histaavrraa.html.xml

Histåvrrå / Duogásj / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget	Histovrije / Sjïeke / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sáme li Nuorttakalåhtan viessum sierra álmmugin ietjas gielajn, ietjas árbbedábij ja æládushiebadimij guhkev åvddål gå nasjonálstáhta vuododuvvin.	Noerhtekalottesne saemieh vyöseme goh akte åålmege, jïjtsh gïeline, jïjtsh aerpievuekiejgujmie jïh jielemesjïehtedimmiejgujmie guhkiem åvtelen dah nasjovnaalestaath tseegkesovvin.
Gå rájá sátsaduvvin 1751, de sáme sjaddin álmmugin årromguovloj nieljen rijkan: Vuonan, Svierigin, Suoman ja Ruossjan.	Mænngan raaste bïejesovvi jaepien 1751, dle saemieh akte åålmege sjïdti årromedajvigujmie njieljine staatine: Nöörje, Sveerje, Såevmie jïh Russlaante.
Sáme árbbedábálasj duobddága li Guoládagás lullenuorttan Engerdalláj Oarjje-Vuonan ja Idrej Oarjje-Svierigin.	Saemiej aerpievuekien dajvh leah Kolanjaarken luvhtie noerhteluvlene, Engerdaelien gåajkoe Åarjel-Nöörjesne, jïh Eajran gåajkoe Åarjel-Sveerjesne.
Dát guovllo gåhtjoduvvá sámegiellaj Sámeednamin.	Daan dajven saemien nomme lea Saepmie / Saemien eatneme.
Dárojduhttem	Daaroedehteme
1800-jagijn lassán diedulasjvuohta Vuona nasjåvnå birra.	1800-låhkoen dle akte ahkedh stuerebe voerkesvoete sjædta dan nöörjen nasjovnen bïjre.
Vuodna oattjoj vuodolágav jagen 1814 viehka stuorra iesjrádálasjvuodajn ja dajna tjuovoj vuona nasjåvnnåtsieggim.	Nöörje sov maadthlaakem åadtjoeji 1814, mestie gaajh jïjtjeraarehke sjïdti, jïh dan mænngan aaj dïhte nöörjen nasjovnebigkeme eelki.
Jagen 1848 tjuottjodij ráddidus ja stuorradigge Finnmárko ednama lidjin stáhta ednama juo dålutjis.	Jaepien 1848 dle reerenasse jïh stoerredigkie jiehtieh staate lij aajhterinie orreme Finnmaarhken dajveste, joe dejpelistie.
Sivvan lij guovllo lij “ gålgge sámij ” årromguovllo, mij galgaj sievvet jåhtålibme ittjij miededa æjggumriekáv åmastit.	Buerkiestimmie lij “ gilkije saemieh ” mah vuesiehtin dejtie juhtije saemide, lin dajvesne orreme, jïh dïhte åtnoe juhtiemistie idtji saemide naan eekereaktam vedtieh.
Máhttelisvuohta ednamijt æjggut reguleriduváj tjavgga Vuona oajválattjajs.	Dah nöörjen åejvieladtjh aaj striengkieslaakan sjïehtesjin gïeh åadtjoejin jåartam eekedh.
Jage 1888 maŋŋela oadtjun dåssju ulmutja Vuonas ja Svierigis ednamav åmastit Vuonan, ja vuona viesádimvuodav oadtjun dåssju sij gudi dárogielav buktin.	Mænngan 1888 dle ajve nöörjen jïh svïenske almetjh meehtin dajvem ribledh Nöörjesne, jïh ajve dah mah meehtin dam nöörjen gïelem soptsestidh, åadtjoejin nöörjen staatenårroejinie sjïdtedh.
Jagen 1902 mierredij Stuorradigge ådå ednamvuobddemlágav.	Jaepien 1902 dle Stoerredigkie orre jåartadoekemelaakem Finnmaarhkese nænnoesti.
Dán lágan le tjáledum dåssju vuona stáhtaviesáda máhttin ednamav oasstet, ja galgaj dættoduvvat sån guhti ednamav oattjoj oasstet lij ávkken ednambarggen ja sån ” … som kunne tale, lese og skrive det Norske Sprog og benytte det til daglig Brug. (... guhti buvtij hållat, låhkåt ja tjállet dárogielav ja adnet dav bæjválattjat.) ”.	Daennie laakesne dle tjåådtje ajve nöörjen staatenårrojh meehtin åestiejinie årrodh, jïh edtji tjïertestidh dah mah åadtjoejin dajvem åestedh lij nohtese jåartaburrine, jïh “ meehtin soptsestidh, lohkedh jïh tjaeledh dam Nöörjen gïelem jïh dam biejjieladtje Nåhtadidh ”.
