sfs_veiledning_9_ahpadimgarvvidusbuojkulv.html.xml

Udir.no - Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Bájkkenamá Udir.no - Sijjienommh Åhpadimgárvvidusbuojkulvisá: Bájkkenamá Sijjienommh Dásse: 3. jali 4. jahkedásse Daltese: 3. jallh 4. jaepiedaltese Tiebmá: oahppat bájkásasj sáme bájkkenamájt Aamhtese: voenges, saemien sijjienommh lïeredh Ájgge: vihtta åhpadustijma Tijje: 5 tæjmoeh Álgadus Aalkoe Dát åhpadimgárvvidus le buojkulvis gåktu barggat 4. jahkedásijn. Daate øøhpehtimmiesoejkesje vuesehte guktie maahta barkedh 4. jaepiedaltesisnie. Liege dárkkel åhpadimgárvvidus ij álu gåbtjå ålles máhtudakmihtov. Vueptesth øøhpehtimmiesoejkesje ij iktegisth abpe maahtoeulmiem feerhmh. Máhtudakmihto máhtti boahtet vuojnnuj åhpadusmihttomierijn, ma li lávke gåktu jåksåt máhtudakmihtojt. Maahta maahtoeulmide tjyølkehke darjodh lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh. Åhpadimgárvvidus vuoset muhtem barggamvuogijt, gåktu vuodotjehpudagá åvtåstuhteduvvi ja gåktu åhpadiddje hiebat åhpadusáv oahppijda ja árvustallá sijáv bargadahttijn. Øøhpehtimmesoejkesje sjyøhtehke barkoevuekieh vuesehte, guktie vihkielommes maehtelesvoeth meatan vaaltasuvvieh jïh guktie lohkehtæjja øøhpehtimmiem learoehkide sjïehteladta jïh dejtie iktemearan vuarjesje. Dánna le aj oajvvádusá gåktu ietjas árvustallat ja guhtik guojmesa árvustallat. Daesnie aaj raeriestimmieh jïjtsevuarjasjæmman jïh vuarjasjimmie sinsitneste. Buojkulvis vuoset gåktu oahppe máhtti barggat vaj oahppi sáme bájkkenamájt láhkabirrusin jali Sámen. Vuesiehtimmie vuesehte guktie learohkh maehtieh barkedh saemien sijjienommh lïeredh voengesisnie jallh Saepmesne. Dán bargon máhtti ja viertti åhpadiddje fágajgasskasattjat barggat gå sámegiel ja sebrudakåhpadimev aktan tjadná. Daennie barkosne lohkehtæjja maahta jïh byøroe dåaresthfaageles barkedh gosse øøhpehtimmiem saemienfaagesne jïh siebriedahkefaagesne tjåanghkan gårrede. Máhttelis le aj luonndofágav tiebmáj tjadnat. Gåarede aaj eatnemefaagem aamhtesasse ektiedidh. Åhpadimgárvvidus máhttá hiebaduvvat 3. jahkedássáj jus bájkálasj oahppopládnaj hiehpá. Maahta øøhpehtimmiesoejkesjem 3. daltesasse sjïehtedidh jis dan voenges learoesoejkesjen mietie sjeahta. Åhpadiddje máhttá sige oanedit ja guhkedit dav oajvvádum barggamájgev. Lohkehtæjja maahta barkoetijjem dovne åeniedidh jïh guhkiedidh viertiestamme dejnie raeriestamme tijjeåtnojne. Jus oahppe fágajgasskasattjat dájna tiemájn barggi, le dárbbo ienep ájgge jus jur sámegielajn barggi. Jis learohkh dåaresthfaageles aamhtesinie berkieh, dle sæjhta daerpies årrodh guhkebe tijjem nåhtadidh, enn jis ajve saemiengïeline berkieh. Máhtudakmihto ML06-S an Maahtoeulmie LM06-S Árbbedábálasj máhtto Maahtoeulmie 4. jaepiedaltesen mænngan Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Aerpievuekien