same-huonajsuodjalibme.html.xml

Sáme huonajsuodjalibme / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget	Saemien gåetievaarjelimmie / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Sáme huonajsuodjalibme	Saemien gåetievaarjelimmie
Same huonajsuodjalibme le dåbddåt ja registrerit ja várajda válldet ietjastisá ráfájduhtedum sáme huodnahijt boahtte ájgijda.	Saemien gåetievaarjelimmie lea jïjtsistie vaarjelamme saemien gåetieh damtijidh, vïhtesjadtedh jïh gorredidh båetijen aajkan.
Dakkár huodnaha li diehto- ja histåvrrågáldo sáme sebrudagás ja dajs bájkálasj sebrudagájs gånnå da gávnnuji.	Dagkerh gåetieh leah akte gaaltije gusnie daajroe jïh histovrije dan saemien siebriedahken bïjre jïh dej voenges siebriedahki bïjre gusnie leah.
Ájggegávdan 2011-2017 tjavggi Sámedigge registrerimav huodnahijs åvddål jages 1925.	Boelhken 2011-2017 Saemiedigkie vïhtesjadtemem gåetijste lissehte åvtelen 1925 raejeste.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje	Politihkere gïen diedte
Jur dálla	Daaletje
Aktijvuohta mijájn	Gaskesadth mijjine
Ráfájduhtedum huodnahij æjgádijn la riektá rádijda dåjmajs ja hoajddos ja gå...	Aajhterh vaarjelamme gåetijste reaktam utnieh raeriem åadtjodh råajvarimmien...
Lågå ienebuv	Lohkh jienebh
Vuoseda divna ássjijt	Vuesieh gaajkesh saakh
Merustaláduvvá uddni gávnnuji birrusij 1200 huodnaha Vuonan ma li ráfájduhtedum ietjastisá.	Aervede daan biejjien medtie 1200 jïjtsistie vaarjelamme, saemien gåetieh Nöörjesne.
Sáme ja ietjastis ráfájduhtedum huonaj la sáme huonaj vuorrasabbo 100 jages.	Akte saemien jïh jïjtsistie vaarjelamme gåetie lea akte saemien gåetie båarasåbpoe goh 100 jaepieh.
Boahtte lågev jage jåksi duodden birrusij 800 sáme huodnaha ráfájduhttema ájggemierev.	Dej minngebi luhkie jaepiej ovrehte 800 saemien gåetieh sijhtieh vaarjelimmien aalteremieriem jaksedh.
Mij la sáme huonaj	Mij akte saemien gåetie
Sáme huonaj la oassen sáme histåvrålasj ja kultuvralasj aktijvuodan.	Akte saemien gåetie lea meatan aktene saemien histovreles jïh kultuvrelle ektiedimmesne.
Danna máhttá liehket sierra doajmma jali aktijvuohta birrasij hárráj.	Dïhte maahta aktem sjïere funksjovnem jallh byjreseligke ektiedimmiem utnedh.
Tsieggimdáhpe ja bajkalasj dádjadusá ja huodnaha histåvrrå le aj ájnas oase merustaládijn jus huonaj la sáme huonaj jali ij.	Aaj bigkemevuekie jïh voenges vuajnoeh jïh histovrijh gåetien bïjre leah vihkeles biehkieh gosse edtja vuarjasjidh mejtie akte gåetie saemien jallh ij.
Ájnnasamos gájbbádus merustaládijn le makkir aktijvuodas la dat kultuvrramujtto oassen ja jus la tjanádum sáme kultuvrraj ja histåvrråj.	Dïhte vihkielommes krïevenasse vuarjasjimmesne lea mennie ektiedimmesne kultuvremojhtese lea, jïh mejtie dïhte lea ektiedamme saemien kultuvrese jïh histovrijese.
Ájnas le aj huonaj la tjanádum histåvrålasj dáhpádusájda, ja gåktu le dan sadje dáfon jali kultuvrraduobddágin.	Aaj vihkeles mejtie gåetie lea ektiedamme histovreles heannadimmide, jïh guktie dïhte tjåådtje voenesne jallh kultuvreeatnamisnie.
Divna sáme huodnaha vuorrasappo gå 150 jage li ietjastisá ráfájduhtedum.	Gaajhkh saemien gåetieh mah leah båarasåbpoe goh 100 jaepieh, leah jïjtsistie vaarjelamme.
Bagádus ráfájduhtedum huodnahij æjgádijda	Bïhkedimmie aajhteridie jïjtsistie vaarjelamme gåetijste
Oajvvenjuolgadussan ij la loahpe rievddadusájt dahkat jus da máhtti vahágahttet kultuvrramujttoárvojt ietjastisá ráfájduhtedum huodnahijn.	Jarkelimmieh mah maehtieh kultuvremojhteseaarvojde irhkedh jïjtsistie vaarjelamme gåetine leah åajvahkommes luhpehts.
Rievddadusá hæhttuji dagáduvvat várrogisvuodajn ja vieledusájn huodnahis.	Tjuara jarkelimmieh vååregelaakan darjodh jïh gåetiem krööhkedh.
Rievddadusá duodden dábálasj hoajdduj gájbbet loabev Sámedikkes.	Jis edtja jarkelimmieh darjodh mah leah stuerebe goh iemie gorredimmie, dellie daerpies luhpiedimmiem utnedh Saemiedigkeste.
Ráfájduhtedum huodnahij æjgádijn la riektá oadtjot bagádusájt ja rádijt rievddadimdåjmajs ja hoajdos.	Aajhterh vaarjelamme gåetijste krïevenassem utnieh bïhkedimmiem jïh raeriem åadtjodh jarkelimmieråajvarimmiej jïh gorredimmien bïjre.
Gatjáda rádev åvddål hoajdov jali rievddadusájt tjadáda.	Gihtjh raerien mietie åvtelen datne aalkah gorredidh jallh jarkelidh.
Muhtem dåjmajda soajttá gájbbeduvvat planerim ja sierraloahpe njuolgadusájs.	Muvhtide råajvarimmide lea daerpies soejkesjidh jïh dispensasjovnem utnedh njoelkedassijste.