merragaddeguollimnammadusa-maerradusarvvalussaj.html.xml

Merragáddeguollimnammadusá mærrádusárvvalussaj / Merragáddenammadus / Guollimriektá / Ednam- ja resurssarievtesvuodaj / Sámedigge - Sametinget Kystfiskeutvalgets innstilling / Mearoegaedtiemoenehtsistie / Göölemereakta / Laante jïh vierhtiereaktah / Saemiedigkie - Sametinget Merragáddenammadus Mearoegaedtiemoenehtsistie Politihkalasj ássje: Politihken aamhtese: Merragáddeguollimnammadusá mærrádusárvvalussaj Gosse Finnmaarhkelaakine barki dle vihties göölemenænnoestimmieh lin akte vihkeles teema rååresjimmine justisemoenehtsinie. Merragáddeguollimnammadusá mærrádusárvvalussaj Dïhte illedahke gïetedimmeste Finnmaarhkelaakeste lij Stoerredigkie nænnoesti: Ævtod. O. nr.80 (2004-2005) ieneplåhko javlaj ” gatjálvisá ma sáme guovloj merraguollimij riektájda ja háldadibmáj li vijddát ja moaddi tjielgadum, sierraláhkáj 1990-2001 ájggudagán ”. Innst. O. nr.80 (2004-2005) dle jienebelåhkoe tjïertesti " gyhtjelasse reaktan bïjre jïh reereme mearoegöölemistie saemien årromedajvine leah gelline salkehtimmine orreme, joekoen boelhken 1990-2001 ". Ienplåhko jårkij ahte “ ieneplåhko oajvvadusá milta ij [máhte] hilggot ahte sihke álmmukriektán ja Vuona riektán e gávnnu lájddistime váj sierraláhkáj vielet merrasámij guovlo guollimháldadusá hábbmimav ja dåjmav. Jienebelåhkoe vijriesåbpoe vuesiehti " jienebelåhkoen mielen mietie ij [maehtieh] nyöjhkedh raerieh gååvnesieh, dovne almetjereaktesne jïh nöörjen reaktesne, joekoen göölemem mearoesaemien dajvine krööhkedh gosse göölemereeremem evtede, jïh guktie dïhte dorjesåvva. Udnásj dile gáktuj ij le tjielgas gåktu dá berustime vuohkasamos vuoge milta galggi doajmme guollimháldadusán vuoroduvvat ”. Gosse daan beajjetje sjyöhtehke tsiehkine vierteste, dle ij leah læjhkan vihtieslaakan salkehtamme guktie maahta daejtie krööhkemidie bööremeslaakan jïh radtjoesommes gorredidh dennie juhtije göölemereeremisnie ". Ráddidus gåhtjoj Guolástus- ja merragáddedepartementav bærrájgæhttjat ahte Stuorradikke gåhttjommærrádus tjuovoduvvá. Reerenasse Gööleme-jïh mearoedepartementem stilli hoksehtidh ihke Stoerredigkien maedteme-nænnoestimmie fulkesamme sjïdti. Sámedikke rádádallamij maŋŋela nammadij Guolástus- ja merragáddedepartemennta ássjedåbddenammadusáv – Merragáddenammadus – mij prinsihpalasj vuodo milta galggá tjielgadit sámij ja iehtjádij guollimriektájt Finnmárko ålggolin. Konsultasjovni mænngan Saemiedigkine, dle Gööleme- jïh mearoedepartemente aktem ekspertemoenehtsem tseegki – Mearoegaedtiemoenehtse – juktie prinsihpen våaroemisnie salkehtidh saemiej jïh mubpiej reaktam mearosne gööledh Finnmaarhken ålkolen. Merragáddenammadus tjielgadusástis åvdedij, VAT 2008: 5 Guollimriektá meran Finnmárko ålggolin. Mearoegaedtiemoenehtse sov salkehtimmiem böökti, NOU 2008: 5 Reakta göölemasse mearosne Finnmaarhken ålkolen. Sámedikke ållestjåhkanibme le ássjen 23/08 åvdedam guládallamjavllamis Merragáddeguollimnammadusá mærrádusárvvalussaj, ja dajda åsijda Sáme riektájuogos II árvvalusájs ma merradåjmajda goasski. Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lea aamhtesisnie 23/08 govlehtimmielahtesem vadteme Mearoegaedtiemoenehtsen raeriestæmman, jïh dejtie bielide 2. Sámedigge Merragáddeguollimnammadusáv ållåsit ja vuoset aj dasi jut dát tjoavdos galggá aj goasskat merrasáme guovlojda Finnmárko oarjjelin. Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmeste, mah leah marijne suerkien bïjre. Saemiedigkie Mearoegaedtiemoenehtsem ållesthlaakan dåarjoeji, jïh vuesehte daate vuekie aaj tjuara årrodh dejnie mearoesaemien dajvine, Finnmaarhken åerjielisnie. Jagijt 2009 ja 2010 tjadáduvvin rádádallama Guolástus- ja merragaddedepartementa ja Sámedikke gaskan Merragáddenammadusá árvvalusá tjuovvolime gáktuj. 2009 jïh 2010 dle konsultasjovnh tjïrrehtin Gööleme-jïh mearoegaedtiedepartementen jïh Saemiedigkien gaskem, juktie vijriesåbpoe barkedh Mearoegaedtiemoenehtsen raeriestimmine. Rádádallamijn tjielgaj biele ettjin guorrasa álmmukriektá vijddudagá gáktuj ja histåvrålasj addnoriektá gáktuj. Konsultasjovni tjïrrh dle vihtiesti eah lin siemes vuarjasjimmine man gåhkese almetjereakta jåhta, jïh man vijries dïhte histovrijen åtnoereakta lea. Vájku ettjin riektávuodo dålkkuma gáktuj guorrasa, de biele vuorodin tjoavddusijt maj birra guorrasin. Læjhkan veeljin vuekieh vuartasjidh mej bïjre gåaradi seamadidh, jalhts eah lin siemes guktie edtjien reaktavåaromem toelhkestidh. Sámedigge le miehtám tjoavddusij mij mierkki ahte ådå mærrádusá sajájduvvi ieme lágajda. Saemiedigkie jååhkesjimmiem vadteme akten vuakan mij sæjhta jiehtedh orre nænnoestimmieh vaaltasuvvieh daaletje laaki sïjse. Dájt máhttá 7 tjuorgaj tjoahkkájgiesset: Dam maahta tjåanghkan giesedh 7 mierine: 1. 1. Ådå láhkamærrádus dåhkkiduvvá mij lága baktu nanni guollimriektáv oassálasstemlága § 21:n: Hieredimij dagá ma vuostasj lahtasin li mierredum, le ulmutjijn gudi årru Finnmárkon, Nuortta-Råmsån ja ietjá suohkanijn Råmsån ja Nordlándan ietján gånnå li árbbedábálasj merrasáme guovlo riektá guollit játtiv, sájdev ja juvsov jnv.. Voestegh aktem orre laakenænnoestimmiem jååhkesje reaktan bïjre gööledh meatanårrojelaaken § 21: Bielelen heaptoeh nænnoestimmijste, nænnoestamme voestes lïhtsen mietie, dle almetjh mah Finnmaarhkesne, Noerhte-Tromsesne jïh jeatjah tjïeltine årroeh mah leah aajmene Tromsesne jïh Nordlaantesne, jïh aaj aerpievuekien mearoesaemien dajvh, reaktoem utnieh doerskem, saejtiem jïh hysam j. v. gööledh konvensjovnelle dïrregigujmie, jis dïhte vihties aajhtere aktem mïerhkeregistreradamme vïnhtsem unnebe goh 11 meeterh eekie, jïh krievemidie voebnesje göölijelåhkosne