maahtoe: Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh ságastallat bájkálasj sáme bájkkenamáj ja daj sisano birra ja buohtastahttet dajt dárogiela ja ietjá gielaj bájkkenamáj jus gávnnuji soptsestalledh voenges saemien sijjienommi bïjre jïh dej ulmie, jïh nøørjen jïh jeatjah sijjienommigujmie viertiestidh jis dagkerh gååvnesieh adnet árbbedábálasj subttsasijt bargadijn aerpievuekien soptsesh nåhtadidh jïjtse barkosne Tjálalasj guládallam Tjaaleldh gaskesadteme: Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh åhtsåt ábnnasijt ietjas tjállembargojda girjjevuorkán ja Internehtan, ja hábbmit, vuorkkit ja viedtjat vas tevstajt digitála ræjdoj anedijn aamhtesh gaavnedh jïjtsh tjaeleme-jïh barkoelaavenjasside gærjagåetesne jïh gaskeviermesne jïh sjugniedidh, vøørhkedh jïh vihth tjaalegh veedtjedh viehkine digitale dïrregijstie Giella anon Gïele åtnosne: Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh ságastallat moattegielakvuoda birra soptsestidh man bïjre jienebegïelevoete sæjhta jiehtedh Ietjá guoskavasj máhtudak mihto Jeatjah sjyøhtehke maahtoeulmieh Jus åhpadiddje mierret avtastahttet sebrudakfágav åhpadimgárvvidussaj le dá máhtudakmihto ájggeguovdelis Jis lohkehtæjja veeljie siebriedahkefaagem øøhpehtimmiesoejkesjasse ektiedidh, dle daah maahtoeulmieh sjyøhtehke: Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela sebrudakfágan – Sáme oahppopládna Maahtoeulmie 4. jaepiedaltesen mænngan siebriedahkefaagesne – Saemien learoesoejkesje Ulmme åhpadusájn le oahppe galggá máhttet Geografije Lohkehtimmien ulmie lea learohkh edtjieh maehtedh gåvvit duobddágijt, adnemsuorgijt ja bájkijt gå guoradallá duobddágijt skåvlå kahkusin ja sijdan ja adná sáme ja darogiel nammadusájt dásijda eatnemem, åtnoedajvh jïh sijjieh buerkiestidh gosse eatnemem skuvlen jïh hiejmen voengesisnie goerehte, jïh saemien jïh nøørjen lahtesh nåhtadidh dejtie dåbddåt histåvrrålasj merkajt ietjas lagosbirrasin ja guoradallat bájkálasj vuorkkájt ja mujttomerkajt histovrijen giejh jïjtse voengesisnie damtijidh jïh voenges våarhkoeh jïh mojhtesemïerhkh goerehtidh Åhpadusmihttomiere Lïerehtimmieulmie Máhtudakmihttomiere båhti vuojnnusij åhpadusmihttomierijt, ma li lávke jåvsåtjit máhtudakmihtojt. Maahtoeulmide tjyølkehke dorjeme lïerehtimmieulmine, mah leah akte sille juktie maahtoeulmide jaksedh. Oahppe galggá máhttet Learohke edtja maehtedh gávnnat bájkkenamájt ja tjielggit dajt sijjienommh gaavnedh jïh dejtie buerkiestidh ságastit duobddáknammadusáj ja tjátjádagáj ja bájkkenamáj birra. eatnemelaahtesi bïjre soptsestidh jïh lahtesh tjaetsieåeriej jïh sijjienommi bïjre buohtastahttet sámegiel ja dárogiel bájkkenamájt saemien jïh nøørjen sijjienommh viertiestidh tjállet fáktátevstav gånnå bájkkenamá li maŋen aktem riektesetjaalegem tjaeledh sijjienommigujmie åhtsåt ja adnet diedojt internehtas gaavnedh jïh bïevnesh nuhtjedh gaskeviermeste Vuodotjehpudagá Vihkielommes maehtelesvoeth Máhttet låhkåt sihtá dánna javllat oahppe galggi låhkåt bájkkenamájt kártajn, tevstajn ja låhkusijn. Maehtedh lohkedh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh sijjienommh luhkieh kaarhtine, tjaaleginie jïh registerinie. Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet sihtá dán åhpadimgárvvidusán javllat oahppe oassálassti ságastallamijn bájkkenamáj ja duobddák- ja tjátjádaknammadusáj birra. Maehtedh jïjtjemse njaalmeldh tjïelkesidh sæjhta daennie øøhpehtimmiesoejkesjisnie jiehtedh learohkh leah meatan soptsestieh sijjienommi bïjre, jïh lahtesh eatnemen jïh tjaetsieåeriej bïjre. Sij gatjádalli dåjs iehtjádijs diedojt oadtjotjit ja åvddånbukti majt li bájkkenamáj birra gávnnam. Dah sinsitniem gihtjieh juktie bïevnesh veedtjedh, jïh åehpiedehtieh maam sijjienommi bïjre gaavnehtamme. Máhttet tjálálattjat åvddånbuktet sihtá dánna javllat oahppe tjálli fáktátevstajt gånnå li bájkkenamá. Maehtedh jïjtjemse tjaaleldh tjïelkesidh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh riektese-tjaalegh tjaelieh gusnie sijjienommh leah meatan. Máhttet rieknit sihtá javllat oahppe adni kárttakoordinatajt gå sij åhtsi bájkkenamájt kártajn. Maehtedh ryøknedh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh kaarhte-koordinatovrh nåhtadieh gosse sijjienommh kaarhtine ohtsedieh. Jus dárbbo le de máhtti sij aj oadtjot diehtet ma li UTM-posisjåvnå. Jis daerpies dah aaj maehtieh åahpenidh UTM-posisjovnigujmie. Máhttet digitála ræjdojt adnet sihtá dánna javllat oahppe galggi adnet internehtav gå galggi åhtsåt ájggeguovddelis diedojt digitála kártajs ja adnet diedojt tjállemprográmman. Maehtedh digitale dïrregh nåhtadidh sæjhta daesnie jiehtedh learohkh gaskeviermiem nåhtadieh juktie aktem sjyøhtehke nedtesæjroem gaavnedh, bïevnesh digitale kaarhtijste veedtjieh jïh bïevnesidie aktene tjaelemeprogrammesne nåhtadieh. Gárvedime Soejkesjimmieh Åhpadiddje ja oahppe vierttiji åvddålin jali sæmmi bále barggat bájkkenamáj ja aj sáme duobddak- ja tjátjádaknammadusáj. Lohkehtæjja jïh learohkh byøroeh åvtelhbodti jallh gosse sijjienommigujmie barkeminie, aaj saemien eatneme-jïh tjaetsieåerielahtesigujmie barkedh. De oahppe oadtju tjiegŋalap gåvådallamav gåktu sáme bájkkenamá li dagádum. Dellie learohkh aktem elliesåbpoe guvviem åadtjoeh guktie dah saemien sijjienommh leah bæjjese bigkeme. Guovlojn gånnå gávnnuji ållo bájkkenamá sámegiellaj, le luondulasj oahppe vuostak namáj lahkabirásin barggi. Dejnie dajvine gusnie jïjnjh sijjienommh saemiengïelesne lea iemie learohkh voestegh nommigujmie voengesisnie berkieh. De vuostak oahpástuvvi namáj bájken gånnå sij årru. Dellie maehtieh