aahpadus.html.xml

Åhpadus / Sámedigge - Sametinget Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget Åhpadus Lïerehtimmie Sáme álmmugin galggá liehket gájbbeduvvam diehto, máhtudahka ja tjehpudahka sáme sebrudagáv åvddånahtátjit. Dah saemieh edtjieh daajroem, maahtoem jïh tjiehpiesvoeth utnedh mah leah daerpies juktie dejtie saemien siebriedahkide evtiedidh. Dát sihtá javllat sámijn li almma rievtesvuoda åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan. Dïhte sæjhta jiehtedh dah saemieh aktem tjïelke reaktam utnieh ållesth lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne. Dát vaddá sáme mánájda ja nuorajda nanos iesjdåbdov ja tjadnusit sáme giellaj ja kultuvrraj. Daate sæjhta saemien maanide jïh noeride aktem nænnoes saemien identiteetem jïh ektiedimmiem vedtedh saemien gïelese jïh kultuvrese. Gájkka alep åhpadusá ja dutkama galggi sáme vuojnov bærrájgåhtset. Gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme edtjieh aaj dam saemien perspektijvem voebnesjidh. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Politihkere gïen diedte Mánájgárde Phone: +47 984 87 576 Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå Maanagïerte Dutkam ja alep åhpadus Maadthskuvle jïh Jåa Ållessjattukåhpadus Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie Oahpponævo Geerveööhpehtimmie Sárnnom givsedime vuosstij Learoevierhtieh Sámedigge barggá Manifeeste irhkemen vööste Nannit buorreålgoldisævtojt sáme mánájgárdijda, vuodoåhpadussaj, alep åhpadussaj ja dutkamij guovdásj, guovloj ja bájkálasj oajválattjaj ja ietjá aktøraj ságastallamij baktu. Hijven mieriekrievemh gorredidh saemien maanagïertese, maadthööhpehtæmman, jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse govlehtallemen tjïrrh, voernges, regijovnale jïh voenges åejvieladtjigujmie jïh jeatjah sjyöhtehke aktöörh Sáme mánájn ja nuorajn le nanos iesjdåbddo ja tjadnusa sáme giellaj, kultuvrraj ja sebrudakiellemij. Saemien maanah jïh noerh edtjieh aktem nænnoes identiteetem utnedh jïh ektiedimmiem saemien gïelese, kultuvrese jïh siebriedahkese utnedh Sáme álmmugin le almma rievtesvuoda buorre åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielajn. Saemieh reaktam utnieh akten hijven lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne Gájkka alep åhpadusá ja dutkama galggi sáme vuojnov bærrájgåhtset. Gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme dam saemien perspektijvem voebnesjieh Sámedigge barggá moatte láhkáj dájt ulmijt jåvsåtjit. Miján le aktisasjbarggo guovdásj oajválattjaj ja diedojt juohkep ja bagádallap sámeåhpadusá birra. Saemiedigkie njieljie vihties laavenjostoetjåanghkoeh Maahtoedepartemeentine åtna fïerhten jaepien maanagïerten, maadthlïerehtimmien jïh jollebe ööhpehtimmien bïjre. Rievtesvuoda Reaktah Åhpaduslága 6 kapihttalin li mærrádusá ma gulluji sáme åhpadussaj vuodoskåvlån (§ 6-2) ja joarkkaskåvlån (§ 6-3). Ööhpehtimmielaaken 6. kaptihtele nænnoestimmieh lïerehtimmien bïjre saemiengïelesne åtna maadthskuvlesne (§ 6-2) jïh jåarhkeskuvlesne (§ 6 -3). Nuortta-, julev- ja oarjjelsámegiella. Saemien lea dovne noerhte, - åarjel jïh julevsaemien. Ájnegis oahppen le danen láhkamierredum ájnegis rievtesvuohta sámegiella fága åhpadussaj mánáj-, nuoraj ja joarkkaskåvlån, berustahtek gånnå rijkan årru. Dannasinie akte learohke aktem sjïere reaktam åtna laaken mietie, lïerehtimmiem åadtjodh saemienfaagesne, dovne maanadaltesisnie, noeredaltesisnie jïh jåarhkeskuvlesne, saaht gusnie laantesne orre. Oahppe iesj vállji makkár sámegielav sihtá oahppat. Dah learohkh jïjtje veeljieh mennie gïelesne daejstie golme saemien gïelijste dah sijhtieh lïerehtimmiem utnedh. Åhpaduslága § 6-2 milta le oahppijn vuodoskåvlå álldarin gudi årru sáme guovlojn rievtesvuohta åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj. Ööhpehtimmielaaken § 6- 2 mietie, dle learohkh maadthskuveaalteren, mah aktene saemien dajvesne årroeh, reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne. Dát sihtá javllat oahppijn le rievtesvuohta åhpadussaj sámegiellaj ietjá fágajn aj, jut åhpadus sámegiellaj galggá. Dah learohkh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne aaj jeatjah faagine, amma guktie abpe ööhpehtimmie lea saemiengïelesne. Háldadusguovlo ålggolin le sámijn rievtesvuohta sámegiellaj åhpadusáv oadtjot jus binnemusát 10 oahppe dáv sihti, ja nav guhkev gå dá juohkusijn li 6 oahppe. Reeremedajven ålkolen dle saemieh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne jis unnemes 10 