årrodh. Departemente maahta lïhkebe nænnoestimmieh vedtedh vierhkiedajven bïjre daan nænnoestæmman, jïh mah göölemh dïhte feerhmie. Dábálasj guollimvædtsagij ja ja jus guollár æjggu mærkkatjáledum vantsav vuollel 11 mehtera ja ietján ållidahttá gájbbádusájt guollárlåhkuj tjáledit. Tjuara jeatjah gaavhtan nænnoestimmiem guarkedh ektiedimmesne leavloebïejemenænnoestimmine mearoevierhtielaaken § 11. Departemænnta máhttá dárkkelap doajmmaguovlobv dán mærrádussaj ja makkár guollij dat guosská. Nænnoestimmien mietie dle departemente ij luhpiem utnieh aktem naa stoerre giehpiedimmiem tjïrrehtidh göölemisnie doersken, hysan jïh saejtien mietie dejnie dajvine mah leah nænnoestimmesne neebneme, naemhtie departemente raaktan meehti reaktavåaroeminie daan beajjetje laakine. Dát láhkaoajvvadus mierkki ahte guollimriektá lágalattjat suodjaluvvá ja mierkki sæmmi båttå jut sij gejn le dákkár riektá galggi gájkaj iehtjádij åvddål vuoroduvvat gå le resursavánesvuohta. Ietján hæhttu dáv mærrádusáv dádjadit aktan merraresursalága §11 dættodimmærrádusá gáktuj. Nænnoestimmie reaktan bïjre göölemasse ij leah Finnmaarhkese gaertjiedamme naemhtie guktie Mearoegaedtiemoenehtse raeriesti, men faamoem åtna abpe aerpievuekien mearoesaemien dajvesne, naemhtie guktie Saemiedigkie sïjhti sov govlehtimmielahtestimmesne. Dán mærrádusá diehti ij departemænnta besa giehpedit jáddi-, jukso- ja sájddebivdov dajn guovlojn ma li mærrádusán nammadum, dagu departemænnta ajtu máhtij udnásj lága láhkavuodojn. Departemente lea maahtoem nænnoestimmesne åådtjeme dam geografeles vierhkiedajvem nænnoestidh, jïh mah göölemh mah leah feerhmeme nænnoestimmeste. Guollimriektá mærrádus ij le dåssju Finnmárkkuj ráddjidum dagu Merragáddenammadus oajvvadij, ájnat guosská ålles merrasáme guovlluj, dagu Sámedigge ietjas guládallamjavllamusán gájbbedij. Dah guejmieh leah evtiedimmiem göölemesuerkesne vuartasjamme konsultasjovnebarkosne, dejnie tjïeltine mah leah Saemiedigkien geografeles vierhkiedajvesne ohtsemedåarjose jielemeråajvarimmide (SUF), jïh jeatjah tjïeltine dejnie noerhtemes fylhkine, jïh daate vuesehte tjïelth mah ellies jallh bieleldh leah SUF. Departemænnta le mærradusá milta oadtjum fámov mierredit geográfalasj doajmmaguovlov ja makkár guollimvuogijda mærrádus guosská. ’ en sisnie, aktem stuerebe vueliedimmiem åtneme göölijelåhkosne, man gellie mah åadtjoeh meatan årrodh, vïnhtsh j. v. goh jeatjah tjïelth. Åvdåstiddje li rádádallamin tjadádam guolástussuorge åvddånimev daj suohkanijn ma Sámedikke åhtsåmusvuodulasj æládusåvddånimdoarjjaga doajmmaguovllu (SUF) ja ietjá suohkanijn nuorttalamos fylkajn, ja dát vuoset jut suohkanijn må ållåsit jali muhtem mærráj li oassen SUF:as le guollárlåhkom oassálasstemvejulasjvuohta, vadnasa, jnv. binnum ienep gå ietjá suohkanijn. Dan gaavhtan lea iemie SUF-tjïeltide meatan vaeltedh, lissine tjïeltide Finnmaarhkesne jïh Noerhte-Tromsesne, ihke aaj prååsehke göölemesiebriedahkh Finnmaarhken jïh Noerhte-Tromsen åerjielisnie gorresuvvieh laaken tjïrrh. 