voestegh åahpenidh nommigujmie dennie voenesne gusnie årroeminie. Jus oahppe årru bájken gånnå le gássjel gávnnat sáme bájkkenamájt, máhtti sij barggat duobddágij ja tjátjádagáj nammadusáj, duola degu váre, tjåhkå, vákke, jågå ja vuona. Jis learohkh aktene dajvesne årroeh gusnie geerve saemien sijjienommh gaavnedh, dah maehtieh lahtesigujmie eatnamisnie jïh tjaetsieåerine barkedh, vuesiehtimmien gaavhtan vaerieh, tjahkh, vuemieh, jeanoeh jïh fjovlh. Bájke máhtti liehket ietjasij årrombájke jali ietjá bájke majt sij buoragit dåbddi. Dah sijjieh maehtieh dej årromesijjien lihkebisnie årrodh jallh aktene jeatjah dajvesne maam demtieh. Máhttá liehket æjgádij jali áhkoj ja ádjáj riegádimsadje jali ietjá bájkke gåsi oahppe dåbddå sån gullu. Maahta eejhtegi jallh aahkan aajjan reakedssijjie årrodh, jallh akte jeatjah dajve gusnie learohke roehtsh åtna. Bájkijn gånnå le gássjel gávnnat sáme bájkkenamájt, viertti åhpadiddje liehket gárves oahppijt viehkedit gávnnat bájkkenamájt majt galggi oahppat. Dajvine gusnie geerve saemien sijjienommh gaavnedh, lohkehtæjja byøroe daejredh satne tjuara learoehkidie viehkiehtidh sijjienommh gaavnedh mejtie edtjieh lïeredh. Máhttelis le aj hiebadit bargov gå válljiji bájkkenamájt jali stádanamájt stuoráp sáme bájkijs duola degu Vadsø, Skádne, Bodåddjo, Divtasvuodna, Ájluokta, Árbårdde jali Snåsa. Aaj gåarede barkoem sjïehtedidh, jïh sijjienommh jallh saemien staarenommh stuerebe saemien dajvijste, vuesiehtimmien gaavhtan Vadsø, Båddådjo, Dievtasvuotna, Drag, Aarborte jïh Snåase. Oahppamdåjma Lïerehtimmiedarjomh Tjadádibme Tjïrrehtimmie Åhpadiddje tjielggi oahppijda ma li bargo ulme, ja subtsas sidjij majna sij galggi barggat. Lohkehtæjja learoehkidie buerkeste mij barkoen ulmie lea, jïh dejtie soptseste mejnie edtjieh barkedh. Aktan nammadi oahppe bájkkenamájt majt huomahi, juogu ietjasij lahkabirrasijn, tjærron jali ietjá sáme bájken. Learohkh ektesne neebnieh sijjienommh dah måjhtajieh jïjtse voengesisnie, aktene sijtesne jallh aktene jeatjah saemien dajvesne. Åhpadiddje ráddji aktan oahppij makkir bájkijn / bájkij sij galggi barggat Lohkehtæjja learoehkigujmie ektine geerelieh man dajven / mej dajvi bïjre dah edtjieh tjielkelaakan barkedh. Juohkka oahppe vállji aktan åhpadiddjijn avtav bájkkenamáv man birra sij galggi ienebu gávnnat Fiereguhte learohke aktem sijjienommem veeljie akteraeresne lohkehtæjjine man bïjre satne edtja vielie gaavnehtidh. Makkir namáv oahppe vállji ? - Maam nommide learohke veeljie ? Gåhtu javladuvvá ja tjáleduvvá dát namma ? - Guktie daate nomme jeahtasåvva jïh tjaalasåvva ? Majt namma merkaj ? - Mij lea nommen ulmie ? Makkir duobddák jali tjátjádak le dát ? - Magkeres eatneme jallh tjaetsieåerie daate ? Majt dá duobddák- ja tjátjádaknammadusá merkaji ? - Mij lea eatneme-jallh