samisk_som_andresprak_lulesamisk.doc.xml

SÁMEGIELLA NUBBENGIELLAN, SÁMEGIELLA 2 JA SÁMEGIELLA 3 - OAHPPOPLÁDNA	SAEMIEN 2 JÏH SAEMIEN 3 - LEAROESOEJKESJE
Fága ulmme	Faagen ulmie
Sáme gulluji avta álmmugij vájku årru iesjgeŋga rijkan, ja giella tjadná sámijt aktij badjel rijkarájáj.	Saemieh leah akte åålmege jalhts joekehts laantine orre, gïele dïhte åålmegidie raasti dåaresth ektede.
Sámegiella le ájnas kultuvrraguodden ja gielan li aktisasj árvo, åtsådallama ja máhto.	Saemien gïele kultuvrem guadta jïh dan leah aaj vihkeles aarvoeh, dååjrehtallemh jïh maahtoeh.
Sámegiella le almulasj giella Vuonan, Svierigin ja Suoman ja ulmme le sámegielav bisodit ja åvddånahttet boahtte buolvajda.	Saemien gïele byjjes gïele Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne jïh ulmie lea, saemien gïelem galka båetije boelvide vaarjelidh jïh evtiedidh.
Sæmmi båttå le sámegiella unneplågogiella Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan, ja gielladille ja sámegiela ævto ælla avtalágátja juohkka guovlon Sámen.	Seamma sïenten saemien gïele unnebelåhkoen gïele Nöörjesne, Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaantesne. Dïhte saemien gïeletsiehkie ij leah seammalaakan gaajhkene dajvine Saepmesne.
Muhtem sáme sebrudagájn le sámegiella ieneplågogiella, ja ietjá sebrudagájn vas unneplågogiella.	Naan saemien sïebredahkine saemien jienebelåhkoen gïele leah, jïh naan sïebredahkine saemien unnebelåhkoen gïele leah.
Åhpadus sámegielan galggá viehkedit mánájt ja nuorajt oassálastátjit sáme kultuvrraj ja sebrudakiellemij, gånnå kultuvrradádjadus, guládallam, ulmusjvuodahábbmim ja identitehtaåvddånibme le guovdátjin åhpadimen.	Saemien maanah jïh noerh gelkieh ööhpehtimmien tjïrrh saemien kultuvrasse jïh sïebredahkese tjaangedh.
Åhpadus mij åvdet positijvalasj guottojt sámegiela hárráj, ja mij vielet giela ja kultuvra moattevuodav majt sáme oahppe åtsådalli, vaddá oahppijda moattegielak ja moattekultuvralasj máhtudagáv.	Kultuvrem lïeredh guarkedh, soptsestidh, identitetem nænnoestidh jïh evtiedidh leah daerpies boelhkh ööhpehtimmesne. Ööhpehtimmie maam buerie åssjalommesh saemien gïelese reesie, galka joektehts learohki gïelh jïh kultuvrh vaarjelidh.
Buorre sámegielmáhtto le ájnas ækto oassálastátjit sáme sebrudak- ja barggoiellemij ja vaddá máhttelisvuodav válljit åhpadusáv, bargov ja iellemájge oahppamav.	Gosse nimhtie learoehkidie garmerdidh, dovne learohki gïelem jïh kultuvrem nænnoste, mij lea daerpies maahtaldahke gosse sïebredahkesne meatan årrodh jïh åadtjodh abpe jielemem lïeredh.
Fáhka sámegiella nubbengiellan galggá aktan dárogielfágajn biedjat vuodov oahppij dåjmalasj guovtegielakvuoda åvddånibmáj, ja liehket maŋen vaddemin ájnegis oahppáj máhtov, måvtåv ja jasskavuodav válljitjit sámegielav guládallamgiellan.	Faage saemien mubpien gïeline galka daaroen faagine ektesne maadtojne årrodh gosse galka learohki guektiengïelevoetem evtiedidh jïh fïereguhtide learoehkidie skreejrehtidh vielie maahtoeh tjöönghkedh, ïedtjem jïh tjirkesvoetem åadtjodh nimhtie buerebelaakan dovne njaalmedh jïh tjaaleldh gïelem nænnoste, evtede jïh gorrede.
Gå fáhka sáme kultuvra guovdálasj árvojt dættot, de máhttá fáhka dan baktu vuosedit gæjnov gåktu sáme árvojt máhttá hiebadit ja åvddånahttet ådå dilijda ja ájggáj mij álu le rievddama vuolen.	Jis dejtie jarnges saemien vuekide, voetide vaarjelieh, faage maahta otnjegem vuesiehtidh guktie saemien vuekieh jïh voeth maehtieh vijriebasse orre sïebredahketsiehkide evtiedidh.
Diehto ietjá álggoálmmugij ja kultuvraj birra vaddá buorep dádjadusáv ja vieledimev iehtjádij gáktuj, valla aj buorep dádjadusáv ietjas kultuvra hárráj.	Maahtoeh tjöönghkedh jeatjah aalkoealmetji bïjre maahta buerebelaakan jeatjabidie guarkedh jïh vuavkasjidh, badth destie aaj jïjtsh kultuvrem buerebelaakan maahta guarkedh.
Giellamáhtto ja gielladádjadus åvddån aktijvalasj giellaanujn.	Gïelemaahtoe jïh gïelegoerkesimmie evtede gosse gïelem åådtje dååjrehatalledh.
Danen le guládallam ja avtastallam iehtjádij guovdátjin fágan, ja åtsådallamij ja oassálasstemij baktu máhttá oahppe njálmálasj giella åvddånit.	Dannasinie gaskesadteme jïh guktie edtja dåemiedidh dennie faagen jarngesne, jïh dååjrehtalleme jïh åadtjodh meatan årrodh, learohki gïelem maahta evtiedidh..Faage galka fïereguhtem learohkem skreejrehtidh guktie buerebelaakan gïelem jïh teekstem evtede.
Fáhka galggá arvusmahttet åvddånahtátjit buorre oahppamstrategijajt ja dájdov lájttális ájádallamvuohkáj, ja måvtåstuhttet åvddånahtátjit låhkåm- ja tjállemmielav ja buorre låhkåm- ja tjállemdábijt.	Faage gaalka buerie lïeremevuekieh skreejrehtidh, learohkem lïeredh jïjtje ussjedidh jïh tjaelemem jïh lohkemem iedtjeldehtedh.
Gå oahppe sáme girjálasjvuohtaj ja duon dán sámegiellaj ja giellasuorggáj oahpásmuvvi de lassán sijá dádjadus giella- ja kultuvrravalljesvuoda hárráj sáme sebrudagájn.	Saemien lidteraturine jïh joekehts saemien gïele- jïh smaaregigujmie åahpenidh, gelkieh learohkh guarkedh man gellielaaketje saemien gïele jïh kultuvre saemien sïebredahkine lea.
Ælla divna oahppijn gejn le sámegiella nubbengiellan sæmmi máhttelisvuoda giela hárráj.	Learohkh mah saemien mubpinegïeline luhkieh ovmessie raajeste aelkieh.
Muhtemijn li sámegielarena lahkabirrasin, valla iehtjádijn ælla dakkir máhttelisvuoda, ja nav de e sámegielav gulá ietján gå åhpadusán.	Muvhth saemiengïelem voengesne guvlieh, mubpie jis vaeniem saemiem guvlieh, barre ööpehtimmien tjïrrh.
Vaj oahppe galggi sámegielmáhtudagáv buoremusláhkáj åvddånahttet, de le ájnas oahppijda bessat ávkkit duov dáv giellaarenav.	Jis galka buektiehtidh learohki gïelemaahtaldahkem bueriedidh, bööremes learohkh maehtieh gïelem utnedh joekehts lehkine.
