1000-kulturmujto-registreriduvvam-balsfjorda-ja-hammarfesta-gaksan.html.xml

1000 kulturmujto registreriduvvam Balsfjorda ja Hámmárfesta gaksan / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget	1000 kultuvremojhtesh vïhtesjadteme Balsfjorden jïh Hammerfesten gaskesne / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
1000 kulturmujto registreriduvvam Balsfjorda ja Hámmárfesta gaksan	1000 kultuvremojhtesh vïhtesjadteme Balsfjorden jïh Hammerfesten gaskesne
Sámedigge le gávnnam årromsajijt, værrodimsajijt, rábojt, bivddoråkkijt, gierggebuodojt ja moadda ietjá sáme kulturmujtojt Balsjord-Hámmárfest-guovlon.	Saemiedigkie lea årromesijjieh, sjïeledimmiesijjieh, gaelmieh, vijremesvaalkh, giedtieh gierkijste jïh jienebh jeatjah saemien kultuvremojhtesh gaavneme Balsfjord-Hammerfest-linja-bealam.
Dáv vuosedi Sámedikke registrerima.	Daate Saemiedigkien vïhtesjadtemh vuesehte.
Moadda kulturmujtojs máhtti biejsteduvvat tsieggidimes.	Jïjnjh dejstie kultuvremojhtesijstie maehtieh arhkenidh aktene bigkememisnie.
Statnetta konsesjåvnnååhtsåmusá aktijvuodan, ådå 420 kV-fábmolednigij Balsfjorda ja Hámmárfesta gaskan, álgaduváj prosjækta Sámedikken tjielgadittjat jus ja makkir mærráj stuoredibme sjaddá duohtadit sáme kulturmujtojt ma li automáhtalattjat suodjaluvvam.	Statsnetten konsesjovneohtsemen sjïekenisnie akten orre 420 kV-faamoeledningese Balsfjorden jïh Hammerfesten gaskesne, dle aktem prosjektem Saemiedigkesne nïerki 2010, juktie tjïelkestidh mejtie jïh guktie akte bigkeme sæjhta jïjtsistie vaarjelamme saemien kultuvremojhtesh leajmoedidh.
Moadda kulturmujto	Jïjnjh kultuvremojhtesh
Plánidum linnja manná duobddágij tjadá gånnå ælla læhkám jali dåssju muhtem mærráj kulturmujttoregistrerima åvddåla.	Dïhte soejkesjamme linja dajvi tjïrrh jåhta gusnie vaenie jallh ij naan kultuvremojhtesh aarebi vïhtesjamme.
Sámedigge le dan diehti guoradallam ja registrerim linnjaguovlo milta jagijn 2010, 2011 ja 2012.	Saemiedigkie lea dannasinie goerehtimmieh jïh vïhtesjadtemh tjïrrehtamme linjalaajroebealam jaepiej 2010, 2011 jïh 2012.
Gávnaduvvam li lagábuv 1000 kulturmujto ma muhtem mærráj duohtaduvvi jus linnja tsieggiduvvá.	Gaavneme mahte 1000 kultuvremojhtesh mah joekehtslaakan sijhtieh arhkenidh jis linja bigkesåvva.
- Kulturmujttolåhko le alvaduhtte stuorak, javllá Kjersti Schanche, Sámedikke prosjæktajådediddje kulturmujttoregistrerimin.	- Nov lea ålvoes jïjnjh kultuvremojhtesh, Kjersti Schanche jeahta, Saemiedigkien prosjekten åvtehke kultuvremojhtesevïhtesjadtemidie.
Gå dá kulturmujto båhti maŋŋálakkoj linnjaguovlo milta de la dát mærkka dájn duobddágijn gávnnuji moadda luotta dålusj dåjmajs ja årudagájs, ja vuojnnet dá li læhkám ájnas adnoduobddága dålen, javllá Schanche.	Dan åvteste kultuvremojhtesh leah dan gellie linjalaajroebealam, dle dïhte vuesehte daejnie dajvine dle jïjnjh gïejh dejpeli darjoemijstie jïh årroejijstie gååvnesieh, jïh dah vihkeles saemien åtnoedajvh orreme guhkede gietjeste, Schanche jeahta.
Juohkka goalmát kulturmujtto le automáhtalattjat suodjaluvvam lága milta.	Fïerhte gåalmede kultuvremojhtese lea tjïertestamme goh jïjtsistie vaarjelamme laaken mietie.
Da nuppijn le iehpetjielgas suodjalimstáhtus jali de li ådåsap ájgijs.	Ij leah vaarjelimmiestatusem dejtie jeatjabidie vadteme, jallh dah leah urrebe tïjjeste.
Kulturmujto iehpetjielgas stáhtusijn máhtti aj lagábuv guoradallamij baktu liehket automáhtalattjat suodjaluvvam.	Aaj kultuvremojhtesh mejtie eah leah vaarjelimmiestatusem åådtjeme, maehtieh jïjtsistie vaarjelamme sjïdtedh aktene lïhkebe goerehtimmesne.
