same-aktisasjbarggo.html.xml

Sáme aktisasjbarggo / Rijkajgasskasasj barggo / Sámedigge - Sametinget	Saemien laavenjostoe / Gaskenasjovnaale barkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sáme aktisasjbarggo	Saemien laavenjostoe
Sáme li álggoálmmuk nieljen rijkan.	Saemieh akte aalkoealmetje njieljie laantine.
Rijkajgasskasasj dimensjåvnnå luluj danen oassen sáme sebrudakiellemis.	Dïhte raastendåaresth dimensjovne lea dannasinie akte bielie dehtie saemien siebriedahkejieliedistie.
Vuona Sámedigge le dåjmalattjat oassálasstám aktisasjbargguj aktan nuorttarijkaj sámedikkij ja ruossja biele sáme organisasjåvnåj.	Saemiedigkie Nöörjesne lea eadtjohkelaakan meatan orreme dennie laavenjostosne dej noerhtelaanti saemiedigkiej gaskem, jïh saemien siebriejgujmie Russlaanten bielesne.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje	Politihkere gïen diedte
Jur dálla	NSR
Sáme stuortjåhkanibme Ubbmemin	Phone: +47 971 29 305
Duorastagá guovvamáno 20. b tjåhkani sámediggeájrrasa Suomas, Vuonas ja Svie...	Daaletje
Lågå ienebuv	Lohkh jienebh
Vuoseda divna ássjijt	Vuesieh gaajkesh saakh
Sámedigge dáj ássjij barggá:	Saemiedigkie sæjhta:
Vijdes aktisasjbarggo sámij gaskan rijkkarájáj rastá	Aktem vijries laavenjostoem utnedh saemiej gaskem laantenraasti rastah.
Vaj sáme almmukválljidum orgána bessi ietjasa åvdåstit rijkajgasskasasj mærrádusprosessajn ma njuolgga álggoálmmugijda ja sámijda guosski.	Saemien almetjeveeljeme åårganh åadtjoeh jïjtjemem årrodh gaskenasjovnale sjæjsjalimmeprosessine, mah ryöktesth ulmiem utnieh aalkoealmetjidie jïh saemide.
Sáme parlamentáralasj ráde rållav nannit sáme sebrudagá åvddånahttemin Nuorttarijkajn ja Ruossjan.	Saemien parlamentarihkeles raerien råållam veaksahkåbpoe darjodh, juktie daam saemien siebriedahkem evtiedidh Noerhtelaantine jïh Russlaantesne
Suoma, Svieriga ja Vuona Sámedikke li aktisasj orgánav ásadam, Sáme parlamentáralasj rádev.	Saemien parlamentarihkeles raerie Dah saemiedigkieh Såevmesne, Sveerjesne jïh Nöörjesne aktem tjåenghkies laavenjostoeåårganem tseegkeme, Saemien paralmentarihkeles raerie.
Ráde le institusjonaliseridum aktisasjbarggo sámedikkij gaskan ássjin ma guosski sámijda moatten stáhtajn jali sámijda avta álmmugin.	Raerie akte vihties laavenjostoe saemiedigkiej gaskem, dejnie aamhtesinie mah saemide gïetedieh gelline staatine, jallh saemide goh akte åålmege.
Tjálledoajmmá tjuovvu dav sámedikkev gænna le presidenntaámmát.	Dïhte saemiedigkie mij presidentem åtna lea aaj tjaelijesijjie.
Sáme parlamentáralasj ráde sjaddá ájnas orgádna dán ådå nuorttarijkaj aktisasjbargon åvddålijguovlluj, ja aj rijkajgasskasasj aktijvuodan.	Saemien paralmentarihkeles raerie sæjhta akte vihkeles åårgane årrodh dennie orre noerhtelaanti laavenjostosne åvtese, jïh sæjhta aaj ulmiem utnedh aktene gaskenasjovnale ektiedimmesne.
Danen le ájnas ráden le buorre aktisasjbarggoævto ja åvddånahttemvejulasjvuoda.	Dannasinie vihkeles raerie hijven laavenjostoenuepieh jïh evtiedimmienuepieh åtna.