Fáhka sámegiella nubbengiellan máhttá aj aneduvvat ræjddon ietjá fágajda vaj giellaåhpadus máhttá nanniduvvat.	Saemien mubpiengïeline maahta viehkiefaage mubpide faagide årrodh jïh nemhtie gïeleööpehtimmiem stinkesdehtedh.
Dasi lassen le sámegiel- ja dárogielfágan ållo aktisasjoase, ja danen le lagáp aktisasjbarggo dan guovte fága gaskan ájnas.	Saemien jïh daaroen faageh utnieh jïjnje seamma, juktie vihkeles dah faagh ektesevyöki berkieh.
Fága oajvveoase	Faagen åejvieboelhkh
Fáhka le juogeduvvam oajvveåsijda ja juohkka oasen li máhtudakmihto.	Faage lea åejvieboelhkine juakaldihkie, guktie maahtaldahkeulmine tjaaleme.
Oajvveoase li oase ållesvuodas ja dajn le aktijvuohta.	Åejvieboelhkh ektesne govlesuvvieh.
Åhpadusábnas la aktisasjåhpadusábnas gájkka åhpadusprográmmajda joarkkaskåvllååhpadusán.	Faage akte ektiefaage gaajhkide ööhpehtimmie-programmide jåarhke-lïerehtimmesne.
Åhpadusáv galggá dan diehti dahkat nåv guoskevattjan gå máhttelis oahppijda umass åhpadusprográmmaj hebadime baktu.	gosse dam sjïehtede dejtie ovmessie ööhpehtimmie-programmide.
Pládna le juogeduvvam 10 dássáj.	Soejkesje lea 10 daltesi mietie juakaldihkie.
Juohkka 10 dásen li máhtudakmihto juohkka oajvveoases.	Fïerhtene åejvieboelhkine maahtaldahke-ulmieh tjaalasovveme.
Gåvvå oajvveåsijs:	Åejvieboelhkh:
Dáse	Daltese
Oajvveoase	Åejvieboelhkh
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Njálmálasj guládallam oajvveoasen le gulldalibme ja hållam guovdátjin.	Åejvieboelhkesne njaalmeldh gaskesadteme galka maehtedh goltelidh jïh soptsestidh.
Sámegielav hållat merkaj guládallat njálmálattjat gå oassálasstá aktijvalattjat iehtjádij.	Gosse saemiestidh galka dellie maehtedh jeatjebijgujmie gelline jïh joekehts lehkine soptsestidh.
Dát åvddån stågadijn, muossádattijn, åhpadattijn, ájádaládijn, åvddånbuvtedijn ja aktandåjmadijn iehtjádij.	Stååkedimmien, deahpadimmien, learoen, vuesiehtimmien tjïrrh jïh jeatjebigujmie årrodh galka gïelem lïeredh.
Guoradallat ja åvddånahttet gielalasj rållajt, oahppat ådå bágojt ja moallánagájt vaddá oahppáj allasis máhttelisvuodav hábmedit njálmálasj tevstajt ja buktet åvddån ietjas vuojnojt ja árvustallamijt.	Gïehtjedidh jïh orre baakoeh lïeredh learohke galka njaalmeldh jïh tjaaleldh teeksth darjodh gusnie jïjtse våajnoem buakta.
Gå adnuj válldá ådå ja moattelágásj mediajt, de lassán gielalasj tjehpudahka miehtáj fágaj ja ábnnasij.	Gosse orre jïh joekehts medijah åtnalgåvva, gïelem faagi jïh aamhtesi rastah evtede.
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Dán oajvveoasen le sáhka tjálalasj guládallama birra, mij merkaj låhkåt ja tjállet sámegiellaj.	Åejvieboelhkesne tjaaleldh gaskesadteme galka saemien maehtedh lohkedh jïh tjaeledh.
Låhkåm ja tjállem li buohtalasj prosessa oahppamis.	Learohke seamma sïenten leara lohkedh jïh tjaeledh.
Dánna le sáhka åvddånahttet dájdov dádjadittjat ja gávnatjit ájádusáv tevstajn ma li sámegiellaj tjáledum, ja iesj máhttet hábmedit tjálalasj tevstajt sámegiellaj.	Galka saemien teeksth lïeredh guarkedh jïh aaj jïjtje teeksth darjodh.
Moattelágásj tevstaj baktu máhttá oahppe tjiegŋodit ja dádjadusáv oadtjot ådå ájádusájt åvddånahtátjit, ja máhtukvuodav ájádalátjit, tjielggitjit ja tevstajt árvustalátjit.	Gosse joekehts teeksth gaavna, destie orre åssjalommesh åådtje jïh aaj buerebelaakan teekstide guarka, vierhtede jïh jarkoste.
Låhkåm ja gulldalibme le tjåvda ådå muossádusájda, vijdep báhkoboanndudahkaj, ja vaddá buorre vuodov ietjas tækstabuvtadibmáj.	Lohkedh jïh goltelidh jarngesne gosse orre domtsassh åadtjoeh, orre baakoeh lïeredh jih gosse galka jïjtje tjaeledh.
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Dán oajvveoasen le sáhka vuojnnet giela ja kultuvra aktijvuodav.	Daennie åejvieboelhkesne galka lïeredh vuejnedh kultuvrem gïelen muhteste jïh gïelem kultuvren muhteste.
Árbbedábálasj máhtov doalvvot buolvas buolvvaj le ájnas.	Aerpien maahtoe boelveste boelvide sirtedh lea jarngesne.
Sáme subtsastallamvuohke, juojggam, lávllaga ja sálma, dijda ja báhkotsoame, tjáppagirjálasjvuohta, gåvvå, filmma ja teáhter li oase kultuvras ma åvddånbukti máhtov ja árvojt.	Saemien soptsestimmievuekie, vuelieh, laavlomh jïh saalmh, dïejvesh, heevehtslidteraturh, guvvieh, jielijeguvvie jïh teatere leah bielieh kultuvreste mejtie maahtoeh jïh vierhtieh åvtese buektieh.
Oajvveoassáj gullu máhtto sáme giella- ja girjálasjvuodahiståvrå birra ja sámegielaj ja giellasuorgij birra.	Åejvieboelhkesne galka lïeredh saemien gïelen bïjre, lidteraturehistorijen bïjre jïh maahtoeh saemien gïeli jïh smaareh-tjïerti bïjre.
Kultuvralasj máhtudahka le diehtet ja vieledit kultuvralasj avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt sáme sebrudagájn ja sebrudagáj gaskan.	Gosse maahtoeh kultuvren bïjre åtna, galka dellie sinsitnien kultuvri bïjre maehtedh jïh destie sinsitniem vuavkasjidh.
Máhtudakmihto dásijda juogeduvvam	Daltesi maahtaldahkeulmieh
Sámegiella nubbengiellan oahppopládna le dagádum máhtudakmihtoj ma li juogeduvvam 10 dássáj.	Soejkesje saemien mubpinegïeline lea 10 daltesi mietie juakaldihkie.
Iesjgeŋga dásse le joarkka åvdep dáses.	Dah joekehts daltesh ektesne govlesuvvieh.
Oahppe máhtti válljit guovte alternatijva gaskan, sámegiella 2 jali sámegiella 3 mihttomierejåksåmij 10. jahkedásen, Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman ja Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmman.	Learohkh maehtieh veeljedh magkeres lohkehtimmiem sijhtieh, Saemien 2 jallh Saemien 3 gosse gelkieh 10 tsiehkien ulmide jaksedh. Gosse gelkieh Jå3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammi ulmieh jaksedh jïh gosse gelkieh Jå2 barkoefaagi ööhpehtimmieprogrammi ulmieh eevtjedh jaksedh.
