diedo-samegielaj-birra.html.xml

Diedo sámegielaj birra / Giella / Sámedigge - Sametinget	Bïevnesh saemien gïeli bïjre / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Diedo sámegielaj birra	Bïevnesh saemien gïeli bïjre
Ájgij tjadá li ájádallam sámegielav oassen suoma-ugralasj giellajuohkusis urála giellafámiljan, ja læhkám sirádum ietjasa lagámus fuolkijs (balto-suoma) badjel 3.000 jage.	Aerpievuekien mietie dle saemien gïele akte bielie dehtie såevmien-ugrihken gïeletjïerteste mij lea dennie uralen gïelefuelhkesne, men dah leah juehkelde orreme sijjen lïhkemes slïektijste (balto-såevmien) vielie goh 3000 jaepieh.
Ådå dutkam vuoset sáme giellajuogos le gåjt dal sæmmi boares dagu germána giellajuogos ja gåjt dal guovte gierde boarrásabbo gå romána giellajuogos.	Urrebe dotkemen mietie dle badth dïhte saemien gïeletjïerte unnemes seamma båeries goh dïhte germanen gïeletjïerte, jïh unnemes guektiengierth dan båeries goh dïhte rovmanen gïeletjïerte.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje	Politihkere gïen diedte
Jur dálla	Daaletje
julevsáme giellakonferánsan	Kapteejne Sabeltann-appe saemien gïelesne
Lågå ienebuv	Lohkh jienebh
Giellasuodjalibme, normerim ja moallánakbarggo	Gïelegaaltije beetnehvierhtieh åådtje
Sáme Giellagálldo tjoahkki sámegiela ássjediehttijt Anárij, gålgådismáno 6...	Saemien Parlamentarihkeles Raerien åvtehke, Tiina Sanila-Aikio lea madtjeles...
Lågå ienebuv	Lohkh jienebh
Vuoseda divna ássjijt	Vuesieh gaajkesh saakh
Sáme giellaguovllo gåbttjå åsijt Vuonas, Svierigis, Suomas ja Gárjjelis. Gielaj rájá e rijkarájájt tjuovo.	Dah daajbaaletje saemien gïelh aktem geervebe histovrijem utnieh goh jeanatjommes almetjh vienhtieh, jïh eah leah ajve slïekte såevmien-ugrihken gïeligujmie.
Julevsámegiella ja oarjjelsámegiella ságastuvvi Vuonan ja Svierigin.	Raaktan aaj biehkieh uralen, paleo-skandinavijen, båeries indo-europejen, baltihken, slavihken jïh germanen gïelijste utnieh.
Bihtámsámegiella ja ubbmemsámegiella dåssju Svierigin, gáhtum Vuonan.	Dan åvteste dah dovne europejen jïh jillie-asijen gïelijste båetieh, jïh gellie stoerretjuetie jaepieh ektiedimmiem utnieh gåabpagidie kontinentide.
Nuorttasámegiella Vuonan, Svierigin ja Suoman ságastuvvá.	Dïhte saemien gïeledajve lea aerpievuekien mietie stoerre bielieh Nöörjeste, Sveerjeste, Såevmeste jïh Russlaanteste.
Ánarsámegiella ságastuvvá dåssju Suoman.	Gïeli raasth eah rijhkeraastide fulkh.
Áhkkilsámegiella, gielldasámegiella ja dárjjesámegiella ságastuvvá dåssju Gárjjelin, ja gålldåsámegiella sihke Suoman ja Gárjjelin (ja åvddåla Vuonan aj).	Julevsaemien jïh åarjelsaemien soptsesteminie Nöörjesne jïh Sveerjesne, pijtesaemien jïh upmejesaemien soptsesteminie ajve Sveerjesne, jïh leah nåhkehtamme Nöörjesne.
Áhkkilsámegielan, majt åvddålå jáhkkin lij gáhtum, gávnnu huoman uddni.	Noerhtesaemien soptsesteminie ajve Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne.