tjaetsieåerielahtesen ulmie ? Manen la sadje dáv namáv oadtjum ? - Mannasinie sijjie daam nommem åådtjeme ? Jus le gássjel tjielggit masta sierra bájkkenamma boahtá, máhtti oahppe aj guoradallat jus gávnnuji ietjá bájkkenamá gånnå le sæmmi álggo jali giehtje. Dastegh geerve buerkiestidh mestie akte vihties nomme båata, learohkh aaj maehtieh goerehtidh mejtie jeatjah sijjienommh gååvnesieh mah seamma aalkoem jallh gïetjiem utnieh. Álu jávre, jågå jali váre ma li lahkabirrusijn li sæmmi vuostasjoasse. Daamtaj jaevrieh, jeanoeh jallh vaerieh mah leah sinsitnien lihkesadtje, seamma voesteslïhtsem utnieh. Dassta diehtep bájke li lahka. Destie daajra dah sijjieh leah sinsitnien lihkesadtje. Oahppe åhtsi diedojt bájkkenamáj birra duon dán gáldon. Learohkh bïevnesh ohtsedieh sijjienommen bïjre ovmessie gaaltijinie. Oahppe åhtsi ja ja tjoahkkiji diedojt girjijs - Learohkh ohtsedieh jïh bïevnesh tjøønghkieh gærjijste. Oahppe ságájdahtti náginav gut la oahpes bájken bájkkenamá birra. - Learohkh gihtjehtieh naakenem mij leah joekoen åehpies dajvesne, sijjienommen bïjre. Sij máhtti juogu válldet jiednabáttev jali filmmit ságástallamav. Dah maehtieh tjoejebaantese bæjjese vaeltedh jallh filmadidh gihtjehtimmiem. Sij tjálli tjielggidusáv diedoj milta majt sij li oadtjum ságastallama baktu. Dah buerkiestimmiem tjaelieh dejstie bïevnesijstie mejtie gihtjehtimmesne åadtjoejin. Oahppe gávnni bájkkenamájt kártan, páhppárin jali digitálalattjat. - Learohkh sijjienommem kaarhtine gaevnieh, paehpierisnie jallh digitale. Sajen www.statkart.no gávnnu vuonakártta gånnå aj sáme bájkkenamá li tjáledum. Adressesne www.statkart.no Nøørjen kaarhth gusnie saemien sijjienommh aaj tjåadtjoeh. Oahppe máhtti aj åhtsåt ietjá bielijn internehtan gånnå li kárta. Learohkh maehtieh aaj jeatjah sæjrojne ohtsedidh gusnie kaarhth gaskeviermesne. Digitála kárta máhtti prientiduvvat páhppárij ja sij mierkkiji dav sierra bájkkenamáv kártan. Learohkh maehtieh dejtie digitale kaarhtide olkese tjaeledh paehpierisnie, jïh dam sjyøhtehke sijjienommem kaarhtesne mierhkieh. Oahppe tjálli fáktátevstav bájkkenamá birra. - Learohkh aktem riektese-tjaalegem tjaelieh sijjienommen bïjre. Oahppe gåvviji bájkev, gávnni gåvåv dassta jali tjuorggiji dav. Vielie barkoe - Learohke guvviem vaalta sijjeste, aktem guvviem destie gaavna jallh sijjiem guvvede. Oahppe tjálli oanes tevstav bájkkenamá birra. - Learohke aktem åenehks tjaalegem sijjienommen bïjre tjaala. Kártta ja gåvvå máhtti biejaduvvat tæksaj. Maahta kaarhtem jïh guvviem tjaalegen sijse bïejedh.. Oahppe máhtti dahkat aktisasj girjátjav divna bájkenamáj tevstajs. - Learohkh maehtieh aktem tjåenghkies heeftem darjodh gaajhkijste sijjienommetjaalegijstie. Bájkkenammatevsta máhtti gatsoduvvat sæjnnáj vaj divna máhtti låhkåt