Sámegiella 2	Saemien 2
Dát le ájádaláduvvam oahppijda gudi máhtti vehi sámegielav, valla e buvte sámástit.	Daate learoe learoehkidie guhth ånnetji saemien maehtieh, læjhkan eah dam gïelem maehtieh.
Sámegielan 2 galggi oahppe 1.-7. dáse máhtudakmihtojda jåvsådit maŋŋel 10. jahkedáse.	Saemien 2 gelkieh learohkh maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-7 daltesinie, 10 jaepietsiehkien mietie.
Sámegiella 3	Learohkh gelkieh aaj maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-10 daltesinie dan Jå 3 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammen mietie.
Dát le ájádaláduvvam oahppijda gudi e åvvånis buvte sámegielav gå álggi sámegielåhpadussaj, ja danen dárbahi guhkep ájgev tjadádit juohkka dásev.	Dah learohkh mah gaajhki luhkie daltesi ulmide jakseme, gïelemaahtaldahkem jeksieh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh jïh nuepiem utnieh jïllebe daltesisnie lohkedh gusnie ööpehtimmiegïele saemien lea.
Sámegielan 3 galggi oahppe 1.-4. dáse máhtudakmihtojda jåvsådit maŋŋel 10. jahkedáse.	Saemien 3
Maŋŋel Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmman galggi oahppe jåvsådit 1.-7. dáse máhtudakmihtojda.	Learohkh gelkieh maahtaldahkeulmide jaksedh mah 1-4 daltesinie 10 jaepietsiehkien mietie.
Oahppijda le máhttelis válljit jus sihti árvustaláduvvat sámegiella 2 máhtudakmihtoj vaj sámegiella 3 máhtudakmihtoj milta.	Learohkh maehtieh veeljedh mejtie gelkieh sijjide vierhtiedidh maahtaldahkeulmiej mietie dennie saemien 2 jallh saemien 3.
Skåvllå galggá oahppijda huomahahttet dáv máhttelisvuodav vaj oahppe måvtåstuvvi válljitjit sámegiel 2 loahppaárvustallamav.	Skuvle tjoevere learoehkidie bievnedh, nuepiem utnieh vierhtiedidh saemien 2 mænngan.
Oahppe hæhttuji mierredit dav maŋemusát 10. jahkedáse álgon.	Learohkh tjoeverieh dam nænnoestidh joe 10 jaepietsiehkien aalkoevisnie.
13-jage skåvllåvádtsem	13- jaepien skuvleboelhke
Dásse	Tsiehkieh
Máhtudakmihto sámegiella 2	Maahtaldahke- krïebpesjimmie saemien 2
Máhtudakmihto sámegiella 3	Maahtaldahke- krïebpesjimmie saemien 3
Maŋŋel 10. jahkedáse	10 jaepietsiehkien mænngan
Dásse 1-7	1-7 daltese
Dásse 1-4	1-4 daltese
Oahppogárvedime åhpadusprográmma	studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogrammh
Maŋŋel Jo1	Jå1 mænngan
Dásse 1-8	1-8 daltese
Dásse 1-5	1-5 daltese
Maŋŋel Jo2	Jå2 mænngan
Dásse 1-9	1-9 daltese
Dásse 1-6	1-6 daltese
Maŋŋel Jo3	Jå3 mænngan
Dásse 1-10	1-10 daltese
Dásse 1-7	1-7 daltese
Viddnofágalasj åhpadusprográmma	ööpehtimmieprogrammh
Maŋŋel Jo2	Jå2 mænngan
Dásse 1-8*	1-8-* daltese
Dásse 1-5	1-5 daltese
Maŋŋel lasádusá dábálasj oahppo-máhtudahkaj	Lissiehtahken mænngan daamhts studijemaahtaldahkese
Dásse 1-10	1-10 daltese
Dásse 1-7	1-7 daltese
* Viddnofágalasj åhpadusprográmman le Jo1 ja Jo2 tijmmalåhko binnep gå Jo1 oahppogárvedime åhpadusprográmman.	* Barkofaagi ööpehtimmieprogramminie vaenebe tæjmoeh Jå1 jïh Jå2 goh Jå1 studijeryöjredimmie ööpehtimmieprogramminie.
Máhtudakmihto ma li merkkiduvvam nástijn * 8. dásen, e gullu viddnofágalasj åhpadusprográmma oahppijda.	Eah leah maahtaldahkeulmieh mejtie naestine * 8 daltesisnie mïerhkesjamme learoehkidie gieh baarkoefaagi ööpehtimmieprogrammidie veeljeme.
Fága tijmmalåhko	Man gellie tæjmoeh
Akta tijmma le 60 minuhta	Man gellie tæjmoeh leah 60-minuhti mietie tjaalasovveme:
MÁNÁJDÁSEN	MAANAJTSIEHKINE
1.-7. jahkedásijn: 570 tijma	1.-7. jaepietsiehkine: 570 tæjmoeh
NUORAJDÁSEN	NOERITSIEHKINE
8.-10 jahkedásijn:	8.-10. jaepietsiehkine:
Alternatijvva 1: 279 tijma, gulluji oahppijda gudi e vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev vállji	Molsehthlaakan 1: 279 tæjmoeh, learoehkidie guhth eah leah ammesgïelem veeljeme
Alternatijvva 2: 222 tijma, gulluji oahppijda gudi vieresgielav / gielalasj tjiegŋodimev válljiji	Molsehthlaakan 2: 222 tæjmoeh, learoehkidie, guhth ammesgïelem veeljieh
OAHPPOGÁRVEDIME ÅHPADUSPROGRÁMMA	STUDIJERYÖJREDIMMIEN ÖÖPEHTIMMIEPROGRAMMH
Jo1: 103 tijma	Jå1: 103 tæjmoeh
Jo2: 103 tijma	Jå2: 103 tæjmoeh
Jo3: 103 tijma	Jå3: 103 tæjmoeh
Jo 1: 45 tijma	Jå1: 45 tæjmoeh
Jo 2: 45 tijma	Jå2: 45 tæjmoeh
LASÁDUS DÁBÁLASJ OAHPPOMÁHTUDAHKAJ VIDDNOFÁGALASJ ÅHPADUSPROGRÁMMAN	LISSIEHTAHKE DAAMHTS STUDIJEMAAHTALDAHKESE
Vg3: 219 tijma	Jå3: 219 tæjmoeh
Vuodotjehpudagá fágan	Faagen maadth maahtoeh
Máhtudakmihtujn li vuodotjehpudagá ma åvddånahtti ja li oassen fáhkamáhtudagás.	Maadth maahtoeh leah maahtaldahkeulmine tjaalasovveme, gusnie galka evtiedidh lïeredh jïh galka boelhkine faagemaahtaldahkine årrodh.
Sámegiella nubbengiellan dádjaduvvi vuodotjehpudagá náv:	Learoesoejkesjisnie saemien mubpiegïeline daah maahtaldahkeulmieh leah:
Máhttet njálmálattjat ja tjálalattjat åvddånbuktet fágan sámegiella nubbengiellan le guovdátjin gå sámegielmáhtudagáv le åvddånahttemin.	Maehtedh soptsestidh jïh tjaeledh saemien mubpiegïeline vihkeles gosse galka saemien gïelemaahtaldahkem evtiedidh.
