Sáme bájkkenamá / Giella / Sámedigge - Sametinget
Saemien sijjienommh / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget
Sáme bájkkenamá
Saemien sijjienommh
Bájkkenammaláhka guosská ålles sáme giellaguovlluj.
Sijjienommelaake faamoem åtna abpe saemien gïeledajvesne.
Bájkkenammaláhka galggá sihkarasstet sáme bájkkenamá li nasjonála lágaj ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta.
Sijjienommelaake edtja saemien sijjienommh gorredidh nasjovnaale laaki mietie, jïh gaskenasjovnaale latjkoej jïh konvensjovni mietie.
Gájbbádusá li namma galggá riekta tjáledum ja riekta sáme merkaj.
Akte krïevenasse lea reaktoe tjaelemevuekiem jïh saemien væhtah nåhtadidh.
Mærrádusáj milta galggá sáme namma agev vuostatjin tjuodtjot sáme giellaháldadimguovlon.
Laaken mietie dle saemien nomme edtja iktegisth voestegh tjåadtjodh sjiltine saemien reeremedajvesne.
Njuolgadustjállaginn oajvvaduvvá aj dibddet suohkanav válljit jus sáme namma galggá vuostatjin tjuodtjot aj dakkir sajijn ma ælla sáme giellaháldadimguovlos oassen.
Mieriedimmesne dle aaj raeriestamme tjïelte maahta veeljedh dam saemien nommem voestegh utnedh sjiltine aaj aktene dajvesne mij ij leah meatan saemien reeremedajveste.
Sáme bájkkenamá ma aneduvvi ulmutjijs gudi stuovvásit bajken årru jali li æladusá baktu bájkkaj dábálattjat tjanáduvvam, galggi almulasj oajválattjajs aneduvvat galbajn, kártajn jnv (§9).
Saemien sijjienommh mah almetjijstie åtnasuvvieh mah sijjesne iktegisth årroeh, jallh jielemen gaavhtan sïejhme ektiedimmiem sæjjanutnieh, edtjieh byögkelesvoeteste åtnasovvedh sjiltine, kaarhtine jnv. (§ 9).
Nammakonsulænntadievnastus:
Nommekonsulentedïenesje:
Bájkkenammalága § 11 vaddá Sámediggáj fámov sáme bájkkenamma konsulentajt nammadit.
Sijjienommelaake § 11 Saemiedægkan faamoem vadta konsulenth nammoehtidh saemien sijjienommide.
Nammakonsulænntadievnastus ásaduváj jagen 1991 gå bájkkenammaláhka doajmmaj bådij Vuonan.
Nommekonsulentedïenesje tseegkesovvi jaepien 1991 gosse sijjienommelaake faamoem åadtjoeji Nöörjesne.
Moadda bájkkenammakonsulænntadievnastusá ásaduvvin, duola dagu sáme ja suomagiela namáj gáktuj.
Jienebh nommekonsulentedïenesjh tseegkesovvin, gaskem jeatjah saemien jïh såevmien nommide.
Nammakonsulenta li fágalasj vásstediddje árvvalusájda makkir tjállemvuogijt oajvvadi almulasj aktijvuodajn adnet.
Dah nommekonsulenth dam faageles dïedtem utnieh tjaelemevuekiej bïjre raeriestidh, mejtie edtja byögkeles ektiedimmesne nåhtadidh.
Sáme guovllo Vuonan le bájkkenammalága baktu gielalattjat gålmå oassáj juogeduvvam, váj oarjjelsáme guovlon bájkkenamájt oarjjelsáme tjállemvuoge milta normeri, julevsámegiela guovlon julevsáme tjállemvuogev adni ja nuorttasámegiela guovlon vas nuorttasáme tjállemvuogev.
Sijjienommelaakesne dle saemien dajve Nöörjesne golme gïeledajvine juakasovveme, guktie åarjelsaemien dajvesne dle sijjienommide normerede åarjelsaemien tjaelemevuekien mietie, julevsaemien dajvesne julevsaemien tjaelemevuekien mietie, jïh noerhtesaemien dajvesne noerhtesaemien tjaelemevuekien mietie.
Nuorttasámegiella:Jonny Inge Nutti
Noerhtesaemien: Jonny Inge Nutti
Julevsámegiella: Kåre Tjihkkom
Julevsaemien: Kåre Tjïhkkom
Bájkkenammaláhka.
Laake sijjienommi bïjre
Ássjegiehtadallam mij sáme namájda gullu:
Aamhtesgïetedimmie saemien sijjienommi bïjre:
Muhtem nammaássjev bajet bájkkenammalága milta.
Naaken aktem nommeaamhtesem bæjjese vaalta laaken mietie sijjienommi bïjre.
§ 5 vuostasj ladás subtsas guhtimusj bæssá nammaássjev bajedit.
§ 5 voestes lïhtse jeahta gie maahta aktem nommeaamhtesem bæjjese vaeltedh.
