iellembiras_julev.pdf.xml

Sámedikke Iellembirásprográmma	Saemiedigkien jielemebyjreskeprogramme
Sáme vuojno milta li gájkka ássje birásássje – dajna gå birás guosská gájkka bielijda mijá iellemis ja mijá birrasis.	Vuajnoste gaajhkh gyhtjellassh leah byjreskegyhtjelassh – juktie byjreske gaajhkh mijjen jielemi jïh mijjen byjresen aspekth dæjpa.
Danen dát prográmma iellembirrasav tjalmmi - mijá iellembirrasav – ja gåk nanos iellembirrasav boahtteájggáj máhttep suoddjit.	Dannasinie daate programme åvtemosth jielemebyjreskem bïejem – mijjen jielemebyjreske – jïh guktie mijjieh ïedtjeleslaakan mahtebe pryövedh guadteles jielemebyjreskem buektiehtidh båetijen aajkan.
Dåhkkidum Sámedikke ållestjåhkanimes 090219	Saemiedigkien pleenume dååhkasjamme 090219
Mijá ulmme: Fábmogis & nanos sáme viessombirás	Mijjen ulmie: Jielehke & nænnoes saemien jielemebyjreske
Mij sihtap fábmogis Sámeednamin viessot, man vuodo l nanos luonndo ja viesso sáme kultuvrra.	Mijjieh sïjhtebe nænnoes Saepmesne jieledh mij aktanadteme dovne nænnoes byjreskinie jïh jielije saemien kultuvrine.
Ulmusj ja luonndo galggaba guhkesájggáj máhttet ådåstuvvat ja nannusit åvdeduvvat aj rievddaduvve ájggáj.	Almetje jïh byjreske edtjieh guhkies vuajnosne maehtedh orrestidh jïh nænnoes ligkien åvtanidh aaj tïjji mietie gosse dovne jorkese.
Goappátjagá luonndo ja kultuvrra Sámeednamin galggaba valljudahkan dåbddut aj ålggolin mijá.	Dovne Saepmien byjreske jïh kultuvre edtjieh domtedh goh byjreskem ålkoelisnie ræjhkohte.
Gåvvå: Marie Enoksson.	Marie Enoksson.
Sisadno	Sisvege
Muv birás – muv vájmmo!	Mu biras – mu váimu !
1 Sámedikke birásvuojnno... 5 Sámeednam... 5 Mijá aktisasj árvvovuodo... 5 Viessomfábmo... 6 Rievddadus... 7 Rasjesvuohta... 7 Ájnna ednam – vijddáp vuojnno... 8 Mijá åvdåsvásstádus... 9 Gäjnno åvddålijguovlluj... 9 2.	Saemiedigkien jielemebyjreskeprogramme EALLINBIRAS IELLEMBIRÁS / JIELEMEN BIJRE... 1 ____________________________________... 1 Mijjen ulmie: Jielehke & nænnoes saemien jielemebyjreske... 2 Sisvege... 3 1 Saemiedigkien byjreskevuajnoe... 4 2.
Ájggom / Vuorodibme / Ájggeperspektijvva... 11 3.	Gielhtie / Prioriteereme / Tïjjhvuajnoe... 10 3.
Iellembirás: Sámedikke ulmme ja oasseulmme... 12 Mijá gájkkásasj ulmme: Fábmogis & nanos sáme birás... 12 Mijá gålmmå oasseulme... 12 Viesso iellembirás juohkka aktaj !...	Jielemen bïjre: Saemiedigkien ulmieh jïh nuelieulmieh... 12 4.
Ulmmejuogos 1 Sáme sebrudahka... 21 Ájggom... 21 Ulmme... 21 Sámedikke ánburgge... 21 Dåjma 2009 – 2010... 21 Dåjma 2010 - 2012... 21 4.2.	Tïjjhsoejkesje – Darjomeprogramme 2009-2012... 22 4.1. Ulmiedåehkie 1 Saemien sïebredahke... 23 4.2.
Ulmmejuogos 2 Sámedikke doajmma... 22 Ájggom... 22 Ulmme... 22 Sámedikke ánburgge... 22	Ulmiedåehkie 2 Saemiedigkien darjoemassh... 24 4.3.