Sáme parlamentáralasj ráden ij la sierra dåjmadahka gånnå le máhtudahka ja fábmo dåjmalattjat rijkajgasskasasj dásen barggat.	Saemien paralmentarihkeles raerie ij jïjtse tjaelijesijjiem utnieh, jïjtse maahtojne jïh jïjtse barkoefaamojne juktie eadtjohke aktöörine årrodh gaskenasjovnales.
Dåj ietjá nuorttarijkaj sámedikkij vuoksjuj le Vuona sámedikken vijddásap vejulasjvuohta sáme riektáj bárggat Nuorttarijkajn.	Saemiedigkie nöörjen bielesne, viertiestamme dej saemiedigkiejgujmie dejnie jeatjah noerhtelaantine, jienebh vierhtieh åtna, jïh dan åvteste dle Saemiedigkie Nöörjesne stuerebe nuepieh åtna saemien reaktajgujmie Noerhtelaantine barkedh.
Danen le viehka ájnas vaj Vuona sámedigge aktan Suoma ja Svieriga sámedikkij gájksábmelasj álggoálmmukberustimijt vuorodi.	Saemiedigkiejgujmie ektine Såevmesne jïh Sveerjesne lea dannasinie vihkeles Saemiedigkie Nöörjesne voerkeslaakan gaajhkesaemien aalkoealmetjeiedtjh gorrede.
Sámeráde le gájksábmelasj kultuvrrapolitihkalasj ja politihkalasj ásadibme navti váj le áktisasjbarggoásadussan sáme organisasjåvnåjda Suoman, Vuonan, Svierigin ja Ruossja føderasjåvnån.	Saemieraerie Saemieraerie akte ektiesaemien kultuvrepolitihkeles jïh politihkeles institusjovne, dannasinie dïhte akte laavenjostoeåårgane dejtie saemien siebride Såevmesne, Nöörjesne, Sveerjesne jïh Dennie Russiske Føderasjovnesne.
Rijkajgasskasattjat aneduvvá Sámeráde NGO:an, non-governmental organization.	Gaskenasjovnale dle Saemieraerie gohtjesåvva goh akte NGO, non-governmental organization.
Ráde gájkbadjásasj ulmme le sámij berustimijt avtan álmmugin nannit, nannit sámij aktijvuodav rijkkarájáj rastá ja barggat dan vuoksjuj vaj sáme boahtteájggáj aj avta álmmugin aneduvvi.	Raerien bijjemes ulmie lea saemiej iedtjh gorredidh goh akte åålmege, saemiej ektievoetem raasti rastah veaksahkåbpoe darjodh, jïh barkedh ihke saemieh aaj båetijen biejjien byjhkesjimmiem åadtjoeh goh akte åålmege.
Sámeráde le viehka ájnas ja dåbdos álggoálmmukaktørra rijkajgasskasattjat.	Saemieraerie akte joekoen vihkeles jïh hijven jååhkesjamme aalkoealmetjeaktööre gaskenasjovnale.
Sámeráden le alla máhtudahka ja vijdes rijkajgasskasasj værmástahka.	Saemieraerie dovne jolle maahtoem jïh gamte gaskenasjovnale viermiem åtna.
Sámedigge ja Sámeráde aktan barggi muhtem rijkajgasskasasj suorgijn, ja iesjgeŋgalágásj rollaj ma buorre mudduj nuppe nubbáj hiehpi.	Saemiedigkie jïh Saemieraerie såemies gaskenasjovnale aamhtesesuerkine laavenjostoeh, jïh ånnetji joekehts råållah utnieh, mah jeenjemasth sinsitniem dåarjelieh.
Ájnas le dát joarkká ja åvddånahteduvvá.	Vihkeles daate jåarhka jïh vijriesåbpoe evtiesåvva.
Sámedigge aj aktan doajmmá ja bárgga ietjá sáme- ja álggoálmmukorganisasjåvnåj, ásadusás ja værmástagáj ma rijkkarájáj rastá bárggi.	Saemiedigkie laavenjostoe jïh barka aaj jeatjah saemien – jïh aalkoealmetjen siebriejgujmie, institusjovnigujmie jïh viermiejgujmie ektine, mah raasti rastah berkieh.
