dajdda-ja-kulturdaajmadibme.html.xml

Dájdda- ja kulturdåjmadibme / Kultuvrraiellem / Sámedigge - Sametinget	Kåanste- jïh kultuvrebarkoe / Kultuvrejieleme / Saemiedigkie - Sametinget
Åtså biednikdårjav	Ohtsh dåarjoem
Dájdda- ja kulturdåjmadibme	Kåanste- jïh kultuvrebarkoe
Sámedikke åvdåsvásstádus mij guosská sáme dájda åvddånahttemij le bærrájgæhttjat dájddárijn le buorre ja oaggás birásdile sijá æládusájda.	Saemiedigkien dïedte gosse lea evtiedimmien bïjre saemien kåansteste, lea hoksedh tjiehpiedæjjah hijven jïh daajroes mierietsiehkieh utnieh sov barkose.
Galggap hiebadahttet vaj oadtjop valjes sáme kulturiellemav sæmmi båttå gå galggap hiebadahttet profesjonaliserimij ja kvalitehttaj.	Mijjieh edtjebe dovne sjïehteladtedh ihke mijjieh aktem gellielaaketje kultuvrejieledem utnebe, seamma tïjjen goh mijjieh edtjebe sjïehteladtedh kåanste jih kultuvre maahta barkojne sjïdtedh, jïh kvaliteetese.
Galggap aj hiebadahttet árbbedábálasj moalgedimhámijda, sæmmi båttå de galggap hiebadahttet sáme ájggásasjdájddaj.	Mijjieh edtjebe dejtie aerpievuekien kultuvrevoetide sjïehteladtedh, seamma tïjjen goh mijjieh edtjebe sjïehteladtedh daaletje saemien kåanstese.
Sáme le álmmuk moadda gielaj.	Saemieh leah akte åålmege gelliej gïeligujmie.
Dát valjesvuohta galggá vuojnnut aj kulturaktijvuodan.	Daate ræjhkoesvoete edtja våajnoes årrodh kultuvresne.
Sámedikke ájnnasamos vædtsak dán bargon le ekonomalasj vájkkudimnævo, valla aj vájkkudimmáhttelisvuoda ma li miján guládallama, aktijvuoda ja aktisasjbargo baktu ietjá almulasj oajválattjaj.	Saemiedigkien vihkielommes dïrrege daennie barkosne lea mijjen ekonomeles viehkiedïrregh, men aaj dïhte tsevtsemenuepie maam utnebe gosse govlesadtebe, gaskesem utnebe jïh laavenjostebe jeatjah byögkeles åejvieladtjigujmie.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje	Politihkere gïen diedte
Jur dálla	Daaletje
Sáme goabdes máhttá máhtsaduvvat	Laavenjostoelatjkoe saemien kåansten bïjre jååhkesjamme sjædta Oslosne
Dåbdos Bindala goabdes la akta moattes histåvrålasj kultuvrragávnijs ma galg...	Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie aktem orre laavenjostoelatjkoem...
Lågå ienebuv	Lohkh jienebh
Musihkkajuollodime Sámedikkes	Dåarjoe åehpies musihkeridie jïh orre båatalasside
Sámediggeráde le juollodam 2,3 mill kråvnå musihkkaalmodimijda jagen 2014. D...	Saemiedigkieraerie lea 2 155 000,- kråvnah dåårjeme musihkebæjhkoehtimmide j...
