udir_foreldrebrosjyre_2012_lulesamisk.pdf.xml

Diedo nasjonála gæhttjalimij birra	Bïevnesh nasjovnale pryövenassi bïjre
Æjgádijda gejn li máná 5., 8. ja 9. jahkedásen	Eejhtegidie mej maanah 5., 8. jïh 9. daltesisnie Gïeh edtjieh pryövenasside tjïrrehtidh, jïh mah pryövenassh learohkh edtjieh vaeltedh ?
Gæhttjalime riekknimin ja	Tjïrrehte nasjovnale pryövenassh 5., 8. jïh 9. daltesisnie.
Skåvllå hæhttu diedojt	Maahta baajedh learohkh slyöhpedh
sierraåhpadibmáj jali åhpadussaj sierra giellaåhpadibmáj	• jis learohki lea reakta sjiereööhpehtimmiem åadtjodh jallh learohki lea reakta sjïere gïeleööhpehtimmiem åadtjodh
åhpadibmáj vájkkuda Juska ájnegis oahppen le rievtesvuohta bessat, de máhttá oahppe iesj jali åvdåsvásstediddje mierredit jus oahppe huoman galggá gæhttjalimev tjadádit.	Jalhts akten learohken lea reakta pryövenassem slyöhpedh, learohke jïjtje jallh dijjieh goh eejhtegh maehtieh læjhkan nænnoestidh learohke edtja pryövenassem tjïrrehtidh.
Oahppe 5. ja 8. jahkedásen galggi gæhttjalimijt tjadádit låhkåmin, riekknimin ja ieñilsin.	Learohkh 5. jïh 8. daltesisnie edtjieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie, ryöknemisnie jïh eengelsken gïelesne.
Oahppe 9. jahkedásen galggi nasjonála gæhttjalimijt låhkåmin ja riekknimin tjadádit.	Learohkh 9. daltesisnie edtjieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie jïh ryöknemisnie.
Dá gæhttjalime li sæmmi gå 8. jahkedáse gæhttjalime.	Daah pryövenassh leah doh seamma pryövenassh goh 8. daltesasse.
Oahppe 5., 8. ja 9. jahkedásen gejn le nuorttasámegiella vuostasj giellan galggi gæhttjalimijt tjadádit nuorttasámegielan.	Learohkh 5., 8. jïh 9. daltesisnie mej noerhtesaemien voestesgïeline, edtjieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh lohkemisnie noerhtesaemien gïelesne.
Oahppe 5., 8. ja 9. jahkedásen gejn le nuortta-, oarjjel- ja julevsámegiella vuostasj giellan galggi nasjonála gæhttjalimijt tjadádit riekknimin sámegiellaj.	Learohkh 5., 8. jïh 9. daltesisnie mej noerhte-, åarjel- jïh julevsaemien voestesgïeline, edtjieh nasjovnale pryövenassh ryöknemisnie tjïrrehtidh saemien gïelesne.
Gæhttjalime ieñilsin ja riekknimin li elektråvnålasj gæhttjalime.	Dah pryövenassh eengelsken gïelesne jïh ryöknemisnie leah elektrovneles pryövenassh.
Gæhttjalime låhkåmin li páhppárijn.	Dah pryövenassh lohkemisnie lea paepierisnie.
Makkár dahkamusájt galggi oahppe tjoavddet ?	Mah såarhts laavenjassh learohkh edtjieh darjodh ?
Gæhttjalime li muhtem rádjáj válljimmáhttem dahkamusá ja muhtema li rabás dahkamusá.	Pryövenassine jienebeveeljemelaavenjassh jïh gaahpoeh laavenjassh.
Rabás dahkamusájn galggi oahppe vásstedit ietjasa bágoj jali tállaj, madin válljimmáhttem dahkamusájn galggi oahppe avtav moattes gatjálvisájs vásstedit.	Dejnie gaahpoeh laavenjassine learohkh edtjieh jïjtsh baakoejgujmie jallh taalligujmie vaestiedidh, mearan jienebeveeljemelaavenjassh sæjhta jiehtedh learohkh edtjieh aktem vaestiedassem jienebistie veeljedh.