Diehtojuohkem ja sjuggelis aktisasjbarggo luojvojdis organisasjåvnåj ja ásadusájn le viehka ájnas jus sáme vuojnoj galggá rijkajgasskasasj arenan åvddån boahtet.	Bïevnesh juekedh jïh akte skaepiedihks ektiebarkoe dej jïjtjevyljehke siebriejgujmie jïh institusjovnigujmie sijhtieh eevre vihkeles årrodh juktie saemien posisjovnh åadtjodh dennie gaskenasjovnale sijjesne.
Sámediggeráde sihtá dáj iesjgudik orgánaj ja aj ådå ásadusáj aktisasjbargov nannit.	Saemiedigkie sæjhta dam båetije dialogem jïh laavenjostoem veaksahkåbpoe darjodh dej ovmessie åårganigujmie, aaj orre institusjovnigujmie.
Ráden li 15 ájrrasa, vidás vuona bieles, nieljes svieriga bieljes, nieljes suoma bieles ja guovtes ruossja bieles.	Raeresne 15 lïhtsegh, vïjhte nöörjen bieleste, njieljie sveerjen bieleste, njieljie såevmien bieleste jïh göökte russlaanten bieleste.
Lågå ienebuv Sámeráde birra dáppe.	Lohkh vielie Saemieraerien bïjre daesnie.
Dá rádjáj ælla ruossja biele sámijn sierra álmmukválljidum orgána.	Saemieh russlaanten bielesne Saemieh russlaanten bielesne eah aktem jïjtse almetjeveeljeme åårganem utnieh daan mearan.
Ájnas le viehkedit vaj Ruossja sáme oadtju buorep ævtojt nannit ja åvddåanahttet gielaska, kultuvraska ja sebrudagáska.	Vihkeles viehkiehtidh guktie saemieh Russlaantesne buerebe nuepieh åadtjoeh sov gïelem, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Ruossja biele sáme li oadtjum jienav Sáme parlamentáralasj ráden.	Saemieh russlaanten bielesne aktem gïelem åådtjeme Saemien parlamentarihkeles raeresne.
Luondulasj le maŋenagi sijá fámov dán forumin nannit.	Guhkiebasse dle iemie dej tsevtsemem vijriesåbpoe evtiedidh daennie forumisnie.
Sámedikkeráden le åbbålasj ulmmen dilev láhtjet váj álggoálmmuga ietja dåjmajt jåhtuj biedji sebrudakåvddånahttema diehti ietjasa guovlojn ja bájkalasj sebrudagájn nuorttaguovlojn, váj sijá materiálalasj vuodo kultuvra hárráj sihkarasteduvvá.	Saemiedigkieraerien akte sïejhme ulmie viehkiehtidh sjïehteladtedh ihke aalkoealmetjh jïjtje råajvarimmiegujmie nïerhkieh siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan, jïjtsh dajvine jïh voenges siebriedahkine noerhtedajvine, juktie dam materijelle våaromem sov kultuvredarjoemidie gorredidh.
Fuolkkevuohta le agev læhkám ájnas álggoálmmuksebrudagájn.	Dah baanth sliekti gaskem aalkoealmetji siebriedahkine lea aerpievuekien mietie gaajh nænnoes.
Nissuna li sierráláhkáj ájnnasa ja li álu ajnnasamos árbbedáhpe- ja giellaguodde.	Dah nyjsenæjjah lea vihkeles daennie ektiedimmesne jïh daamtaj ryöknesuvvieh goh dah vihkielommes aerpievuekie- jïh gïeleguedtjïh.
Danen li dåjma ma guosski nissunijda viehka ávkálattja ålles álggoálmmuksebrudahkaj.	Råajvarimmieh nyjsenæjjide sijhtieh dannasinie hijven årrodh abpe aalkoealmetjesiebriedahken gaavhtan.
Sámedigge Svierigin Sámedigge Svierigin ásaduváj jagen 1993.	Saemiedigkie Sveerjesne Saemiedigkie Sveerjesne tseegkesovvi 1993.
Sámedigge Suoman Suoman ásaduváj sámegatjálvisáj nammadus jagen 1973.	Saemiedigkie Såevmesne Såevmesne akte moenehtse saemien aamhtesidie tseegkesovvi 1973.
Maŋŋela sámedikkij ásaduvvamij Vuonan ja Svierigin, sjattaj nammadus Sámediggen rievddadum jagen 1996.	Mænngan saemiedigkide tseegkeme Nøørjesne jïh Sveerjesne, moenehtse saemiedigkine sjïdti 1996.