dajt. - Maahta aaj sijjienommetjaalegidie viedtjese gævnjodh, juktie gaajhkesh maehtieh dejtie lohkedh. Oahppe dahki oanes jiednabáddimav dassta majt sij subtsasti bájkkenamá birra. - Learohkh aktem åenehks tjoejestuhtjem darjoeh gusnie sijjienommen bïjre soptsestieh. Dáv biedji åvddånbuktemprográmmaj aktan gåvåjn ja kártajn. Dam akten åehpiedehtemeprogrammese bïejieh, guvvine jïh kaarhtine ektine. Åhpadiddje ságas oahppij majt sij li gávnadam. Lohkehtæjja learohkigujmie soptseste mej bïjre dah gaavnehtamme. Juohkka oahppe subtsas de binnáv ietjas bájkkenamá birra. Dellie fïerhte learohke ånnetji sov sijjjienommen bïjre soptseste. Maŋŋela gatjádi oahppe nubbe nuppes dan birra majt sij li sutsastam. Dan mænngan learohkh sinsitniem gihtjieh dan bïjre maam soptsestamme. Duodden le máhttelis lasedit bargov sáme duobddáknammadusáj. Learohke jïh lohkehtæjja barkoevuekieh veeljieh mejtie dan aktegs learoehkasse sjïehtieh, vuartesjh raeriestimmieh Tjïrrehtimmien nuelesne. De oahppa galggi aj tjielggit mij le duola degu jávrre, jåhkå, tjáhtjálak, vágge, várre ja miehtse. Muvhth sïjhtieh ryøhkedh jienebh sijjienommigujmie barkedh, dovne voengesisnie jïh maajesisnie, jïh aaj joekehtslaakan. Hiebadum-ahpadus Vuarjasjimmie Oahppe ja åhpadiddje válljiba barggamvuogijt ma hiehpi juohkkahattjaj, gehtja oajvvádusáv Tjadádime vuolen. Vihkeles bïevnesh bååstede vedtedh naemhtie guktie dïhte lea nuhteligs learoehkasse goh våarome dan faageles evtiedæmman. Muhtema jåksi barggat moadda bájkkenamáj, sige lahkusin ja guhkebun, ja duon dán láhkáj. Ovmessie buerkiestimmieh ulmiejaksoste Dah vuesiehtimmieh dejtie golme voestes lïerehtimmieulmide vuesiehtieh. Muhtem oahppe barggi ienemusát njálmálasj bargoj, madin iehtjáda tjálli divnajt, bájkkenamájs gitta tjielggidusájda ja fáktátevstajda. Lïerehtimmie-ulmie Learohke edtja maehtedh Árvustallam Aalkovisnie Árvustallam bargadahttijn Evtiedimmesne Válldá vuodon åhpadusmihttomierijt. Joekoen maehteles Buojkulvisá gåktu jåksåt mihttomierijt aktem sjyøhtehke Buojkulvisá vuosedi vuostasj gålmmå åhpadusmihttomiere. sijjienommem gaavnedh Åhpadus-mihttomiere Lohkehtæjja aktem O ahppe galggá máhttet sijjienommem Álgadusdásen learoehkasse Åvddånime vuolen raereste Máhtulasj Learohke aktem Sierralágásj buorre sijjienommem veeljie gávnnat sierra bájkkenamav jienebh alternatijvi Åhppadiddje oajvvát bájkkenamáv oahppáj. Learohke aktem Oahppe vállji bájkkenamáv moattet ma li máhttelisa. Learohke aktem Oahppe vállji sierra bájkkenamáv sijjienommem avtajrádij åhpadiddjijn. oktemierien veeljie Oahppe iesj aktu vállji bájkkenamáv. aktem sijjienommem tjielggit bájkkenamáv buerkiestidh Oahppe dåbddå bájkkenamáv. Learohke sijjienommem Oahppe bájkkenamá oajvvesisanov tjielggi Learohke åejviesisvegem buerkeste sijjienommesne Oahppe