Láhka lij fámon gitta jahkáj 1965.	Laake lij faamosne jaepien 1965 raajan.
Dárojduhttempolitihkka tjavggiduváj nuppát væráltdoaro vuosstij.	Daaroedehtemepolitihke veaksahkåbpoe sjædta 2. veartenedåaroen raajan.
Jagen 1924 javllá buojkulvissan parlamentáralasj skåvllåkommisjåvnnå náv: ” Samisk åndsliv og kultur er noe som ikke finnes. Hele folkets egenart og begavelse peker ikke i den retning.	Jaepien 1924 gaskem jeatjah akte parlamentarihkeles skuvlekommisjovne jeahta “ Saemien voejkenen jielede jïh kultuvre leah naakede mij ij gååvnesh.
Ålles álmmuga sierralágásjvuohta ja vaddása e dan guovlluj vuoseda). ”	Abpe åålmegen sjïerevoete jïh tjiehpiesvoete eah dan haaran tjuvtjedh ”.
Maŋep væráltdoaro maŋŋela dárojduhttempolitihkka nåhkågoahtá.	2. veartenedåaroen mænngan dle daaroedehtemepolitihke lea nåhkedeminie.
Valla vihpá huoman ájn alvadahtte guhkev.	Nov amma læjhkan dle guhkiem staatnehkahta.
Gielalasj ja tjerdalasj vuojnno unneplågojda rievdaduváj maŋep væráltdoaro maŋŋela.	Dïhte vuajnoe gïelen jïh etnihkeles unnebelåhkojde jorkesi mubpien veartenedåaroen mænngan.
Rijkkagasskasasj ulmusjrievtesvuohtabarggo vájkkudij vaj såbadusá ulmusjrievtesvuodaj hárráj dagáduvvin goappátjagá Eurohpán ja AN:an.	Gaskenasjovnaale almetjereaktabarkoen gaavhtan dle almetjerïekteles latjkoeh nænnoestamme sjïdtin dovne Europejesne jïh ENsne.
Dát vájkkudij aj vuona oajválattjaj guottojt unneplågojda, ållagasj sámijda.	Dïhte aaj tsevtsi guktie nöörjen åejvieladtjh unnebelåhkojde vööjni, jïh joekoen saemide.
Almulattjat bådij dát vuojnnusij jagen 1948, gå skåvllådåjmadagá Aktidimnammadus buvtij moadda oajvvadusá ulmijn hiebadittjat skåvllåfálaldagájt sáme mánájda.	Nöörjen byögkelesvoeteste daate våajnoes sjïdti jaepien 1948, gosse Skuvlevierhkien iktedimmemoenehtse jïjnjh raeriestimmieh böökti juktie skuvlefaalenassem saemien maanide sjïehtedidh.
Dat juogos oajvvadij sámegiella luluj oadtjot stuoráp sajev åhpadimen, aktan sáme kultuvrrahiståvråjn ja sáme sijddabargujn.	Daate moenehtse sïjhti saemien gïele edtji aktem gamte sijjiem åadtjodh ööhpehtimmesne, saemien kultuvrehistovrijine jïh saemien hïejmebarkojne ektine.
Daj dåjman siegen ma álgeduvvin Aktidimnammadusá oajvvadusáj milta lij risstalasjvuohtagirje guovtegielaktevstaj Tråmså åhpadiddjeskåvlån jage 1953 rájes.	Dej råajvarimmiej gaskem mejgujmie nïerhki jallh mejtie eelki Iktedimmiemoenehtsen juvnehtimmien mietie, lij jupmelesvoetegærjah guektiengïerth gïeline, jïh saemienööhpehtimmiem Tromsøn Lohkehtæjjaskuvlesne 1953 raejeste.
Jagen 1956 nammaduváj Sámekomitea (komitea tjielggitjit sámeássjijt).	Jaepien 1956 Saemiemoenehtse (moenehtse mij edtji saemien gyhtjelassh salkehtidh) nammoehtamme sjïdti.
Komitea árvvalus mij åvdeduváj jagen 1959, aneduvvá unneplåhkopolitihka jårgestibmen.	Moenehtsen raeriestimmie maam böökti jaepien 1959, ryöknesåvva goh akte unnebelåhkoepolitihkeles jarkememierie.
Álgon sieveduvvá unneplåhkoássje li sjaddam ienep ájggeguovddelissan: “ Unneplåhkoássje væráldav birra li sjaddam åvvånagi ienep buolle ássjen gå åvddåla, ja juska mijá lándan ittjij dåhkki giehttot sáme unneplåhko le niejdedum sæmmiláhkáj gå moatten ietjá sajen væráldin, de lij tjielgas mijá lunna lidjin aj mætto dagádum.	“ Unnebelåhkoegyhtjelassh lin sjyöhtehkåbpoe sjïdteme abpe veartenisnie goh aarebi, jïh jalhts mijjen laantesne idtji maehtieh akten dïedtesimmien bïjre soptsestidh dejstie saemijste seamma laakan goh jeatjah lehkesne veartenisnie, dle lij naa tjïelke mijjen luvnie aaj fiejlieh dorjesovveme.
Dat guosská dan diehti skåvllåpolitihkav mijá jahketjuoden gitta maŋep væráltdårruj. ”	Naemhtie goh skuvlepolitihken bïjre mijjen jaepietjuetien, eevre mubpien veartenedåaroen raajan ".
(Sámekomitea árvvalus, 6. bielen).	(Saemiemoenehtsen raeriestimmie, s.6.)
Komitea anij ietjas dahkamussan “ gæhttjalit gávnnat njuolgadusájt ja ulmev oajválattjaj politihkkaj sámij hárráj mij máhttá nannit sáme unneplågov ekonomalattjat, sosiálalattjat ja kultuvralattjat ” (19. bielen).	Moenehtse vööjni sov barkoe lij “ bïhkedassh jïh aktem ulmiem gaavnedh åejvieladtji politihkese saemiej vööste, mah maehtieh dam saemien unnebelåhkoem ekonomeles, sosijaale- jïh kultuvrellelaakan nænnoestehtedh ” (s.19).
Árvvalusán tjuorgaduváj vuodovuojnno mij rievdaj dárojduhttempolitihkas.	Raeriestimmesne aktem maadthvuajnoem böökti mij daaroedehtemepolitihkem vuastali.
Komitea miejnnij vuona sámepolitihkka galgaj farra rahtjat nannitjit sámijt álmmugin, åvddånahttet vieledusáv álmmugij gaskan ja álgadit ekonomalasj ja sosiálalasj dåjmajt ådåstuhtátjit sáme iellemvuogev ja duodde integrerimav vuona sebrudahkaj.	Moenehtse vïenhti nöörjen saemiepolitihke byöri ulmine utnedh saemide nænnoestehtedh goh dåehkie, seahkarimmiem sjïdtedehtedh almetjedåehkiej gaskem jïh ekonomeles jïh sosijaale råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie saemien jieledevuekiem daajbaaletje darjodh, jïh saemide buerebelaakan sjïehtesjidh nöörjen siebriedahkese.
Positijvva sierra ávkke aneduváj dárbulattjan vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan.	Positijve sjïere aevhkieh vuajnalgi goh daerpies, juktie seamma reaktah åadtjodh saemiej jïh nöörjen almetji gaskem.
Árvvalusá guovdásj oajvvadus lij sierra sáme guovlov nannit, gånnå degu sierra njuolgadusá galggin liehket fámon sámegiela stáhtusa gáktuj, goappátjagá skåvlån ja almulasj háldadusán.	Akte vihkeles raeriestimmie lij aktem jïjtse saemien dajvem nænnoestehtedh, gusnie gaskem jeatjah edtji sjïere njoelkedassh årrodh saemien gïelen staatusen bïjre, dovne skuvlesne jïh byögkeles reeremisnie.
Komitea tjuottjodij dakkir guovllo juo gávnnuj.	Moenehtse tjïelkesti akte dagkeres dajve joe gååvnesi.
Ulmme oajválattjaj sámepolitihkkaj vierttij liehket nannit sámijt álmmugin.	Dïhte ulmie åejvieladtji saemiepolitihkese lij badth saemide veaksahkåbpoe darjodh goh dåehkie.
Komitea miejnnij positijvva sierra ávkke lidjin dárbulattja vaj avtaárvvusasj riektá sjaddin sámij ja láttij gaskan.	Moenehtse vïenhti positijve sjïere aevhkieh lin daerpies, juktie seamma reaktah buektiehtidh saemiej jïh nöörjen almetji gaskem.
Ráddidus ittjij tjuovvola Sámekomitea oajvvadusájt diedádusán Stuordiggáj jagen 1963.	Reerenasse idtji Saemiemoenehtsen raeriestimmiejgujmie vielie darjoeh sov bïevnesisnie Stoerredægkan jaepien 1963.
Ráddidus gålågattaj miejnnimis majdik sámijs tjerdalasj unneplåhkon, sáme farra nammaduvvin “ samisktalende nordmenn ” (sámegielak vuonaga).	Reerenasse idtji sïjhth naan mïelem utnedh saemiej bïjre goh unnebelåhkoe, sijjeste dle saemiej bïjre soptsesti goh “ saamastallije nöörjen almetjh ”.
Ráddidus dárkkelappot tjielggij ulmme sámekultuvrav bisodit galgaj liehket geŋga ulmutja duogen.	Reerenasse aaj tjïertesti dïhte ulmie saemien kultuvrem Nöörjesne vaarjelidh, edtji jïjtjeraarehke veeljemisnie årrodh.
1970-jagij lågon dåhkkiduvvagåhtin sáme unneplåhkon Vuonan.	1970-låhkoe doekoe dle ojhte aalka jååhkesjidh saemieh leah unnebelåhkoe Nöörjesne.
Åhpadibme sámegiellaj mierreduváj riektán jagen 1967 ja sáme joarkkaskåvllå ásaduváj Kárásjåhkåj sæmmi jage.	Jaepien 1967 dle vihtiesti ööhpehtimmie saemien gïelesne lij akte reakta, jïh akte saemien gymnase Karasjohkesne tseegkesovvi seamma jaepien.
Jagen 1973 ásaduváj kultuvrraguovdásj Sáme instituhtta / Nordisk samisk institutt Guovddagæjnon.	1973 dle kultuvrejarnge Sámi Instituhtta tseegkesovvi Guovdageaidnusne.
Dát sjattaj maŋenagi tjielggidus- ja guoradallaminstituhttan.	Mænngan dle dïhte salkehtimmie- jïh dotkemeinstituhtine evtiesovvi.
Ådå sámepolitihkka	Orre saemiepolitihke
1960 ja 70 jagijn sjattaj nuorap buolvva sámijs ienep diedulattjan ja rievdadiddjen.	1960- jïh 70 låhkoen dle voerkesvoete jïh radikaliseringe læssanieh dej nuerebe saemiej luvnie.
Sámeássje sjaddin aj ienebut álggoálmmukássjen.	Dïhte saemien aamhtese aaj jiene-jienebe aalkoealmetjeaamhtesinie sjædta.
Sáme organisasjåvnå barggin dåjmalattjat oassálastátjit rijkkagasskasasj álggoálmmukbargon nåv gå Álggoálmmugij væráltráde (WCIP) vuododusá baktu jagen 1975.	Dah saemien siebrieh eadtjohkelaakan barkin juktie meatan årrodh dennie gaskenasjovnaale aalkoealmetjebarkosne, gaskem jeatjah gosse Vearteneraerie aalkoealmetjidie (WCIP) tseegkesovvi jaepien 1975.
Dárojduhttempolitihkka mij lij vihpam 1800-jagij maŋep oases lij tjavgámus Áltástuojme birra.	Daaroedehtemepolitihke mij lij jåhteme 1800-låhkoen minngiegietjien raejeste, lij goh stööremes dan tïjjen gosse ovvaantoe lij Altesne.
Rijddo álgij gå Stuorradigge jagen 1978 mierredij dulvvadit Alta-Guovddagæjno tjátjádagáv ja fábmobuvtadagáv ásadit.	Akte ovvaantoe mij eelki jaepien 1978, gosse Stoerredigkie nænnoesti Alta-Guovdageaidnu-tjaetsieåeriem deepmesjidh juktie faamoestasjovnem bigkedh.
Dát doalvoj garra vuosstálasstemijda, aksjåvnåjda ja demonstrasjåvnåjda sámijs ja biráspolitihkalasj guovlos.	Daan sjïekenisnie dle gellie gïrremh, aksjovnh jïh demonstrasjovnh sjïdtin, dovne saemijste jïh dehtie byjresepolitihkeles bieleste.
Ålles Áltá-ássje vásedij moadda vuorrádisá, nåv gå nælggodime Stuordikke ålgusjbielen jagijt 1979 ja 1981 ja stáhttaministara kontåvrå åmastibme jagen 1981.	Abpe Alta-aamhtesen tjïrrh lij gellie neavroeh, gaskem jeatjah nealkomestreejke Stoerredigkien ålkolen 1979 jïh 1981, jïh okkupasjovne staateministeren kontovreste 1981.
