same-guovlo-ajn-bahtsi.html.xml

Sáme guovlo ájn báhtsi / Artikler / Valgperiode 2009 - 2013 / Arkiv / Sámedigge - Sametinget	Annje vueliedimmie saemien dajvine / Tjaalegh / Veeljemeboelhken 2009 - 2013 / Våarhkoe / Saemiedigkie - Sametinget
Sáme guovlo ájn báhtsi	Annje vueliedimmie saemien dajvine
Sáme guovlojn li ájn stuorra hásstalusá ieritjåhtema ja ásadimij vuoksjuj.	Saemien dajvh annje stoerre haestemh utnieh juhtemen bïjre dajvijste jïh orre tseegkeldahki bïjre.
Dav vuoset muhtem rapportta mav Telemarksforskning le S ámedikke åvdås dahkam.	Daate akte reektehtse vuesehte maam Telemarksforskning dorjeme Saemiedigkien åvteste.
Rapportta ” Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet.	Reektehtse ” Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet.
Samisk område ” le joarkka åvdep æládujsårnigijs majt Telemarkforskning le Sámedikke åvdås dahkam.	Samisk område ” (Jieleme-evtiedimmie, innovasjovne jïh fryöjstehkevoete.
Dát rapportta gåvvit sáme guovlo åvddånimev viesádij, åhpadusdáse, æládusåvddånime, innovasjåvnå ja bivno gáktuj.	Daate reektehtse evtiedimmiem buerkeste saemien dajvesne, gosse årrojh, barkoesijjieh, ööhpehtimmiedaltesem, jielemeevtiedimmiem, innovasjovnem jïh fryöjstehkevoetem måjhtele.
Sáme guovllo le 24 suohkana Nuortta-Trøndelága, Nordlánda, Råmså ja Finnmárko fylkajn.	Saemien dajvesne 24 tjïelth Noerhte-Trööndelagesne, Nordlaantesne, Tromsesne jïh Finnmaarhkesne.
Analyjssa vuoset ulmusjlåhko sáme guovlo suohkanijn le binnum, aj jagen 2010, mij lij jahke goassa ienemus suohkana Vuonan sjaddin.	Analyse vuesehte tjïelth dennie saemien dajvesne aktem vueliedimmiem almetjelåhkosne utnieh, aaj jaepien 2010, akte jaepie gusnie dah jeanatjommes tjïelth Nöörjesne aktem sjïdtedimmiem almetjeåhkosne utnieh.
Ienep sirdulattja li binnedam sáme guovlo ulmusjlågo binnedimev maŋemus jagijt, valla ij nuoges váj riegádimlåhko ja ålgusjåhtem e álmmuklågov binneda.	Læssanamme vaanterdimmie almetjijste jeatjah laantijste leah vueliedimmiem giehpiedamme saemien dajvesne dej minngemes jaepiej, men ij nuekies juktie reakadimmievueliedimmiem jïh juhtemem dajveste jalkesjidh.
Dat oasse Nuortta-Vuonas mij le sáme guovloj ålggolin laset álmmuklågov.	Dennie bielesne Noerhte-Nöörjeste mij lea saemien dajven ålkolen, desnie almetjelåhkoe sjïdtede.
Binnep barggosaje	Vaenebh barkoesijjieh
Álmmuklågo binnedibme gullu aktan barggosajij binnedimij.	Daate nåake evtiedimmie almetjelåhkosne lea dannasinie akte vueliedimmie sjïdteme barkoesijjielåhkosne.
Sáme guovlon li binnep barggosaje jagen 2010 gå 2000, madi barggosaje lándan li lassánam 11 prosentaj.	Vaenebh barkoesijjieh saemien dajvesne jaepien 2010 goh 2000, akten boelhken gusnie barkoesijjielåhkoe laantesne lea læssanamme vielie goh 11 prosentigujmie.
Nuortta-Vuona fylkajn, sáme guovloj ålggolin, li barggosaje lassánam gaskal guhtta ja lågenanniellja prosenta sæmmi ájggudagán.	Fylhkh Noerhte-Nöörjesne, bielelen dah saemien tjïelth, aktem lissiehtimmiem åtneme govhte jïh 14 prosenti gaskem seamma boelhken.
Sáme guovlon li moadda vuodoæládus- ja industriabarggosaje.	Dïhte saemien dajve aktem jielemestruktuvrem åtna jïjnjh voestesjielemigujmie jïh industrijine.
