samediggepresidenta-aadaajakhaalla.html.xml
Sámediggepresidenta ådåjakhålla / Håla ja tjállaga / Sámedikkeráde / Organisasjåvnå struktuvrra / Sámmedikke birra / Sámedigge - Sametinget
Saemiedigkiepresidenten orrejaepienhåaleme / Håalemh jïh tjaalegh / Saemiedigkieraerie / Åårganisasjovnestruktuvre / Saemiedigkien bïjre / Saemiedigkie - Sametinget
Sámediggepresidenta ådåjakhålla
Saemiedigkiepresidenten orrejaepienhåaleme
Dánna máhttebihtit låhkåt sámediggepresidenta Aili Keskitalo ådåjakhålav.
Daesnie maehtede saemiedigkiepresidente Aili Keskitalon orrejaepienhåalemem lohkedh.
Hålla sáddiduvvá, NRK 1: n.
Håaleme seedtesåvva kanaalesne NRK1 01.01.2014, NRK 1.
Gieres gájkka divna.
Gieries gaajhkesh dovnesh.
Jagen 2013 bivddiduváj oarjjelsáme Frode Fjellheim oassálastátjit musihkajn Disneya ådå, animeridum stuorfilmmaj ” Frozen ”.
Jaepien 2013 åarjelsaemie Frode Fjellheim bööresovvi meatan årrodh musihkine Disney ’ en orre stoerre guvviefilmesne ” Frozen ”.
Juojgga Eatnemen Vuelie ja Fjellheima musihkalasj vaddasa oadtju dal ålles væráldav gulldalittjat – juojgav.
Joejke Eatnemen vuelie jïh Fjellheimen musihkeles talente skreejrehtieh abpe veartenem goltelidh – joejkese.
Sæmmi aj vuojnnep ietjá kultuvrramoalgedimijn.
Mijjieh dam seamma aaj jeatjah kultuvrevoetine vuejnebe.
Sáme kultuvrra vuojttá aktelattjat ådå ulmutjijt.
Saemien kultuvre ahkedh orre goltelæjjah jïh vuartasjæjjah åadtjoeh.
Mijá kultuvrra le giddidum ruohtsaj mijá ávkkim- ja årromguovlojda.
Mijjen kultuvre lea vïedteldihkie mijjen åtnoe- jïh årromedajvine.
Dan diehti oajvvadip UNESCO:j niellja kultuvrramujttoguovlo Várjjagin tjoahkkáj avta væráltárbbesadjen.
Dan åvteste raeriestibie UNESCO ’ se, njieljie kultuvremojhtesedajvh Varangerisnie goh akte tjåenghkies vearteneaerpiesijjie.
Luonndo mijá birra “ mujttá ”, ja dálásj ájge subtsas sáme histåvråv kultuvrramujtoj, bajkkenamáj, båvaj ja giehtoj baktu.
Dïhte eatneme mijjen bïjre ” måjhta ” jïh soptseste dam saemien histovrijem kultuvremojhtesi tjïrrh, sijjienommh, vaajesh jïh soptsesh daaletje tïjjen.
Valla álu vásedip giehto mijájs giehtoduvvi iehtjádijs gå mijájs.
Men daamtaj dååjrebe dah soptsesh mijjen bïjre eah mijjeste soptsesovvh, men mubpijste.
Da giehtoduvvi kritihkalasj politihka retorihka baktu, skandálaj baktu medijajn, ja værmádakavijsaj ármodis javllamussajij baktu.
Dah laejhtehks politihkeles retorihken tjïrrh soptsesuvvieh, stadtjoej tjïrrh meedijinie, jïh nedteplaeriej yöskeres lahtestimmiesijjine.
Giehtoduvvá aj dan baktu massta ij giehtoduvá mijá birra – skåvlåjn ja ietjá almulasj arenajn.
Dïhte aaj leerehtamme sjædta dan tjïrrh mijij mijjen bïjre soptsesovvh– skuvline jïh jeatjah byögkeles sijjine.
Juohkka ájnna álmmuk hálijt dåhkkiduvvat ja vieleduvvat buoremusás, gærrásabmusis ja tjáppemusás mijá kultuvran.
Gaajhkh almetjh sijhtieh jååhkesjamme sjïdtedh jïh seahkarimmiem åadtjodh dan buaratjommesen, gieriesommes jïh tjaebpemes åvteste sijjen kultuvresne.
dav hálijdip mij aj.
Dam mijjieh aaj sïjhtebe.
Uddni de sidáv giehttot dunji mijá gievrajs.
Juktie daan biejjien sïjhtem dutnjien mijjen heartoehtæjjaj bïjre soptsestidh.