2. 2. Merraresursalága 11. Paragráffaj mierreduvvá sierra dættodimmærrádus: Daj guovloj gáktuj majda oassálasstemlága § 21 maŋemus ladás guosská, gå mera villda resursa kvåvtå juolloduvvi, ja gå dá resursa ietján reguleriduvvi, de galggá sierraláhkáj sáme anov dættodit ja majt adno sáme bájkijda mierkki. Aktem jïjtsem leavloebiejemenænnoestimmiem nænnoste mearoevierhtielaaken § 11: Gosse kvotah jielije marijne vierhtjijste joekede, jïh jeatjah såarhts stuvrehtimmine daejstie vierhtijste, edtja stoerre leavloem bïejedh saemien åtnose, jïh man ulmie daate saemien voenges siebriedahkide åtna, dejnie dajvine mah leah feerhmeme meatanårrojelaaken § 21, minngemes lïhtse. Oassálasstemlága § 21 riektámærrádus galggá dán dættodimmærrádusá milta dålkkuduvvat mij galggá stáhta åvdåsvásstádusáv merrasámij materiálalasj vuodo åvdås bærrájgæhttjat resursaj háldadimen. Tjuara reaktanænnoestimmmiem meatanårrojelaaken § 21 toelhkestidh tjoevkesisnie daehtie leavloebïejemenænnoestimmeste, mij edtja gorredidh staaten diedte mearoesaemiej materijelle kultuvrevåaroemasse, vierhtiereeremisnie gorresuvvieh. 3. 3. Njuolgadustjálan mierreduvvá gielldet stuorra vantsajt vuonaj sinna guollmis: Dåssje vuollel 15 mehtera guhkkusasj vantsa ma dábálasj vædtsagij guolliji bessi mierredum vuodnalinjaj sisbielen guollit. Mieriedimmesne nænnoste ij leah luhpie stuerebe vïnhtsigujmie fjovline: Ajve vïnhtsh unnebe goh 15 meeterh konvensjovnelle dïrregigujme, maehtieh akten vihties fjovleraedtien sisnjelen gööledh. Dáv mærrádusáv máhttá tjuolldot jus le vallje resursajs. Maahta jeatjahlaakan nænnoestidh jis vierhtievåarome lea naemhtie ihke gåarede. Njuolgadustjála mærrádus ållidahttá riektá- ja dættodimmærrádusájt navti jut vatteduvvá sihke prinsihpalattjat dåhkkiduvvá gájka guolleslájajt guollit ja gå guolástusás almulattjat reguleriduvvá nálledile milta jnv., de merrasáme kultuvrra galggá nannusit dættoduvvat. Mieriedimmienænnoestimmie jïh reakta- jïh leavoebiejemenænnoestimmie sinsitniem dåarjelieh, guktie dovne akte prinsihpeles jååhkesjimmie vadtasåvva göölemereakteste gaajhkide guelievierhtide, jïh gosse byögkeles stuvrehtimmie göölemistie, veahkatsiehkien j. v. gaavhtan, dle joekoen mearoesaemien kultuvrese leavloem beaja. Vuodnaguolástusá mærrádus le aj muhtem láhkaj vuodnariektá gå stuoráp vantsa e guhkás jåde. Dïhte nænnoestimmie göölemen bïjre fjovline aaj aktem såarhts fjovlereaktam vadta, ihke stuerebe vïnhtsh eah sïjhth gåhkese juhtedh. Guollimriektá le vanntsastuorrudahkaj tjanádum, mij Sámedikke mielas ij la vuogas tjoavdos. Göölemereakta lea vïnhtsen stoeredahkese ektiedamme, jïh