Rijddo gerralij gå 600 politiulmutja sámeårruhav sjuovvijin ja sváldasvegav Savvunis (Stilla) gádodin ådåjakmáno 15. biejve jagen 1981.	Dïhte gæmhpoe jallatjommesem jaksa gosse 600 pollisealmetjh dam sijjiem sjeakoejin gusnie saemieh hööltestin, jïh lïenghkedåehkiem Stillesne röönji tsïengelen 15. b. 1981.
Vuona oajválattjaj vásádusá Áltá-ássjen vuosedij dárbov sáme organisasjåvnåj guládallat.	Dah dååjrehtimmieh Alta-aamhtesistie darjoeji guktie dah nöörjen åejvieladtjh daarpesjin jïjtje soptsestidh jïh råårestalledh saemien siebriejgujmie.
Oajválattja vásedin máhttelisvuoda ja máhtukvuoda sámijt stivrrit lidjin viehka unnum, sæmmi båttå gå Vuona vuohke gåktu ietjas álggoálmmugav dåmadij alvaduhtij rijkkagasskasattjat.	Dah åejvieladtjh dååjrin ij lij vielie nuepie, jïh ij lij seamma aelhkie saemiej bijjelen stuvredh, seamma aejkien goh dïhte gaskenasjovnaale veartene aaj tjalmahti guktie Nöörje sov aalkoealmetjh gïetedi.
Áltá-ássje merkaj ájggemålssomav Vuona sámepolitihkan.	Alta-aamhtese aktem tïjjeraastem mïerhkesje Nöörjen saemiepolitihkesne.
Sáme dåhkkiduvvin ij dåssju unneplåhkon, valla aj álggoálmmugin.	Saemieh jååhkesjimmiem åadtjoejin eah ajve goh unnebelåhkoe, men aaj goh aalkoealmetje Nöörjesne.
Gå rijddo stáhta oajválattjaj ja sámij gaskan lij garrasabmusin jagijt 1980-81, de lij dárbbo politihkalasj miededimijs sáme riektáj birra.	Gosse ræjhtoe staaten åejvieladtji jïh saemiej gaskem lij goh stööremes jaepiej 1980-81, dellie lij daerpies politihkeles byjhkesjimmiejgujmie saemien reaktaj bïjre.
Båhtusin lij semalasjvuohta ráddidusá ja sámeorganisasjåvnåj gaskan jut ássje galgaj lagábut guoradaláduvvat.	Reerenasse jïh saemiesiebrieh dan mænngan seamadin daate edtji dorjesovvedh lïhkebe salkehtimmiej mietie.
Ráddidus nammadij Sámeriektájuohkusav ja Sámekultuvrrajuohkusav duostudahkan sámij rávkalvisájda.	Reerenasse Saemiereaktamoenehtsem jïh Saemiekultuvremoenehtsem nammoehti juktie saemiej krïevenassi gaavnefedtie båetedh rïhkeden 10. b. 1980.
Sámeriektájuogos buvtij jagen 1984 vuostasj árvvalusáv, ” Om samenes rettsstilling (Sámij riektávidjurij birra) ”.	Saemiereaktamoenehtse åehpiedehti sov voestes bielieraeriestimmiem “ Saemiej reaktatsiehkien bïjre ” 1984.
Dat dagáj vuodov Stuorradikke mærrádussaj jagen 1987 Sámelága birra (Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (Láhka Sámedikke ja ietjá sáme riektávidjurij birra)).	Dïhte våaroeminie sjïdti Stoerredigkien nænnoestæmman 1987 Saemielaaken bïjre (Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre).
Sámeláhka hábbmij riektálasj vuodov Sámedikke ásadibmáj.	Saemielaake dam rïekteles våaromem sjugniedi juktie Saemiedigkien tseegkedh.
Vuostasj Sámediggeválgga tjadáduváj ragátmánon jagen 1989, ja vuostasj Sámedigge rabáduváj gålgådismáno 9. biejve 1989 Kárásjågån S. M. Gånågis Olav V.	Dïhte voestes veeljeme Saemiedægkan lij skïereden 1989, jïh H.M Gånka Olav V. dam voestes Saemiedigkiem rïhpesti rïhkeden 9. b. 1989 Karasjohkesne.
1989 – 1997 Ole Henrik Magga (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 1997 – 2005 Sven-Roald Nystø (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 2005 – 2007 Aili Keskitalo (Vuona Sámij Rijkasiebrre) 2007 – 2013 Egil Olli (Barggijbelludahka) 2013 - dd Aili Keskitalo (Vuona Sámij Rijkasiebrre)	Saemiedigkiepresidenth