Ájnegis vuoras ulmusj sáhkat vilá áhkkilsámegielav aktijvalattjat ságastallamijn gielldasámegielagij.	Enaresaemien soptsesteminie ajve Såevmesne, kildinsaemien jïh tersaemien soptsesteminie ajve Russlaantesne, jïh skoltesaemien soptsesteminie dovne Såevmesne jïh Russlaantesne (jïh aarebi Nöörjesne).
Muhtem ájnegattja ságasti áhkkilsámegielav passijvva giellan, iesjgeŋga dásen.	Daan raajan akte vïjhtede saemien luvliesaemien gïele Russlaantesne gååvnesi, man nomme akkalasaemien.
Dá lågev giela li juogedum guovte oajvvejuohkusijda: allesáme ja lullesáme.	Daah luhkie gïelh göökte åejvietjïerth utnieh: jilliesaemien jïh luvliesaemien.
Allesáme ja lullesáme oajvvejuohkusijn li tjoahkkáj niellja vuolep juohkusa: oarjep, nuortap, sisednam ja suoloj (guoládak).	Jilliesaemien jïh luvliesaemien åejvietjïerte tjåanghkan njieljie nuelietjïerth utnieh: åarjel, noerhte, ellieslaante jïh kola.
Rijkajgasskasasj aktijvuodan li gájka sámegiela ájtedum, duodaj ájtedum jali vargga gáhtomin.	Gaskenasjovnale ektiedimmesne dle tjïelkestamme gaajhkh gïelh leah håvhtadihks, ietjmies håvhtadihks jallh mahte nåhkehtamme gïelh.
Ájtedum giella le giella man låhko mánájs gudi gielav bukti binnu, duodaj ájtedum giella le giella mav vargga dåssju ållessjattuga bukti, ja vargga gáhtum giella le giella mav dåssju muhtem gallegasj vuorrasappo hålli.	Akte håvhtadihks gïele lea akte gïele gusnie ahkedh vaenebe maanah gïelem soptsestieh, akte ietjmies håvhtadihks gïele lea akte gïele maam mahte ajve geerve almetjh sopsestieh, jïh akte mahte nåhkehtamme gïele ajve naan gille båeries almetjh soptestæjjah åtna.
Sámegiela li Vuonan suoddjidum duola dagu 169.	Saemien gïelh lea vaarjelamme gaskem jeatjah ILO-konvensjovneste 169, Nöörjen maadthlaakeste, Sijjienommelaakeste, Saemielaaken gïelenjoelkedasseste Nöörjesne jïh ööhpehtimmielaaken tjïrrh.
Rijkajgasskasattjat li sámegiela suoddjidum duola dagu nuorttarijkaj gielladeklarasjåvnå ja European Charter for Regional and Minority Languages baktu.	Gaskenasjovnale dle Eurpean Charter for Regional and Minority Languages jïh noerhtelaanti gïeledeklarasjovne saemien gïelide vaarjelieh.
Ienemus håladum sámegiela Vuonan uddni li oarjjelsámegiella, julevsámegiella og nuorttasámegiella.	Dah jeenjemes nåhtadamme saemien gïelh Nöörjesne daan biejjien leah åarjelsaemien, julevsaemien jïh noerhtesaemien.
Oarjjelsámegiella:	Åarjelsaemien:
Oarjjelsáme årromguovllo Vuonan le Sáltoduoddaris nuorttan gitta Elgåaj Hedmárkon oarjján.	Åarjelsaemien årromedajve Nöörjesne lea Saltfjellet luvhtie noerhtelisnie Elgåen gåajkoe Hedmaarhkesne åerjielisnie.
Ulmutja årru duoggu dággu miehtáj dan vijdes geográfalasj guovlo.	Dah åarjelsaemieh bårrode årroeh aktene stoerre geografeles dajvesne.