Sijájs gudi juohkka biejve hábbmiji ja ådåstuhtti.
Dah mah fïerhten biejjien sjugniedieh jïh orrestieh.
Sij li gudi gådi mijáv dan sisi mij la iesj sáradis mijá sebrudagán: mijá histåvrrå, mijá niego ja mijá vásádusá gudi mij lip.
Dah leah dah, mah mijjem dan sïjse butnieh mij lea dah jïjtjehke soenh mijjen siebriedahkesne: mijjen histovrije, mijjen nïekedassh jïh mijjen dååjrese mijjine årrodh.
Mån sáhkadav dájddárijs.
Manne tjiehpiedæjjaj bïjre soptsestem.
Æjgádijs gudi gålådi ájgev oassálassti ásadit sámegiellaåhpadusáv gånnå ij gávnnu åvdutjis.
Eejhtegi bïjre mah tïjjem jïh eadtjohkevoetem nuhtjieh saemien ööhpehtimmiem tseegkedh desnie gusnie eah naan faalenassh utnieh aarebistie.
Rahtjalis ulmutjijs gudi sihkarassti nuorajn la valástallamfállo aj boahtte tjaktjaj.
Dah ïedtjeladtjh mah huksieh dah noerh aktem gaarsjelimmiefaalenassem utnieh aaj mubpien tjaktjen.
Barnes guhti viehket sámegielak iednes ja dálkudiddjev vaj dádjadibá nubbe nuppev buorebut ja dajna sihkarasstá buoremus sujtov ja værddogisvuodav sunji guhti le skibás.
Jïh baernien bïjre mij sov saamastallije tjidtjebem jïh dåakterem viehkehte sinsitniem buerebelaakan guarkedh, jïh dan åvteste håksa skïemtjije dam bööremes båehtjierdimmiem jïh vyörtegsvoetem åådtje goh gåarede.
Guoktalåkniellja nuorra gievra diededin ietjasa mielastisá giellaambassadørran Sámedikke giellakampánnjaj #Sámástamunji vásse tjavtja.
Daan tjaktjen 24 noere heartoehtæjjah jïjtjevyljehke bïeljelin dah sïjhtin gïele-ierieguedtiejinie årrodh Saemiedigkien kampanjesne #saemesthmunnjien.
Gielan ja aktisasjvuodan la gåktu mij definerip ietjama ja væráldav mijá birra: gudi lijma, gudi lip ja gudi sjaddap.
Gïelesne jïh ektievoetesne mijjieh jïjtjemem jïh veartenem bïjre jarkan tjïelkestibie; gïeh limh, gïeh libie jïh gïeh edtjebe sjïdtedh.
Giellagievrra ij la sån guhti hæhttu miejnnit giella le álkke ávkkit.
Akte gïeleheartoehtæjja ij sån daarpesjh dïhte årrodh mij tuhtjie aelhkie saemien nuhtjedh.
Gievrra le sån guhti dahká dav, juska le gássjel.
Heartoehtæjja lea dïhte mij dam dorje, jalhts gïerve.
De le jur gå le gássjelamos, majt vállji ja majt daga le ájnnasamos.
Juktie raaktan gosse gïerve, dov veeljeme jïh barkoe leah vihkielommes.
Dat la mijá aktisasj vásstádus, vásstádus mav ep mahte iehtjádijda dådjet.
Dïhte lea mijjen tjåenghkies dïedte, akte dïedte maam ibie maehtieh mubpide læjkoedidh.
Ållagattjat sidáv rámmpot værddogisvuohtabargov majt mijá unneplågo ájrrasa dahki.
Manne sïjhtem joekoen dam vyörtegsvoetebarkoem jååhkesjidh maam tjirkijh mijjen jïjtsh unnebelåhkojste darjoeh.
Uddni hæhttup dåbdåstit gå homofijlaj ja lesbaj rievtesvuoda ælla man ga rádjáj duodalattjat vieleduvvam sámepolitihkan.
Daan biejjien tjoerebe bæjhkodh homofijle jïh lesbiske almetji reaktah eah leah nuekies krööhkestamme sjïdteme saemiepolitihkesne.
Givseldime ja badjelgæhttjama gávnnuji, mijá skåvlåjn ja mijá bájkálasj sebrudagájn aj.
Irhkeme jïh sïerredimmie heannede, aaj mijjen skuvline jïh mijjen voenges siebriedahkine.
Vinjo sámijda merkaj dat ij la máhttelis viessot dievalasj ja buorre iellemav sijddaguovlojn.