gávnná ietjá bájkkenamájt gånnå sæmmi nammadus aneduvvá. Learohke jeatjah sijjienommh gaavna gusnie seamma lahtesem nåhtadamme Oahppe subtsas makkir oase bájkkenamán le. Learohke soptseste mah lïhtsh sijjienomme åtna Oahppe tjielggi massta bájkkenamma boahtá. Learohke buerkeste mestie sijjienomme båata Oahppe gávnná ietjá bájkkenamájt ma luondulattjat dán bájkkenammaj gulluji. Learohke jeatjah sijjienommh gaavna mah iemielaakan sjïehtieh daejnie sijjienommine ektine Oahppe tjielggi manen sajen le dát namma. Learohke buerkeste mannasinnie sijjie daam nommem åtna Oahppe tjielggi majt bájkkenamá vuostasj oasse bájke birra subtsas. Learohke buerkeste maam sijjienommen voestes lïhtse, sijjien bïjre sopteste Oahppe tjielggi majt nammadus subtsas dán sierra bájke birra ja dábálattjat dákkir sajij birra. Learohke buerkeste maam lahtese soptseste daan sijjien bïjre sjierelaakan, jïh siejhmelaakan dagkari sijjiej bïjre ságastit duobddák- ja tjátjádak nammadusá birra eatneme- jïh tjaetsieåerie- Oahppe subtsas jus bájkenamma le duobddák jali tjátjádak. lahtesi bïjre soptsestidh Oahppe subtsas bájkkenamá jali tjátjádagá birra nav vaj oahppe lunna le tjielgga gåvvå makkir tjærdda dat le. Learohke soptseste Oahppe tjielggi nammadusáv bájkenamma viehkken. jallh akte tjaetsieåerie Oahppe tjielggi gåktu dákkir tjærdda duobddák jali tjátjádak le ja tjielggi makkir dåbbdomerka li dakkir bájkijn. Learohke soptseste eatnemen jallh tjaetsieåerien bïjre naemhtie guktie tjyølkehke sjædta learohke daajra mij såarhtide lea Oahppe adná bájkkenamáv buojkulvissan. Learohke lahtesem buerkeste viehkine sijjienommeste Oahppe tjielggi nammadusáv dábálasj vuodon, duola degu mij jávrre le. Learohke buerkeste guktie daate såarhts eatneme jallh tjaetsieåerie lea, jïh buerkeste mij leah daej sijjiej væhta Oahppe buohtastahttá ietjá sæmmilágásj nammadusáj, duola degu luoppal, sláddo. Learohke sijjienommh vuesiehtimmine nåhtede Oahppe gåvvi gåktu muhtem sierralágásj bájkke le, dan nammadusá milta gåsi duobddak gullu. Learohke lahtesem siejhmelaakan buerkeste, v.g. mij akte jaevrie lea Oahppe árvustalli ietjasa ja guhtikguojmesa Learohke jeatjah seammaplïeres lahtesigujmie vierteste, v.g. tjonne, lovhtje Dát sæmmi sjiebmá máhttá aneduvvat gå oahppe galggi guhtik guojmesa árvustallat. Learohke buerkeste guktie akte vihties sijjie vååjnoe, mehtie eatneme- lahtesistie dïhte båata De målssu bágov mån bágujn dån. Learohkh jïjtjemse jïh sinsitniem vuarjasjieh Åhpadusmihttomiere Lïerehtimmieulmie Dáv iv nåv buoragit máhte Im dam nuekies hijven maehtieh Dáv máhtáv Dam maahtam Dáv máhtáv huj buoragit Dam joekoen hijven maahtam Mån máhtáv tjielggit bájkkenamáv majt lav válljim. Maahtam sijjienommem buerkiestidh maam veeljeme. Mån máhtáv subtsastit makkir oase li bájkkenamán. Maahtam