Dåjma 2009 - 2012... 22 4.3. Ulmmejuogos 3 Sámedikke tjuottjodibme... 24 Ájggom... 24 Ulmme... 24 Sámedikke ánburgge... 24 Dåjma 2009 – 2010... 24 Diedojt tjoahkkit, diededibme.... 24 Dåjma 2011 – 2012... 24 5.	Ulmiedåehkie 3 Saemiedigkien administrasjovne... 26 Barkoem vierhtiedidh jïh tïjjhsoejkesjem darjodh maam ektesne åtna dejtie golmide båetije jaepide (dan sisnie aaj sjïehtedimmie jïh buaranimmie)... 27 5.
Budjähtta 2009-2012... 25 6.	Budsjedte 2009-2012... 28 6.
Gåhttjom... 26 7.	Seehteme... 29
Åvdep sáme birásbarggo... 26 8.	7. Aerebi saemien byjreskebarkoe... 29 8.
Referensa... 27	Refereensh... 32
1 Sámedikke birásvuojnno	1 Saemiedigkien byjreskevuajnoe
IELLEMBIRÁS = sáme viessombirás	O jord du vackra Mitt eget land
(Paulus Utsi)	(Paulus Utsi)
= sosiálak & luondo kapitála kapitála	EALLINBIRAS = saemien jielemebyjreske = sociaale & byjresken kapitaale kapitaale
Aktavuoda Ednam Giella Biegga Aktisasjbarggo Ájmmot Máhttudahka Jasskavuohta Åssko Ráfe Várrogis vieesomvuohke Biejvve Åvdåsvásstádus Tjáhtje Juojgos Liekkasvuohta Diehto Ábnnasa Aktisasjvuohta Jahkeájge / Rytma Fässta Ruge Ruge	Relasjovnh Eatneme Gïele Bïegke Laavenjosteme Elmie Maahtoe Raeffiesvoete Jaakoe Raeffie Soejmie jieleme Biejjie Dïedte Tjaetsie Joejke Baahke Aajhtsesvoete Materiaale Ektiesvoete Jaepieboelkh Hïeje Tsumhtsieh
Mij sáme lip Sámeednama iemeálmmuk.	Mijjieh saemieh aalkoealmetjh Saepmesne.
Mijá álmmuk la ållu dålutjis dájn ednamijn årrum ja ednamijt ja tjátjijt alvvát ja várrogisvuodajn tjuottjodam.	Mijjen almetjh laantesne orreme jïh dam soejmi laakan jïh respektine gïetedamme.
Mij lip oasse Sámeednama luondos.	Mijjie stuhtje laanteste Saepmie.
Mijá iellema - mijá äládusá ja kultuvrraháme – hiebaduvvi luondo vaddem- ja válldemmáhttelisvuoda milta váni dåssjidime dagi.	Mijjen jielemh – mijjen jieliemassh jïh kultuvrh
Mijá tjiegŋalis aktavuodav luondujn la vájvve bágoj tjielggit.	Mijjen giengeles ektiedimmie byjreskinie gierve baakoejgujmie bivtedh.
Viessot luondon ja bierggit dassta majt luonndo vaddá, dalá aktavuodav váddá mijá ja luondo gasskaj (juhtusij, nubbe nuppijn).	Desnie jieledh jïh bearkanidh mestie dïhte vadta, direkte ektiedimmie buakta mijjen jïh byjresken gaskoeh (juvrh, sinsitnie).
Mij åsskop viesso viessomvuohkáj Sámeednamin, mijá årromsadjáj.	Mijjieh jaahkebe jielije åtnose Saapman, mijjen hïejmese.
Jus mij – jali soames ietjá – luondov bäjsstá de mijá kultuvrra aj vahágahteduvvá.	Jis mijjieh – jallh giem sån jeatja – byjreskem mårhka dellie aaj mijjen kultuvrem skaarohte.
Sámeednama birás la rassje. Fábmogis luonndo rávkká mij lip oalle várrogisá.	Byjreske Saepmesne saejreles Byjreske nænnoes barre jis mijjieh soejmi laakan dam utnebe.
Mijá äládusájda li árbbedábak háme agev guhkesájggásasj vuojnos ja nanos viessomvuoges álggám.	Mijjen dejpeladtje jieliemassh leah eejnegen nænnoes jieleme maadtojne åtneme.