Dá tjehpudagá li ájnas ræjdo giellabargon gå galggá dádjadit ja adnet gielav ájn vil vijdep ja ienep gájbbedahtte aktijvuodajn.	Dah maahtoeh vihkeles vierhtieh gosse galka gïelem guarkedh jïh utnedh joekehts tsiehkine.
Njálmálasj tjehpudagájda gullu máhttet gulldalit ja máhttet hållat, ja máhttet árvustallat ságastallamij åsijt duon dán ságastallamdilen.	Njaalmeldh maahtoeh leah goltelidh, soptsestidh jïh guarkedh man bïjre soptsestieh.
Systemáhtalasj åhpadus duon dán njálmálasj dåjmaj baktu, le maŋen åvddånahttemin njálmálasj tjehpudagáv.	Joekehts darjomi tjïrrh galka gïelem lïeredh soptsestidh, goltelidh jïh guarkedh.
Tjállem le aj vuohke åvddånahttet ja tjielgadit huomahimijt ja ájádusájt, ja le aj guládallamvuohke ja oahppamvuohke.	Tjaeledh aaj vihkeles gosse åssjalommesh jïh eajhnah evtiedidh jïh öörnedh. Dïhte aaj gaskesadtemevuekie jih lïerehtæmman vuekie.
Máhttet låhkåt fágan sámegiella nubbengiellan le oasse praktihkalasj giellamáhtudagás ja merkaj máhttet dádjadusájn låhkåt, guoradallat ja ájádallat ájn vil ienep gájbbedahtte ja låsep tevstajt.	Maehtedh lohkedh saemien mubpiegïeline lea akte bielie eensi gïelemaahtaldahkese. Dellie tjoevere guarkedh, gïehtjedidh jïh ussjedadtedh gosse barkoes teeksth låhka.
Låhkåmtjehpudagá åvddånibme sámegiella nubbengiellan máhttá aj dábálasj låhkåmtjehpudagáv nannit.	Lohkememaahtoem evtiedidh saemien mubpiegïeline lohkemem nænnoste.
Máhttet rieknit fágan sámegiella nubbengiellan merkaj moallánagájt oahppat, resonnerit ja gássjelisvuodajt tjoavddet.	Maehtedh ryöknedh saemien mubpiegïeline buejhkiehtimmiem evtede lïeredh, ussjedadtedh jïh dåeriesmoerh tjuevtedh.
Dádjadit stuorrudagájt, valjesvuodajt, merustallamijt ja mihttimijt le aj oasse giellamáhtudagás.	Guarkedh ståaroeh, ryöknemh, vuepsieh jïh man jïjnje leah, aaj boelhkh gïelemaahtaldahkesne.
Máhttet adnet digitála ræjdojt fágan sámegiella nubbengiellan le dárbulasj rijbadittjat ådå tækstahámij ja åvddånbuktemvuogij.	Maehtedh digitale vierhtieh utnedh saemien mubpiegïeline daerpies gosse orre barkoevuekiej mietie buektiehtidh tjaeledh.
Digitála máhtudahká rahpá ådå oahppamarenajt ja vaddá ådå máhttelisvuodajt låhkåm- ja tjállemåhpadusán, tevstaj buvtadimen, komponeremin ja divodimen.	Digitale maahtoe orre lïerehtimmievuekieh buakta jïh aaj orrre nuepieh lohkeme- jïh tjaelemeööpehtæmman vadta, gosse galka teekstsh darjodh jïh jeatjahtehtedh.
Dán aktijvuodan le ájnas åvddånahttet lájttális árvustallamdájdov ja gálldoanov.	Daesnie vihkeles eensilaakan gaaltijide vierhtiedidh jïh laejhtedh gosse dejtie galka utnedh.
Digitála ræjdoj adnem máhttá doarjjot ja åvddånahttet oahppij guládallamtjehpudagáv ja åvddånbuktemijt.	Digitale vierhtieh maahta learohken gaskesadtememaahtoem jïh vuesiehtimmiem dåarjodh jïh evtiedidh.
Fága máhtudakmihto	Faagen maahtaldahkeulmieh
1. dáse maŋŋela	1. daltesen mænngan
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
gulldalit, ståhkat ja gæhttjaladdat sámegiela giellajienaj	goltelidh, stååkedidh jïh voejhkelidh saemien gïeletjoejenassigujmie
guoradallat ja gæhttjaladdat bágoj, jienaj, rijmaj ja báhkoståhkusij	gïehtjedidh jïh voejhkelidh baakoej tjoejenassi, rijmi jïh raajroejgujmie
buorástahttet, gijttet ja ietjas birra giehttot sámegiellaj	buarestehtedh, gijhtedh jïh jïjtjemse saemien åehpiedehtedh
dåbddåt álkkes bæjválasj bágojt, namájt, moallánagájt ja oanes gárgadisájt	aelhkies baakoeh, nommh, jïh åenehks raajesh beajjetji tsiehkine maehtedh
biedjat aktij álkkes bágojt oanes gárgadissan	aelhkies baakoeh åenehks raajesidie darjodh
låhkåt tállajt sámegiellaj 1-20 rádjáj, ja adnet tállajt guládaládijn	ryöknedh 1-20 saemien, jïh taallide utnedh gosse soptsestidh
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
adnet sáme bokstávajt ja gæhttjaladdat sámegiel bágoj	baakoeh utnedh jïh voejhkelidh saemien baakoejgujmie
dåbddåt sáme bokstávajt	saemien baakoeh maehtedh
låhkåt ja dåbddåt oanes bágojt	lohkedh jïh åenehks baakoeh maehtedh
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat sámegiela birra, ja dilij birra goassa ja gånnå le ávkálasj sámegielav máhttet	soptsestidh saemien gïelen jïh tsiehkiej bïjre gusnie daerpies saemien maehtedh
muossádit ja dåbddåt gielav juojggama, lávllagij, sálmaj, álkkes subttsasij, dålusj subttsasij, gåvåj, spelaj, tv-prográmmaj ja digitála ræjdoj baktu	dååjrehtalledh jïh gïelem aajhtsedh vuelien, laavlomi, saalmi, aelhkies soptsestimmiej, vaajesi, guvviej, speali, tv-programmi jïh digitale vierhtiej tjïrrh
2. dáse maŋŋela	2. daltesen mænngan
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ståhkat, gæhttjaladdat ja barggat jiednadimijn ja intonasjåvnåjn	stååkedidh jïh voejhkelidh gïeletjoejenassigujmie jïh soptsetimmie gïeline barkedh
gulldalit ja dádjadit álkkes ságastallamijt ja subttsasijt	goltelidh jïh guarkedh aelhkies soptsesh
giehttot juojddá ietjas ja iehtjádij birra sámegiellaj	jïjtse jïh mubpiej bïjre saemien soptsestidh
oassálasstet álkkes bæjválasj ságastallamijda gånnå álkkes hållamvuogev adná vaj dádjat ja iesj dádjaduvvá	fïerhten biejjien dåeriedidh saemien govledh, gusnie aelhkies raajesh jiehtieh guktie guarkoeh
ságastallat tevstaj ja gåvåj birra álkkes moalgedimij	aelhkieslaakan teeksti jïh guvviej bïjre soptsestidh
låhkåt tállajt sámegiellaj 1-100 rádjáj ja adnet tállajt guládaládijn	ryöknedh 1-100 jïh taallide utnedh gosse soptseste
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
låhkåt ja tjállet álkkes bágojt árggaiellemis	fïerhten biejjeste baakoeh lohkedh jïh tjaeledh
dåbddåt bágojt ja moallánahkkojt tjállagijn	baakoeh jïh dïejvesh teekstijste aajhtsedh
tjállet diededimijt, bágojt ja oanes gárgadisájt	dïjrh, baakoeh jïh åenehks raajesh tjaeledh
adnet digitála ræjdojt tjáledijn	digitale vierhtieh utnedh gosse galka tjaeledh
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
gulldalit ja oassálasstet juojggama, lávlla- ja sálmmalávlloma, rijmaj, báhkoståhkusij ja divtaj åvddånbuktemijda	goltelidh jïh jïjtjh aaj joejkedh, laavlodh jïh rijmh, raajroeh jïh tjihtesh åvtese buektedh
adnet namájt biejvijda, mánojda ja dan gávtse jáhpáj	våhkoebiejjieh, askh jïh dah gaektsie jaepieboelhkh utnedh
ságastallat makkár sámegielbágojt juo máhtti, ja goassa ja gånnå sámásti	soptsestidh magkerh saemien baakoeh learohkh joe maehtieh, jïh mij tsiehkide dah saemiestieh
adnet sáme bivtasnammadusájt ja giehttot sámegáptij birra duot dát guovlos Sámen	soptsestidh saemien vaarjoej bïjre, jïh soptsestidh mij dïhte gaptine joekehts jïh seamma saemien dajvijste Saepmeste
3. dáse maŋŋela	3. daltesen mænngan
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
giehttot ietjas birra, ja ietjas familja ja berrahij birra	jïjtsem åehpiedehtedh jïh, jïjtse fuelkien jïh slïekten bïjre soptsestidh
dádjadit ja åvddånbuktet álkkes diededimijt, gatjálvisájt ja diedojt sámegiellaj	guarkedh jïh åvtese buektedh aelkies dïjrh, gyhtjelassh jïh bïevnesh saemien
gulldalit ja dádjadit ságastallamijt, dáhpádusájt ja subttsasijt	soptsesth jïh goltelidh jïh guarkedh gosse soptsestellieh
oassálasstet ságastallamijda bæjválasj ássjijn	soptsestidh fïerhtenbeajjetji aamhtesi bïjre
giehttot muosádimij ja åtsådallamij birra	soptsestidh gosse maam joem dååjrehtalleme
adnet tállajt gå le hattijt, valjesvuodav ja stuorrudagájt tjielggimin	taallh utnedh, gosse gelkieh soptsestidh man jïjnje leah, jïh åasah jïh ståaroej bïjre.
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
sáme alfabehtav mujttalit ja jiednadit sáme giellajienajt	saemien aalfabetem jiehtedh jïh saemien gïeletjoejenassh jiehtedh
låhkåt ja dádjadit diededimijt ja oanes tevstajt	lohkedh jïh aelkies dïjrh jïh teeksth guarkedh
tjállet diededimijt ja tevstajt bæjválasj vidjurij birra	bïevnesh jïh teeksth beajjetji aamhtesi bïjre tjaeledh
adnet báhkogirjijt, diehtogirjijt, digitála ræjdojt ja ietjá viehkkenævojt ietjas giellaoahppamin	baakoegærjah jïh bïhkedsgærjah, digitale vierhtieh jïh jeatjah viehkievierhtieh jïjtsh gïeleööhpehtimmine utnedh
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
gåvådit gåktu iehtja sámegielav oahppá ja ságastallat gåktu ådå bágojt oahppat	buerkiestidh guktie saemien lïeredh jïh soptsestidh guktie orre saemien baakoeh lïeredh
guoradallat avtalágásjvuodajt ja sieradusájt sámegiela ja ietjá gielaj gaskan	gïehtjedidh joekehts jïh mij dïhte seamma saemien gïelen jïh jeatjah gïeli gaskem
ságastallat ietjas åtsådallamij birra mij guosská sáme mánájgirjálasjvuohtaj ja sáme tv-prográmmajda	soptsestidh guktie saemien maanalidteraturem jïh TV-programmidie jïjtje dåastohte.
adnet biebbmo-, biebbmoábnnasij- ja biebbmodahkama moallánagájt ja ságastit sáme biebmoj birra	baakoeh beapmoeh jïh jurjiehtimmien utnedh jïh soptseatalledh saemien beapmoej bïjre.
adnet almeguovlo moallánagájt ja ságastallat sáme násstegåvåj birra	baakoeh elmienotnjegi bïjre utnedh jïh soptsestidh saemien naestieguvviej bïjre
4. dáse maŋŋela	4. daltesen mænngan
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
gulldalit, dádjadit ja rijbadit álkkes ságastallamij	goltelidh, guarkedh jïh maehtedh soptsestidh aelhkies aamhtesi bïjre
adnet báhkoboanndudagáv majt dárbaj bæjválasj iellemin	baakoelåhkoem utnedh guktie maahta fïerhten beajjetji tsiehkine saemiestidh
adnet tállajt gå le ájgev ja biejvijt nammadime	taallh utnedh gosse galka soptsestidh mij biejjide jïh mennie mieresne tsåahka.
oassálasstet ságastallamijda prahktihkalasj bargoj birra skåvlån ja ålggobielen skåvlå	soptsestidh barkoen bïjre skuvlesne jïh skuvlen ålkolen
oassálasstet ságastallamijda ietjas muossádimij ja åtsådallamij birra	soptsestidh gosse maam joem dååjrehtalleme
åvddånbuktet drámá, roallaståhkusa ja improvisasjåvnå baktu	draaman jïh dåemiedimmien tjïrrh åvtese buektedh
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
låhkåt tevstajt duot dát sjáŋŋarijs ja adnet muossádusájt arvusmahttemij ietjas bargon	teeksth joekehts sjaangeristie lohkedh, jïh dååjresh jïjtsh barkosne utnedh.
tjállet tevstajt ma subtsasti, gåvådi jali åvddånbukti ájádusájt	teeksth tjaeledh mah våajnoeh jïh mïelh soptsestieh jïh buerkiestieh
åvddånbuktet ietjas tevstajt iehtjádijda	jïjtsh teeksth mubpide åvtese buektedh
adnet digitála ræjdojt gå diedojt le åhtsåmin, ja ræjddon gå tevstajt le dahkamin	digitale vierhtieh utnedh gosse galka bïevnesh ohtsedidh jïh teeksth tjaeledh
adnet prienntiduvvam ja digitála báhkogirjijt ja diehtogirjijt	baakoegærjah, digitale baakoegærjah jïh bïhkedsgærjah utnedh
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
oassálasstet duon dán doajmmaj gånnå sámegiella aneduvvá, ja dahkat ja åvddånbuktet subttsasijt daj birra	dåeriedidh gusnie saemiestieh jïh destie soptsesth darjodh jïh vuesiehtidh
muossádit ja giehttot drámá- ja teáhtervuosádusájs	domtedh jïh soptsestidh draama jïh teaterijstie
adnet luonndonammadusájt ja sáme bájkkenamájt	dajvi jïh sijjiej nommh utnedh
adnet ietjas åtsådallamijt ja tevstajt ma gåvådi guovte- ja moattegielakvuodav vuodon ságastallamijda	jïjtse dååjrehtallemh jïh teeksth utnedh mah guektien-jïh gelliengïelevoetem buerkeste gosse soptsestidh
oassálasstet ságastallamijda sáme árbbedábálasj æládusáj birra	soptsestidh saemien jielemi bïjre
5. dáse maŋŋela	5. daltesen mænngan
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
gulldalit iehtjádij åvddånbuktemijt, gatjádallat ja åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja vuojnojt	goltelidh mubpide, gihtjedh jïh jïjtsh åssjalommesh jïh mïelh åvtese buektedh
adnet gielav aktijvalattjat duon dán gielladilen ja duon dán aktijvuodan ja dåjman	gïelem joekehts gïeletsiehkine jïh darjomi tjïrrh iedtjeleslaakan utnedh.