Maŋemus guokta jage li dáj æládusáj barggosaje binnum ienep gå nieljijn tjuodijn.	Dej göökte minngemes jaepiej dle barkoesijjielåhkoe daejnie jielieminie vaananamme vielie goh 400 barkoesijjiejgujmie.
- Sámedigge le mierredam ådå æládusdiedádusáv jagen 2011.	- Saemiedigkie aktem orre jielemebïevnesem nænnoestamme 2011.
Oajvveulmme le ásadit nanos ja valjes æládusiellemav man vuodo le ja mij vielet sáme kultuvrav, luondov ja birrasav, ja dilev láhtjá rávas bájkálasj sebrudagájda gånnå ulmutja sihti årrot, javllá sámediggeráde Marianne Balto.	Åejvieulmie lea aktem nænnoes jïh gellielaaketje jielemem sjugniedidh mij våaromem åtna saemien kultuvresne, dam saemien kultuvrem, eatnemem jïh byjresem krööhkeste, jïh våaromem beaja jielije voenges siebriedahkide, gusnie almetjh sijhtieh årrodh, saemiedigkieraerije Marianne Balto jeahta.
Hæhttup nievres åvddånimev sáme guovlojn rievddat, javllá Balto.	Mijjieh tjoerebe dam nåake evtiedimmiem jarkelidh dejnie saemien dajvine, Balto jeahta.
Ælla heva ásadime ja innovasjåvnå	Vaenie orre tseegkeldahkh jïh innovasjovne
Viddnudagáj åvddånattem analyseriduvvá NæringsNM:an, mij viddnudagáj mávsánisvuodav, sjattov ja ådåásadimijt mihtti aktan æládusiellema stuorrudagáv.	NæringsNM sïelti evtiedimmiem analyserede, jïh sïelti dïenestem, sjïdtedimmien jïh orre tseegkeldahkh möölie, jïh jielemen stoeredahkem.
Moaddasij sáme suohkanijs le viehka unna æládusiellem álmmuklågo gáktuj, ja ælla vuojga ådåásadime ja mávsánisvuohta.	Jïjnjh dejstie saemien tjïeltijste vaenie jielemh utnieh viertiestamme almetjelåhkojne, vaenie orre tseegkeldahkh jïh viesjies dïenestem utnieh.
Moadda suohkanijn li galla stuorra oasse viddnudagájs maj sisboados sjaddá jagen 2010.	Jïjnjh tjïelth læjhkan aktem stoerre låhkoem sïeltijste utnieh, mah sjïdtedimmiem åtneme åesiestimmesne jaepien 2010.
Ienemus oasse sáme suohkanijs gal nievret bierggiji NæringsNM:an.	Dah jeanatjommes dejstie saemien tjïeltijste tjåanghkan nåake illedahkh vuesiehtieh NæringsNM ’ sne.
Analyjssa vuoset muhtem suohkana buoragit rijbbi, dagu Dætno ja Evenássje.	Analyse vuesehte såemies tjïelth ojhte hijvenlaakan darjoeh, goh Deatnu (Tana) jïh Evenássi (Evenes).
Guoradallam vuoset aj sáme guovlojn ij le vuojga innovasjåvnnå.	Goerehtimmie aaj vuesehte dah saemien dajvh vaenie innovasjovnem utnieh.
Åvddånahttem	Evtiedimmie
Telemarksforskning adná bivnospyramidav åvddånahttemav gåvvidittjat.	Telemarksforskning aktem fryöjstehkepyramijdem nåhtede juktie evtiedimmiem buerkiestidh.
Bivnospyramijdda tjielggi bájkij åvddånahttemav daj bivnosvuoda gáktuj gålmå dimensjåvnåj milta:	Fryöjstehkepyramijdesne sijjiej evtiedimmiem buerkeste dej fryöjstehkevoeten tjïrrh, golme dimensjovni mietie:
1) Bivnos viddnudagájda vuodoæládusájn.	1) Fryöjstehkevoete sïeltide maadthjielieminie.
2) Bivnos guossijda.	2) Fryöjstehkevoete guesside.
Sáme guovlon li vuodoæládusá binnum.	3) Fryöjstehkevoete goh årromesijjie.