Jus luonduk åvdeldime vádnun muhtem bájken de máhttin ietjá bájkijt ávkkit ja anedum bájke vuojŋadit.	Jis nåake sjïdti aktene lehkesne öövre byjresken gielhtie dellie gåarede måbpan juhtedh dejtie utnedh mearan dah mah nåake lin fihkieh buaranidh.
Dát luonduk iesjnjuolggim ájn gávnnu mijá árbbedábak äládushámen ja ådå äládusáj ávkkima baktu, valla li ájtedum jali hiejteduvvamin.	Daate iemies vuekie byjreskem utnedh mijjen jieliemidie baatseme. Mijjen maahtoe dovne dejpeli jïh daaletje jieliemassh utnedh lea dïhte.
Sáme aktijäládusvuoge sadjáj ienebut avtagasj luonndoávkkim målssåsuvvá.	Saemien maahtoe dejtie pleenhtedh lea molseme öövre aktenleejnes åtnose guktie dejtie byjresken vierhtieh nuhtjedh.
Mijá aktisasj árvvovuodo	4
Mijá giella giehttu gasskavuodama birra luonnduj ja guhtik guojmáma. Dat la	Mijjen vierhtieh aktine
5 Merka, ma luondo kapitálav ja sosiálak kapitálav lasedi, sämmi bále aj viessomfámov Sámeednamij lasedi.	Faktovrh mah byjresken kapitaalem jienede jïh seamma aejkien Saepmien jielemfaamoem.
Tjuovvo miehttijiddje li buojkulvisá ma ålles systemav máhtti nannit.	Daah indikatovrh leah vuesiehtimmieh mah maehtieh abpe systeemem nænnoestidh:
 Viessomvuohke mij rentas viessu	 Jielemevuekie maam barre beetsevistie
 Bájke tjuottjudus	jeala
Moattevuohta	 Lokaale reereme
 smávep nanos vidnudagájs	 Veljie smaave nænnoes darjomessijjieh
 bájke elfábmo smávep fábmogáldojs	 lokaale eele smaave, orrestimmeles
máhttelisá ådåstuhteduvvat	faamojste
 bájke biebbmo	 lokaale beapmoedorjeme
 árbbedábak máhttudahka	 aerpievierhtien mahtoe
 hiebadum tjuottjudus	 sjïehteldh reereme
 aktisasjvuohta	 ektiesvoete
 rytma	 rytme
dárbas räjddo diedojt buolvas buolvvaj dålvutjit.	Gïele lea maadtoe gosse kultuvre jorkese.
Giella anet aktelisvuodav kultuvrak rievddadusáj bálij.	Gïeletseegkeme tsööpkedh giervebe tsiehkiem buakta.
Gå giellastruktuvrav boarkki de vájvet mijá ájnas máhtov vijdábut doalvvot gåk luondov suoddji, ja muhttijn ga ij la máhttelis.	Giervebe dellie maahtoem åvtese vedtedh guktie mijjen byjreskem vaarjelibie.
Giella l buoremus vuohke gájkajda diededit mijáj gájkaj åvdåsvásstádusáv luondo ekologak balánsav anodittjat.	Gïele åvtemosth juktie gaajhki mijjen dïedtem tjïertestidh gosse edtjebe ekologije balansem steeredh.
Mijá iellemvuojnno la vuodon mijá aktisasj árvvovuoduj ja åvvå vijdep la gå dåssjå sámegiella.	Ij leah barre gïele dïhte maam mijjen vierhtiestimmie ektesne buakta. Dïhte mijjen vuajnoe jieliemasse lea gemtebe.
Sáme vuojno milta luondon la viesso siello, mij garrasit la allevärálda luonndovuojno vuosstij.	Saemien vuajnosne byjreske sealoem åtna, dïhte jeala jïh dïhte öövre joekehte dehtie jillelaanti byjreskevuajnoste.
Mijá luonndovuojnno mijá árvojt la hábbmim, dábijt, sosiálak hámijt ja aktavuodajt.	Mijjen vuajnoe byjreskasse lea dejtie mijjen vierhtiestimmieh, vuekie, sociaale tseegkemh jïh relasjovh tsavtseme.
Árvvovuodov dádjadit ja nubbe nuppev árvvon adnet viertti gájkajda buorren gullut.	Maadthviertiestimmieh jïh respeekte sinsitnide tjuara guektienbielien årrodh.
E galles, jus åvvå aktak allevärálda kultuvran, la mijá gielav ja mijá árvvovuodov oahppam.	Gïlle, jis naakene, jillelaanti kulturve lea mijjen gïelem jïh maadthvierhtiestimmide lïereme – destie mijjen domtoe båata ahte ij leah aalverinie dah mijjese vuartasjieh.
Dat vaddá midjij dåbdov sij e mijáv duohtan válde.	Dannasinie jïjnje fördommh, jïenemes båetieh ovmaahtoste jallh juktie ij rikti guarekem – nimhtie aaj daenbien.
Danen aj de gávnnuji ållo åvddåduomo, ienemusát diehtemahtesvuodajn jali boastodádjadimijn vuodon – uddni vilá.	Mijjen viertiestimmieh tjåanghkan ektiedimmieh jeatjide almetjidie buektieh. Dej gaavhtan gåarede sinsitnide guarkedh.
Aktisasj árvvovuodo dahká gasskavuodajt ietjá ulmutjijda ja dahká máhttelissan guhtik guojmáma dádjadit.	Mijjieh tjoerimh jillelaanti tjåanghkan viertiestimmieh lïeredh. Dïhte maam faamoe guhte koloniseeri böökti.
Mij hähttujma oahppat allevärálda árvvovuodov mav koloniserijiddje fábmo buvtij; ristalasj jáhkkudagáv, tjállemgielav, rumájgielav, luonndodiedakvuodav, pedagogijkak, juridijkak ja kapitalistak gielav ja de maŋemus vil aj dárogielav (vuona dárogielav, suomagielav, ienngisgielav ja iehtjádijt).	Kristeles religiovne, tjaeleldh gïele, repmiegïele, byjreskedaajroe, pedagogihke, juridihke jïh kapitalisktihke gïelh jïh minngemes daaroen gïele (jïh såevmien, englaanten gïelh j. j.).
Báktji vuojnodibmen ja sierra årrot.	Baektjede gosse ij vååjnoeh jïh öövre isoleeremisnie årrodh.
Mij guddnedip mijá ájttegijt ja árvvon adnep máhtosa ja vijsesvuodasa.	Mijjieh maadteraahkaj maadteraajjaj maahtoem jïh daajroem heevehtibie.
Le ájgge mij ruoptus válldep iehtjama gávnnumrievtesvuodav.	Daelie aejkie bååstede mijjen reakta vaeltedh
Mij lip ávvusa ja tjävllá iehtjama tjáppa luondo åvdås, mijá tjiegŋalis aktavuodas luondujn ja mijá tjiegŋalis máhto åvdås gåk várrogisát luondov ávkki.	gååvnesidh. Geerjene jïh garmeres dan mijjen tjaebpies kultuvren bijjelen, mijjen gïengeles ektiedimmien bijjelen byjreskinie jïh dan mijjen ræjhkoes maahtoen bijjelen guktie soejmi laakan byjreskem nuhtjedh.
Mij sihtap mijá diedoj ságastallamav boanndodahttet nanos boahtteájggáj – sierraláhkáj Sámeednamin, valla aj ålggolin.	Mijjieh sïjhtebe digkiedæmman mijjen maahtojne rïjhkebe darjodh. Dovne Saepmesne jïh dan ålkolen.
Dåssjå stuoráp dádjadime ja aktisasjbargo baktu máhttep aktisasj boahtteájgev hábbmit.	Ajve gosse buerebe sinsitniem guarkebe jïh gosse buerebe laakan laavenjostebe dellie maehtebe buerebe båetijenaejkiem darjodh.
Mijá máhtto stuor rievddadusáj bierggit ja vijdábut åvdeduvvat la moattet vuodos.	Mannasinie dle mijjieh maehtebe stoerre jorkesimmieh buektiehtidh ? Gellie gielhtieh dïsse.
Guoddelis luonndo valjes biologak moattevuodajn ja ålles, aktijanedum luonndo la ájnas åvdeldibme (luondo kapitála).	Guadteles byjreske stoerre biologije gelliesvoete jïh ellies tjåanghkan daajve vihkeles gielhtie (byjresken kapitaale).
