kulturaeladusa-lassani-same-guovlojn.html.xml

Kulturæládusá lassáni sáme guovlojn / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget	Kultuvrejielemh saemien dajvine læssanieh / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Kulturæládusá lassáni sáme guovlojn	Kultuvrejielemh saemien dajvine læssanieh
Barggobiejadibme lassán kulturæládusájn sáme guovlojn.	Fasseldimmie kultuvrejielieminie læssene dejnie saemien dajvine.
Dav vuoset diedádus Sámediggáj dagádum Telemarkforskningis.	Akte reektehtse daam vuesehte maam Telemarkforskning Saemiedægkan dorjeme.
Diedádus vuoset lassánibme le læhkám stuorámus dáhpádus- ja doajmmavidnudagájn ja berustimorganisasjåvnåjn.	Reektehtse vuesehte lissiehtimmie lea stööremes orreme dååjrese- jïh darjomesïeltine jïh iedtjeåårganisasjovnine.
Barggobiejadibme le vargga gærdoduvvam ja le stuoráp lassánibme gå rijkaguovlon ja vuonarijkan ietján, vuoset diedádus Telemarkforskningis.	Fasseldimmie lea mahte guektiengïerth sjïdteme jïh akte stuerebe lissiehtimmie goh jeatjah gaavhtan laantebielesne jïh Nöörjesne, Telemarhkedotkemen reektehtse vuesehte.
Sáme guovlojn 594 ulmutja barggi duon dán kulturvirgijn.	Dejnie saemien dajvine dle 594 almetjh ovmessie kultuvrebarkoej sisnjeli berkieh.
204 dájs barggi mediajn, 110 barggi muhtem dájdalasj bargujn, 228 ulmutja barggi kultuvrraåvddånbuktemijn, d.d. dávvervuorkán ja girjjevuorkán barggi, ja 52 ulmutja barggi dájddaåhpadimijn kulturskåvlån jali muodugasj bargujn.	204 dejstie meedijan sisnjelen berkieh, 110 ovmessie tjeahpoebarkoejgujmie berkieh, 228 almetjh kultuvrebieljielimmine berkieh, v.g. museumisnie jïh gærjagåetine, jïh 52 almetjh tjeahpoelïerehtimmine berkieh kultuvreskuvlesne jallh plearoeh berkieh.
Vuona kulturlåhko	Norsk kulturindeks / Nöörjen kultuvrelæstoe
Vuona kulturlåhko le jahkásasj gåvvå kulturfálaldagáj ja kulturdåjmaj birra vuona suohkanijn, guovlujn ja fylkajn.	Nöörjen kultuvrelæstoe (norsk kulturindeks) akte læstoe kultuvredarjomigujmie nöörjen tjïeltine, dajvine jïh fylhkine fïerhten jaepien.
Låhko le vuododam diedoj moadda almulasj etáhtajs, berustimorganisasjåvnåjs ja siebrijs.	Læstoe våaromem åtna bïevnesistie gellie byögkeles etaatijste, iedtjieåårganisasjovnijste jïh siebrijste.
Dán diedádusán åvddånbuktá Telemarkforskning båhtusijt ja dárkkelis gåvåv sáme suohkanijs.	Daennie reektehtsisnie Telemarhkedotkeme illedahkh jïh sjïere tsiehkieh åehpiedahta dejtie saemien tjïeltide.
Dájddasuohkan	Tjiehpiedæjjatjïelte
Tjoahkken li 96 dájddára gudi sáme guovlojn årru, vuoset diedádus Telemarkforskningis.	Ållesth dle 96 tjiehpiedæjjah saemien dajvine årroeh, Telemarhkedotkemen reektehtse vuesehte.
Dát vaddá guokta dájddára juohkka tuvsán viesádij, dájddársuohkadis mij le birrusin lahkke rijka gasskamieres.	Daate lea seamma goh göökte tjiehpiedæjjah fïerhten tåvsene årroejasse, dah tjiehpiedæjjah daesnie ovrehte lehkine dan sååkehke årroeh goh laanten gaskemedtie.
Låhko dájddárijs sáme guovlon le lassánam 6 % maŋŋemus jage.	Tjiehpiedæjjalåhkoe saemien dajvine lea læssanamme 6 % dan minngemes jaepien.
Rijkan ietján ij le læhkám lassánibme dájddársuohkadisán.	Abpe laantesne dle tjiehpiedæjjah eah leah sååkehkåbpoe sjïdteme.
Suohkanijs sáme guovlojn, le Guovddagæjnno stuorra dájddársuohkan.	Dejstie tjïeltijste saemien dajvine, dle Guovdageaidnu dïhte stööremes tjiehpiedæjjatjielte.
Dánna gávna tjoahkkáj 30 dájddára mij sjaddá 10,2 juohkka tuvsán viesádij, dát vuoset akta prosænnta álmmugis le sebrulasj avta jali moadda dájddaorganisasjåvnåjn.	Daesnie ållesth 30 tjiehpiedæjjah, mij lea seamma goh 10,2 fïerhten tåvsene årroejasse, amma akte prosente årroejijste lea lïhtseginie aktene jallh jienebinie tjiehpiedæjjaåårganisasjovnine.
Guovddagæjnon aktu li 17 tjuojadiddje ja komponista, gietjav oavdástalle ja guhtta visualalasj dájddára.	Guovdageaidnusne oktegh 17 musihkerh jïh musihkedarjojh, tjïjhtje dorjehtæjjah jïh govhte visuelle tjiehpiedæjjah.
Guovddagæjnno gárggaluvvá goalmát sadjáj dájddasuohkanijs Vuonan.	Guovdageaidnu lea öörnedamme goh tjiepiedæjjatjïelte nommere golme Nöörjesne.
Kulturdiedádus	Kultuvrebïevnese
- Diedádus sjaddá ájnas diehtovuodo bargujn Sámedikke kulturdiedádusájn, javllá rádeájras Marianne Balto.	- Reektehtse akte vihkeles daajroevåarome sjædta gosse Saemiedigkien kultuvrebïevnesinie barka, raerielïhtsege Marianne Balto jeahta.
Akta sivájs lassenibmáj kulturæládusán le Sámedikke ruhtadoarjjaårnik, javllá Balto.	Akte fåantoe man åvteste kultuvrejielemh læssanamme lea Saemiedigkien dåarjoeöörnegh, Balto jeahta.
Jus sidá ienep diedov:	Jis vielie bïevnesh sïjhth:
Vuona kulturlågo prosjæktajådediddje le dutke Bård Kleppe.	Norsk kulturindeksen (Nöörjen kultuvrelæstoe) prosjekten åvtehke lea dotkije Bård Kleppe.
Sujna máhtá telefåvnå baktu guládallat 911 97 543 jali e-påsta baktu kleppe@tmforsk.no.	Maahta dejnie soptsestidh tellefovnesne 911 97 543 jallh e-påastesne kleppe@tmforsk.no