Jáhkedahtte e ienebu gå lahkke oarjjelsámijs gielav buvti.	Aervede unnebe goh lehkiem åarjelsaemijste saemien soptseste.
Oarjjelsámegielan li guokta oajvvegiellasuorge:	Åarjelsaemien göökte åejviesmaaregh åtna.
Nuorttap oarjjelsámegiella, aj gåhtjodum Åsele (Vapsten, Gaala, Aarborte, Bindal, Nååmesjevuemie Vuonan, Vapsten Tärnan, Vueltjere, Frostviken Svierigin)	Noerhte åarjelsaemien, aaj gohtjeme Sjeltie (Vapste, Gaala, Aarborte, Bindaelie, Nåamesje Nöörjesne, Vapsten Dearnesne, Vualtjere, Frööstege Sveerjesne),
Oarjep oarjjelsámegiella, aj gåhtjodum Jämtland (guovllo Snåasa ja Verdala gaskan, Muoráhkka Vuonan, Jinjevaerie, Offerdal, Njaarke, Gálpe, Skalstugan, Såahka ja Härjedálen Svierigin).	Åarjel åarjelsaemien, aaj gohtjeme Jiemhte (dajve Snåasen jïh Verdalen gaskem, Meråker Nöörjesne, Hotagen, Offerdaelie, Njaarke, Kall, Skalstugan, Såaka jïh Härjedalen Sveerjesne).
UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le oarjjelsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.	UNESCO ’ n læstosne håvhtadihks gïeligujmie, åarjelsaemien akte ietjmies håvhtadihks gïele.
Binná addne ja stuorra vijddudagá dahká gássjelin oarjjelsámegielajn barggat.	Vaenie utnijh jïh stoerre gåhkoeh darjoeh guktie slæjhtoes åarjelsaemien gïelebarkojne gïehtelidh.
Sebrudahka dárbaj ållo ulmutjijt oarjjelsámegiela máhtudagájn.	Siebriedahke almetjh daarpesje mah åarjelsaemien maehtieh.
Ållagasj guosská dát åhpadiddjevirgijda, oahpponævoj åvddånibmáj ja almulasj háldadibmáj ja dievnastusfálaldagájda.	Joekoen lohkehtæjjaj barkoen sisnjelen, evtiedimmie learoevierhtijste jïh byögkeles reeremisnie jïh dïenesjinie.
Ubbmemsámegiella:	Upmejesaemien:
Ubbmemsámegiella håladuváj Ruovatvuonan, Hemnesan ja Korgenin vuona bielen. Ságastuvvá Maskauren, Ståkken, Alep Kikkejauren, Lulep Kikkejauren Árjepluoven ja Arviesjávren, Málágin, Granan ja Umbyn Tärnan Svierigin.	Upmejesaemien soptsestin aerpievuekien mietie Gaalesne, Hemnesisnie jïh Korgenisnie nöörjen bielesne, Upmejejeanoen raejeste, dajvine Maskaure, Ståkke, Jillie Kikkejaure, Luvlie Kikkejaure Aarjepluevesne jïh Arvidsjaevresne, Maalege, Gran jïh Umbyn Dearnesne Sveerjesne.
Svierigin li dåssju muhtem gallegasj hoalle vil, ja giella aneduvvá vargga gáhtum giellan.	Sveerjesne vaenie soptsestæjjah aajmene, jïh gïele ryöknesåvva goh mahte nåhkehtamme.
Vuona bielen aneduvvá gáhtum giellan.	Nöörjen bielesne dle upmejesaemien ryöknesåvva goh nåhkehtamme.
UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le ubbmemsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan jali vargga gáhtum giellan.	UNESCO ’ n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle upmejesaemien gaajh ietjmies håvhtadihks jallh mahte nåhkehtamme.
