ajnas-kulturhistaavrraa.html.xml

Ájnas kulturhiståvrrå / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget	Vihkeles kultuvrehistovrije / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Ájnas kulturhiståvrrå	Vihkeles kultuvrehistovrije
Samedigge le giesen 2012 gehtjadam 330 tsiekkadusájt prosjevtan ” gehtjadibme ja registrerim sáme tsiekkadusájs ”.	Giesien 2012 Saemiedigkie 330 gåetieh goerehtamme, prosjekten sjïekenisnie «Identifisering og registrering av samiske bygninger / Damtijimmie jih vihtesjadteme saemien gåetijsteš.
Jagen 2011 Sámedigge álgadij, aktan Rijkaantikvárajn, registrerimprosjevtav sáme tsiekkadusájs.	Jaepien 2011 Saemiedigkie, laavenjostosne Riksantikvarine, aktem vïhtesjadtemeprosjektem saemien gåetijste eelki.
Barggo álgaduváj sæmmi båttå nuorttasáme-, márkkosáme- ja oarjjesáme guovlon.	Barkojne nïerhkeme seamma aejkien noerhtesaemien dajvesne, maarkesaemien dajvesne jïh åarjelsaemien dajvesne.
Prosjækta galggá gehtjadit, tjáledit ja dilev árvustallat automáhtalasj suodjalum ja ådåp sáme tsiekkadusájn.	Prosjekte edtja damtijidh, vïhtesjadtedh jïh vuarjasjidh jïjtsistie vaarjelamme jïh ånnetji urrebe saemien gåetieh.
Tjuovvovasj suohkanijn gehtjadime tjadáduvvin: Grane, Hattfjelldal, Skádne, Dædno ja Oarjje-Varanger.	Daan giesien goerehtin tjïeltine Gaala, Aarborte, Skånland, Deatnu jïh Åarjel-Varanger.
Dájn 3-jahkásasj prosjevta baktu ájggu sámedigge registrerit sáme tsiekkadusájt ma li vuorrasabbo gå 100 jage ja dan diehti automáhtalattjat suodjalum ålles Vuonan.	Dan 3-japien prosjekten tjïrrh dle Saemiedigkie sæjhta saemien gåetieh vïhtesjadtedh mah leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh, jïh dannasinie jïjtsistie vaarjelamme abpe Nöörjesne.
Sáme kultuvrra ja diehtoguodde	Saemien kultuvre jïh daajroeguedtijh
- Dålusj sáme gådijn li moadda kvalitehta ma li ájnnasa várajválldet.	- Båeries saemien gåetieh jïjnjh kvaliteeth utnieh mejtie vihkeles vaarjelidh.
Da subtsasti histåvråv sáme kultuvra ja identitehta birra, ja dan diehti le ájnas registrerit ja bisodit sáme tsiekkadusájt, javllá prosjæktajådediddje Mia De Coninck.	Dah aktem histovrijem saemien kultuvren jïh identiteeten bïjre soptsestieh, jïh dannasinie vihkeles vïhtesjadtedh jïh gorredidh saemien gåetieh, prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta.
Dá tsiekkadusá li ájnas kulturárbbe, ja bierriji nanniduvvat sáme kultuvrra ja diehtoguodden, javllá De Coninck.	Daah gåetieh leah akte vyörtegs kultuvreaerpie, jïh byïroeh gorresovvedh goh saemien kultuvre- jïh daajroeguedtijh, De Coninck jeahta.
Sámedikke prosjæktajådediddje Mia De Coninck javllá siján le læhkám buorre aktisasjbarggo goahteæjgádij giese gehtjadimijn.	Saemiedigkien prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta dah aktem hijven laavenjostoem åtneme gåetieaajhterigujmie daan giesien goerehtimmine.
Lip gullam moadda mielagiddis subttsasijt tsiekkadusáj birra.	Mijjieh jïjnjh iedtjije histovrijh gåetiej bïjre govleme.
Ja lip iejvvim moadda æjgádijt gudi li tsiekkadusájt bisodam.	Jïh mijjieh jïjnjh aajhterh gaavnedamme mah daejtie gåetide gorredamme.
Goahteæjgáda sjaddi oadtjot girjev tjadádam gehtjadime birra javllamánon 2012.	Gåetieaajhterh sijhtieh prieviem åadtjodh tjirrehtamme goerehtimmien bïjre goeven 2012.