Daŋga bále la mijá máhto vuodo guhkesájggáj åvdeduvvat iehtjama sosiálak	Seamma aejkien mijjen maahtoe nænnoes laakan jïh gukies vuajnosne åvtanidh lea mijjen sociale kapitaalen gaavhtan.
kapitálas mij merkaj ekonomak moattevuodav, kultuvrak moattevuodav ja doajmmammoattevuodav.	Dïhte mij ekonomije gelliesvoete, kultuvre gelliesvoete jïh darjomesgelliesvoete.
Rievddadus	Förændring
Luonndo ienebut nåhkå ja vahágahteduvvá ja ij guhkes ájggáj maná divvot.	Byjreskem nipkieh jïh skaaroehtieh. Ij gåaredh daennie tïjjesne dåvvodh.
Sáme árbbedáhperiektá gähttjaluvvá ja unnu aj duobbmoståvllåmärrádusáj baktu.	Saemien dejpelireaktan vuestie digkede jïh dïhte ånnene dööpmestovli mieriedimmijste.
Ednama li rievddam ja gáhtum buojkulvissan vuobmeäládusá oablloma ja tjáhtjefábmobargo maŋŋela.	Laanth leah jorkesamme gosse v.g. skåakeåtnoe stuerebe sjïdteme jïh gaatoelamme tjaetsiefaamoej bigkemi åvteste.
(Paulus Utsi)	(Paulus Utsi)
Luonduk åvdeldime Sámeednamin li rievddam daŋga bále gå ådåájggásasj ábnnasa, ådå teknijka ja masjijna li mijá viessomij oassen sjaddam.	Iemies nuepieh leah Saepmesne jeatjadamme seamma aejkien goh daaletje bigkemeaamhtesh, orre teknihke jïh vuajadahkh mijjen jieliemidie tjaangeme.
Midjij gudi guhkev lip boatsojsujtos, bivdos, guollimis, duojes ja unnep ednambargos viessum li dá rievdadusá garrasit mijá viessomvuogijt bájnnám.	Daate lea mijjem tsavtseme juktie mijjen ealoeh båatsoe, vijreme, gööleme, duedtien jïh gaertenen åtnoe.
Gávnnuji diedon aj buorre rievddadusá ja dárbas teknijkak viehkkenävo majt ådåájggásasj viessomvuohke buktá.	Novh amma aaj hijven jorkesimmieh jïh daerpies teknihke viehkieh.
Dá rievddadusá buorren båhti oassen mijá viessomij ja bargojda.	Daah jeatjadimmieh bueriem aaj buakteme mijjen jielemi sïjse jïh dejtie mijjen darjomesidie.
Ájnas la mij dajt ådugijt ma giehpedi ja bájnni mijá viessomijt buorre vuogijn tjuolldep dajs ådugijs ma dahki mij värálda ekonomidjav ja oaljov dárbahip, sämmi bále gå da luondov loabddi.	Seamma aejkien vihkeles mijjieh dejtie innovasjovnide mah mijjen jieliemidie aelkiehtehtieh jïh hijven laakan tsevtsieh joekede dej muhteste mah mijjem geasa daarpoen sïjse globaale ekonomijese jïh jaksoe, seamma aejkien goh byjreskem nipkie.
Nievrep åduga li tsaggen mijá ja luondo, ja mijá ja ietjá ulmutjij gaskan.	Innovasjovnh mah eah hijven dah leah heaptoeh mijjen gaskoeh jïh byjresken jïh mijjen gaskoeh jïh sinsitnien.
Da vahágahtti mijá kultuvrav ja mijá álmmugav.	Dah mijjen kultuvrem jïh almetjh skaaroehtidh.
Jur degu juohkka viessomvuohke luonnduj ietjas hiebat, lip mij ájge milta iehtjama hiebadam sajijda majt äládusá rávkki, guohtom-, bivddo- ja muorjjeednama, guollimjávre ja ednambarggoednama ja ålobu.	Öövre goh fïehten jielije daennie eatnamisnie (almetjh jïh juvrh) dan sov byjreskasse sjiehtedamme mijjieh daan rommese sjiehtedalleme mesnie mijjieh jielebe. Dah vierhtieh mah mijjese daerpies leah: laanth gusnie veljie gåatome, vïjreme, möörjeme, gööleme jïh gusnie gåarede sjïdtedidh.
