pladna-ja-tsiekkaduslahka.html.xml

Pládna- ja tsiekkadusláhka / Sámedikke pládnabagádus / Areála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget Soejkesje- jïh bigkemelaake / Sámedikki plánaveahkki / Areale / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget Sámedikke pládnabagádus Soejkesje- jïh bigkemelaake Pládna- ja tsiekkadusláhka Soejkesje- jïh bigkemelaake Pládna- ja tsiekkadusláhka Soejkesje- jïh bigkemelaake Pládna- ja tsiekkadusláhka Soejkesje- jïh bigkemelaake Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu ådå pládna- ja tsiekkadusláhkaj jagij 2006-2007. Saemiedigkie jïh Byjresedepartemente råårestallin jïh seamadin akten orre soejkesje- jïh bigkemelaaken bïjre boelhken 2006- 2007. Láhka bådij fábmuj jagen 2009. Laake eelki juhtedh jaepien 2009. Muhtem guovdásj elementa pládna- ja tsiekkaduslágan Sámediggáj li: Såemies vihkeles biehkieh soejkesje-jïh bigkemelaakesne Saemiedægkan leah: Ådåsin lágan le jut gájkka plánimijn galggá ulmmemærrádusá pládna- ja tsiekkaduslága milta mij guosská luonndovuodov nannitjit sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij. Dát le åvddånibme. Aktem tjïelke åssjelenænnoestimmie sjïehtesjamme gusnie tjåådtje, gaajhkh soejkesjimmieh mah laaken mietie edtjieh eatnemevåaromem gorredidh saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse, leah akte vihkeles sïlle åvtese. Sáme miehttseæládus aktan boatsojsujtto li luondulattjat dássta oassen. Saemien miehtjiesdajvejielemh båatsojne ektine, leah aaj akte bielie daestie. Sámediggáj le vattedum vuosteldimfábmudahka gájkka areállaplánaj ma máhtti liehket ájnnasa sáme kultuvrraj ja æládusvuoduj, juoga mij máhttelisvuodav vaddá almma sáme vájkkudahttemav nannitjit sáme luonndovuodov. Saemiedigkie faamoem åådtjeme gaajhkine arealesoejkesjinie vuastalidh mah maehtieh stoerre ulmiem utnedh saemien kultuvrese jïh jieliemasse, jïh dellie aaj gåarede aktem tjïelke saemien tsevtsemem utnedh, juktie dam saemien eatnemevåaromem gorredidh. Dát mærrádus buktá konsulterimvælggogisvuodav ILO 169 art. 6 milta rievtesvuodav oassálastátjit almmulasj rievtesvuodaj háldadimev mij guosská luonndoresursaj adnemij, háldadibmáj ja bisodibmáj ILO 169 art. 15(1) milta. Daejnie nænnoestimmine dle diedtem åtna konsultasjovnediedtem tjïrrehtidh, ILO 169 6. art. mietie, jïh reaktam åtna meatan årrodh dennie byögkeles, riekteles reeremisnie åtnosne, reeremisnie jïh vaarjelimmesne eatnemevierhtijste, ILO 169 15. art. (1) mietie. Gå le vuosteldimfábmudahka, de ij pládnafábmudahka dåssju galga árvustallat dåjma vájkkudusájt sáme kultuvrraj ja æládusájda (bs. pládna- ja tsiekkaduslágav § 3-1 ja finnmárkolága § 4 Njuolgadusá), valla aj åttjudit Sámedikkijn semasvuodav sjiehtadallamij baktu, ja såbådallamij baktu daj ássjij jus Sámedigge le dåjmav vuosteldimfábmudagá baktu vuosteldam. Gosse faamoem åtna vuastalidh, dle soejkesjeåejvieladtje ij ajve tjoerh vuarjasjidh guktie dah råajvarimmieh saemien kultuvrem jïh jielemem tsevtsieh, (v. soejkesje — jïh bigkemelaakine § 3-1 jïh finnmaarhkelaakine § 4 (Bïhkedassh), men dah tjuerieh aaj pryövedh Saemiedigkine seamadidh råårestallemi jïh liktemi tjïrrh, dej veajkoej Saemiedigkie aktem råajvarimmiem nyöjhkoe aktine vuastalimmine. Sámedikken ij la huoman ájbas vuornnomrievtesvuohta gå loahppamærrádus