dïhte lea Saemiedigkien mielen mietie, ij akte hijven vuekie. Valla jus dav gæhttjá aktan dættodimmærrádusájn mij ij le vanntsastuorrudahkaj tjanádum, aktan vuodnaguolástusá ráddjimijn vantsajda badjel 15 mehtera guhkkudagá de máhttá javllat oajvvevieledus mij le dåhkkidit ja sihkarasstet vuodna- ja merragáddeguolástusáv várajda váldeduvvá. Men leavloebïejemenænnoestimmine ektine vuajneme, mij ij leah vïnhtsen stoeredahkese ektiedamme, jïh gaertjiedimmie fjovlegöölemisnie vïnhtside bijjelen 15 meeterh, dle maahta vuarjasjidh goh dïhte åejviekrööhkeme, mij lea fjovle- jïh mearoegöölemem jååhkesjidh jïh gorredidh, sæjhta gorresovvedh. Aktijvuohta dáj mærrádusáj gaskan galggá lága tsuojggidusájn. Ektiedimmie daej nænnoestimmiej gaskem tjuara vååjnesasse båetedh laaken mïerhkesjimmine. Vuojnnet dættodimmærrádusá tsuojggidusán galgá tjuodjot juogu dan guovlluj ahte gå merraresursajt reguleri de galggá sierraláhkáj merrasáme kultuvrav vieledit aj dakkir bájkijn gånnå sáme guolástus le binnum jali gáhtum danen gå guollimkvåvtå ælla vattedum jali resursaj ietjá regulerimij diehti jali ietjá resursaávkástallama diehti dájn guovlojn. Daate sæjhta jiehtedh dehtie mïerhkesjimmeste leavloebïejemenænnoestæmman dle vååjnoe goh stuvrehtimmmine mearoevierhtijste edtja joekoen mearoesaemien kultuvrem krööhkedh, aaj gosse dïhte saemien gööleme geahpanamme jallh orrijamme dannasinie bivtemekvotah eah leah vadtasovveme, jallh jeatjah vierhtiestuvrehtimmiej gaavhtan, jallh jeatjah vierhtienåhtoe daejnie dajvine. 4. 4. Finnmárkolága § 29 ådå nuppe lahtasin mierreduvvá gåktu bájkálasj histåvrålasj riektájt kárttit ja dåhkkidit: Kommisjåvnnå máhttá aj tjielgadit ájnegis ja aktisasjriektágájbbádusájt guollimsajijda Finnmárko merra- ja vuodnaguovlojn majt nasjonála riektá vuodon le háhkudam Dát mærrádus le Merragáddeguolástusnammadusá finnmárkoguollimlága § 13 oajvvadusá ja Sámeriektájuogos 2 oajvvadusá tjuovvolibme. Aktem jïjtse nænnoestimmiem nænnoste goerehtallemen jïh jååhkesjimmien bïjre voenges, histovrijes reaktijste finnmaarhkelaaken § 29, orre mubpie lïhtse: Kommisjovne maahta aaj krievemh salkehtidh tjåenghkies jallh indvijduelle reaktaj bïjre göölemesijjide mearoe-jïh fjovledajvine Finnmaarhkesne, mah maehtieh tseegkeldihkie årrodh våaroemisnie daaletje nasjovnale reaktijste. Finnmárkolága § 29 ådå 2. Saemiereaktamoenehtsen raeriestimmie. Lahtasa mærrádus, mierret jut “ suodjaluvvam riektá ” guollimsajijda meran máhtti Finnmárkokommisjåvnnåj åvdeduvvat. Nænnoestimmie finnmaarhkelaaken § 29 orre 2. lïhtse vihteste, maahta krievemh vihties reaktaj bïjre göölemesijjide mearosne Finnmaarhkekommisjovnese buektedh. Sæmmi láhkáj gå ednamano- ja åmastamriektá gájbbádusá, galggi guollimriektágájbbádusá dálásj riektá vuodon tjielgaduvvat. Seammalaakan goh krievemidie åtnoe-jïh