vuodoskaavlaa-ja-joarkkaskaavlaa.html.xml

Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå / Åhpadus / Sámedigge - Sametinget	Maadthskuvle jïh Jåa / Lïerehtimmie / Saemiedigkie - Sametinget
Åtså biednikdårjav	Ohtsh dåarjoem
Vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå	Maadthskuvle jïh Jåa
Skåvllå le mijá sebrudagá ájnnasamos ásadus.	Skuvle lea akte mijjen vihkielommes institusjovnijste siebriedahkesne.
Dat le åvddålij ájgijda tjanádum ja galggá mijáv boahtte ájgijda gárvedit.	Dïhte lea viedteldihkie dejpelasse jïh edtja mijjem ryöjredidh båetijen beajjan.
Skåvllå ja åhpadiddje diedojt, kultuvrav ja árvojt doalvvu buolvas buolvvaj åvddålij guovlluj.	Skuvle jïh lohkehtæjja daajroem, kultuvrem jïh aarvoeh boelveste boelvese sertiestieh.
Máhtudahka le sebrudagá vuodoresurssa.	Maahtoe lea sibriedahken aalkoevierhtie.
Skåvlåv ja åhpadusáv åvdedimsuorggen dahkat le danen mierredimen vaj sáme sebrudahka åvddånahttá sáme álmmuga visjåvnåj, ietjama vuorodimij ja ævtoj gáktuj.	Jis dïhte saemien siebriedahke edtja evtiesovvedh saemiej jïjtsh visjovnigujmie, prijoritetigujmie jïh premissigujmie, dle skuvle jïh ööhpehtimmie dïhte ellen vihkielommes.
Politihkalasj åvdåsvásstediddje	Politihkere gïen diedte
Jur dálla	Daaletje
Stipendaj lasedum máksomiere ja vijdedum ulmmejuogos oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen	Tjåenghkies noerhtelaanti learoesoejkesje saemien learoehkidie
Sámedigge joarkka aj jagen 2015 juollodit stipendajt oahppijda gejn la sámeg...	Saemiedigkieraerie Silje Karine Muotka lea kronihkem tjaaleme tjåenghkies no...
Lågå ienebuv	Lohkh jienebh
Vuoseda divna ássjijt	Lohkh jienebh
Sámediggeráde ájggu barggat nav vaj:	Vuesieh gaajkesh saakh
dahkat ålles sáme åhpaduspolitihkav vuodo- ja joarkkaåhpadussaj	Saemiedigkie sæjhta:
máksemårnik sáme giellaåhpadussaj hiebaduvvá nav vaj almma ruhtagålo gåbtjåduvvi.	aktem ållesth saemienööhpehtimmiepolitihkem maadthlïerehtæmman jïh jåarhkeööhpehtæmman evtiedidh
sáme Allaskåvllå åvddånahttá álggoálmmukuniversitehttan	refusjovnemaaksoe saemien gïelelïerehtæmman staeriesåvva guktie dah riektes maaksoeh maaksasuvvieh
smávbájkij skåvlå sáme guovlojn bisoduvvi	gaerteneskuvlh saemien dajvine tjåadtjoehtidh
lasedit oahppijlågov gudi joarkkaskåvlåv ålliji.	learohkelåhkoem lissiehtidh mah jåarhkeskuvlem illehtieh
Dálla dáj ássjij barggap:	Daelie daejnie barkebe:
Sámedikke diedádusájn åhpadusá ja åhpadime birra.	Saemiedigkien bïevnese lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre.
Vuona Sámedigge ij la dálátjij badjásasj ulmijt åbbålasj åhpaduspolitihkkaj åvddånahttám.	Saemiedigkie Nöörjesne lea daan raajan ij naan bijjemes ulmieh evtiedamme akten ållesth ööhpehtimmiepolitihkese.
Sámedikke diedádusájn åhpadusá ja åhpadime birra ájggu Sámedigge juojddá dájna dahkat.	Saemiedigkien bïevnesinie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre, Saemiedigkie sæjhta maam akt daejnie darjodh.
