sihta-lasedit-diedojt-vahagahttemijs-lahka-gasskavuodajn.html.xml

Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn / Sosiálla / Varresvuohta ja sosiálla / Sámedigge - Sametinget	Sæjhta daajroem lissiehtidh vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine / Sosijaale / Healsoe jïh sosijaale / Saemiedigkie - Sametinget
Sihtá lasedit diedojt vahágahttemijs lahka gasskavuodajn	Sæjhta daajroem lissiehtidh vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine
Sámedikke budsjehtan 2015 jahkáj le juolloduvvam 450 000,- prosjæktaj vahágahttemijs lahka gasskavuodajn sáme sebrudagán.	Saemiedigkien budsjedtesne 2015 lea dåårjeme 450 000,- kråvnah akten prosjektese vædtsoesvoeten bïjre lïhke fuelhkine saemien siebriedahkine.
Prosjækta le aktisasjbarggo Justijssa- ja gárvedimdepartementajn.	Prosjekte akte laavenjostoe Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeentine.
Ájggomus prosjevtajn la guoradallat makkár faktåvrå sáme sebrudagán vájkkudi vahágahttemijt lahka gasskavuodajn ja man galli, ja duodden gåktu ilmodibme, duostudibme ja viehkkedåjma máhtti hiebadahteduvvat buoremus láhkaj sáme álmmugij.	Goerehtimmien aajkoe lea goerehtalledh mah faktovrh saemien siebriedahkine mah tsevtsieh man åvteste gååvnese jïh man åvteste vædtsoesvoete dorjesåvva lïhke fuelhkine, jïh guktie maahta bööremeslaakan sjïehteladtedh saemien årroejidie juktie vueptiestidh jïh råajvarimmieh utnedh mah heerredieh jïh viehkiehtieh.
- Sámediggeráde sihtá liehket oassálasste sebrudagán duostudittjat vahágahttemijt nissunij vuossti.	- Saemiedigkieraerie sæjhta akte siebriedahkeaktööre årrodh juktie vædtsoesvoetem nyjsenæjjaj vööste nåhkehtidh.
Doajvvop mij oadtjop ådå diedojt gåktu viehkkeásadus máhttá vahágahtedum ulmutjijt duosstot ja vaddet buoremus viehkev gå máhttelis, javllá rádeájras Henrik Olsen.	Daejnie mijjieh gegkiestibie orre daajroem åadtjodh guktie viehkieabparaate maahta dejtie dåastodh mah vædtsoesvoetem dååjreme jïh dam bööremes viehkiem vedtedh, raerielïhtsege Henrik Olsen jeahta.
Vahágahttema lahka gasskavuodajn li duodalasj gássjelisvuoda sebrudagán ja bahádahko.	Vædtsoesvoete lïhke fuelhkine lea akte itjmies dåeriesmoere siebriedahkesne jïh akte meadtoe.
Merustaládum la gassko 75 000 ja 150 000 ulmutja Vuonan jahkásattjat boadádalli vahágahttemijda lahka gasskavuodan.	Aerviedamme gaskem 75 000 - 150 000 almetjh Nöörjesne fïerhten jaepien vædtsoesvoetem dåarjoeh lïhke fuelhkine.
Vargga 10 % nissunijs Vuonan li nákkujn váldáduvvam, lahkke sijás lidjin nuorabu 18 jages.	Mahte 10 % nyjsenæjjijste Nöörjesne leah seksuelle daaresjimmiem dååjreme, akte lehkie dejstie lij nuerebe goh 18 jaepieh.
Dåssju 11% váldáduvvamijs diededuvvi politijaj.	Ajve 11 % gaajhkijste seksuelle daaresjimmijste pollisese bïeljelamme sjidtieh.
- Miján ij la oarre jáhkket vidjura li ietjálágátja sáme sebrudagán.	- Ibie maehtieh vïenhtedh daate lea jeatjahlaakan saemien siebriedahkine.
Sámedigge barggá vaj viehkke- ja doarjjaásadusá hæhttuji adnet máhttudagájt vahágahtedum ulmutja gielan ja kultuvran.	Saemiedigkie barkeminie ihke viehkie- jïh dåarjoeabparaate tjuara leerhkehtallijen gïele-jïh kultuvremaahtoem utnedh.
Dát la ållagattjat ájnas gå ulmusj la várnajhamos dilen, javllá rádeájras Olsen.	Daate joekoen vihkeles gosse almetje lea goh prååsehkommes, raerielïhtsege Olsen jeahta.
Rádeájras Henrik Olsen dættot vijdábut gájkka illastibme sáme nissunijs ja næjtsojs seksuálalattjat ja vahágahttemláhkáj ij la dåhkkidahtte.	Raerielïhtsege Henrik Olsen aaj tjïerteste gaajhkh mïedtelimmieh saemien nyjsenæjjijste jïh nïejtijste mah leah seksuelle jïh vædtsoeh, leah luhpehts.