aajhterereaktan bïjre laantesne, edtja krievemh göölemereaktaj bïjre salkehtidh våaroemisnie daaletje reaktijste. Dat mierkki galggá sáme árbbedábijt ja riektádádjadusájt aj vieledit. Daate sæjhta jiehtedh, edtja aaj saemien provhkh jïh reaktavuajnoeh krööhkedh. Danen gå ILO-konvensjåvnnå 169 manná Finnmárkolága mærrádusáj åvdån § 3 milta ja AN konvensjåvnnå sivijla ja politihkalasj riektáj birra (SP) manná vuona riektá åvdån almasjriektálágan galggá aj álmmukriektá liehket oassen kommisjåvnå árvustallamijs ållu guovdásj riektávuodon. Ihke ILO-konvensjovne 169 finnmaarhkelaaken nænnoestimmiej åvtelen båetieh v. § 3, jïh EN. ’ i konvensjovnine, sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre (SP) nöörjen reaktan åvtelen båata almetjereaktalaakesne, dle aaj almetjereakta edtja meatan årrodh kommisjovnen vuarjasjimmine, goh akte eevre voernges reaktavåarome. 5. 5. Merraresursalága § 8b baktu mierreduvvá sáme oassálasstem resursaj háldadijn: Departemennta máhttá aktisasj Finnmárko, Råmså ja Nordlánda vuodnaguolástus-nammadusáv ásadit, jali juohkka fylkkaj sierra nammadusáv. Aktem nænnoestimmiem dorje saemien meatanårrojen bïjre vierhtiereeremisnie mearoevierhtielaaken § 8 b: Departemente maahta aktem fjovlegöölememoenehtsem tseegkedh Finnmaarhkese, Tromsese jïh Nordlaantese, jallh aktem moenehtsem fïereguhten fylhkese. Sámedikken ja dajn gålmåjn fylkkasuohkanijn galggá riektá nammadusá ájrrasijt nammadit. Saemiedigkie jïh dah golme fylhkentjïelth edtjieh reaktam utnedh lïhtsegh nammoehtidh moenehtsisnie. Departemennta máhttá dárkkelap njuolgadusájt mierredit vuodnaguolástus-nammadusá nammadussaj ja makkár dahkamusá galggi dasi gullut. Departemente maahta lïhkebe njoelkedassh vedtedh mah lïhtsegh mah edtjieh fjovlegöölememoenehtsisnie årrodh, jïh mah laavenjassh dïhte edtja utnedh. Gå le sáhka vuodnaguolástus-nammadusá ásadime birra li Guolástus- ja merragáddedepartemennta ja Sámedigge sjiehtadam ahte galggá liehket akta nammadus manna galggi liehket tjoahkkáj sæmmi ållo ájrrasa gudi li Sámedikkes nammadum dagu fylkkasuohknijs, duola dagu 3+3. Gosse lea tseegkemen bïjre aktede fjovlegöölememoenehtsistie, dle Gööleme- jïh mearoegaedtiedepartemente seamadamme, edtja akte moenehtse årrodh mij edtja seamma jïjnjh lïhtsegh utnedh mejtie Saemiedigkie nammoehtamme goh fylhkentjïelte nammoehtamme, vuesiehtimmien gaavhtan 3+3. Vijddábut li guorrasam nammadus galggá nanos fágalasj ja politihkalasj orgádna mij galggá guovdásj æktodiddjen guolástusháldadusá gáktuj ja danna galggi duohta ja ájnas dahkamusá. Vijriesåbpoe seamadamme moenehtse edtja akte leevles faageles jïh akte leevles politihkeles åårganine årrodh, mij sæjhta vihkeles premissedeallahtæjjine årrodh göölemereeremasse, jïh dïhte edtja vihties jïh vihkeles laavenjassh utnedh. Gå le sáhka makta