Giella / Sámedigge - Sametinget
Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Åtså biednikdårjav
Ohtsh dåarjoem
Giella
Gïele
Giella le ájnas kultuvrraguodde ja identitehtavuosediddje.
Gïele akte vihkeles kultuvreguedtije jïh identiteteetemïerhke.
Mahttelisvuoda ietjas gielav hållat la vuodulasj almasjrievtesvuohta, ja sámijn álggoálmmugin li duodden vijdedum riektá gielasa suoddjit.
Akte vihkeles almetjereakta lea nuepiem utnedh sov jïjtse gïelem nåhtadidh, jïh goh aalkoealmetjh dle saemieh lissine reaktam utnieh vielie vaarjelimmiem åadtjodh sov gïeleste.
Åvdebut la dát dåjmalattjat vuostelduvvam dárojduhttempolitihka baktu.
Saemiedigkien ulmie lea saemien gïelem nænnoestidh juktie gïele akte iemie bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste sjædta.
Sámedikken la ulmme sámegielajt nannit vaj sjaddá luondulasj oassen vuona almulasjvuodas.
Politihkere gïen diedte
Politihkalasj åvdåsvásstediddje
Phone: +47 971 29 305
Diedo sámegielaj birra
Bïevnesh saemien gïeli bïjre
Sáme giellaháldadimguovllo
Reeremedajve saemien gïelide
Sáme bájkkenamá
Saemien sijjienommh
Sámásta mujna
Saemesth munnjien
Sámedigge barggá
Gïeleteknologije
Vaj sáme giellaháldadimguovlo vijdeduvvi bagádallamij ja aktisasjbargo baktu suohkana oajválattjaj
Reeremedajvem saemien gïelese vijriedidh, raeriestimmien jïh laavenjostoen tjïrrh tjïelten åejvieladtjigujmie
Vaj ienep giellaarena ásaduvvi sáme giellaguovdátjij ásadimij baktu ja dårjaj baktu ájnegis dåjmajda
Jienebh gïelesijjieh tseegkedh, goh saemien gïelejarngh tseegkedh jïh dåarjoem aktegsråajvaræmman vedtedh
Vaj sámegiella galggá bissot viesso giellan aj åvddålijguovlluj vuorodijn mánájt ja nuorajt
Saemien edtja akte jielije gïele årrodh aaj båetijen biejjien, gosse maanide jïh noeride skreejrie
Rievtesvuoda
Reaktah
Sáme álmmuk Vuonan galggá oadtjot sihkarasstet ja åvddånahttet ietjas gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav.
Saemien åålmege Nöörjesne edtja maehtedh sov gïelem, kultuvrem jïh sov siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Juohkkahattjan le riektá vásstádusáv oadtjot sámegiellaj gå válldi aktijvuodav bájkálasj almulasj orgánaj sáme giellaháldadimguovlon.
Gaajhkesh reaktam utnieh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne gosse aktine voenges byögkeles åårganine govlehtellieh reeremedajvesne saemien gïelese.
Divnajn le riektá sámegielav hållat dikken ja riektáásadusájn.
Gaajhkesh reaktam utnieh saemien nåhtadidh reaktasuerkesne.
Divna gudi sihti hållat sámegiellaj giellaháldadimguovlo bájkálasj ja guovlo almulasj varresvuohta- ja sosiálásadusáj, galggi oadtjot sámegiellaj guládallat.
Gaajhkesh mah sijhtieh saemien nåhtadidh voenges jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaleinstitusjovnine reeremedajvesne, reaktam utnieh saemiestidh jïh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne.
(Gehtja aj Varresvuohta ja sosiál)
(Vuartesjh aaj Healsoe jïh sosijale)
Sáme máná mánájsuodjalusá huvson galggi oadtjot ietjasa iednegielav hållat.
Saemien maanah maanavaarjelimmien hoksen nuelesne, reaktam utnieh sov ietniengïelem nåhtadidh.
(Gehtja aj Varresvuohta ja sosiál)
(Vuartesjh aaj Healsoe jïh sosijale)
Divnajn le riektá ájnegis girkkodievnastusájda Vuona girkko tjoaggulvisájn háldadimguovlon.
Gaajhkesh reaktam utnieh indivijduelle gyrhkeles dïenesjh saemien gïelesne åadtjodh Dennie nöörjen gærhkoen åålmegisnie reeremedajvesne.
Bájkálasj jali guovlo almulasjorgána barggijn háldadimguovlon le riektá permisjåvnnåj bálkájn sámegielav lågåtjit gå orgádna dakkir máhttudagájt dárbaj.
Barkijh aktene voenges jallh regijovnale byögkeles åårganesne reeremedajvesne, reaktam utnieh permisjovnem baalhkine åadtjodh saemien lïeredh, gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje.
Divnajn le riektá sámegielak åhpadussaj vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån (Gehtja åhpadibme).
Gaajhkesh reaktam utnieh lierehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
Doajmmapládna sámegielajda
Dahkoesoejkesje saemien gïelide
Ráddidus le dahkam doajmmaplánav sámegielajda.
Reerenasse aktem dahkoesoejkesjem saemien gïelide dorjeme.
Doajmmáplána oajvvetjalmostibme le máhttelisvuodajt gárvedit lasedittjat dåjmalasj sáme giellaaddnij lågov.
Dahkoesoejkesjen åejviefokuse lea sjïehteladtedh låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemiestieh.
Dát galggá dagáduvvat dåjmaj baktu ma nanniji giellaåhpadimev mánnágárden ja vuodoåhpadusán, máhttelisvuodaj gárvedime baktu vaj ienep arena ásaduvvi gånnå sámegiella aneduvvá ja tjavgáp vuorodime baktu vaj ienebu åhtsi sámegielak åhpadusájda ja åhpadusájda gånnå sámegiella le fáhkabirrasin.
Dam edtja darjodh råajvarimmiej tjïrrh juktie lïerehtimmiem saemien gïelesne nænnoestidh maanagïertesne jïh maadthööhpehtimmesne, sjïehteladtedh jienebh sijjieh tseegkedh gusnie maahta saemiestidh, jïh tjerkebelaakan saemiengïeleldh ööhpehtæmman dåårrehtidh jïh ööhpehtæmman saemien gïeline faagegievlesne.
Doajmmapládna sámegielajda:
Laake sijjienommi bïjre: