karttim-ja-daahkkidibme-gavnne-riektajs-finnmarkon.html.xml

Finnmárkokommisjåvnån	Finnmaarhkekommisjovne
Politihkalasj ássje:	Politihken aamhtese:
Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon.	Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie daaletje reaktijste Finnmaarhkesne.
Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon.	Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie daaletje reaktijste Finnmaarhkesne.
Kárttim ja dåhkkidibme gávnne riektájs Finnmárkon.	Goerehtalleme jïh jååhkesjimmie daaletje reaktijste Finnmaarhkesne.
Finnmárkolága milta le kommisjåvnnå ásaduvvam, nav gåhtjodum Finnmárkokommisjåvnnå, mij galggá åmastim- ja adnemriektájt dajda ednamijda majt Finnmárkoåbmudahka háldat.	Finnmaarhkelaaken mietie dle aktem kommisjovnem tseegkeme, gohtjeme Finnmaarhkekommisjovne, mij edtja aajhtere-jïh åtnoereaktah salkehtidh dan laantese maam Finnmaarhkeneeke reerie.
Finnmárkokommisjåvnå doajmma li sierra njuolgadustjállaga milta.	Finnmaarhkekommisjovnen joekehts barkoeh leah jïjtse mieriedimmesne struvrehtamme.
Ráddidus Finnmárkokommisjåvnåv nammadij maŋŋel gå lij Sámedikkijn rádádallam 2008 snjuktjamáno, ja danna le jådediddje ja niellja ietjá ájrrasa.	Reerenasse lea Finnmaarhkekommisjovnem nammoehtamme, mænngan konsultasjovnh Saemiedigkine åtneme njoktjen 2008, jïh desnie akte åvtehke jïh njieljie jeatjah lïhtsegh.
Sij li:	Dah leah:
Jon Gauslaa (jådediddje)	Jon Gauslaa (åvtehke)
Finnmárkokommisjåvnnå galggá tjielgadit addno- ja åmastimriektájt dajn ednamijn ma Statskog SF háldos Finnmárkoåbmudagá hállduj biehtsemáno 1. biejve 2006.	Finnmaarhkekommisjovne edtja åtnoe- jïh aajhterereaktah salkehtidh dan laantese maam Finnmaarhkeneeke Staateskåajjeste SF åadtjoeji snjaltjen 2006.
Ulmme le tjielgadit daj riektáj vijddudagáv ja sisanov majt Finnmárko álmmuk le ásadam dáj ednamij åmastime, vierojduvvam ano jali ietjá riektávuodo, duola dagu bájkálasj dábe baktu.	Ulmie lea tjïelkestidh man vijries dah reaktah leah, jïh sisvegem tjïelkestidh dejnie reaktine mejtie almetjh Finnmaarhkesne lin maahteme reebleme daennie dajvesne, dannasinie dah dajvem guhkiem eekeme, aalteren tïjjen åtnoe, jallh aktene jeatjah reaktavåaroemisnie, vuesiehtimmien gaavhtan voenges provhke.
Kommisjåvnå konklusjåvnnå mierreduvvá maŋŋel gå le árvustallam anov mij le læhám guovlon.	Kommisjovne sæjhta sov sjæjsjalimmieh vaeltedh aktede vihties vuarjasjimmeste dehtie åtnoste, mij lea aktene dajvesne orreme.
Dán árvustallamin kommisjåvnnå árvustallá ano guhkkudagáv ja sisanov, dan aktijvuodan aj makta le læhkám sierra váj intensijvva adno, ja makta addnijn le læhkám dádjadahtte jáhkko ahte sijáj adno le læhkám riekta.	Daennie vuarjasjimmesne kommisjovne tjuara vuartasjidh man guhkiem åtnoe vaaseme jïh sisvegem, dan nuelesne mejtie åtnoe eksklusijve jallh intensijve orreme, jïh mejtie dah utnijh lin maahteme vienhtedh dej åtnoe lea reaktan mietie orreme.