learohkh dam sijhtieh, jïh dan guhkiem dah leah akte dåehkie 6 learohkigujmie. Suohkan máhttá biedjat åhpadusáv avta jali moatte skåvllåj suohkanin. Tjïelte maahta nænnoestidh lïerehtimmiem saemiengïelesne bïejedh akten jallh gellide skuvlide tjïeltesne. Suohkana li da ma mierredi makkár skåvlåjn dákkár fálaldagá máhtti liehket. Dah tjïelth nænnoestieh mennie skuvlesne akte dagkeres faalenasse edtja årrodh. Skåvllåæjgádin le badjásasj åvdåsvásstádus vaj oahppij rievtesvuoda sáme åhpadussaj dievdeduvvi. Skuvlen aajhtere dam bijjemes diedtem åtna ihke learohki reaktah saemien lïerehtæmman steeresuvvieh. Åhpaduslága § 6-3 sisadno le joarkkaskåvlå åhpadus. Ööhpehtimmielaaken § 6 -3 lea learohki bïjre jåarhkelïerehtimmesne. Sáme oahppijn le ájnegis rievtesvuoda åhpadussaj sámegielan joarkkaskåvlån. Saemien learohkh aktem sjïere reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne jåarhkeskuvlesne. Joarkkaskåvlå åhpadussaj máhttá departemænnta vaddet láhkatjállusijt jut muhtem skåvlå galggi fállat åhpadusáv sámegielan jali sámegiellaj, ja sierra fágajn. Jåarhkelïerehtimmien sjïekenisnie dle departemente maahta mieriedimmieh vedtedh ihke såemies skuvlh edtjieh lïerehtimmiem faalehtidh saemiengïelesne ellieslaakan jallh sjïere saemien faagine. Åhpaduslága § 7-1 láhkatjállusa milta le oahppijn rievtesvuohta sierra åhpadimvuogijda nav guhkás jus skåvlå ietjas åhpadiddje e máhte dáv vaddet. Mieriedimmien mietie ööhpehtimmielaakese § 7-1, dle learohkh reaktam utnieh alternatijve lïerehtimmievuekiem åadtjodh dah guhkiem jïjtsh lohkehtæjjah eah maehtieh lïerehtimmiem vedtedh. Dábegis láhkáj de sihtá dát sierra åhpadimvuohke javllat guhkásåhpadus, intensijva åhpadus jali læjrraskåvlå åhpadus. Rïektesisnie sæjhta jiehtedh dagkeres lïerehtimmievuekie lea maajhööhpehtimmie, intensijve ööhpehtimmie jallh gïelebiesieh. Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå åbbå Vuonan li åhpaduslága § 6-4 milta biejadallam åhpadusáv sámeálmmuga, sáme gielaj, kultuvra ja sebrudakiellema birra vattátjit. Ööhpehtimmielaaken § 6 -4 mietie dle maadthskuvlh jïh jåarhkeskuvlh abpe Nöörjesne dïedtem utnieh lïerehtimmiem vedtedh saemiej, saemien gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre. Oahppijn friddjaskåvlåjn ælla makkárak rievtesvuoda sámegiela åhpadussaj. Learohkh frijjeskuvline eah naan reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne. Sáme oahppe friddjaskåvlåjn hæhttuji sierra sámegiela åhpadusáv åhtsåt. Saemien learohkh frijjeskuvline tjuerieh sjïerelaakan lïerehtimmien bïjre saemiengïelesne syökedh. Skåvlå ietjas duogen le jus sáme åhpadusáv fálli ietjasa oahppijda. Skuvle jïjtse nænnoste mejtie dah saemienööhpehtimmiem sijjen learoehkidie faalehtieh. Diedo Åhpadus Bievnesh dan bïjre Lïerehtimmie Sámedigge mierret, Máhttodepartementa ævtoj sissŋelin, oahppoplánajt sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlåjda ja duodjefáhkaj, boatsojsujttofáhkaj ja sierra sáme fágajda joarkkaåhpadusájn. Saemiedigkie nænnoste, dej mieriej sisnjeli mejtie Gærhkoe- jïh ööhpehtimmiedepartemeente bïejeme, learoesoejkesjh saemiengïelesne maadthskuvlese jïh jåarhkeskuvlese, jïh aaj duadtan, båatsoefaagese jïh jeatjah sjïere saemien faagide jåarhkeööhpehtæmman. Oahppoplánaj njuolgadustjállaga §2-3 ja §3-4 baktu biejaduvvá sámij birra, ja sijá giela ja sebrudakiellema birra åhpaduvvat duon dán fágaj baktu. Mieriedimmieh learoesoejkesji bïjre, § 2-3 jïh § 3-4 mietie, edtjieh stilledh lïerehtidh saemiej bïjre, saemiej gïelen bïjre jïh siebriedahkejieleden bïjre, ektiedamme dejtie ovmessie faagesuerkide. Máhtto- ja åhpadusdepartementa ævtoj sissŋelin le Sámedikken fábmudahka njuolgadustjállagijt aktan sisanojn vaddet dákkár åhpadibmáj. Mieriej sisnjeli, mejtie Gærhkoe- jïh ööhpehtimmiedepartemeente nænnoestamme, dle Saemiedigkie faamoem åtna mieriedimmieh sisvegen bïjre vedtedh dagkarinie lïerehtimmine. Sámedigge galggá konsulteriduvvat juohkka åhpadusássjij ma sámij berustimijda guosski. Edtja Saemiedigkine rååresjidh gaajhkine ööhpehtimmieaamhtesinine mah leah saemien ïedtji bïjre. Ovttas.no - Sáme oahppamnævo nehtan Ovttas.no - Saemien learoevierhtieh gaskeviermesne Mij lip tjoaggám gåvåjt, girjijt, filmajt, jienajt, oahppamnævojt ja digitála ressursajt mij giehpet bargov dunji sáme åhpadiddjen. Mijjieh libie tjööngkeme guvvieh, gærjah, jielijeguvvieh, tjoejenassh, lohkehtimmiedeerpegh, tjaalaldahkh, jih digitaale vierhtieh guktie edtja aelkebe dutnjien ööhpehtæjjine saemien skuvline årrodh.