mierredimfábmo nammadusán galggá, de le Samedigge vuosedam dasi jut tjoavdos gånnå nammadus ij besa majdik mierredit le álmmukriektá vuolemus dáse vuolen, vuoseduvvá almulasjriektálasj resursaháldadusá oassálasstema riektáj mij sámijn le ILO art. 15 milta. Gosse lea mejtie moenehtse edtja faamoem utnedh sjæjsjalidh jallh ij, dle Saemiedigkie vuesiehtamme akte vuekie mij ij sjæjsjalimmiefaamoem vedtieh, sæjhta dej almetjeriekteles unnemesstandardi nuelesne årrodh, gosse måjhtele dam reaktam saemieh utnieh meatan årrodh byögkelesriekteles vierhtiereeremisnie ILO. ’ n mietie art. 15. Sámedigge le rádádallamijn dættodam jut rádádallamvuohke mij Vuonan le dálla rádádallamsjiehtadusá milta le ILO 6. art. Tjadádibme mij ij maná sæmmi guhkás dagu ILO 15. art. Danen Sámedikke gájbbet åbbålattjat ja nammadusá fámo gáktuj jut ájge tjadá dát hæhttu åvddålij jåhtet navti váj oadtju tjoavddusav mij le tjielgga álmmukriektálasj birástagáj sisbielen. Saemiedigkie lea konsultasjovnine tjïertestamme ihke tjuara tjïelke årrodh dïhte konsultasjovnevuekie, maam Nöörjesne åtna konultasjovnelatjkoen mietie, lea akte tjïrrehtimmie ILO. ’ ste 6. art., mij ij dan gåhkese juhtieh goh 15. art. Dovne sïejhmelaakan jïh gosse moenehtsen faamojne vierteste, dle Saemiedigkie dannasinie tsihkestahta akte evtiedimmie tjuara fïnkesidh, guktie aktem vuekiem buektehte mij lea almetjeriekteles mieriej sisnjeli jïh man bïjre siemes. Danen ij Sámedigge dáv båhtusav ane låhpalasj tjoavddusin Merragáddeguolástusnammadusá oajvvadusá tjuovvolimes. Saemiedigkie ij dannasinie daam illedahkem vuejnieh goh akte minngemosth punktume juktie Mearoegaedtiemoenehtsen raeriestimmine vijriesåbpoe barkedh. Danen le rádádallamijn såbadam tjuovvoliddje rádádallamprosessav nammadusá dahkamusáj gáktuj. Dannasinie dle konsultasjovnine sïemes sjïdteme akten vijriesåbpoe konsultasjovneprosessen bïjre moenehtsen barkoej bïjre. 6. 6. Oassálasstemláhkaj ådå mærrádus mierreduvvá: Láhka galggá aneduvvat álmmukriektá álggoálmmugij ja unneplågoálmmugij njuolgadusáj milta. Aktem orre nænnoestimmiem nænnoste meatanårrojelaakesne: Edtja laakem nåhtadidh almetjereaktan njoelkedassi mietie aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre. Mærrádus mierkki oassálasstemlága duodastus galggá Vuona álmmukriektálasj vælggogisvuodaj milta tjadáduvvat, ja jut láhka le guoskavasj álmmukriektá álggoálmmugij ja unneplågoálmmugij njuolgadusáj birástagáj sisbielen. Nænnoestimmie akte vihtestimmie ihke meatanårrojelaake edtja Nöörjen almetjeriekteles åeliedimmiej mietie årrodh, jïh laake lea almetjereaktan njoelkedassi mieriej sisnjeli aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej bïjre. Mærrádusá ájnnasamos sisadno le dat dálásj álmmukriektálasj vælggogisvuodajt vuojnnusij buktá. Nænnoestimmien vihkielommes funksjovne lea dïhte daaletje almetjeriekteles åeliedimmieh våajnoes dorje. 