Lågå ienebuv	Lohkh jienebh
Vuoseda divna ássjijt	Vuesieh gaajkesh saakh
Sámedigge barggá dáj ássjij åvdås:	Saemiedigkie sæjhta:
Buorep ulmme- ja boadosstivrrim Sámedikke vájkkudimnævojs majt máhtá åhtsåt sáme dájddaj ja kultuvrraj	Buerebe ulmie- jïh illedahkestuvremem buektiehtidh Saemiedigkien viehkiedïrregijstie mej bïjre tjuara syökedh, saemien kåanstese jïh kultuvrese
Sáme máná ja nuora ja gielalasj valjesvuohta galggá várajda váldeduvvat Sámedikke kulturpolitihkan	Saemiedigkien kultuvrepolitihke edtja saemien maanah jïh noerh jïh doh ovmessie saemien gïelh gorredidh
Åvddånahttet aktisasjbarggosjiehtadusáv Sámedikke ja Sáme dájddárráde gaskan (Dájddársjiehtadus)	Laavenjostoelatjkoem evtiedidh Saemiedigkien jïh Saemien tjiepiedæjjaraerien gaskem (Tjiehpiedæjjalatjkoe)
Ásadit arenajt aktisasjbargguj sáme dájddárij ja ietjá dájddárij gaskan guovlolattjat ja nasjonálalattjat	Laavenjostoesijjieh evtiedidh saemien tjiehpiedæjjaj jïh jeatjah tiehpiedæjjaj gaskem regijovnaale jïh nasjovnaale
Politihkkahábbmidibme lahka guládallamijn dájdda- ja kulturiellemijn	Politihkem hammoedidh aktene lïhke govlesadtemisnie kåanste- jïh kultuvrejieliedinie
Arena, værmádahka ja aktisasjbarggoprosjevta ma oassálassti lasse rijkajgasskasasj åvdedibmáj ja eksporttaj sáme dájdas ja kultuvras rijkajgasskasasj márnánijda	Sijjieh, viermieh jïh laavenjostoeprosjekth buektedh mah dam gaskenasjovnaale promoteradimmiem jïh eksportem kåansteste jïh kultuvreste lissiehtieh akten gaskenasjovnaale maarkedese
Ekonomalasj vájkkudimnævo	Ekonomeles viehkiedïrregh
Sámedikke vájkkudimnævoj ulmme dájdda- ja kulturdåjmadibmáj le moattebelak sáme dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktema ma tjalmostahteduvvi sebrudagán.	Ulmie Saemiedigkien viehkiedïrregidie Kåanste- jïh kultuvrebarkose lea gelliesåarhts saemien kåanstevuekieh jïh kultuvrelle barkoeh mah våajnoes sjidtieh siebriedahkesne.
Oasseulmme le gåbdå ja buorre kulturfálaldahka sáme álmmugij.	Bielieulmie akte gamte jïh hijven kultuvrefaalenasse dejtie saemien årroejidie.
Sámedikken li ruhtadårja majt máhttá åhtsåt kulturdåjmadibmáj, máhttá rudájt åhtsåt sámegielak girjálasjvuohtaj, sáme musihkkaj, sámegielak gåvvårájdojda, sáme girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda.	Saemiedigkie dåarjoeh Kultuvrebarkose åtna mej bïjre tjuara syökedh, jïh maahta vierhtiej bïjre syökedh saemiengïelen lidteratuvrese, saemien musihkese, saemiengïelen guvvieraajrojde, saemien bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide.
Dájddársjiehtadus le aktisasjbarggosjiehtadus Sámedikke ja Sáme Dájddárráde gaskan (SDR).	Tjiehpiedæjjalatjkoe akte laavenjostoelatjkoe man bïjre Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie leah seamadamme.
Sámedigge juollot rudájt jus åtså musihkkaj, girjálasjvuohtaj, gåvvårájdojda, sáme girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda.	Saemiedigkie ohtsijedåarjoeh vadta musihkese, lidteratuvrese, guvvieraajrojde, saemien bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide.
Dán årnigin li sierra åhtsåmussjiemá, sierra njuolgadusá ja sierra åhtsåmusájggemiere.	Daah öörnegh jïjtsh ohtsemegoerh utnieh, jïh aaj jïjtsh njoelkedassh jïh naan joekehts ohtsememierieh.
Dårja majt máhtá åhtsåt musihkkaj, girjálasjvuohtaj, gåvvårájdojda, girjjealmmudagájda ja kulturdåjmajda galggi dájda viehkken vaj:	Dah ohtsijedåarjoeh musihkese, lidteratuvrese, guvvieraajrojde, bertemidie jïh kultuvreråajvarimmide edtjieh viehkiehtidh:
Valjes sáme dájdalasj ja kultuvralasj åvddånbuktema máhtti ásaduvvat, åvddånbuvteduvvat ja muossáduvvat	Guktie maahta gelliesåarhts saemien kåanstevuekieh jïh kultuvrelle vuekieh sjugniedidh, åehpiedehtedh jïh dååjredh
Ienebu låhki sáme girjálasjvuodav	Guktie jienebh saemiengïelen lidteratuvrem luhkieh
Ienebu gulldali sáme musihkav	Guktie jienebh saemien musihkem goltelieh
Girjjealmmudagájn le máhtudahka sámegielan ja sebrudakulmen	Guktie bertemh gååvnesieh mah maahtoem utnieh saemien gïelesne jïh siebriedahkeaamhtesisnie
Le valjesvuohta sáme kultuvralasj dåjmajs	Gelliesåarhts saemien kultuvrelle darjomh gååvnesieh
Dájddársjiehtadibme	Tjiehpiedæjjalatjkoe
Sámedigge ja Sáme Dájddárráde (SDR) hiebadijga 19.08.2004 aktisasjbarggosjiehtadusáv (dájddársjiehtadusáv).	Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpiedæjjaraerie (SDR) akten laavenjostoelatjkoen bïjre seamadin 19.08.2004 (tjiehpiedæjjalatjkoe).