Dejtie homofijle saemide sæjhta jiehtedh dah eah maehtieh ellieslaakan jïh hijvenlaakan jieledh sijjen hïejmevoenine.
Miján la dárbbo ienep nuorra ja ållesjattugis gievrajs gudi givseldimijt vuosteldi.
Mijjieh jienebh noerh jïh geerve heartoehtæjjah daarpesjibie mah irhkemen vööste berkieh.
Tjavtjan 2013 tjádaduváj giehttjit válgga Sámediggáj.
Tjaktjen 2013 lij tjïjhtjeden aejkien saemiedigkieveeljeme tjïrrehtamme sjïdti.
Dán jage le 25 jage dallutjis gå Sámedigge vuostasj bále rabáduváj Gånågisás Olav V. Sámedigge le boados garra ja vájmmelis, valla ráfálasj rievtesvuohtarahtjamusájs Áltá-ássjen.
Daan jaepien 25 jaepieh mænngan Gånka Olav V dam voestes Saemiedigkiem rïhpesti. Saemiedigkie akte illedahke aktede jihtseles jïh eadtjohke, men læjhkan aktede raeffies reaktavoetegæmhposte Alta-aamhtesen bïjre.
Ájádusá parlamentas Vuona iemeálmmugij ásaduvvin látte ja sáme gievrajs aktan.
Dïhte åssjaldahke akten parlamenten bïjre aalkoealmetjidie Nöörjesne, nöörjen jïh saemien heartoehtæjjijste ektesne tseegkesovvi.
Guovtet álmmugis gudi lijga miellusa guorrasittjat tjoavddusijda, ienni gå rijdojda ja niejddemijda boahtte ájgen.
Göökte almetjijstie mah lin vyljehke vuekieh jååhkesjidh, sijjeste ovvaantojne jïh dïedtelgimmine jåerhkedh.
Mij oajbbop vilá åhpadime diehti sámegielan ja sámegiellaj.
Annje ööhpehtimmien åvteste saemien gïelesne gæmhpoeminie.
Mijá giela li ájtedum giela.
Mijjen gïelh leah håvhtadamme nåhkelidh.
Ja árbbedábálasj æládusá, nåv gå ællosujtto, adnet li ienebut ja ienebut rijdduj boahtám stuorsebrudagá sávadusáj ienep minerálajt råggåt.
Jïh mijjieh dååjrebe aerpievuekien jielemh goh båatsoe lea aktene ahkedh stuerebe ovvaantosne stoerresiebriedahken vaajteligujmie, lissiehtamme mineraalenuhtjemen bïjre.
Merrasámij sijda ájteduvvi binnep máhttelisvuodaj baktu guollitjit ja viessomuháv meras oattjotjit.
Dah mearoesaemien voenh leah håvhtadamme dan åvteste göölemenuepieh jïh dïeneste mearoste geahpanieh.
Dá hásstalusá ja moadda ietjá hásstalusá tjanádum stáhta ja iemeálmmuga aktijvuohtaj li vilá tjoavdek.
Dejtie jïh jïjnjh jeatjah haestiemidie staaten jïh aalkoealmetji gaskem, ij leah annje naan raeriem gaavneme.
Mij lip gájka oadtjum máhttelisvuodajt gehtjastittjat muhtem sáme gievrajda rájdo baktu ” Den stille kampen ” NRK:an vásse tjavtja.
Mijjieh gaajhkesh nuepiem åådtjeme åehpies sjïdtedh såemies dej saemien heartoehtæjjajgujmie seerijen tjïrrh ” Den stille kampen ” NRK:sne daan tjaktjen.
Vuojnnám lip gievra gávnnuji juohkka bájkálasj sebrudagán ja moatten sebrudaksuorgen.
Mijjieh libie vuajneme heartoehtæjjah gaajhkine voenges siebriedahkine gååvnesieh, jïh gelline siebriedahkesuerkine.
Valla muhtema gatjádi man guhkev galggap tjalmostahttet dárojduhttempolitihkkaj ja niejddemijda ?
Men såemies gujht gihtjieh man guhkiem mijjieh edtjebe tjelmide bïejedh daaroedehtemepolitihkese jïh dïedtelgæmman saemijste ?
Duohtavuohta le dárojduhttem ja niejddem le mijá aktisasj histåvrrå, sáme ja látte.
Dïhte mij lea saatnan lea daaroedehteme jïh dïedtelgimmie leah mijjen tjåenghkies histovrije, saemieh jïh nöörjen almetjh.
Mij, goappátja álmmuga, lip vaháguvvama dassta – goabbák iehtjama láhkáj.