- Miján la dárbbo tsuojgos sáme hållaulmutjijt gudi åvdedi dáv javllamusáv goappátjagá skåvlån, nuoraj birrasin ja sebrudakorganisasjåvnåjn.	- Mijjieh tjïelke saemien håalijh daarpesjibie mah daam dïjrem buektieh dovne skuvlesne, noerebyjresisnie jïh siebriedahken siebrine.
Viehkkeásadus viertti sjaddat smidáp gatjádittjat nissunijs jus vahágahttemijt vásedi, ja duosstat dákkir hielles ássjes sáhkadit.	Viehkieabparaate tjuara væjkalåbpoe sjïdtedh gihtjedh mejtie nyjsenæjjah vædtsoesvoetem dååjroeh, jïh doestedh dan geerve aamhtesen bïjre soptsestidh.
Dåbdåstit vahágisdago dáhpáduvvi ietjas ja lahka ulmutjij iellemin la læhkám ja vilá le dakkára massta ij ságasta.	Aarebi jïh annje akte tabue meatodh almetje daaresjimmieh sov jieliedisnie dååjroe jïh almetji gaskem mejtie lïhke ektiedimmiem åtna.
Dan diehti ij goassak galga liehket juorrulibme vahágisdahkken la vásstádus vierredagos, ij goassak sujna gut vaháguvvá.	Dan åvteste ij gåessie gænnah tjuerieh naan juerie årrodh, daaresjæjja mij dïedtem åtna, jïh ij gåessie gænnah leerhkehtallije.
Vahágahttem nissunij vuossti ij la priváhta ássje.	Vædtsoesvoete nyjsenæjjaj vööste ij leah akte privaate aamhtese.
Dat la bahádahko mij viertti giehtadaláduvvat dan milta.	Dïhte akte meadtoe maam aaj tjuara dan mietie gïetedidh.
Vahágahttema lahka gasskavuodajn le aj duodas buohtaárvvogássjelisvuohta.	Vædtsoesvoete lïhke fuelhkine lea aaj akte itjmies mïrrestallemedåeriesmoere.
Juska sæmmi ållo nissuna gå ålmmå vásedi vahágahttemijt iellemguojmestisá, de li ienemusát nissuna gudi nákkujn váldádalli ja nissuna gudi vásedi bahámus vahágahttemijt.	Jalhts seamma jïjnjh nyjsenæjjah goh kaarrh mah vædtsoesvoetem dååjroeh paarrebieleste, dellie jeenjemes nyjsenæjjah mah seksuelle daaresjimmiem dååjroeh jïh dam tjuerpiesommes vædtsoesvoetem dååjroeh.
Lasedime sáme buohtaárvvoorganisasjåvnåjda	Lissiehtimmie dejtie saemien mïrrestallemesiebride
Doarjja sáme buohtaárvvoorganisasjåvnåjda le læhkám majt åhtså, ja avta biednikmieren moadda jage.	Dåarjoe saemien mïrrestallemesiebride lea ohtsijebaseradamme jïh seamma daltesisnie orreme gellie jaepieh.
Sámediggeráde le dan diehti ávon gå máhttá dårjav dájda organisasjåvnåjda lasedit aj boahtte jage budsjehtan.	Saemiedigkieraerie lea dan åvteste geerjene juktie dåarjoem lissiehtidh daejtie siebride aaj mubpien jaepien budsjedtesne.
Gå sjaddá njuolgga doarjjan de dahká dat álkkebun dårjav månnat åvddålij guovlluj.	Gosse daelie akte ryöktesth dåarjoe sjædta dellie siebrieh aaj vielie daejrieh guktie åvtese sjædta.
- Mij barggap buohtaárvulasj sáme sebrudagá diehti avta rievtesvuodaj, vælggogisvuodaj ja máhttelisvuodaj goappásj sjiervijda.	- Mijjieh akten mïrrestalleldh saemien siebriedahken åvteste barkebe seamma reaktajgujmie, dïedtigujmie jïh nuepiejgujmie dovne nyjsenæjjide jïh kaarride.
Same buohtaárvvoorganisasjåvnå li ájnas dåmadiddje dan bargon.	Saemien mïrrestallemesiebrieh leah vihkeles aktöörh daennie barkosne.
Da åvdedi buohtaárvvo politihkalasj ássjijt sáme sebrudagán ja da hásstali Sámedikkev buohtaárvvoássjijn, javllá rádeájras Henrik Olsen maŋemusát.	Dah mïrrestallemepolitihkeles aamhtesh buektieh saemien siebriedahkesne jïh Saemiedigkiem mïrrestallemegyhtjelassi bïjre haestieh, raerielïhtsege Henrik Olsen minngemosth jeahta.