven maahtam
javllat namájt fámiljan	nommem jiehtedh fuelhkien lïhtsegidie
tjielggit moallánagáv gájmme	ulmiem buerkiestidh dïejvesistie neebne
Dievde berajnammadusájt ma hiepi åvddål gå oahppe sjiemáv adnegåhti.	Dievhtieh sjyøhtehke laahkoeh aarebi learohkh goerem nåhtadieh.
Tjállet bágojt ietjam fámilja birra	Baakoeh mov fuelhkien bïjre tjaeledh
Dáv iv buvte	Im daam buektehth
Dáv buvtáv ållu buoragit	Daam naa hijven buektehtem
Dáv buvtáv huj buoragit	Daam hijven maahtam
Áhttje	Aehtjie
Oabbá	Åabpa
Viellja	Vïelle
Áhkko	Aahka
Áddjá	Vierhtieh
Duola degu lávlla: Manne aahkan aahkove Kappfjell, Tom: Laahkoeh, Th.	Saemiedigkien plaakath: Laahkoe BULL, ELLA HOLM 1980: Åarjelsaemien 2.
Blaasværs Forlag, 1991	Sæjroeh 40-101, + barkoegærja.
ANDERS NYSTØ, SIGMUND JOHNSEN, Sámásta 2, Berrajlåjko Divtasvuonan (L. Vitsák) Báhko	Spïele gærjese Åarjelsaemien 2.
INGA LAILA HÆTTA: Mån Måj Mij, temagirjje, Iđut 2003	BULL, ELLA HOLM 1998: Laavlomh maanide. Indre Billefjord: Iđut.
SIV INGUNN KINTEL, ADELE RAHKA NYSTØ, Lávllaga, Báhko 2005	Vuesiehtimmien gaavhtan laavlome: Manne aahkan aahkove