Kulturmujttoslájajs máhtti nammaduvvat árrana – gånnå ienemusát li låvdasaje, tsiekkima, vuohtjemtjiega / bogastilla, gierggebuodo, slabá ja suoja, mielkketjiegá ednamij báledum, gierggevuoná, bivddoråkke, rábo, gábmásaje, darvvemillo (vuomijn), siejde ja værrodimsaje.	Kultuvremojhtesh maehtieh årrodh dållesijjieh – gusnie dah ellen jeanatjommes leah låavthgåetine orreme, vaartoeh, tjeakoes vuetjemesijjieh, giedtieh gierkijste, aallijh jïh faasoeh, mielhkiekrogkh, gierkievuebnieh, vijremesvaalkh, gaelmieh, gåetiesijjieh, derviemæjlah (vuelege skåajjedajvine), siejtieh jïh sjïeledimmiesijjieh.
Moatten sajijn li registreridum gierggetsiekkadusá gånnå doajmma ij le diehtte.	Gellene lehkesne dle vïhtesjadteme maam akt gierkijste, men ij funksjovnem daejrieh dejtie.
Moadda dajs kulturmujtojs ma li registreridum, sierraláhkáj várijn, li luotta boatsojsáme gávddaårromsajijs jali dåjmajs tjanádum ællosujttuj sierra gávdas.	Jïjnjh dejstie vïhtesjadteme kultuvremojhtesijstie, joekoen doedterisnie, maahta årromesijjieh vuejnedh gusnie båatosesaemieh orreme boelhki, jallh vuejnedh desnie lin bovtsigujmie gïehtelamme aarebi.
- Akta dajs alvaduhtte gávnnamijs le værrodimsadje stuorra, sárak gállo guoran, gånnå skuvrre biernas le sárgodum rájggáj gállon.	- Akte dejstie murredsåbpoe gaavnojste lea akte sjïeledimmiesijjie akten stoerre gierhkien lïhke, desnie lij akte åejjienskuvhrie duvreste aktene haevtesne gierkien nuelesne.
Dát gávnadus le guhkket ierit linnjas, ja ij ájteduvá tsiekkadusás, javllá prosjæktajådediddje Kjersti Schanche.	Daate gaavnoe lea naa guhkede linjeste, jïh ij leah bigkemistie håvhtadamme, prosjekten åvtehke Kjersti Schanche jeahta.
Máhtti biejsteduvvat	Maahta arhkenidh
Sámedigge le gávnnam moadda sajijt gånnå tsieggidibme linnjas máhttá biejstet kulturmujtojt.	Saemiedigkie lea gellie dajvh gaavneme gusnie akte bigkeme maahta skaaroehtidh jallh irhkedh kultuvremojhtesidie.
- Lip dal guládallamin Statnettajn gånnå gæhttjalip gávnnat tjoavddusijt gåktu tsieggidibme galggá duohtadit nav binná kulturmujtojt gå máhttelis, javllá Schanche.	- Daelie libie aktene hijven prosessesne Statsnettine gusnie mijjieh pryövebe raerieh gaavnedh guktie akte bigkeme edtja dan vaenie kultuvremojhtesh irhkedh goh gåarede, Schanche jeahta.
Dát gájbbet duola dagu stuorediddje viertti diedojt juohket divna barggijda kulturmujtoj birra ja dahkat tjielgga njuolgadusájt gåktu dá galggi bisoduvvat.	Men dellie bigkije tjuara kultuvremojhtesi bïjre bïevnedh, jïh tjïelke bïhkedassh vedtedh guktie dah edtjieh gorresovvedh, gaajhkide dejtie mah eatnamisnie barkeminie.
Valla muhtem sajijn ij le máhttelis bessat sierraloahpeåhtsåmusás, mij galggá Rijkaantikvárraj rájaduvvat.	Men muvhti veajkoej sæjhta geerve årrodh aktem dispensajsovneohtsemem slyöhpedh, maam edtja Riksantikvaren gåajkoe seedtedh.
Dajn sajijn le ihkap dárbbo lagábuv guoradallamij / arkeologalasj bállemij.	Daej veajkoej sæjhta sjyöhtehke årrroh lïhkebe goerehtimmiejgujmie / arkeologeles kroehkemigujmie.
Uddni dát vuojnnet guosská gåjt 4 guovlojt, javllá Schanche.	Daan biejjien dle vååjnoe goh 4 sijjieh lea sjyöhtehke, Schanche jeahta.
Ienep diedojt oattjo: Prosjæktajådediddje Kjersti Schanche 784 74 011	Jis vielie bïevnesh sïjhth: Prosjekten åvtehke Kjersti Schanche 784 74 011.
Diedádus tjuovvu.	Reektehtse baalte.