ságastallat ájggeguovddelis dáhpádusáj ja ássjij birra	soptsestidh byökeles joekehts aamhtesi bïjre
dádjadit ja adnet tállajt praktihkalasj dilijn	taallh guarkedh jïh utnedh
jårggålit njálmálattjat álkkes tevstajt	aelhkies teeksth njaalmeldh jarkoestidh
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
låhkåt ja tjállet tevstajt duon dán sjáŋŋarin	teeksth lohkedh jïh tjaeledh joekehts sjaangerine
tjállet ja åvddånbuktet åtsådallamijt filmmagæhttjamis ja girjálasjvuodalåhkåmis	tjaeledh jïh åehpiedehtedh dååjrehtallemh filmedomtesistie jïh lidteraturelohkemistie
dahkat subttsasijt gånnå goappátjagá tæksta ja gåvvå aneduvvi, ja gånnå digitála ræjdo aneduvvi	soptsesh darjodh digitale vierhtiejgujmie, gusnie teekste jïh guvvie meatan
adnet moallánagájt grammátihkas ja tækstaoases viehkken ietjas bargon	baakoeh grammatihkeste jïh teekstebægkoste utnedh gosse galka jïjtje tjaeledh
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
adnet árbbedábálasj barggo- ja æládustermajt	baakoeh utnedh mah barkosne jïh jieleminie åtnalguvvieh.
ságastallat sáme dájddaslájaj sisano ja åvddånbuktemvuogij birra	soptsestidh mij jïh magkerh vierhtieh saemien kåanstine åtnalgovveme.
tjielggit sáme mediajt	buerkiestidh saemien medijaj bïjre
låhkåt ietjá kultuvraj ja ietjá álggoálmmugij tevstajt ja giehttot ietjas låhkåmmuossádusáj birra	teeksth lohkedh jeatjah aalkoeåålmegijstie jïh kultuvrijstie jïh soptsestidh maam destie dååjrehtalla
adnet moallánagájt ma gåvådi dálkev, dálkkemerkajt, muohttagav ja fierdav	baakoeh utnedh mejtie veareldem, veareldevæhtide, lopmem jïh daelhkiem buerkiestieh
6. dáse maŋŋela	6. daltesen mænngan
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
gulldalit, dádjadit ja oassálasstet spontánalasj ságastallamijda	goltelidh, guarkedh jïh jïjtjh aaj soptsestidh
åvddånbuktet fágajgasskasasj tiemájt	åehpiedehtedh aamhtesh mah faagi raastah juhtieh
giehttot dáhpádusáj ja subttsasij birra	soptsestidh deahpadimmie jïh soptsesi bïjre
ságastallat oahpes ja ájggeguovddelis tiemáj birra	soptsestidh åehpies jïh byögkeles aamhtesi bïjre
bæjválasj iellema báhkoboanndudagáv buktet	baakoeh utnedh guktie maahta beajjetji aamhtesi bïjre soptsestidh
adnet sáme låhkåm- ja rieknimvuogijt	baakoeh jïh dïejvesh utnedh saemien lohkeme jïh ryöknemevuekien mietie
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
låhkåt vissa oasev duot dát tevstas	joekehts teeksth lohkedh
tjállet subtsastiddje ja tjielggijiddje tevstajt	teeksth tjaeledh mah soptsestieh jïh buerkiestieh
árvustallat ietjas ja iehtjádij tevstajt	jïjtsh jïh mubpiej teeksth vierhtiedidh
árvvaladdat tevstajt moattet diehtojuohkemgáldos	teeksth vierhtiedidh mah joekehts bïevnese-gaaltijstie
adnet digitála ræjdojt ietjas giellaoahppamis	digiale vierhtieh utnedh jïjtsh gïeleööhpehtimmesne
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
ságastallat moattegielakvuoda birra ja mij ávkijt le moattegielakvuodas	gelliengïelevoeten bïjre soptestidh jïh soptsestidh mij lea aevhkie gellie gïelh maehtedh
giehttot ietjá sámegielaj dåbddomerkaj birra	soptsestidh mij sjïere jeatjah saemien gïeline
tjielggit sáme organisasjåvnåjt ja institusjåvnåjt	buerkiestidh saemien institusjovni jïh siebriej bïjre
låhkåt ja åvddånbuktet ietjá álggoálmmugij ja ietjá kultuvraj girjálasjvuodas	lohkedh jïh åehpiedehtedh lidteraturh jeatjah aalkoeåålmegistie jïh dej jih kultuvri bïjre
7. dáse maŋŋela	7. daltesen mænngan
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
dádjadit subttsasij ja tjielggidusáj sisanov	soptsesh jïh bïhkedassh guarkedh
gulldalit ja dádjadit oajvvesisanov guhkep njálmálasj åvddånbuktemijs	goltelidh jïh åejviesisvegem guarkedh guhkebe njaalmeldh vuesiehtimmijste
åvddånbuktet ietjas åtsådallamijt ja argumenterit ietjas vuojnojs	jïjtsh dååjrehtallemh vuesiehtidh jïh jïjtsh mïeli åvteste dïejveldidh
ságastallat girjálasjvuoda birra ja adnet guovdásj moallánagájt	lidteraturi bïjre soptsestidh jïh faagen baakoeh utnedh gosse buerkiestidh
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
buvtadit ietjas tevstajt duon dán ájggomusá diehti ja adnet moattelágásj vájkkudusájt tevstaj bargadijn	jïjtsh teeksth joekehts ulmide darjodh joekehts vierhtiejgujmie gosse teekstigujmie barka
adnet ájnnasamos duollatjállemnjuolgadusájt	dah vihkelommes tjaelemevuekien njoelkedassh utnedh
adnet vuodomoallánagájt grammatihkas ja tækstaoases	vihkelommes baakoeh utnedh grammatihke jïh teekstebægkoste
låhkåt oanep ja guhkep tevstajt duot dát sjáŋŋarijs, originála ja jårggåluvvam tevstajt	teeksth lohkedh mejnie joekehts sjaangerine tjaaleme, dovne jïjtjetjaaleme jïh jarkoestamme teeksth
adnet digitála ræjdojt ietjas tækstabargon	digiale vierhtieh utnedh gosse tjaeledh
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
gåvådit gåktu giella rievddá dilij, ájgij ja bájkij milta	buerkiestidh guktie gïele jorkese tsiehkine, tïjjine jïh sijjine
giehttot muhtem sierra dåbddomerkaj birra sáme giellasuorgijn ja sosiolevtajn	soptsestidh saemien smaareh-tjïerti jïh sosiolekti bïjre
gåvådit sámegiela ja ietjá gielaj avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt ja adnet grammatihkalasj moallánagájt	buerkiestidh mij dïhte joekehts jïh mij dïhte seamma saemien gïelen jïh mubpiej gïeli gaskem, gosse buerkeste galka grammatihken baakoeh utnedh
ságastallat ja åvddånbuktet estehtalasj muossádusájt dájda ja duoje baktu	soptsestidh kåansten jïh duedtien estetihke domtesi bïjre
tjielggit sáme girjálasjvuodav ja dåbdos tjállijt åvddål ja dálla	buerkiestidh saemien tlidteraturem jïh soptsestidh magkerh åehpies tjaelijh dovletji lin jïh gieh daelie leah
8. dáse maŋŋela	8. daltesen mænngan
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
árvustallat ávkálasj strategijajt gåktu oahppat ådå bágojt ja moallánahkkojt	vierhtiedidh guktie maahta buerebelaakan orre baakoeh lïeredh
rijbadit muhtem njálmálasj åvddånbuktemvuogij	buektiehtidh njaalmeldh vuesiehtimmieh utnedh
adnet gielav ienebut maŋenagi duon dán aktijvuodan ja adnegoahtet ådå bágojt ja moallánahkkojt	gïelem utnedh joekehts tsiehkine, jïh orre baaakoeh åtnose vaeltedh
álgadit ja jådedit dágástallamav	digkiedimmiem aelkiehtidh jïh reeredh
ságájdahttet ja refererit	gihtjedidh jïh reektedh
