oahpponaevo.html.xml

Oahpponævo / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget	Learoevierhtieh / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Åtså biednikdårjav	Ohtsh dåarjoem
Oahpponævo	Learoevierhtieh
Oahpponævo divna fáhkasuorgijn ja divna fágajn galggi gávnnut oarjjel- julev-, ja nuorttasámegiellaj ulmijt jåvsåtjit mánájgárde rámmaplánan ja Máhttolåpptim – Sáme oahppoplánatjoahkken.	Saemiedigkien vuajnoen mietie edtja learoevierhtieh gååvnesidh gaajhkine faagesuerkine jïh gaajhkine faagine, åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelesne, jis edtja ulmide jaksedh maanagïerten mieriesoejkesjisnie, jïh learoesoejkesjevierhkesne Maahtoelutnjemasse – saemien.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje	Politihkere gïen diedte
Sámedikken le åvdåsvásstádus tjielggidahttet ulmijt, strategijajt ja dåjmajt vájkkudimnævojt åvddånahtátjit oahpponævojt pládnatjoahkke milta ja jahkásasj budjehtaj baktu	Saemiedigkien lea dïedte, soejkesjevierhkiej jïh fïerhten-jaepien budsjedten tjïrrh, ulmieh, strategijh jïh råajvarimmieh viehkiedïrregidie tjïelkestidh, juktie learoevierhtieh evtiedidh.
Sámedikken le åvdåsvásstádus rudájt juollodit ja vájkkudimnævvoadnemav tjuovvot ja dárkestit láhkatjoahkkij, njuolgadusáj milta.	Saemiedigkien lea dïedte vierhtieh joekedidh jïh viehkiedïrregeåtnoem vaaksjoestidh jïh goerehtidh laaki, njoelkedassi jïh bïhkedassi mietie.
Sámedikke ájggomussan le:	Saemiedigkie sæjhta:
Láhtjet dilijt innovatijvalasj ja dåbmaris sáme oahpponævvo ja pedagogalasj materiálaj åvddånahttemav.	Viehkiehtidh aktine orrestimmeles jïh radtjoes evtiedimmine saemien learoevierhtijste jïh pedagogeles materijelleste
Sadjihij biedjat oahpponævojt ja diedojt daj birra vaddet sáme oahppanævvoguovdátja, Sámedikke næhttabiele ja åtsådahtte oahpponævvoportála baktu nehtan.	Gaavnoes darjodh jïh bievnedh saemien learoevierhtiej bïjre saemien learoevierhtiejarngen tjïrrh, Saemiedigkien nedtesæjroen tjïrrh jïh learoevierhtiesijjen Aktesne tjïrrh nedtesne
Sámedigge barggá oahpponævoj mierreduvvam strategijaj milta Sámedikke oahpponævvoåvddånahttema jagijda 2009-2012 strategalasj plána milta.	Saemiedigkie sov learoevierhtiebarkoem dejtie nænnoestamme strategijide ektede, Saemiedigkien strategeles soejkesjisnie learoevierhtieevtiedæmman 2009 – 2012.
Plána milta galggap:	Soejkesjisnie tjåådtje mijjieh edtjebe:
Åvddånahttet ådå oahpponævojt oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj	Orre learoevierhtieh evtiedidh åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelesne
Ieme oahpponævojt jårggålit ja hiebadit	Daaletje learoevierhtieh jarkoestidh jïh sjïehtedidh
Aktisattjat barggat hiebalgis fáhkabirrusijn fáhkagirjálasjvuodav åvddånahtátjit	Sjyöhtehke faagebyjresigujmie laavenjostedh juktie faagelidteratuvrem evtiedidh
Åvddånahttet dábálasj ja jali digitála oahpponævojt	Sïejhme jïh / jallh digitaale learoevierhtieh evtiedidh
Hiebadit ieme nubbegiela oahppotjoahkkev oarjjel- ja nuortta sámegielan	Daaletje learoevierhtieh åarjel- jïh noerhtesaemien mubpiengïeline sjïehtedidh
Tevstajt jiednafijlajda låhkåt	Tjaalegh tjoejefijli sïjse lohkedh
Barggojuohkusav biedjat jåhtuj mij vállji matemáhtihka oahppotjoahkkev jårggålit oarjjel-, julev- ja nuorttasámegiellaj	Barkoedåehkiem nammoehtidh mij edtja matematihkevierhtiem veeljedh maam edtja åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelide jarkoestidh
Dárboj milta jårggålit ja hiebadit tiebmágirjátjijt / tjoahkkijt oarjjel-, julev- ja nuorttasámegielaj gasskala	Daerpiesvoeten mietie learoevierhtieh / teemaheefth åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïeli gaskem jarkoestidh jïh sjïehtedidh
Aktisattjat barggat Sáme sierrapedagogalasj doarjjagijn guoradallamij ja dárboj hárráj.	Saemien sjïerepedagogeles dåarjojne laavenjostedh juktie daerpiesvoetide goerehtalledh
Aktisattjat barggat fáhkabirrusij Stáhta sierrapedagogalasj doarjjavuogádusájn åvddånahtátjit oahpponævojt, guoradallam- ja bagádallammateriálajt.	Faagebyjresigujmie laavenjostedh Staateles sjïerepedagogeles dåarjosne juktie learoevierhtieh, goerehtalleme-, jïh bïhkedimmiematerijellem evtiedidh
Ovttas.no - Sáme oahppamnævo nehtan	Ovttas.no - Saemien learoevierhtieh nedtesne
Mij lip tjoaggám gåvåjt, girjijt, filmajt, jienajt, oahppamnævojt ja digitála ressursajt mij giehpet bargov dunji sáme åhpadiddjen.	Mijjieh guvvieh, gærjah, filmh, tjoejenassh, lïerehtimmiedeerpegh, tjaalaldahkh, jïh digitaale vierhtieh tjööngkeme guktie aelkebe dutnjien sjædta lohkehtæjjine årrodh saemien skuvline.
Máhta aj gávnnat artihkkalijt sáme ássjij birra ja pedagogalasj bagádallamijt.	Saemiedigkien vuajnoen mietie edtja learoevierhtieh gååvnesidh gaajhkine faagesuerkine jïh gaajhkine faagine, åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelesne.