same-giellahaldadimguovllo.html.xml
Sáme giellaháldadimguovllo / Giella / Sámedigge - Sametinget | Reeremedajve saemien gïelide / Gïele / Saemiedigkie - Sametinget |
Sáme giellaháldadimguovllo | Reeremedajve saemien gïelide |
Sáme giellaháldadimguovlon li dárogiella ja sámegiella avtaárvvusattja. | Reeremedajvesne saemien gïelide saemien jïh nöörjen seammavyörtegs gïelh. |
Dat mierkki juohkkahattjan le riektá sámegiellaj dievnastuvvat gå válldi aktijvuodav álmulasj etáhtaj sáme giellaháldadimguovlon. | Dïhte sæjhta jiehtedh gaajhkesh reaktoem utnieh saemiestidh jïh vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne gosse byögkeles etaatigujmie govlehtellieh, mah leah reeremedajvesne saemien gïelide. |
Politihkalasj åvdåsvásstediddje | Politihkere gïen diedte |
Jur dálla | Daaletje |
Suohkankonferánssa guovvamáno 10. ja 11. biejve | Presidente guessine mænna reeremetjïeltine |
Sámedigge le dahkam miellagiddis konferánssaprográmmav, ja sávvá dijáv buori... | Boelhken tsïengelen / goevten presidente Aili Keskitalo sæjhta guessine mïnned... |
Lågå ienebuv | Lohkh jienebh |
Sáme giellaprosjevtajn la rabás åhtsåmájggemierre 2015 rájes | Aarborten tjïelte lea nænnoestamme syökedh mejtie åådtje akte bielie sjïdtedh saemien gïelen reeremedajveste |
2015 rájes la rabás åhtsåmájggemierre doarjjaårnigis sáme giellaprosjevtajd... | Saemiedigkie dam sjollehke bïevnesem åådtjeme ihke Aarborten tjïelteståvroe... |
Lågå ienebuv | Lohkh jienebh |
Vuoseda divna ássjijt | Vuesieh gaajkesh saakh |
Niellja nuorttalamos fylkkasuohkana, Finnmárkko, Råmsså, Nordlánnda ja Nuortta-Trøndeláhka li aj sáme giellaháldadimguovlon. | Reeremedajve saemien gïelide lea dah tjïelth Guovdageaidnu, Kárášjohka, Deatnu, Unjárga, Porsáŋggu Finnmaarhkesne, Gáivuotna og Lavangen tjïelth Tromsesne, Divtasvuodnan tjïelte Nordlaantesne, Snåasen jïh Raavrevijhkentjïelte Noerhte-Trööndelagesne. |
Sáme giellaháldadimguovllo: | Reeremedajve saemien gïelide: |
Sáme giellaháldadimguovlon galggi sámelága giellanjuolgadusá sihkarasstet riektáv: | Reeremedajvesne saemien gïelese saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh reaktam gorredidh: |
sámegielav adnet gå almulasj orgánaj guládallá | saemien nåhtadidh gosse byögkeles åårganigujmie govlehtalla |
sámegielav almulasj aktijvuodan vuojnnet ja gullat | saemien gïelem dåastodh byögkeles ektiedimmesne |
Sáme giellaháldadimguovlon li tjuovvovasj njuolgadusá almulasj ásadusájda: | Reeremedajvesne saemien gïelese dah krievemh gååvnesieh byögkeles darjoemidie: |
Diedádusá almulasj orgánajs ma gulluji ålles álmmugij jali muhtem oassáj álmmugis háldadimguovlon galggi gávnnut sámegiellaj ja dárogiellaj. | Bæjhkoehtimmieh byögkeles åårganijstie mah leah ussjedamme gaajhkide jallh naakenidie dejstie årroejijstie reermedajvesne, edtjieh dovne saemien jïh nöörjen gïelesne årrodh. |
Sjiemájt majt galggi adnet bájkálasj jali guovlo almulasj orgánajn háldadimguovlon galggi gávnnut sámegiellaj ja dárogiellaj. (§ 3-2). | Goerh, mejtie akte gietskene jallh regijovnale byögkeles åårgane reeremedajvesne nåhtede, edtjieh dovne saemien jïh nöörjen gïelesne årrodh (§ 3-2). |
Sujna guhti sámegiellaj válldá aktijvuodav bájkálasj almulasj orgánajn háldadimguovlon, le rievtesvuohta vásstádusáv oadtjot sámegiellaj. | Dïhte guhte saemeste jallh saemien tjaala akten voenges byögkeles åårganese reeremedajvesne, reaktam åtna vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne. |
(§ 3-3). | (§3-3). |
Sujna gænna le miella sámegielav adnet gå le gåtsedime ietjas berustimijt bájkálasj ja guovlo almulasj varresvuoda- ja sosiálainstitusjåvnåj gáktuj háldadimguovlon, le rievtesvuohta dievnastusáv oadtjot sámegiellaj (§ 3-5). | Dïhte guhte sæjhta saemiestidh juktie jïjtsh ïedtjh voebnesjidh, gietskene jïh regijovnale byögkeles healsoe- jïh sosijaaleinstitusjovnine reeremedajvesne, reaktam åtna vaestiedassem åadtjodh saemiengïelesne (§ 3-5). |
Virgálattjajda bájkálasj jali guovlo almulasj orgánan háldadimguovlon le rievtesvuohta virggeloahpáj bálkájn allasis sámegielmáhtov åttjudittjat gå orgádna dárbaj dakkár máhtov (§ 3-7). | Barkijh aktene voenges jallh regijovnale byögkeles åårganesne reeremedajvesne reaktam utnieh permisjovnem baalhkine åadtjodh juktie daajroem saemiengïelesne skååffedh gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje. (§ 3-7). |
Suohkanstivrra máhttá mierredit sámegiella galggá liehket dássásasj dárogielajn ålles jali muhtem oasen suohkana háldadusán (§ 3-9). | Tjïelteståvroe maahta nænnoestidh saemien edtja seammavyörtegs nöörjen gïeline årrodh abpe jallh bielieh dehtie tjïelten reeremistie (§3-9). |
Åhpadusláhka, mánájgárddeláhka ja bájkkenammaláhka buktá aj sierralágásj gájbbádusájt háldadimguovlo suohkanijda: | Ööhpehtimmielaake, maanagïertelaake jïh sijjienommelaake aaj sjïere krïevenassh bïejieh tjïeltide reeremedajvesne: |
Suohkanin le åvdåsvásstádus bærrájgæhttjat vaj sámegielak mánáj mánájgárddefálaldagán le sámegiela ja kultuvrra vuodon (mánájgárddeláhka § 8) | Tjïelte dïedtem åtna ihke maanagïertefaalenasse saemien maanide saemien gïelese jïh kultuvrese bigkie (maanagïertelaake § 8) |
Sáme oahppopládna – Sáme máhttolåpptim – galggá suohkana skåvlåjn aneduvvat (åhpaduslága láhkaásadusá, § 1-1) | Dïhte saemien learoesoejkesje – Maahtoelutnjeme – Saemien - edtja skuvlesne åtnasovvedh tjïeltesne (mieriedimmieh ööhpehtimmielaakese, § 1-1) |
Gahttungalbajn daj guovlojn gånnå li moattegielak bájkkenama, galggá sámegielak bájkkenamma vuostatjin tjáleduvvat (bájkenammalága njuolgadustjála, § 7) | Desnie gusnie gelliegïelen sijjienommh åtnasuvvieh geajnoesjiltine, desnie dïhte saemien nomme edtja voestegh tjåadtjodh (mieriedimmieh sijjienommelaakese, § 7). |
Doarjja guovtegielak suohkanijda ja fylkasuohkanijda | Dåarjoe guektiengïelen tjïeltide jïh fylhkentjïeltide |
Sámedigge le jagen 2011 juollodam tjoahkkáj 46 mill. kråvnå guovtegielakvuodadoarjjan suohkanijda ja fylkasuohkanijda sáme giellaháldadimguovlon. | Jaepien 2011 dle Saemiedigkie 46 mill. kråvnah joekedamme guektiengïelevoetedåarjojne tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne saemielaaken gïelenjoelkedasside. |
Suohkana oadtju 3 mill. rájes 7,5 mill. rádjáj doarjjan jagen 2011 madi fylkasuohkana oadtju 1,4 mill. kråvnå rádjáj. | Dah tjïelth gaskem 3 mill. kråvnah jïh 7,5 mill. kråvnah dåarjojne åadtjoehjaepien 2011, mearan fylhkentjïelth mahte 1,4 mill. kråvnah åadtjoeh. |
Duodden juohká Sámedigge rudájt lågev giellaguovdátjijda (5,7 mill. kråvnå jagen 2011), ja gielladåjmajda giellaháldadimguovlojn ja giellaháldadimguovloj ålggolin åhtsåmusáj milta (tjoahkkáj 7,6 mill. kråvnå jagen 2011). | Lissine dle Saemiedigkie vierhtieh joekede luhkie gïelejarngide (5,7 mill. kråvnah jaepien 2011), jïh gïeleråajvarimmide reeremedajvesne jïh reeremedajven ålkolen ohtsemen mietie (tjåanghkan 7,6 mill. kråvnah jaepien 2011). |
Giellaaktijvuodan li aj Sámedikke doarjja åhpadibmáj – dsj. | Gïeleektiedimmesne vuajneme, dle aaj Saemiedigkien dåarjoe ööhpehtæmman – dsj. |
oahpponævo, mánájgárde ja stipenda – viehka ájnas vájkkudimnævo gå galggá jåksåt dajt ulmijt ma li biejadum sámegielaj åvddånahttema gáktuj. | learoevierhtieh, maanagïerth jïh stipendh – gaajh vihkeles viehkiedïrregh juktie dejtie ulmide jaksedh mejtie bïejeme evtiedæmman saemien gïelijste. |
Sámedigge le jagen 2010 doarjjan biedjam tjoahkkáj 31,3 mill. kråvnå sáme åhpadussaj. | Jaepien 2010 dle Saemiedigkie tjåanghkan 31,3 mill. kråvnah dåarjojne lyjkeme saemien ööhpehtæmman. |
Duodden vaddá Sámedigge aj dårjav museajda, kulturguovdátjijda ja kulturviesojda, ja dårjav varresvuoda suorge dåjmajda, mij aj le viehka ájnas gå galggá sámegielaj dilev buoredit. | Lissine Saemiedigkie dåarjoem vadta museumidie, kultuvrejarngide jïh kultuvregåetide, jïh dåarjoe råajvarimmide healsoesuerkien sisnjelen, mah aaj stoerre ulmiem utnieh juktie dejtie bööremes mieriekrïevenasside sjugniedidh saemien gïelese. |
Sámedigge le jagen 2010 árvustallam dårjav guovtegielakvuohtaj suokanijda ja fylkasuohkanijda ma li sáme giellaháldadimguovlon. | Jaepien 2010 dle Saemiedigkie aktem evalueringem tjïrrehtamme guektiengïeledåarjoste tjïeltide jïh fylhkentjïeltide reeremedajvesne saemielaaken gïelenjoelkedasside. |
Árvustallam galggá vuodon gå mierret duola dagu dårja mierredimnjuolgadusájt ja rapporterimgájbbádusájt. | Evalueringe edtja akte bielie våaroemistie årrodh juktie vuarjasjidh gaskem jeatjah guktie edtja dåarjoen stoeredahkem ryöknedh jïh reektemekrïevenassi bïjre. |
Sámedigge aktelasj suohkanij ja sáme giellaguovdátjij guládallá tjåhkanimij, semináraj ja konferánsaj baktu gå le gatjálvis sámegielajt bisodit ja åvddånahttet. | Saemiedigkie iktemearan tjïeltigujmie jïh dej saemien gïelejarngigujmie rååresje tjåanghkoej tjïrrh, seminaarine jïh konferansine, juktie saemien gïelh vaarjelidh jïh evtiedidh. |
Dá li viehka ájnas aktisasjbarggoguojme Sámediggáj. | Saemiedigkien gaavhtan dle joekoen vihkeles dejgujmie laavenjostedh. |