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
låhkåt ja åvddånbuktet duot dát fáhkatevstas	lohkedh jïh joekehts faageteeksth åehpiedehtedh
tjállet tevstajt ja tjáledijn adnet duov dáv gáldov ja vájkkudimnævov	tjaeledh gusnie joekehts gaaltijh jïh vierhtieh utnedh
juogadit diedojt ma li viettjadum moattet gáldos ja medias	bïevnesh vijriebasse buektedh gaaltijstie jïh medijste
adnet digitála ræjdojt gå le ietjas tevstajt åvddånbuktemin ja almodime	digitale vierhtieh utnedh gosse gelkieh jïjtsh teeksth vuesiehtidh
låhkåt vissa oases tevstajs, åvddånbuktet ájádusájt, tjielggit ja guoradallat sisanov, hámev, ulmev ja tiemáv	lohkedh jïh lahtesidh naan teeksth, toelhkestidh jïh sisvegen, hammoen, ulmien jïh aamhtesen bïjre ussjedadtedh
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
tjielggit gåktu sámegiella rievddá internasjonaliserima baktu, ja dan baktu gå bájnnu ietjá gielajs	buerkiestidh guktie gïele jorkese gosse ålkoelaanti gïelh saemien gïelem dijpieh
tjielggit gåktu ådå bágo ilmmi jali dagáduvvi	buerkiestidh guktie orre tearmh båetieh jïh guktie dejtie darjodh
ságastallat barggoiellema ja bargoj birra	barkoejieleme jïh barkoej bïjre soptsestidh
dágástallat ådåsij ja ájggeguovddelis dáhpádusáj birra	saernieh jïh byögkeles soptsesh digkiedidh
guoradallat ja tjielggit sáme subtsastallamvuogijt	gïehtjedidh jïh buerkiestidh guktie saemien soptsestimmievuekieh leah
guládallat guovdásj dáhpádusáj birra ma gulluji giellaguovlo histåvrråj*	soptsestidh gïeledajven histovrijen bïjre
tjielggit sáme girjálasjvuodahiståvråv*	buerkiestidh saemien lidteraturen bïjre
9. dáse maŋŋela	9. daltesen mænngan
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
iesj álgadit, joarkket ja låhpadit ságastallamav, ja adnet duov dáv strategijav nav vaj guládallam doajmmá	soptsestimmiem aelkedh, orrijidh jïh joekehts vuekieh utnedh guktie dïhte soptsestimmie buerie jåhta
dágástallat, argumenterit ja åvddånbuktet ietjas ájádusájt ja dádjadusáv	digkiedidh, dïejveldidh jïh jïjtsh våajnoeh jïh mïelh åvtese buektedh
gåvådit ja árvustallat ietjas åvddånimev sámegiela oahppamin	bïhkedidh jïh vierhtiedidh guktie jïjtjh saemien lierieh
buohtastahttet ja gávnnat avtalágásjvuodajt ja sieradusájt sámegiela ja dárogiela gaskan	tjuevtedh mij dïhte gïeleldh joekehts jïh seamma saemien jïh daaroen gaskem
tjielggit gåktu njálmálasj giella ærrán tjálalasj gielas	buerkiestidh guktie dïhte njaalmeldh gïele tjaaleldh gïelen muhteste lea
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
låhkåt, tjielggit ja ájádallat sisanov, hámev ja ulmev vissa oasen ådåsap tevstajs	lohkedh, toelhkestidh jïh ussjedadtedh guktie daaletji teeksti sisvege, hammoe jïh ulmieh leah
buvtadit ja åvddånbuktet ietjas tevstajt	jïjtjh tjaeledh jïh teekstide åvtese buektedh
adnet muhtem åvddånbuktemvuogev ietjas bargoj åvddånbuvtedijn	joekehtslaakan jïjtsh barkoem åehpiedehtedh
tjállet tjáppagirjálasjvuoda ja ássjeprosa tevstajt	heevehtslidtereturh jïh aamhteseprovsah tjaeledh
jårggålit tevstajt sámegiellaj	jarkoestidh teeksth saemiengïelese
guládallat digitála ræjdoj baktu	gaskesadtedh digitale medijaj tjïrrh
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
árvvaladdat vidjurijt ma giellaanov bájnni	rååresjidh mij dïhte gïeleåtnoem deadta
tjielggit sámegiela sajev suomaugralasj giellajuohkusin	buerkiestidh gusnie saemiengïelen sijjie Såevmien-ugrijhken gïelefuelkesne
adnet mediajt ietjas giellabargon	medijah utnedh gosse jïjtjh gïeline barkedh
dágástallat ådåsij ja ájggeguovddelis dáhpádusáj birra Sámen	saernieh jïh byögkeles soptsesh Saepmesne digkiedidh
árvvaladdat nuorra ulmutjij viessomvuogev, sæbrástallamvuogijt, iellemvuojnot ja árvojt dán ájggásasj Sámen	rååresjidh guktie noere almetjh Saepmesne jielieh, guktie dåemiedieh jïh magkerh jielemevåajnoeh jïh aarvoeh utnieh
10. dáse maŋŋela	10. daltesen mænngan
Njálmálasj guládallam	Njaalmeldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
buktet bágoj valljudagáv ja máhttet ságastallat dan milta mij le vuordedahtte ja gájbbedahtte	buerie baakoelåhkoem utnedh guktie joekehtslaakan ovmessie tsiehkine soptsestidh
tjielggit vidjurijt ma bájnni guládallamav, ja gåktu dav máhtov máhttá adnet gå barggá gielajn ja tevstaj	buerkiestidh mij gaskesadtemem dijpie jïh guktie maahtoem daen bïjre maahta utnedh gosse gïeline jïh teekstsigujmie barkedh
árvustallat ja adnet duov dáv gulldalimstrategijav hiebaduvvam ulmijda ja dilláj	vierhtiedidh jïh joekehtslaakan goltelidh mejtie ulmide jïh tsiehkide sjïehtedamme
tjielggit avtavlágásjvuodajt ja ærádusájt sámegiela ja dárogiela gaskan	buerkiestidh mij dïhte joekehts jïh seamma saemien jïh daaroen gaskem
strukturerit gielav dárboj milta	gïelem bigkedh joekehts daerpiesvoetide
refererit hålajt ja lågådallamijt	håaloemijstie jïh ööhpehtimmijste reektedh
Tjálalasj guládallam	Tjaaleldh gaskesadteme
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
válljit buorre låhkåmstrategijajt gå le tevstajt låhkåmin	buerie lohkemevuekieh veeljedh gosse joekehts teeksth lohkedh
låhkåt, árvvaladdat ja buohtastahttet åvdep ja dálásj sámegiela tevstajt	lohkedh, rååresjidh jïh saemien dovletji teeksth daaletji teektsigujmie viertiestidh
åvddånbuktet tjálalasj bargov mij le boados girjálasjvuoda tjiegŋodimes	åehpiedehtedh tjaaleldh barkoem lidteraturen gïehtjedimmeste
árvustallat ietjas tjálalasj bargojt ja ietjas tjálalasj guládallama åvddånimev	vierhtiedidh jïjtjh tjaaleldh barkoem jïh evtiedimmiem tjaaleldh gaskesadtemisnie
adnet fáhkajguoskavasj terminologijav giela hámij ja struktuvra gåvådattijn	terminologijem utnedh gosse gïelen hammoem jïh struktuvrem buerkiestidh
adnet háldadim moallánagájt gå le guládallamin almulasj ásadusáj	reereme baakoeh utnedh gosse byjjes institusjovnigujmie gaskesadtedh
adnet digitála ræjdojt ja ietjá viehkkenævojt iesjrádálattjat	måedtie digitale jïh jeatjah viehkievierhtieh jïjtje utnedh
Giella- ja kultuvrradiedulasjvuohta	Gïelen jïh kultuvren bïjre daejredh
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet	Lohkehtimmien ulmieh leah; learohkh gelkieh
åvddånbuktet ja buohtastahttet muhtem sáme girjálasjvuodav ietjá kultuvraj girjálasjvuodajn	åehpiedehtedh jïh saemien lidteraturh jeatjah kultuvri lidteraturigujmie viertiestidh