Bihtámsámegiella:	Pijtesaemien:
Bihtámsáme giellaguovllo ráddjiduvvá vuona bielen Sáltovuonas nuorttan ja Ranvuonas oarjján, ja dasi gullu Bájddar, Sálát, Oarjjelij Bájddar, Meløy, Rødøy, oase Bådådjo ja Fuosko suohkanijs.	Pijtesaemien gïeledajve lea nöörjen bielesne Saltenfjovlen noerhtelisnie jïh Ranfjovlen åerjielisnie, jïh lea dah dajvh Beiarn, Saltdal, Gildeskål, Meløy, Rødøy, bielieh Bådåddjoste jïh bielieh Fausken tjïelteste.
Svieriga bielen manná rádjá nuorttalap Arviesjávres ja Árjapluoves gitta Bihtáma ædnuj Norrbottena länan Svierigin.	Sveerjen bielesne dle dajve Arvidsjauren noerhtelistie jïh Arjepluevien noerhtelisie, Pijtejeanoen raajan Norrbotten leenesne Sveerjesne.
Bihtámsámegiella gålmå oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap bihtámsámegiella (Luokta-Mavas, Ståkke).	Noerhte pijtesaemien (Luokta-Mavas, Ståkke).
Guovdásj bihtámsámegiella (Semisjaur-Njarg).	Gaskoeh pijtesaemien (Semisjaur-Njarg).
Oarjep bihtámsámegiella (Svaipa).	Åarjel pijtesaemien (Svaipa).
UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le bihtámsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan jali vargga gáhtum.	UNESCO ’ n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle pijtesaemien ryöknesovveme goh akte gaajh ietjmies håvhtadihks, jallh mahte nåhkehtamme gïele.
Svieriga bielen li muhtem gallegasj giellaguodde aktan dutkij ja muhtem rahtjalis ulmutjij Vuona bieles aktan barggagoahtám gæhttjalit gielav gádjot.	Sveerjen bielesne dle såemies gïeleguedtijh laavenjostosne dotkijigujmie jïh såemies iedtjeladtjigujmie nöörjen bieleste, ektesne pryöveme gïelem beerkedh.
Moadda tuvsán bágo li juo tjoahkkidum ja dássta galggá báhkogirjje sjaddat.	Daelie joe gellie stoerretjuetie baakoeh tjöönghkeme mah edtjieh baakoegærjine sjïdtedh.
Julevsámegiella:	Julevsaemien:
Julevsáme giellaguovllo Vuonan le Bálágis nuorttat gitta Sáltoduoddarij oarjján, ja dasi gullu duola dagu Divtasvuodna, Hábmer ja Fuolldá ja oase Fuosko suohkanis Sálton.	Julevsaemien gïeledajve Nöörjesne lea Ballangen luvhtie noerhtelisnie Saltfjellet gåajkoe åerjielisnie, jïh lea dah dajvh Divtasvuodna, Hamarøy, Steigen, Sørfold jïh bielieh Fausken tjïelteste Noerhte-Saltesne.
Svierigin håladuvvá julevsámegiella Bihtámænos oarjján gitta Gájddumædnuj nuorttan Jåhkåmåhke ja Váhtjera suohkanijn Norrbottena länan Svierigin.	Sveerjen bielesne julevsaemien soptseste Pijtejeanoen raejeste åerjielisnie Kaitumjeanoen raajan noerhtelisnie, Johkemehkien jïh Gällivaren tjïeltine Norrbotten leenesne.
Julevsámegiella nielje oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Nuortap julevsámegiella (Unna tjerusj).	Noerhte julevsaemien (Sörkaitum).
Guovdásj julevsámegiella (Sirges ja Jåhkågasska Jåhkåmåhken Svierigin, Bálák, Divtasvuodna, Hábmer ja Fuolldá ja oase Fuosko suohkanis Vuonan).	Gaskoeh julevsaemien (Sirkas jïh Jåkkåkaska Johkemehkesne Sveerjesne, Ballangen, Divtasvuodna, Hamarøy, Steigen, Sørfold jïh bielieh Fauskeste Nöörjesne).