Ássje mierrediddje ásadussaj sáddiduvvá (§ 5 nuppet ja goalmát ladás subtsas mij mierrediddje ásadus le makkár namáj gáktuj).
Nænnoestimmieåårganese. (§ 5 mubpie jïh gåalmede lïhtse laakesne jeahta mij lea nænnoestimmieåårgane mah nommide).
Mierrediddje ásadus ássjev gárvet gájkka diedoj milta ma gávnnuji.
Nænnoestimmieåårgane aamhtesem soejkesje gaajhki gaavnoes bïevnesigujmie.
Ássje guláskuddamij sáddiduvvá guovtijn mánujn gulákuddamájggemierijn.
Govlehtæmman, gusnie govlehtimmiemierie lea göökte askh.
Suohkan bærrájgæhttjá jut gájka gejn le guláskuddamriektá bessi javllamusáv buktet ja sáddi ássjev sáme nammakonsulænntadievnastussaj tjállemvuoge oajvvadusá diehti.
saemien nommekonsulentedïenesjasse mij tjaelemevuekien bïjre raereste. Nommekonsulentedïenesje göökte askh åtna åvtelen aamhtesem seedtie
Nammakonsulænnta viertti guovte máno duogen ássjev mierrediddje ásadussaj sáddit mij de mærrádusáv dahká.
nænnoestimmieåårganese, mij nænnoestimmiem dorje.
Mærrádus suohkanij sáddiduvvá, mij mærrádusáv almot lága § 6 milta (diedoj gujttimvejulasjvuoda birra § 10 milta).
Nænnoestimmie tjïeltese seedtesåvva, mij nænnoestimmiem bæjhkohte dej njoelkedassi mietie § 6 laakesne (gusnie beavna laejhtemenuepien bïjre § 10 mietie).
Mærrádus sáddiduvvá aj sáme nammakonsulænntadievnastussaj, ietjá ásadusájda ma galggi namáv adnet ja guovdásj bájkkenammaregisstarij Stáhta kárttadåjmadagá guovllokontåvrån.
Nænnoestimmie aaj Saemien nommekonsulentedïenesjasse seedtesåvva, jeatjah byögkeles åårganidie mah edtjieh nommem nåhtadidh dïenesjisnie, jïh diekie
Sáme bájkkenamá nehtan
Saemien sijjienommh nedtesne
Stáhta Kárttadåjmadahka le ådå dievnastusájt åvddånahttemin nehtan, ja dálla bæssá sáme bájkkenamájt åhtsåt nehta baktu.
Statens Kartverk orre dïenesjh nedtesne evtiedeminie, jïh daelie maahta saemien sijjienommi mietie syökedh.
Norgesglasset le kártta gånnå bæssá åhtsåt.
Norgesglasset akte Nöörjen kaarhte gusnie gåarede ohtsedh.
Besa navigerit kártajn, adressajt åhtsåt, koordináhtatjoahkkájt transformerit ja zoomit sisi ja ålgus gåsi de sidá.
Dïhte dutnjien nuepiem vadta kaarhtine svihtjedh, adressi mietie syökedh, koordinatsett transformeradidh jïh zoomadidh åvtese jïh bååstede sjyöhtehke sijjine.
Máhtá åhtsåt ienep gå 450 000 bájkkenamá ja 23 000 sáme bájkkenamá Vuonan ja sæmmi båttå namáv kárttaj oadtjot.
Datne maahtah ohtsedh vielie goh 450 000 sijjienommh jïh medtie 23 000 saemien sijjienommh Nöörjesne, jïh seamma tïjjen nommem reaktoe sijjesne åadtjodh kaarhtesne.
Vijdábut máhtá gahttunadressajt Vuonan åhtsåt ja dajt unnep kártatjin vuojnnet.
Vijriesåbpoe maahtah gaata-adressh ohtsedh Nöörjesne guktie dah våajnoes sjidtieh aktene kaarhtebielesne.
Norgesglasset ådå versjåvnån ja kártta skåvlån li betaversjåvnå, dat merkaj dájt li ájn åvddånahttemin, ja hábbmim ja funksjonálitehtta soajttá hæhkkat rievddat.
Dïhte orre Norgesglasset jïh kaarhte skuvlesne lea beta-versjovnh, dïhte sæjhta jiehtedh dah leah evtiedimmesne, jïh dannasinie maahta dejtie jarkelidh jïh orre funksjovnh dejtie bïejedh, bielelen dan bïjre bïeljelidh.
Norgesglasset ådå versjåvnnå
Norgesglasset, orre versjovne.
Kártta skåvlån betaversjåvnnå
Kaarhte skuvlesne betaversjovne.
Sámedikken le ulmme sámegielajt nannit vaj sjaddi luondulasj oassen vuona almulasjvuodas.
Saemiedigkien ulmie lea saemien gïelem nænnoestehtedh guktie gïele akte iemie bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste sjædta.