tjielggit oajvveåsijt sáme giellahiståvrån	buerkiestidh saemien gïelehistovrijen åejvieboelhkide
tjielggit dárkkelit gåktu giela ja kultuvra Sámen dejvadi ja gilposti, ja gåktu ietjas giella ja kultuvrra åvddån ja rievddá buohta ietjá gielaj ja kultuvraj	bïhkedidh guktie gïelh jïh kultuvrh Saepmesne gaavnedieh, jïh guktie jïjtsh gïele jïh kultuvre evtede jïh jorkese jeatjebigujmie
tjielggit oajvvesåsijt sáme mediahiståvrån	buerkiestidh saemien medijahistovrijen åejvieboelhkide
dágástallat gåktu media doajmmi diehtojuohkemgálldon ja gåktu da bájnni mijá kultuvrradádjadusáv	digkiedidh guktie joekehts medijah bïevnesegaaltijinie leah, jïh guktie dah mijjem dijpieh gosse jïjtjemh kultuvrem guarkedh
árvvaladdat ja åvddånbuktet histåvrålasj ja ájggeguovddelis dáhpádusájt Sámen	rååresjidh jïh åehpiedehtedh byögkeles deahpadimmieh Saepmesne
Árvustallam fágan	Faagem vierhtiedidh
Loahppaárvustallama mærrádusá:	Nænnoestimmieh guktie faagem vierhtiedidh
Åbbålasjkaraktera árvustallam - sámegiella 2	Elliesvïhnesjimmieh - saemien 2
Jahkedásse	Jaepietsiehkieh
10. jahkedásse	10. jaepietsiehkesne
Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 2 tjálalasj ja avtav sámegielan 2 njálmálasj.	Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 2 tjaaleldh jïh akte saemien 2 njaalmeldh.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma	Jå3 studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma	Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj	Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 2 tjálalasj ja avtav sámegielan 2 njálmálasj.	Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 2 tjaaleldh jïh akte saemien 2 njaalmeldh.
Gå fáhka åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán.	Desnie gusnie faage gellie jaepieh vaasa, barre dïhte elliesvïhnesjimmie faagen bijjemes daltesistie mij galka maahtaldahkevïhnesjimmesne jallh vïhnesjimmesne tjåadtjodh
Åbbålasjkaraktera árvustallam - sámegiella 3	Ellievïhnesjimmieh - saemien 3
Jahkedásse	Jaepietsiehkieh
10. jahkedásse	10. jaepietsiehkesne
Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 3 tjálalasj ja avtav sámegielan 3 njálmálasj.	Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 3 tjaaleldh jïh akte saemien 3 njaalmeldh.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma	Jå3 studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma	Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Lasádus åbbålasj oahppomáhtudahkaj	Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppe oadtju guokta åbbålasjkaraktera, avtav sámegielan 3 tjálalasj ja avtav sámegielan 3 njálmálasj.	Learohkh gelkieh göökte elliesvïhnesjimmieh åadtjodh, akte saemien 3 tjaaleldh jïh akte saemien 3 njaalmeldh.
Gå fáhka åhpaduvvá måttijt jagijt, de le dåssju bajemus dáse åbbålasjárvustallam mij boahtá åvddån máhtudakduodastusán jali loahppaduodastusán.	Desnie gusnie faage gellie jaepieh vaasa, barre dïhte elliesvïhnesjimmie faagen bijjemes daltesistie mij galka maahtaldahkevïhnesjimmesne jallh vïhnesjimmesne tjåadtjodh.
Oahppij eksábma - sámegiella 2	Eksamenh learoehkidie - saemien 2
Jahkedásse	Jaepietsiehkieh
10. jahkedásse	10. jaepietsiehkesne
Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2.	Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj.	Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma	Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2.	Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj.	Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma	Jå3 studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj	Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 2.	Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 2 njálmálasj eksábmaj.	Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 2 åadtjodh.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Oahppij eksábma - sámegiella 3	Eksamenh learoehkidie - saemien 3
Jahkedásse	Jaepietsiehkieh
10. jahkedásse	10. jaepietsiehkesne
Oahppe máhtti vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 3.	Learohkh maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma	Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 3.	Learohkh maehtieh aktem eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat njálmálasj eksábmaj sámegielan 3.	Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma	Jå3 studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj	Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Oahppe máhtti vuorbbáduvvat tjálalasj eksábmaj sámegielan 3.	Learohkh maehtieh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Oahppe máhtti aj vuorbbáduvvat sámegielan 3 njálmálasj eksábmaj.	Learohkh aaj maehtieh njaalmeldh eksamenem saemien 3 åadtjodh.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Eksábma privatistajda	Jaepietsiehkieh
10. jahkedásse	10. jaepietsiehkesne
Gehtja ållessjattugij vuodoskåvllååhpadusá guoskavasj årnigav.	Vuartesjh guktie maadthskuvlelohkehtimmie geerve almetjidie öörnesovveme.
Jo2 viddnofágalasj åhpadusprográmma	Jå2 barkofaagi ööpehtimmieprogramme
Privatista galggi tjadádit tjálalasj ja njálmálasj eksámav sámegielan 2 jali sámegielan 3.	Privatisth gelkieh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh eksamenh saemien 2 jïh saemien 3 åadtjodh.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Jo3 oahppogárvedime åhpadusprográmma	Jå3 studijeryöjredimmien ööpehtimmieprogramme
Lasádus dábálasj oahppomáhtudahkaj	Lissiehtahke daamhts studijemaahtaldahkese
Privatista galggi tjadádit tjálalasj eksámav sámegielan 2 jali sámegielan 3.	Privatisth gelkieh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh eksamenh saemien 2 jïh saemien 3 åadtjodh.
Tjálalasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá guovdálattjat.	Tjaaleldh eksamenem jarngesne dorje jïh vierhtede.
Njálmálasj eksábma dagáduvvá ja árvustaláduvvá bájkálattjat.	Njaalmeldh eksamenem byjreskisnie dorje jïh vierhtede.
Eksábma sámegiellaj 2 loavddá 1-10 dásev.	Eksamene saemien 2 leah daltesidie 1 - 10.
Eksábma sámegiella 3 Jo3 loavddá 1-7 dásev.	Eksamene saemien 3, Jå3 leah daltesidie 1 - 7.
Dábálasj mærrádusá árvustallama birra le mierreduvvam åhpaduslága njuolgadustjállagin.	Dah daamts nænnoestimmieh guktie vierhtiedidh leah ööhpehtimmielaakesne tjaalasovveme.