7. 7. Dåjma galggi jåhtuj biejaduvvat váj guolástusriektáj ja merrasáme kultuvra dættodibmáj boahtá dárkkelap sisadno. Edtja råajvarimmiejgujmie nïerhkedh juktie göölemereaktese jïh leavloebïejemasse mearoesaemien kultuvreste aktem vihtiesåbpoe sisvegem vedtedh. Rabás juohkusij biejaduvvá jáddikvåvttå, mij le stuoves åvddål juohkusijda juohká jahkásasj regulerimijn. Lyjke aktem maadthkvotam doerskegöölemasse gaahpoeh dåehkesne, mij leah tjåadtjoen åvtelen dåehkiej gaskem joekede dejnie fïerhten jaepien stuvrehtimmine. Dákkár vuodokvåvtå stuorrudagáv le álgo rájes mierredam 3000 tonnaj, valla Sámedigge le ævtodam dán stuorrudagáv galggá jævdálasj sjiehtadallamij baktu mierredit man vuodon li: Akte dagkeres maadthkvota lea aalkoelistie 3000 tonn, men Saemiedigkie tsihkestahteme dan bïjre tjuerieh jaabnan råårestalledh, gusnie edtja våaroemasse bïejedh: Mihttomierre le merrasáme kultuvra, årroma, æládusdåjma ja sebrudakiellema nannim. Ulmie lea dam mearoesaemien kultuvrem veaksahkåbpoe darjodh, goh årrome, jielemedarjomh jïh siebriedahkejielede. Galggá liehket vejulasj bierggit rabás juohkusa guollimis aktu jali tjoahkkeæládussan aktan ietjá æládusáj. Edtja gåaradidh göölemistie gaahpoeh dåehkesne jieledh, oktegh jallh jeatjah gïehteldimmine ektine Galggá vantsaj ja guollárij lågov lasedit Edtja viehkiehtidh guktie vïnhtselåhkoe jïh göölijelåhkoe læssanieh Galggá liehket relatijva binnep sierralágásj kvåvtåv åmastit dahpadum juohksin, danen gå mávsulasjvuohta lassánibme rabás juohkusin mierkki ådå økonomalasj máhttelisvuoda ja binnep álggohatte gå galggá vantsav aktan kvåvtåjn åttjudit dahpadum juohkusin. Edtja darjodh guktie ij dan hijven sjïdth kvotam utnedh vïnhtsesne måskoes dåehkesne, dannasinie læssanamme dïeneste gaahpoeh dåehkesne sæjhta darjodh guktie læssanamme ekonomeles nuepieh sjidtieh, jïh vuelege tjaangemeåasa vïnhtside sjædta mah kvotam utnieh måskoes dåehkesne Galggá gávnnat státistihkalasj diedojt vantsaj ja guollárij lågoj birra, man vuorrasa guollára li ja guolleárvo birra juogedum doajmmaguovlo vantsaj milta merustallamijda vuodon Edtja statistihkeles materijalh vinhtselåhkoen bïjre buektedh, aaj man gellie göölijh, gööliji aaltere jïh bivtemeaarvoej bïjre, joekedamme vïnhtside vierhkedajvesne, goh våarome aerviedæmman Guolástus- ja merragáddedepartemennta ájggu láhkaproposisjåvnåv åvdedit dájna såbadimijn ja Sámedikke 2011 tjavtja avtamielakvuodajn ja dårjajn vuodon. Gööleme- jïh mearoegaedtiedepartemente sæjhta laakeproposisjovnem buektedh mij våaromem åtna daan siemesvoetese jïh jååhkesjæmman Saemiedigkeste tjaktjen 2011. VAT 2008:5 Guollimriektá meran Finnmárko ålggolin Reakta göölemasse mearosne Finnmaarhken ålkolen Politihkalasj åvdåsvásstediddje Politihkere gïen diedte