Aktan da li gájka mijá ieme åvdeldime ja vuodon mijá kultuvra anodibmáj.	Daate dovne mijjen iemies haamohkh jïh dïhte maadtoe mijjen
Mijá viessomvuogen li lahkaoasestibme, iesjbierggim, smávep doajmmamvuoge ja unnep adnema diehttelis oase.	6 kultuvren tseakanæmman. Guktie mijjieh jielebe uvtemes leah nuhtjedh maam lïhkemes byjreske vadta, jïjtje bierkenidh, unnieslaakan jïh vaenie faamoem nuhtjedh.
Rasjesvuohta	Aelhkie saejriehtidh
Dálkádakrievddamij mierev ja valludagáv majt Sámeednamin vuojnnep la moadda jage mijáv ráfeduhttám.	Jienebe tjomperdibie jïh stoerre haesteme daate. Laantem joekede jïh exploateerie guktie byjreskem jienebe deadta.
Gå bäjválattjat luondon viessu de oadtju ållo máhttelisvuodajt rievddadusájt gehtjadit.	Daate mijjese giervebe nuepiem buakta målsods laakan sjiehtedidh guktie mijjieh haarjanamme darjodh.
Vuorrádisvuoda ednu ja gähttjalibme l stuorre.	Daelie klimahten bïjre digkede ov-goh skïemtjevæhtah jarngesne.
Aktan ednamij biejsstemijn ja dajna birásdettujn mav lassániddje luonndoávkkim buktá sjaddá midjij vil vájvep ja muhttijn ij la máhttelis vuogasláhkáj barggat ja iehtjama hiebadit	Sïejhme lea haestemem juakedh smaave stuhtjine juktie dan mænngan skiemhtjevæhaj vuestie gæmhpodh orre teknihkigujmie. Novh amma dïhte aaj vihkeles nimhtie klimahten jorkesimmien vuestie barkedh jïh orre teknihkem evtiedidh. Saemien vuajnoeste ij goh daate dahkesjh. Ij gænnah.
7 nåv gåk lip hárjjánam. Danen la rasjesvuodav ájnas unnedit.	7 Daehpdimmie mah byjresken kapitaalem jïh sociaale kapitalem Saepmesne nipkie jïh Saepmien saejriesvoetem jienede.
Tjuovvo boadádallama ja rievddama li buojkulvisá ma máhtti ålles systemav råhttit:	V.g. daah ierielimmieh jïh jeatjadimmieh maehtieh maahta abpe systeemem stroehtedidh:
 åvddånibme man vuodon la rájádis	 Övtiedimmie man maadtoe lea
sjaddam, stuoráp luonndodåssjidibme ja ednambiejsstem	jeananimmie ihkuven aajkan, stoerre byjreskeexploateereme jïh laanten juakeme
 Sälggaábnnasa, duolvvadime	 Feerlege ïebnh, jotskelimmieh
 skidárdiddje viessomvuohke mij kapitálav	 För jïjnjem nuhtjedh jïh dannasinie
bårrå	Aelhkie lea tjelmide trimhkedh men ij rïektes jeatjide almetjidie jallh byjreskasse eatnemen jeatjine lehkine.
 luonndohåhkkånime	kapitallem nipkie
 dálkádakrievddama	 byjreskekatastrovfh
 tjuorbes tjuottjodibme mij	 klimahtejorkesimmieh
 sosiálak sierravuohta ja marginalisierim	 nåake administrasjovne maam heeptie
Álu dav juohká ållo unnep åsijda ja de symptomajt vuostelt gávnadijn teknijkak tjoavddusijt. Diedon la ájnas	molsedimmiem jïh eevtjie byjresken stoerreligkien nuhtjedh
Sáme vuojno milta dát ij la nuoges. Ij åvvå gåktuk.	 sociaale oktegsvoete och marginaliseereme
Mijá ållesvuojnos diehttelis vierttip gähttjat dajda årijda ma li dálkádakrievddama duogen, degu dal industrialiserim, väráldahttem, mijá viessomvuohke, mijá oasestimhárjjánime, lasse ájmodis stuor luonndobiejsstema ja nåv vil. Dassta tjuovvu unugis gatjálvisá ja unugis rievddadusá gájkka låbdåjn ja gájkka guovlojda.	Mijjen ellies vuajnoste novh amma daerpies dejtie gielhtide mah klimahten jorkesimmiej nuelesne vuartasjidh, v.g. industijeseereme, globaliseereme, mijjen jielemevuekie, mijjen konsumsjovnevuekieh, dïhte stoerre exploateereme byjresken ealoedahkijste j. j. Daate mijjese stoerre jeatjadimmieh buakta gaajhkine daltesinie jïh gaajhkine otnjeginie.
