suodjalimguovloj-stivra.html.xml

Suodjalimguovloj stivra / Verneplanarbeid / Luondo moattebelakvuohta / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget	Vaarjelimmiedajveståvroeh / Verneplanarbeid / Eatnemegellievoete / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Politihkalasj ássje:	Politihken aamhtese:
Konsultasjåvnnånjuolgadusá suodjalimpládna bargguj	Vaarjelimmiedajveståvroeh
Jagen 2010 de Sámedigge ja Birássuodjalimdepartemænnta guorrasijga konsulterimij baktu álgget bájkálasj suodjalimguovloj stivraj, ma aj nanniji sáme ájrastahttemav.	Saemiedigkie jïh Byjresevaarjelimmiedepartemente råårestallin jïh seamadin voenges vaarjelimmiedajveståvroeh sjïehtesjidh, mah aaj gorredieh saemieh leah meatan jaepien 2010.
Suodjalimguovloj stivra válljiduvvi suohkanstivrajs, fylkadikkijs ja Sámedikkes.	Tjïelteståvroeh, fylhkendigkie jïh Saemiedigkie vaarjelimmieståvrojde veeljieh.
Sáme ájrastahttema låhko árvustaláduvvá guovloj sáme kultuvra ja æládusáj gáktuj.	Man stoerre ulmie dajve åtna saemien kultuvrese jïh jieliemasse aaj ulmiem åtna man gellie saemieh mah edtjieh meatan årrodh.
Birássuodjalusdepartemænnta ja Sámedigge konsulteriji stivraj sáme ájrastahttema lågo birra juohkka nasjonálpárkaj hárráj.	Byjresedepartemente jïh Saemiedigkie råårestellieh gïeh edtjieh meatan årrodh (låhkoen bïjre), jïh dan saemien representasjovnen bïjre fïere guhten nasjovnaleståvrose.
Dát ådå háldadimårnik le ILO-169 álggoálmmuga konvensjåvnå, artihkal 15 nr. 1 milta mij vælggogahttá stáhtav nanninitjit sáme oassálasstemav luondoresursaj ávkástallamav, háldadimev ja bisodimev sáme guovlojn.	Dïhte orre reeremeöörnege lea ILO-169 mietie aalkoealmetji bïjre, artihkele 15 nr. 1, gusnie staate diedtem åtna gorredidh saemieh leah meatan åtnosne, reeremisnie jïh vaarjelimmesne eatnemevierhtijste saemien dajvine.
Tjállebargo juohkka stivrraj galggá dagáduvvat bájkálasj stáhta virggádim suodjalimguovlo háldadiddjes.	Akte staateles vaarjelimmiedajvereerije edtja tjaelemesijjine årrodh fïerhten ståvrose.
Suodjalimguovlo galggi háldadit suodjalimguovlojt ævtojt gáktuj ma li mierreduvvam suodjalimnjuolgadustjállagijn aktan Gånigá resolusjåvnåjn mij suodjalimnjuolgadustjállusav dævddá, ja luondomoattebelaklága mærrádusájt.	Vaarjelimmiedajveståvroeh edtjieh vaarjelimmiedajvide reeredh dej mieriej mietie mah leah vaarjelimmiemieriedimmesne nænnoestamme, dejnie Gånkan resolusjovnine mij vaarjelimmiemieriedimmiem lissehte, jïh aaj eatnemegellievoetelaaken nænnoestimmieh.
Stivraj ja bájkálasj suodjalimguovloj háldadiddjij ájnas barggon le (jali ådåstuhttet) suodjalimguovloj háldadimplánajt.	Akte vihkeles barkoe dejtie ovmessie ståvrojde jïh voenges vaarjelimmiedajvereerijidie lea reeremesoejkesjh darjodh (jallh staeriedidh) vaarjelimmiedajvide.
Háldadimplána li ájnas barggonævo bæjválasj háldadimen oattjotjit avtalágátjin ja tjielggasabbon ja nannitjit guovlo suodjalimárvojt.	Reememesoejkesjh leah vihkeles barkoedïrregh dennie biejjieladtje reerememisnie, dovne aktem ellies jïh tjïelke reeremem åadtjodh, jïh gorredidh dah vaarjelimmieaarvoeh dajvesne gorresuvvieh.
Háldadimpládna galggá liehket praktihkalasj viehkkenævvon bisodittjat ja åvdedittjat suodjalimárvov ja galggá nav de vaddet tjielgga njuolgadusájt guovlo adnemij ja suodjalibmáj.	Akte reeremesoejkesje edtja akte dæjpeles viehkiedïrrege årrodh juktie vaarjelimmieåssjelem tjåadtjoehtidh jïh eadtjoestidh, jïh edtja naemhtie aaj tjïelke bïhkedassh vedtedh gosse edtja vaarjelimmien jïh åtnoen gaskem veeljedh dajvesne.
Da ájrrasa majt Sámedigge nammat nasjonálpárkaj stivrajda åvdåsti sáme berustimijt ietjasa tjadá stivran.	Dah lïhtsegh mejtie Saemiedigkie nasjovnalepaarhkeståvrojde nammohte, leah saemien iedtjeladtjh goh jïjtse almetje ståvrosne.
Sij åvdåsti sáme álmmugav stivrajn danen gå li Sámedikkes nammadum.	Dah leah tjirkijinie dejstie saemien almetjijstie ståvrosne, dannasinie Saemiedigkie lea dejtie nammoehtamme.
Valla sij e Sámedikke åvdåsta stivran, d. s. j. jut Sámedikken ij la bagádimfábmudahka sijá gáktuj.	Men eah leah Saemiedigkien tjirkijinie ståvrosne, d. s. j. Saemiedigkie ij naan faamoem utnieh dejtie stilledh.
Sij li válljiduvvam stivrraj gå Sámedikke vuojnos sij sáme berustimijt bærrájgåhtsi buorre ja åbbålasj láhkáj stivrrabargon.	Dah leah ståvrose veeljesovveme ihke Saemiedigkie veanhta dah sijhtieh saemien iedtjh gorredidh hijvenlaakan jïh ellieslaakan ståvroebarkosne.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje	Politihkere gïen diedte