máhttá mannat giehtadallamijda Birásdepartementan. Læjhkan Saemiedigkie ij aktem ellies nyöjhkemereaktam utnieh, juktie dïhte minngemosth nænnoestimmie maahta orre gïetedæmman båetedh Byjresedepartementesne. Valla Birásdepartementa loahppagiehtadallam galggá dáhpáduvvat Sámedikkijn konsulterimijn. Men aaj Byjresedepartementen galhkuvegïetedimmiem edtja darjodh mænngan Saemiedigkine råårestalleme. Duogátjav majt Sámedigge ássjen buktá vuosteldimistis le Sámedikke ietjas duogen. Saemiedigkie edtja jïjtje våaromem evtiedidh gosse maahta vuastalidh. Sámedikken ij la fábmudahka mierredit plánimnjuolgadusájt annitjit luonndovuodov sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudakiellemij. Saemiedigkie ij faamoem utnieh soejkesjebïhkedassh nænnoestidh juktie eatnemevåaromem saemien kultuvrese, jieliemidie jïh siebriedahkejieliedasse gorredidh. Ij la huoman mige mij máhttá departementav hieredit dákkár plánimnjuolgadusájt mierredit. Læjhkan ij leah mejtegh mah departementem heerredh dagkerh soejkesjebïhkedassh nænnoestidh. Sámedikke bieles de hæhttu vuordeduvvat dákkár njuolgadusá dåssju máhtti mierreduvvat gå li åvddålattjat konsulteriduvvam ja guorrasuvvam Sámedikkijn. Saemiedigkien gaavhtan tjuara badth tsihkestehtedh, dagkerh bïhkedassh maahta ajve nænnoestidh mænngan Saemiedigkine råårestalleme, jïh jååhkesjimmiem Saemiedigkeste åådtjeme. Ietjá sáme berustimij ja bájkálasjsebrudagáj rievtesvuohta konsulteriduvvat ássjijn ma njuolgga vájkkudi sijáv, ij la maŋen váldedum lágan. Jeatjah saemien iedtjeladtjh jïh voenges siebriedahken reakta råajvarimmiej bïjre govlelgidh, mah ryöktesth dejtie gïetiedieh, eah leah meatan vaalteme laaken nænnoestimmine. Tsuojggidusájn § 5-1 dættoduvvá huoman sierra åvdåsvásstádus ILO 169 konvensjåvnå milta oadtjot dájt dåjmalattajt maŋen pládnaprosessaj. Mïerhkesjimmine laaken § 5-1 i dle læjhkan tjïerteste akte sjïere diedte gååvnese ILO. ’ n 169 mietie, dejtie eadtjohkelaakan meatan vaeltedh soejkesjeprosessesne. Boatsojæládusá areállaanov åvddånbuktem areállaulmen ELAB (LNFR) (” Ednambarggo, luonndo ja asstoájggeulme, ja boatsojæládus ”) áneduvvá aj ájnnasin lasedittjat boatsojæládusá birra diedulasjvuodav pládnafábmudagájn. Båatsoen arealeåtnoem våajnoes darjodh areaeleåssjelisnie LNFR («Laanteburrie, eatneme jïh eejehtallemeåssjele, jïh aaj båatsoeš) lea aaj joekoen vihkeles, juktie voerkesvoetem båatsoen bïjre lissiehtidh, soejkesjeåejviladtji luvnie. Dát le oassen nannitjit boatsojæládusá áreálaj suodjalimev. Daate sæjhta viehkine årrodh juktie vaarjelimmiem båatsoen arealijste veaksahkåbpoe darjodh. Láhka láhtjá dilev vissa máhttelisvuodav gártjedit sierraloabev vattátjit pládnalága mærrádusájs. Laake såemies gaertjiedimmiem sjïehteladta juktie dispensasjovnh vedtedh nænnoestimmijste, mah leah soejkesjelaaken mietie nænnoestamme. Dát gártjet máhttelisvuodav plánadis tsieggimijda ma dáhpáduvvi sierralåbij baktu, ja ma bukti stuorra iehtjájduhttemijt sáme guovlojn ja danen aj ietjá adnemav miehtses. Daate nuepiem gaertjede akten soejkesjenamhtah lissiebigkemasse, mij heannede jis jïjnjh dispensasjovnh vadtasuvvieh, jïh mah tjåanghkan leah stoerre bigkemh dajvine, jïh dan åvteste aaj jeatjah åtnoe miehtjiesdajveste sjædta. Politihkalasj åvdåsvásstediddje Politihkere gïen diedte