Miehttse julevsámegiella (Gällivare, Serri ja Udtja Svierigin).	Skåajje julevsaemien (Gällivare, Serri jïh Udtja Sveerjesne).
Oarjep julevsámegiella (Duorbun Svierigin).	Åarjel julevsaemien (Tuorpon Sveerjesne).
UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le julevsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.	UNESCO ’ n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle julevsaemien ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele.
Sæmmi láhkáj dagu oarjjelsáme giela hárráj, de sebrudahka dárbaj ållo ulmutjijt julevsáme giellamáhtudagáj.	Seammalaakan goh åarjelsaemien, dle siebriedahke gellie almetjh daarpesje mah julevsaemien maehtieh.
Nuorttasámegiella:	Noerhtesaemien:
Nuorttasámegiella le stuorámus giellajuogos sáme gielaj gaskan, birrusij 90 % sámegielagijs nuortagahtti.	Noerhtesaemien lea dïhte stööremes gïeletjïerte dejstie saemien gïelijste, jïh medtie 90 % saemijste jienebelåhkoegïelem soptseste.
Nuorttasámegiella ságastuvvá ienemusát Finnmárko ja Råmså fylkajn ja suohkanijn Dielldasuollu ja Evenássje Nordlándan vuona bielen.	Noerhtesaemien åajvahkommes Finnmaarhken jïh Tromsen fylhkine soptseste, jïh tjïeltine Tjeldsund jïh Evenes Nordlaantesne Nöörjen bielesne.
Nuorttasámegiella nielje oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá: Merrasámegiella - Lulle merrasáme (Várjatvuodna ja Lágesvuodna).	Noerhtesaemien njieljie åejviesmaaregetjïerth åtna.
- Guovdásj merrasáme (Riehppovuodna ja Sválesnuorre).	Mearoesaemien - Luvlie mearoesaemien (Varangerfjord jïh Laksefjord).
- Alle merrasáme (Áltávuodna ja Návuodna).	- Gaskoeh mearoesaemien (Reppefjord jïh Kvalsund).
Finnmárkkosámegiella - Lullefinnmárkko: Uhtsajåhkå, oase Ánaris Suoman, Kárásjåhkå, Porsáŋŋgo, Dætno Vuonan.	- Jillie mearoesaemien (Altafjord jïh Kvænangen).
- Allefinnmárkko: Ænodahka, Soahtegiellda, oase Ánaris Suoman, Guovddagæjnno, Áltá Vuonan) Duornossámegiella - Girjjis: Gällivares nuortta-luksa, Nuorttagájddom Svierigin - Allelij oasse Ænodagás Suoman, Ufuohtás gittu Ivgguj, Ivggovuodnabadá ja Rájsá gaskan Vuonan.	Finnmaarhkesaemien - Luvliefinnmaarhke: Utsjoki, bielieh Enaristie Såevmesne, Kárásjohke, Porsangere, Deatnu Nöörjesne - Jilliefinnmaarhke: Enontekiö, Sodankylä, bielieh Enaristie Såevmesne, Guovdageaidnu, Alta Nöörjesne)
- Gárasávvun: Könkämävuoma ja Lainiovuoma, Ivggo ja Báhccavuodna Vuonan.	Tornesaemien - Girjjis: Gällivaren noerhte-luvlielisnie, Nordkaitum Sveerjesne - Enontekiön jilliebielie Såevmesne, Ofoten luvhtie Lyngen gåajkoe, Skibotn jïh Nordreisan gaskem Nöörjesne - Karesuando: Könkämävuoma jïh Lainiovuoma, Lyngen jïh Balsfjord Nöörjesne.
- Jukkasjávrre: Saarivuoma, Dálmma, GabnáLeavnas-Kaalasvuoma, Kalix ja Haparanda Svierigin.	- Jokkasjärvi: Saarivuoma, Talma, GabnáLeavnas-Kaalasvuoma, Kalix jïh Haparanda Sveerjesne.
UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le nuorttasámegiella tjáledum ájtedum giellan.	UNESCO ’ n læstosne håvhtadihks gïeligujmie lea noerhtesaemien ryöknesovveme goh akte håvhtadihks gïele.
Moatten sajen sáme giellaháldadimguovlo ålggolin le nuorttasámgiella ájn gássjelis dilen.	Gelline dajvine reeremedajven ålkolen saemielaaken gïelenjoelkedasside, desnie noerhtesaemien annje akte geerve tsiehkesne.
Dát ållagasj guosská moatte merrasáme dáfojda Råmsån ja Finnmárkon ja markasáme guovlojda Oarjjelij-Råmsån ja Nuorttalij-Nordlándan.	Joekoen gelline mearoesaemien dajvine Tromsesne jïh Finnmaarhkesne, jïh dennie maarkesaemien dajvesne Åarjel-Tromsesne jïh Noerhte Nordlaantesne.
Ánarsámegiella	Enaresaemien:
Ánarsámegiella håladuvvá Ánara suohkanin Suoman (Ánarjávre birra).	Enaresaemien soptseste Enaren tjïeltesne Såevmesne (Enarejaevrien tjaetsieåeriej bïjre).
UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le ánarsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.	UNESCO ’ n læstosne håvhtadihks gïeligujmie dle enaresaemien ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele.
Gålldåsámegiella (” lullesáme ”)	Luvliesaemien göökte åejviesmaaregh åtna.
Gålldåsámegiella guovte oajvvegiellasuorggáj juogeduvvá:	Noerhte luvliesaemien (Muotka, Paatsjoki, Petsamonkylä) Åarjel luvliesaemien (Suonikylä, Notozero-Girvasozero)
Vuonan gålldåsáme Oarjje-Várjjak suohkanin årru, åvdemusát Njájddamin, valla aj Girkkonjárgan ja Báhtsakvákken.	Nöörjesne luvliesaemieh Åarjel-Varangeren tjïeltesne årroeh, uvtemes Neidenisnie, men aaj Kirkenesesne jïh Pasvikdaelesne.
Juogos le viehka unne ja sij li ájnna gudi lullesáme kultuvrav guoddi Vuona bielen.	Tjïerte onne jïh lea dïhte aajnehke guedtije luvliesaemien kultuvreste Nöörjesne.
Suomabielen årru gålldåsáme Tjievetjávren ja Njiellimin Ánarjávrgátten.	Såevmesne dle luvliesaemieh Sevettijärvisne jïh Nellimesne Enarejaevrien lïhke årroeh.
Gárjjelin le gålldåsámegiella gáhtum ja Vuonan dåssju muhtem gallegattja gielav bukti uddni.	Luvliesaemien ryöknesåvva goh nåhkehtamme Russlaantesne, jïh ajve naan gille mah luvliesaemien maehtieh Nöörjesne daan biejjien.
UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le gålldåsámegiella tjáledum duodaj ájtedum giellan.	UNESCO ’ n læstosne håvhtadihks gïeligujmie luvliesaemien lea ryöknesovveme goh akte ietjmies håvhtadihks gïele.
Áhkkilsámegiella, gielldasámegiella ja dárjjesámegiella	Akkalasaemien, kildijnesaemien jïh tersaemien:
Dá giela Guoládagán Ruossjan håladuvvi.	Dejtie gïelide soptsesteminie Kolanjaarkesne Russlaantesne.
Muhtem dutke tjuottjodi maŋemus áhkkilsámegiella hoalle jámij jagen 2003, madi ådå giellaguoradallam javllá gávnnuji vil hoalle ja navti le giella ienemus ájtedum sámegiella Ruossjan.	Muvhth dotkijh jiehtieh dïhte minngemes mij akkalasaemien soptsesti jeemi jaepien 2003, mearan muvhth dotkijh vienhtieh annje naan soptsestæjjah aajmene, jïh gïele lea dan åvteste dïhte tjerkemes håvhtadihks gïele Russlaantesne.