Sámedikke guovtegielakvuodadårja juogadibme 2011 jahkáj vuojnnu Sámedikke 2011 budsjehta tjuoggán 5.2.1. | Joekedimmie Saemiedigkien guektiengïeledåarjoste jaapan 2011 lea våajnoes Saemiedigkien budsjedtesne 2011, mearhketje 5.2.1. |
Vuohke gåktu suohkana giellaháldadimguovlluj bessi | Guktie meatan sjïdtedh reeremedajvesne |
Sámelága njuolgadustjála mierret makkir suohkana sáme giellaháldadimguovlluj gulluji. | Mah tjïelth mah leah meatan reeremedajvesne saemien gïelide, lea saemielaaken mieriedimmesne nænnoestamme. |
Gå sámelága giellanjuolgadusá mierreduvvin jagen 1990, de lidjin guhtta nuorttasámegielak suohkana háldadimguovlon. | Gosse saemielaaken gïelenjoelkedasside nænnoesti jaepien 1990, dellie govhte noerhtesaemien tjïelth lin meatan. |
Jagen 2005 bådij Divtasvuona suohkan Nordlándan fárruj, jagen 2008 Snåasa Nuortta-Trøndelágan ja jagen 2009 Loabat Råmsån. | Jaepien 2005 Divtasvuodna meatan sjïdti, jaepien 2008 Snåase Noerhte-Trööndelagesne, jïh 2009 Lavangen Tromsesne. |
Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelágan mierredij biehtsemánon 2010 åhtsåt vaj bessi giellaháldadimguovlluj. | Ruffien 2010 dle Raavrevijhken tjïelte Noerhte-Trööndelagesne nænnoesti syökedh meatan sjïdtedh reeremedajvesne. |
Gå muhtem suohkan åhtså giellaháldadimguovlluj bessat, de návti dáhpáduvvá: | Gosse akte tjïelte syökoe meatan sjïdtedh reeremedajvesne, dellie prosesse naemhtie jåhta: |
Suohkan mierret åhtsåmusáv rádjat. | Tjïelte nænnoste syökedh meatan sjïdtedh. |
Suohkana åhtsåmusáv sáddiji Ådåstuhttem- háldadus- ja girkkodepartemenntaj | Tjïelte ohtsemem Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeentese seedtie |
Departemennta válldá Sámedikkijn aktijvuodav guhti javllamusáv buktá suohkana åhtsåmussaj, ja aj makta máhtti vuorddet guovtegielakvuodadoarjjan | Departemeente Saemiedigkine govlehtalla mij lahtestimmine båata tjïelten ohtsemen bïjre, aaj guektiengïeledåarjoen stoeredahken bïjre |
Departemennta háldaduslattjat ja økonomalattjat ássjev árvustalli, ja guládallamássjev gárvet | Departemeente reereles jïh ekonomeles vuarjasjimmieh dorje, jïh govlehtimmieaamhtesem dorje |
Oajvvadus njuolgadustjállaga rievddamij sáddiduvvá guláskuddamij guláskuddamásadusájda (guláskuddamájgge le dábálattjat 3 máno) | Akte raeriestimmie mieriedimmiejarkelimmien bïjre sjyöhtehke govlehtimmieinstanside seedtesåvva (govlehtimmieboelhke lea aalkovisnie 3 askh) |
Departemænnta njuolgadustjállagav rievddá mij gånågislasj resolusjåvnå baktu mierreduvvá, dat merkaj ássje stáhtaráden giehtadaláduvvá. | Departemeente aktem mieriedimmiejarkelimmiem dorje maam gånkan resolusjovnesne nænnoste, dïhte sæjhta jiehtedh aamhtese staateraeresne gïetesåvva. |
Sámedikken le ulmme sámegielajt nannit vaj sjaddi luondulasj oassen vuona almulasjvuodas. | Saemiedigkien ulmie lea saemien gïelem nænnoestehtedh guktie gïele akte iemie bielie dehtie nöörjen byögkelesvoeteste sjædta. |