soptsestidh mah lïhtsh jallh biehkieh mah leah sijjienommesne. Mån máhtáv tjielggit majt duot dát oasse bájkkenamán subtsas bájke birra. Maahtam buerkiestidh mah ovmessie lïhtsh sijjienommesne sijjien bïjre soptseste. Mån máhtáv buojkudit ietjá bájkkenamájt ma luondulattjat dán bájkkenamájn aktan gulluji. Maahtam vuesiehtimmieh jeatjah sijjienommine vedtedh mah iemielaakan ektesne sjïehtieh daejnie sijjienommine. Mån máhtáv tjielggit jus bájkkenamma le duobddák jali tjátjádak. Maahtam buerkiestidh mejtie akte sijjienomme lea akte eatneme jallh akte tjaetsieåerie. Mån máhtáv vuojnnet gåktu duobddák jali tjátjádak vuojnnu. Maahtam mov uvte vuejnedh guktie eatneme jallh tjaetsieåerie vååjnoe. Mån máhtáv tjielggit majt duobddáknammadus subtsas. Maahtam buerkiestidh maam eatnemelahtese soptseste. Mån máhtáv subtsastit mij la aktisasj sajijn gånnå li sæmmi duobddáknammadusá. Maahtam buerkiestidh mij lea tjåenghkies dejtie sijjide seamma eatnemelahtesinie. Dánna gávna kartajt åbbå Vuonas gånnå bájkkenamá aj li sámegiellaj tjáledum: www.statkart.no Daesnie kaarhth gaavna abpe Nøørjeste gusnie sijjienommh aaj saemiengïelesne: š statkart.no Dánna gávna ienemusát dárogiel bájkkenamájt, valla muhtem sámegielnamá le aj tjáledum. Daesnie jeanatjommes nøørjen sijjienommh, bene såemies saemien nommh aaj vihtesjadteme. Bielle le jur dárogiellaj: http://www.kartiskolen.no / Sæjroe ajve nøørjen gïelesne: Dánna gávnnu bájkkenamá moattet guovlojs åbbå Vuonas. Daesnie sijjienommh gaavna gellede lehkeste abpe Nøørjesne. Bájkenamá sámegiellaj le juogedum fylkaj ja suohkanij milta: Saemien sijjienommh leah fylhki jïh tjielti mietie joekedamme: Dánna dåhkki tjállet bájkkenamájt ja oadtjot muodulágásj namájt ietjá gielajda: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html Daesnie maahta sijjienommh tjaeledh jïh dejtie seammaleejns nommide jeatjah gïeline åadtjodh: http://giellatekno.uit.no/cgi/geo.sme.html Bájkkenamá Gájvuonan: http://www.gaisi.no Jeatjah nommh: http://skuvla.info/ssh-baiki-n.htm. Bájkkenamá sámegiellaj Ullsfjord: http://www.tromso.kommune.no/samiske-stedsnavn-i-ullsfjord.158570.no.html Saemien sijjienommh Svahken Sijtesne: http://primusweb.no/things/kart-som-viser-samiske-stedsna/NF/NF.13366-001/image/121253 Bájkkenamá sámegiellaj Røyrvik: http://wapedia.mobi/no/Samiske_geografiske_navn_i_R%C3%B8yrvik ISRAELSSON, PER MARTIN - NEJNE, SAGKA 2008: Svensk-sydsamisk Sydsamisk-svensk ordbok och ortnamn. THORBJØRN STORJORD: Tysfjord Divtasvuodna, sentraltrykkeriet 1998 BERGSLAND, KNUT - MAGGA, LAJLA MATTSSON 2007: Åarjel-saemien-daaroen baakoegærja. BÅRJÅS 2001, magasijnna Árranis, Divtasvuonan [Indre Billefjord:] Iđut, 2. opplag. ANDERS URHEIM; Buojddedågge buojddedågge, Báhko MAGGA, LAJLA MATTSSON 2009: Norsk-sydsamisk ordbok.