Vuodoæládusá li primæræládusá, industria ja teknologalasj dievnastusá.	Maadthjielemh leah aalkoejielemh, industrije jïh teknologeles dïenesjh.
Dáj æládusáj dåbddomærkka le buvta nasjonála jali rijkajgasskasasj márnánin vuobdeduvvi.	Dïhte mij lea væhtine daejtie jieliemidie lea dah dorjesh aktene nasjovnale jallh gaskenasjovnale maarkedesne duakasuvvieh.
Sáme guovlon li viehka binná barggosaje teknologalasj dievnastusáj, mij li vuodoæládus mij sjaddá.	Saemien dajve joekoen vaenie barkoesijjieh åtna teknologeles dïenesjigujmie, mij lea akte sjïdtije maadthjieleme.
Muhtem sáme guovlo suohkanijn ajtu vuodoæládusá sjaddi, dagu Divtasvuonan, Fálesnuoren, Ivgon ja Unjárgan.	Såemies tjïelth saemien dajvesne læjhkan sjïdtedimmiem maadthjielieminie utnieh, goh Divtasvuodna (Tysfjord), Fálesnuorri (Kvalsund), Lyngen jïh Unjárga (Nesseby).
Sáme guovlon ælla ájgij tjadá læhkám heva guosseæládusájs.	Aerpievuekien mietie dle saemien dajve vaenie guessiejielemh åtneme.
Sáme guovlojs tjoahkkáj le stuorra oaseslissa.	Akte stoerre tjåenghkies åesiesleakadimmie dejstie saemien dajvijste.
Dát oaseslissam le galla binnum, ja moadda sáme suohkanijn guosseæládusá sjaddi, dagu Røyrvik, Loppa, Unjárgga, Hábmer, Snåasa aktan ietjá.	Daate åesiesleakadimmie ojhte unnebe sjïdteme, jïh jïjnjh saemien tjïelth aktem sjïdtedimmiem utnieh guessiejielieminie, goh Raavrevijhke, Láhppie (Loppa), Unjárga (Nesseby), Hábmer (Hamarøy), Snåase jïh jienebh.
Stuorra gássjelisvuohta sáme suohkanij sjatto gáktuj le årrombivnos.	Akte stoerre dåeriesmoere sjïdtedæmman saemien tjïeltine lea årromesijjiej fryöjstehkevoete.
Moadda sáme suohkanijn le alvos ålgusjåhtem, ja stuoráp ålgusjåhtem gå galgaj barggosajesjatto milta. Dat mierkki unna årromsadjebivnos.	Akte stoerre almetjelåhkoe saemien tjïeltijste jåhta, jïh stuerebe juhteme dajveste goh barkoesijjiesjïdtedimmie edtji årrodh.
Dat mierkki unna årromsadjebivnos.	Daate aktem vuelege fryöjstehkevoetem årromesijjide vuesehte.
Dánna li vas muhtem sáme suohkana ma ælla dagu iehtjáda ja majna le alla årromsadjebivnos, dagu Lebesby, Sørreisa ja Unjárgga.	Vihth dle såemies dejstie saemien tjïeltijste mah njuvvien vööste vaedtsieh, jïh jolle fryöjstehkevoetem årromesijjide utnieh, goh Lebesby, Ráisavuotna (Sørreisa) jïh Unjárga (Nesseby).
- Sáme guovlojn li moadda máhttelisvuoda árvvodahkama gáktuj sáme kultuvra ja dábij vuodon, valla de dárbaj buorre birástagá, dutkam, ådåásadime ja ådåhábbmim, javllá sámediggeráde Marianne Balto.	- Saemien dajvh nuepieh utnieh aarvoesjugniedimmiem buektiehtidh mij våaromem åtna saemien kultuvresne jïh aerpievuekine, men gaajh daerpies hijven mierietsiehkiejgujmie, dotkeminie jïh orre tseegkeldahkigujmie, saemiedigkieraerije Marianne Balto jeahta.
Jus sidá ienep diehtet: Válde aktijvuodav Telemarkforskning prosjektajådediddjijn Knut Vareide + 47 98 22 00 04 jali Sámediggerádijn Marianne Balto + 47 480 63 358	Sïjhth vielie bïevnesh: Soptsesth prosjekten åvtehkinie Telemarksforskningesne Knut Vareide + 47 98 22 00 04 jallh Saemiedigkieraerije Marianne Balto +47 480 63 358.