Mijjieh, gåabpegh almetjh, libie tjoereme dan åvteste maeksedh - fïereguhtelaakan.
Mån dádjadav gå muhtema sihti vajálduhttet ja tjiehkat.
Manne goerkesem åtnam naaken sijhtieh åajaldidh jïh vöörhkedh.
Valla mij viessop uddni båhtusij dat histåvrås.
Men mijjieh jielebe dej illedahkigujmie daehtie histovrijeste daan biejjien.
Ja nåv guhkev gå dat sjaddá dåssju sáme ássjen, de dat gássjeduhttá åvddånahttemav, goappátjagá sámijda ja láttijda.
Jïh dan guhkiem dïhte ajve akten saemien aamhtesasse dorjesåvva, dïhte sæjhta evtiedimmiem giervebe darjodh, dovne nöörjen almetjidie jïh saemide.
Guokta álmmuga li vaháguvvam dáhpádusájs, goabbák ietjaska láhkáj.
Göökte almetjh leah traumatiseradamme, fïereguhtelaakan.
Luohtádus ja kultuvrra li tsuovkkanam.
Leajhtadimmie jïh kultuvre leah mårhkanamme.
Divvot dav mij la tsuovkkanam gájbbet lasedum ratjástimijt goappátjaga Sámedikkes ja Vuona oajválattjajs.
Dåvvodh dam mij mårhkanamme sæjhta lissiehtamme barkoem krïevedh, dovne Saemiedigkeste jïh nöörjen åejvieladtjijste.
Mån bivddiv dan diehti Vuona oajválattjajt ådå ságastallamijda, ja oasálasjvuodav, friddjavuohtaj ienedittjat sáme iellemsjuvesvuodav ja ådå sáme iesjráddimhámijda.
Manne dan åvteste nöörjen åejvieladtjh orre rååresjimmide, jïh guejmievoetese, bööredem, juktie jïjtjeraarehke saemien jieledem vijriesåbpoe evtiedidh, jïh orre saemien jïjtjenænnoestimmievuekiej bïjre.
Giesen 2013 bivddij Sámedigge 600 ájrrasa divna værálda iemeálmmukguovlojs Áltáj.
Giesien 2013 Saemiedigkie 600 tjirkijh gaajhkijste veartenen aalkoealmetjedajvijste Altan gåajkoe bööredi.
Danna båhtin værálda iemeálmmuga ájgás aktisasj prinsihpalasj vuodudahkaj.
Desnie veartenen aalkoealmetjh dan voestes aejkien akten tjåenghkies prinsihpeles våaromen bïjre seamadin.
Dat lij sierra lágásj histåvrålasj dahpadus, mij dálla vájkkut værálda iemeálmmuga oassálassti avta buohta stáhtaj dán jage konferánssaj iemeálmmugij rievtesvuodaj birra AN:a oajvvetjåhkanime ásadime baktu.
Akte sjïere histovreles heannadimmie, jïh dan åvteste veartenen aalkoealmetjh daan tjaktjen leah seammavyörtegs meatan staatigujmie ektine, daan jaepien konferansesne aalkoealmetji reaktaj bïjre, maam EN:n generaalekrirrie öörnede.
Sámedigge joarkka rijkkagasskasasj bargojt, ja galggá boahtte jagijt liehket åvdemusán barggamin rievtesferdukvuoda diehti ja iemeálmmugij rievtesvuodaj dåhkkidime diehti.
Saemiedigkie sov gaskenasjovnaale barkoem guhkede, jïh edtja dej båetiji jaepiej njueniehkisnie barkedh rïektesvoeten jïh jååhkesjimmien åvteste aalkoealmetji reaktijste veartenisnie.
Sij gudi ietjájduhtti væráldav, li gudi jáhkki værált máhttá ietjájduvvat.
Dah mah veartenem jarkelieh leah dah mah vienhtieh veartene maahta jarkerostedh.
Sadje gávnnu ienep rievtesferdukvuohtaj ja ienep iellemsjuvesvuohtaj.
Sijjie gååvnese vielie reaktavoetese jïh vielie jïjtjeraarehke jieledem evtiedidh.
Åro gievrran jagen 2014.
Årroeh heartoehtæjjine jaepien 2014.
Gávnnu agev ulmusj guhti dárbaj liegga giedav, ja agev ássje mij dárbaj vájmov mij svahtjá ja berus.
Iktesth akte almetje mij aktem baahkes gïetem daarpesje, jïh iktesth akte aamhtese mij aktem tsaepmije jïh eadtjohke vaajmoem daarpesje.
Buorre ådå jahke
Buerie orre jaepie