tjaarggi-stravvesihkarvuodav-nuortta-vuonan.html.xml

Tjårggi strávvesihkarvuodav Nuortta-Vuonan / Energija ja minerála / Birás, areálla ja kultursuodjalus / Sámedigge - Sametinget	Elfaamoejearsoesvoetem Noerhte-Nöörjesne gorrede / Energije jïh mineraalh / Byjrese, areale jïh kultuvrevarjelimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Tjårggi strávvesihkarvuodav Nuortta-Vuonan	Elfaamoejearsoesvoetem Noerhte-Nöörjesne gorrede
Sámedigge le konsultasjåvnåj baktu Oalljo- ja energijadepartementajn mierredam ij vuosteldit ådå 420 kV strávvelinjav ásadit Báhccavuona ja Skájde gaskan, vuorddámusájn departemænnta dálla le válljim dáv ásadimev vuorodit ietja ásadimij åvdån dajn dáfojn.	Saemiedigkieraerie lea rååresjimmiej tjïrrh Ålja- jïh energijedepartemeentine veeljeme ij bigkemem dööresmehtedh aktede orre 420 kV elfaamoeledningeste Balsfjorden luvhtie Skaidin gåajkoe, dejnie veanhtadimmine departemeente daelie lea veeljeme daam bigkemem våaroehtidh jeatjah bigkemi bijjelen seamma dajvine.
Dát konsesjåvnnåássje guosská viehka stuorra dajvvanággim same guovlon ja galggá suohpoduvvat Vuona guovddelamos ællosujttoduobddágij tjadá.	Daate konsesjovneaamhtese akten joekoen stoerre arealegoerpedahken bïjre saemien dajvesne, jïh edtja akten dejstie vihkielommes båatsoedajvi tjïrrh Nöörjesne tseegkesovvedh.
Ællosujto fágalasj merustallama ja konsultasjåvnå ma li tjieldij tjadáduvvam vuosedi da negatijvalasj båhtusa linjas sjaddi noaden sáme ássjijda ma guoskaduvvi linjas.	Båatsoefaageles vuarjasjimmieh jïh rååresjimmieh mah leah tjïrrehtamme båatsoesïjtigujmie vuesiehtieh dah nåake konsekvensh linjeste sijhtieh dåeriesmoerh sjugniedidh dejtie saemien ïedtjeadtjide.
Linnja aj guosská moadda sáme kultuvrramujtojt linja milta.	Linja sæjhta aaj sontere båetedh gellie goerehtalleme kultuvremojhtesh laajroen mietie.
Tjårggi strávvesihkarvuodav	Elfaamoejearsoesvoetem lissehte
- Sámediggeráde le válljim dåhkkidit gávnnu oalle dárbbo strávvesihkarvuodav tjårggit ja dát linnja buktá sihkkaris strávvebuvtadusáv Tråmså ja Finnmárko viesádijda, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.	- Saemiedigkieraerie lea veeljeme jååhkesjidh akte tjïelke daerpiesvoete gååvnese elfaamoejearsoesvoetem lissiehtidh, jïh daate linja sæjhta aktem staeries deallahtimmiem vedtedh elfaamoste årroejidie Tromsesne jïh Finnmaarhkesne, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.
Sámediggeráde åvdet ássjev Sámedikke ållestjåhkanibmáj snjuktjamáno álgon árvvalusájn konsultasjåvnnåbåhtusa Oalljo- ja energijadepartementajn dåhkkiduvvi.	Saemiedigkieraerie sæjhta aamhtesem gïetedæmman buektedh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne njoktjen aalkoelisnie dejnie raeriestimmine daam rååresjimmieilledahkem jååhkesjidh maam Ålja- jïh energijedepartemeentine buektiehtamme.
-420 kV strávvelinnja le stuorra ja vijdes ásadus.	-420 kV elfaamoelinja akte stoerre jïh vijries bigkeme.
Dan diehti le dát stuorra ja gássjelis ássje sáme sebrudahkaj.	Dan åvteste daate akte stoerre jïh geerve aamhtese dan saemien siebriedahkese.
Linjav ásadit boahtá duodden åvdep ásadimijda.	Bigkeme daehtie linjeste sæjhta lissine båetedh dejtie aarebi bigkemidie.
Gå Sámediggeráde huoman vállji dasi guorrasit, de le dát åvdemusát tjielggidum ájádusájn strávvesihkarvuodas, javllá Keskitalo.	Gosse saemiedigkieraerie læjhkan veeljie sov jååhkesjimmiem vedtedh, daate lea uvtemes buerkiestamme elfaamoejearsoesvoeten gaavhtan, Keskitalo jeahta.
Ienep ráddjidibme	Striengkiesåbpoe
- Sámediggerádáj le tjielgga vuorddámus dákkir stuorra ásadibme merkaj guovdásj oajválattja boahtte ájge åvvånagi ienebut ráddjiji loabev vattátjit ienep ásadusájda duodden dajn bájkijn.	- Saemiedigkieraaran dle akte tjïelke krïevenasse akte stoerre bigkeme daesnie sæjhta jiehtedh staaten åejvieladtjh båetijen aejkien tjuerieh striengkiesåbpoe årrodh luhpiedimmieh vedtedh jieniebidie stuerebe goerpedahkide seamma dajvine.
Dát guosská ållagattjat ietjá stuorra ásadusájda, buojkulvissan bieggamillopárkajt, javllá Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo.	Joekoen jeatjah stoerre bigkemh goh biegkemööllapaarhkh, Aili Keskitalo jeahta.
Sihkarasstá vájkkudimfámojt vijdábut	Tsevtsemem guhkiebasse gorrede
Sámediggáj la læhkám ájnas sáme gejn li rievtesvuoda li oadtjum máhttelisvuodajt oassálastátjit pládnaprosessajda ságastallamij ja konsultasjåvnåj baktu.	Saemiedigkien gaavhtan dle vihkeles orreme saemien reakta-aajhterh leah nuepiem åådtjeme meatan årrodh soejkesjeprosessine gaskesadtemen jïh rååresjimmiej tjïrrh.
Ságastallama sjaddi sæmmi ájnnasa vijdábut planeridijn ja iesj ásadijn.	Gaskesadteme sæjhta seamma vihkeles årrodh dennie guhkiebasse soejkesjimmesne jïh jïjtjehke bigkemeboelhken.
Pládna galggá dagáduvvat birás-, suvddem- ja ásadimbargojda.	Edtja aktem soejkesjem darjodh byjrese-, skovhte jïh bigkemebarkose (daaroen MTA-soejkesje).
- Konsultasjåvnåj lip mij oalle dárkkelit tjielggim Statnettan la vælggogisvuohta ællobargo hieredusájt unnedit lahka ságastallamij baktu ællobarggij.	- Rååresjimmine libie tjarke tjïertestamme Statnett dïedtem åtna heaptojde båatsose giehpiedidh akten lïhke gaskesadtemen tjïrrh båatsoesaemiejgujmie.
Ællobarggo ja gávddaávkkim gen ga tjielden galggi juohkka láhkáj vieleduvvat, javllá Sámedikke presidænnta Keskitalo maŋemusát.	Edtja gaajhkelaakan båatsoem jïh dej joekehts båatsoesïjti åtnoem jaepien tjïrrh krööhkedh, saemiedigkiepresidente Keskitalo minngemosth jeahta.
Ienep diedo: Sámedikke presidænnta Aili Keskitalo, 971 29 305	Vielie bïevnesh: Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo, 971 29 305