Finnmárkokommisjåvnån le oajvveåvdåsvásstadus ássje diedoj gáktuj.	Finnmaarhkekommisjovnen åejviediedte lea aamhtesen bievnedh.
Kommisjåvnnå iesj hæhttu bærrájgæhttjat jut duohta ja histåvrålasj dile ma dárbahuvvi riektádile tjielggamij, nuoges buoragit tjielgaduvvi.	Kommisjovne tjuara dannasinie jïjtje hoksedh dah rïektes jïh histovrijen tsiehkieh mah leah daerpies gosse edtja reaktatsiehkide tjïelkestidh, aktem eensi salkehtimmiem åadtjoeh.
Kommisjåvnnå máhttá åhtsåt njálmálasj diedojt ja tjálalasj diedojt dagu dokumenta jna majt dárbahi oassen ássjediedojda.	Goh akte lïhtse aamhtesebievnemisnie dle kommisjovne maahta njaelmeldh buerkiestimmieh jïh tjaeleldh materijalh, goh tjaatsegh jïh plearoeh, veedtjedh.
Kommisjåvnnå máhttá aj guoradallamijt ja tjielgadimijt tjadádit ma li dárbulattja ietjasa loahpamærrádussaj.	Kommisjovne aaj maahta goerehtimmiejgujmie jïh salkehtimmiejgujmie nïerhkedh, rïektes, histovrijen jïh rïekteles tsiehkiej bïjre, mah ulmiem utnieh aamhtesen konklusjovnide.
Ássjedåbdde tjielgadime majt kommisjåvnnå le iehtjádijt gåhttjum dahkat juohkka akta tjielggijiddje / dutkamásadus iesj sisano åvdås vásstet.	Dïhte aktegs salkehtæjja / dotkemeinstitusjovne læjhkan diedtem åtna sisvegen åvteste dejtie maehteles salkehtimmide, mej åvteste kommisjovne lea barkoevedtije.
Tjielgadime galggi kommisjåvnå konklusjåvnåj vuodon.	Dah salkehtimmieh sijhtieh akte bielie årrodh kommisjovnen våaroemistie konklusjovnh vaeltedh.
Gå Finnmárkokommisjåvnnå la gárvvásit guovlov tjielgadam de bukti rapportav gånnå galggi diedo:	Mænngan goh Finnmaarhkekommisjovne aktem feeltem salkehtamme, dle aktem reektehtsem vadta gusnie edtja bievnedh:
Guhti ednamav åmas	Gïeh leah dajven aajhtere
Makkár addnoriektá guovlon li	Mah åtnoereaktah mah gååvnesieh
Makkár ássjediedojt kommisjåvnnå le vuodon adnám gå le mierredam navti gåktu le.	Dej aamhtesetsiehkiej bïjre mejtie kommisjovne sov konklusjovnh bigkie
Finnmárkokommisjåvnå raportta galggá álmoduvvat, ja Finnmárkoåbmudahka galggá juogu de dåhkkidit jali hilggot kommisjåvnå konklusjåvnåjt.	Edtja Finnmaarhkekommisjovnen reektehtsem bæjhkoehtidh, jïh Finnmaarhkeneeke edtja mielem utnedh konklusjovni bïjre.
Finnmárkokommisjåvnnå galggá såbadit jus biele e kommisjåvnå konklusjåvnåjda guorrasa.	Finnmaarhkekommisjovne edtja guejmiej gaskem deanahtidh, mah eah leah sïemes kommisjovnen konklusjovnine.
Finnmárkokommisjåvnå ja Finnmárko miehttseduobmoståvllå njuolgadustjála	Finnmaarhkelaake. Mieriedimmie Finnmaarhkekommisjovnen jïh Miehtjiesdajvedåapmestovlen bïjre Finnmaarhkese. Finnmaarhkekommisjovne.
Finnmárkokommisjåvnnå	Politihkere gïen diedte
Politihkalasj åvdåsvásstediddje	Phone: +47 971 29 305