Dan baktu hasoduvvi joarkket bisodimev dájs tsiekkadusájs, mij buoremusát dagáduvvá dábálasj ano baktu aktan gehtjadimijn ja ájmonanedimijn duolla dálla.	Desnie aaj haestebe jåerhkedh gåetide gorredidh, jïh dam bööremeslaakan dorje iemie åtnojne jïh jaabnan vaaksjominie jih gorredimmine.
Jus le dárbbo åbddimbargguj tsiekkadusán dát galggá dagáduvvat aktisasjbargujn Sámedikkijn.	Jis daerpies gåetiem bueriedidh, edtja dam darjodh Saemiedigkine ektine.
Gehtjadam 330 tsiekkadusájt	Goerehtamme 330 gåetieh
Sámedigge le dálátjij låhkåm 130 skiejá, 70 goade, 24 fievse, 8 ednamtjællára ja 3 gámá.	Saemiedigkie daan mearan ryöokneme 130 buvrieh, 70 gåetieh, 24 fievsieh, 8 moeltetjeallerh jïh 3 derhviegåetieh.
Skiejájn li læhkám duot dát adnoulmme ja moattelágásj konstruksjåvnå.	Dah buvrieh gelliesåarhts åtnoem åtneme, jïh joekehtslaakan bigkesovveme.
Máhtti liehket gæhppada ja ilmmega jali låssåda ja divtuga.	Dah maehtieh geehpes jïh gæjroeh årrodh jallh leevles jih duvhties.
Da tjuodtju stålpaj nanna jali gierggehårij nanna.	Goh juelkiebuvrie jallh gierkiej nelnie tjåadtjodh.
Gådijs li ájn ienep variánta, 1, 1 ž jali 2 etásja, 2-lanjá, 4-lanjá, dimmbaris dagádum, panelaj jali ij.	Gåetijste sagki jienebh såarhth, 1, 1 ž jallh 2 etasjh, 2 tjiehtjeligujmie, 4 tjiehtjeligujmie, dïmperegåetie jallh ij.
Divna slája tsiekkadusá subtsasti ietjas láhkáj sáme adnoguovlo birra.	Gaajhkh såarhth gåetieh jïjtselaakan akten saemien baelien bïjre soptsestieh.
Diedo ja tjállaga ma li tjoahkkidum dáj tsiekkadusáj birra galggi Askeladdenij biejaduvvat, Rijkaantikvára nasjonálalasj kulturmujto diehtobássaj.	Edtja daatide jïh tjaatsegidie mejtie tjöönghkeme daej gåetiej bïjre nedtesæjrose Askeladden bïejedh, Riksantikvaren nasjovnaale daatavåarhkoe kultuvremojhtesidie.
Danna máhtá åhtsåt tjuovvovasj næhttabielen http://www.kulturminnesok.no /	Maahta daennie nedtesæjrosne ohtsedidh http://www.kulturminnesok.no /
Åhtsi æjgádijt ja diehtovaddijt	Aajhterh jïh bievnijh ohtsede
Sámedigge ájggu gehtjadit Råmså ja oarjjelsáme guovlon boahtte jage.	Mubpien jaepien dle Saemiedigkie sæjhta goerehtimmieh utnedh Tromsesne jïh åarjelsaemien dajvesne.
Æjggu gus dån oabme sáme tsiekkadusáv jali le dujna bájkálasj diehto sáme tsiekkadusáj birra ja ájgo oassálasstet dájna, de máhtá Sámedikkijn guládallat.	Jis datne aajhtere aktede båeries saemien gåeteste, jallh dov lea voenges daajroe saemien gåetiej bïjre jïh sïjhth daejnie viehkiehtidh, maahtah Saemidigkine govlesadtedh.
Rádjala gåvåv ja diedov tsiekkadusáj birra, subtsas prosjæktajådediddje Mia De Coninck.	Seedth maaje guvviem jïh bïevnesh gåetiej bïjre, prosjekten åvtehke Mia De Coninck jeahta.
Prosjæktajådediddje Mia De Coninck, tel. 78 47 40 23, mobijlla 90 79 98 19, e-poassta: mia.de.coninck@samediggi.no	Prosjekten åvtehke Mia De Coninck, telj. 78 47 40 23, mobijle 90 79 98 19, e-påaste: mia.de.coninck@samediggi.no