UNESCO listan mij guosská ájtedum gielajda le guoládaksámegiela juogos tjáledum duodaj ájtedum jali vargga gáhtum giela.	UNESCO ’ n rööpses læstosne håvhtadihks gïeligujme dle dah gïelh mah leah kolasaemien gïelietjïerten nuelesne ryöknesovveme goh gaajh ietjmies håvhtadihks, jallh mahte nåhkehtamme gïelh.
Girjjegiella:	Tjaelemegïele
Sáme giellajuohkusin le guhka jali oanes tjállemgielahiståvrrå gielas giellaj.	Saemien gïeletjïerte aktem guhkies jallh åenehks tjaelemehistovrijem åtna, jïh leah jearohks man gïelen bïjre soptseste.
Vuostasj girje sámegiellaj båhtin 1600-lågon. 1600-1700-lågon tjállin sæmmi bokstávaj sámegiellaj dagu dárogiellaj.	Dah voestes gærjah saemiengïelesne bööti 1600-låhkosne. 1600-1700-låhkosne saemien lidteratuvre tjaalasovvi dej seamma bokstavigujmie goh nöörjen jïh sveerjen.
1800-lågon båhtin muhtem ådå bokstáva sámegielajda ma ælla anon ietjá gielajn daj sæmmi guovlojn (duola dagu dáro-, suoma- ja gárjjelgielan).	1800-låhkosne såemies orre bokstavh böötin mah leah åtnasovveme dejtie saemien gïelide men eah dejtie jeatjah gïelide seamma dajvine (v.g. nöörjen, sveerjen, såevmien jïh russlaanten gïele).
Gudán sámegielan le standardiseridum tjállemgiella: oarjjel-, julev-, nuortta-, ánar- ja gålldåsámegiella adni vijdedum versjåvnåjt latijna alfabehtas.	Govhte dejstie saemien gïelijste standardiseradamme tjaelemegïelh utnieh: åarjelsaemien, julevsaemien, noerhtesaemien, enaresaemien jïh skoltesaemien væjranamme versjovnh dehtie latijnen alfabeteste nåhtadieh.
Giellda- ja dárjjesámegiellaj tjálli hiebadum kyrillalasj alfabehtajn.	Kildijnesaemien jïh tersaemien tjaalasuvvieh aktine modifiseradamme kyrillijen alfabetine.
Duodde bokstáva ma vijdedum latijna alfabehtajn tjáleduvvi li dá: Gålldåsámegiella: Áá Ââ Čč Ʒʒ Ǯǯ Đđ Ǧǧ Ǥǥ Ǩǩ Ŋŋ ’ õ Šš Žž Åå Ää	Dah lissiebokstavh mah gïeline åtnasuvvieh aktine væjranamme latijnen alfabetine leah daah:
Ánarsámegiella: Áá Ââ Ää Čč Đđ Šš Žž	Skoltesaemien: Áá Ââ Čč Ʒʒ Ǯǯ Đđ Ǧǧ Ǥǥ Ǩǩ Ŋŋ ’ õ Šš Žž Åå Ää
Nuorttasámegiella: Áá Čč Đđ Ŋŋ Šš Ŧŧ Žž	Noerhtesaemien: Áá Čč Đđ Ŋŋ Šš Ŧŧ Žž
Julevsámegiella: Áá Ŋŋ	Julevsaemien: Áá Ŋŋ
Oarjjelsámegiella: Ïï	Åarjelsaemien: Ïï
Gálldo: - Pekka Sammallahti - Bruce Morén-Duolljá - Elisbath Scheller	Gaaltije:
Rijkajgasskasasj aktijvuodan li gájka sámegiela ájtedum, duodaj ájtedum jali vargga gáhtomin.	Gaskenasjovnaale ektiedimmesne dle tjïelkestamme gaajhkh gïelh leah håvhtadihks, ietjmies håvhtadihks jallh mahte nåhkehtamme gïelh.