Gæhttjalime båhtusa galggi máhttet diedojt vaddet oahppij tjehpudagáj dásev juohkka tjehpudakdáses.	Dah illedahkh pryövenasseste edtjieh maehtedh bïevnesh vedtedh learohki bïjre gaajhkine maehtelesvoetedaltesinie.
Gæhttjalime li dangas diehti navti dagádum jut li álkes, gasskamudduj ja gassjelis dahkamusá.	Dannasinie dovne aelhkie, gaskoeh jïh geerve laavenjassh pryövenassine.
Åhpadusdirektoráhta næhttabielen gávnnuji buojkulvisá dahkamustjerdajs ma aneduvvi nasjonála gæhttjalimijn.	Ööhpehtimmiedirektovraten nedtesæjrojne vuesiehtimmieh gaavnede mah såarhts laavenjassh mah åtnasuvvieh dejnie nasjovnale pryövenassine.
Dánna aj gávnnuji elektråvnålasj dahkamusá ieñilsin ja riekknimin åvdebuttjajs.	Daesnie aaj aarebi elektrovneles pryövenassh gaavnede eengelsken gïelesne jïh ryöknemisnie.
Skåvlå ja suohkana máhtti válljit jus almodi ietjasa båhtusijt.	Rektovre jïh tjïelte sæjhta skuvlen illedahkide åadtjodh.
Almulasjvuodaláhka gájbbet jut hæhttup almodit skåvlåj båhtusijt gå gatjálvis boahtá bessat gæhttjat.	Edtja dejtie illedahkide nåhtadidh gosse barkeminie kvaliteetem lïerehtimmesne bueriedidh.
Ájnegis skåvlåj båhtusa li rahpasa rektorijda ja suohkanijda. Dá båhtusa galggi aneduvvat vuodon buoredittajt åhpadime kvalitehtav.	Lohkehtæjja jïh skuvle sjeavohtsvoetediedtem utnieh dan aktegs learohkhen illedahki bïjre pryövenassijste.
Jus ienep diedojt sidá: Válde aktijvuodav ietjat skåvlåjn.	Misse akt onterdh ? Gaskesadth dov skuvlem.
Ienebuv máhtá låhkåt mæhttabielijn:	Lohkh vielie daesnie:
Gæhttjalime galggi tjadáduvvat 37. vahkos 46. vahko loahppaj Oahppijn gejn ælla máhttelisvuoda nasjonála gæhttjalimijt tjadádit mierredum gæhttjalimbiejve, galggi fáladagáv oadtjot maññela oadtjot tjadádit.	Edtja pryövenasside tjïrrehtidh 37. våhkoen raejeste 46. våhkoen raajan Learohkh mah eah nuepiem utnieh nasjovnale pryövenassh tjïrrehtidh dan vihties pryövenassebiejjien, edtjieh faalenassem åadtjodh pryövenasside mænngan tjïrrehtidh.
Biejve / biejvijt:Gæhttjalibme ja dásse:Makkár gæhttjalime:	Biejjie:Pryövenasse jïh daltese:Pryövenassesåarhte:
Gasskabiejve 12.09. Låhkåmin 5., 8. ja 9.	Gaskevåhkoen, skïereden 12. b. b. 5., 8. jïh 9. daltesePaehperepryövenassh
Ragátmáno 17.-21. b. b. 5. jahkedásseElektr. gæhttjalime	Skïereden 17.-21. b. b. 5. dalteseElektrovneles pryövenassh
Ragátmáno 24.-28. b. b. 8. jahkedásseElektr. gæhttjalime	Skïereden 24.-28. b. Eengelske 8. dalteseElektrovneles pryövenassh
Gålgådismáno 15.-19. b. b. 5. j. d.. Elektr. gæhttjalime	Rïhkeden 15.-19. b. b. 5. dalteseElektrovneles pryövenassh
43 ja 44 Gålg. máno 22. biejves gitta	Rïhkeden 22. b. raejeste gålkoen 2. b. b. 8. jïh 9. dalteseElektrovneles pryövenassh
basádismáno 2. bæjvvájRiekknimin 8. ja 9. j. d.. Elektr.	Schweigaards gate 15 B Postboks 9359 Grønland 0135 OSLO Tellefovne 23 30 12 00 www.utdanningsdirektoratet.no Bæjhkoehtamme ruffien 2012