Vuostatjin dajnas gå åhpaduspolitihkka le ájnas sáme sebrudahkaj ja sebrudak- ja máhtudakháhkuhibmáj dálla ja boahtte ájggáj.	Uvtemes dan åvteste ööhpehtimmiepolitihke lea joekoen vihkeles dan saemien siebriedahkese, jïh siebriedahke- jïh maahtoebigkemen gaavhtan, daelie jïh båetijen biejjien.
Vájkkudit åhpaduslága, ållessjattukåhpaduslága, priváhtaskåvllålága rievddadusán aktan láhkatjallusij ma guosski sáme åhpadussaj.	Meatan årrodh guktie refusjovne sjædta ööhpehtimmielaakesne, geerveööhpehtimmielaakesne, privaateskuvlelaakesne jïh mieriedimmine saemien lïerehtimmien bïjre
Ådåstuhttet oahppoplánajt ma li Sámedikkes mierredum.	Learoesoejkesh staeriedidh mejtie Saemiedigkie jååhkesjamme
Sámedigge juohká diedojt ja bagát sáme åhpadusá hárráj vuodoåhpadusán.	Saemiedigkie beavna jïh bïhkede saemien lïerehtimmien bïjre maadthlïerehtimmien sisnjelen
Sáme åhpadus – rievtesvuoda ja vælggogisvuoda	Saemien lïerehtimmie – reaktah jïh dïedth
Guhkásåhpadibme:	Maajhööhpehtimmie:
Guhkásåhpadibme ja hospiterim le alternátijva åhpadimvuoge ma dåssju galggi aneduvvat dalloj gå dábálasj åhpadibme ij la máhttelis.	Maajhööhpehtimmie jïh viesehtimmie leah akte alternatijve lïerehtimmievuekie maam edtja ajve nåhtadidh dej veajkoej gosse ij maehtieh sïejhme lïerehtimmiem vedtedh.
Skåvllåæjgádij gej ij la åhpadiddje mij máhttá sámev åhpadit, hæhttu de ietjas oahppijda sáme åhpadimev fállat dákkár åhpadimvuogij baktu.	Skuvleaajhtere, mij ij naan lohkehtæjjam utnieh guhte maahta lïerehtimmiem vedtedh saemiengïelesne, tjuerieh sijjen learohkh lïerehtimmiem saemiengïelesne faalehtidh, viehkine alternatijve lïerehtimmievuekijste.
Uddni fáladuvvá guhkásåhpadibme sámegielan vuodo- ja joarkkaskåvlåjn.	Daan biejjien maajhööhpehtimmiem faalehte saemien gïeline dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
Åhpaduslága láhkatjállusa § 7-1 alternátijva åhpadimvuogij birra, le guhkásåhpadibme akta dájs alternátijva åhpadimvuogijs.	Mieriedimmesne ööhpehtimmielaakese § 7 -1 alternatijve lïerehtimmievuekiej bïjre, dle maajhööhpehtimmie akte gellijste alternatijvijste.
Dálla fáladuvvá guhkásåhpadibme sáme gielaj vuodo- ja joarkkaskåvlåjn.	Fylhkenålma Nordlaantesne iktedimmiedïedtem åtna åarjel-jïh julevsaemien maajhööhpehtimmien åvteste.
Nordlánda Fylkamánnen le koordinerimvásstádus oarjjel- ja julevsámegielaj guhkásåhpadimes.	Fylhkenålma Finnmaarhkesne iktedimmiedïedtem åtna noerhtesaemien maajhööhpehtimmien åvteste.
Finnmárko Fylkamánnen le koordinerimvásstádus nuorttasámegiela guhkásåhpadimes	Jis dïhte saemien siebriedahke edtja evtiesovvedh saemiej jïjtsh visjovnigujmie, prijoritetigujmie jïh premissigujmie, dle skuvle jïh ööhpehtimmie dïhte ellen vihkielommes.