Oassálasste le sjiehtadusán gávnnam vaj “ dat la dárbbo åvddånahttet buorev ja ålolágásj sáme kultuvrra iellemav ja at vidjura gárveduvvi dahkuj ja åvddånbuktem sáme girjálasjvuohta, musijka, dánssa ja teáhter, filmma ja gåvådusdájdda ja dájddaduodje.	Dah guejmieh leah latjkosne vihtiestamme, «daerpies aktem hijven jïh gellielaaketje saemien kultuvrejieledem evtiedidh, jïh sjïehteladtedh guktie gåarede saemien lidteratuvrem, musihkem, daahtsoem, teaterem, filmem jih guvvietjeahpoem sjugniedidh jih vuesiehtidh.
Dasi lassen gávnnin oassálasste vaj dat la viehka stuor potensiálla kultuvrajn vuodon åvddånahttet sáme sebrudagáv, Dat sisadná gájkka gitta máhtos tjanádum dålusj dábijda filmma rádjáj, mannoæládussaj, hábmedibmáj ja kultuvrrabuvtadibmáj ”.	Vijriebasse dah guejmieh vihtiestieh akte stoerre nuepie gååvnese kultuvrem våaroeminie nåhtadidh juktie saemien siebriedahkem evtiedidh. Daate gaajhkem feerhmie, goh daajroe aerpievuekien bïjre, filme, fealadasse, designe jïh kultuvredorjemasseš.
Vuodon dájddársjiehtadusás tjadájt Sámedigge ja SDR jahkásasj sjiehtadallamijt gånnå sisano ja ekonomija ålgoldis boahtte jahkásasj sjiehtadussaj mierreduvvá.	Tjiehpiedæjjalatjkoen sjïekenisnie dle Saemiedigkie jïh SDR rååresjimmieh tjïrrehtieh fïerhten jaepien, gusnie sisvegem jïh ekonomeles mieriem dan båetijen jaepien latjkose nænnoestieh.
Sáme dájddársjiehtadusán li rudá: Dájddafoanndaj, stipendajda sáme dájddárijda, doajmmadoarjjaj dájddárorganisasjåvnåjda ja Sáme dájddárdádáj, sáme ájggásasj dájda ja dájddaduoje oasstemårnigij, fáhkakonsulentajda, vuosádusmávsojda, sáme tjáppagirjálasjvuoda, musihka ja juojga oasstemårnigij.	Saemien tjiehpiedæjjalatjkoe vierhtieh åtna daejtie: Kåanstefoente, dåarjoe saemien tjiehpiedæjjide, gïehtelimmiedåarjoe tjiehpiedæjjasiebride jïh Saemien tjiehpiedæjjaraaran, åestemeöörnege daaletje saemien kåanstese jïh kåansteduadtan, faagekonsuleenth, vuesiehtimmiebaalhka jïh åestemeöörnege saemien tjiehpieslidteratuvrese, musihkese jïh joejkese.
Dá rudá háldaduvvi Sáme dájddárrádes ja RidduDuottarMuseas.	Saemien tjiehpiedæjjaraerie jïh RidduDuottarMuseat daejtie vierhtide reerieh.
Sámedikke åvdåsvásstádus mij guosská sáme dájda åvddånahttemij le bærrájgæhttjat dájddárijn le buorre ja oaggás birásdile sijá æládusájda.	Saemiedigkien dïedte gosse lea evtiedimmien bïjre saemien kåansteste, lea hoksedh tjiehpiedæjjah hijven jïh daajroes mierietsiehkieh utnieh sov barkose.