Ulmutjijn, fábmudagájn, ráddidusájn ja vidnudagájn la åvdåsvásstádus gehtjadit vaj álgaduvvá.	Dovne aajne almetjh, myndigheeth, reerenassh jïh darjomessijjiej dïedte daam buektiehtidh.
Daŋga bále li aj ållo rievddadusá boanndudahkan mijá sebrudahkaj ja aktisasjvuohtaj gå duosstap rievddaduvvat ja luovvanit mierrediddje avtakultuvrak åvdedimdättos.	Seamma aejkien gosse mijjieh doestebe jorkesidh maahta mijjen siebredahken jïh laavenjostemem nænnoestidh jïh mijjem frijjehtidh aktenkultuvren diedte åvtanidh mij daelie
Ájnna ednam – vijddáp vuojnno	Akte eatneme – stuerebe vuajnoe
Åvddål vihttalåklågo luondov bájnijma ienemusát iehtjama bájke (dajvak) låbdån.	Vïjhteluhkietaalen åvtelen mijjieh eatnemem mahte ajve lokaale jïh regiovne daltesisnie tsevtsim.
Mijá dagoj tjuovvusa oadtjun njuolgga ja tjielgga båhtusijt mijá lahkabájkijn.	Maab mijjieh darjoejimh dallegh destie maam mijjen lïhkemes byjreskisnie sjïdti.
Bierggima diehti lij dárbbo várrogis årrot ja åvdåsvásstádusáv válldet.	Dillie daerpies soejmi årrodh jïh dïedtem vaeltedh juktie bearkanidh.
Gájkka ábnnasijn lij árvvo, bátsidisá ettjin gávnnu.	Gaajhkh materiaale lij vyörtegs jïh eah goh lin tsumhtsieh.
Dallusj viessomvuohke lij degu dahppam systebma ja oalle nanos.	Dillietïjjen jielemvuekie dahpeldh systeeme jïh öövre nænnoes.
Mij adnep ájn la ájnas várrogisát barggat mijá lahkabájkijn vaj ep lagámus luondov vahágahte.	Mijjieh tuhtjebe daelie aaj vihkeles soejmi laakan mijjen lïhkemes byjreskem gïetedidh aellebe mijjen hiejmebyjreskem skaarohth.
Dájna tjállagijn sihtap sämmi bále dättodit vaj mijá åvdåsvásstádusá stuorrudahka uddni l oalle stuoráp gå gåk lij guovte buolva åvddåla.	Mijjieh daam tjaatsegem tjaelebe jïh sïjhtebe tjïertestidh mijjen dïedte lea daelie stuerebe goh dillie göökte boelvi juassah.
Uddni li åvdeldime sieldesláhkáj rievddam.	Daelie öövre jeatjah nuepieh.
Mij lip aj oasse värálda osestimgålgådagás viessomvuoge ja oassásij válljimij baktu.	Mijjieh aaj stuhtje globaale konsumsjovnegarkese jielemevuekien tjïrrh jïh guktie dorjesh veeljebe.
Mij diehtep luondo ávkkim väráldin luondov ja ulmutjijt bájnná ednamgievle nuppen bielen.	Mijjieh aarmogs jeatja almetjigujmie, uvtemes dejgujmie mah aaj aalkoealmejth jïh klimahtejorkesimmieh jïh globaliseereme dååjrehtsieh.
Ep desti iehtjama bájken tjuovvusijt moattet dagos vuojne.	Dah mah seamma stoerre jallh dovne stuerebe haestemh jïh joekesh sijjen jielieminie dååjrehtieh.
Väráldahttem miedet viessomvuogev man vuodo li värálda luohko.	Ibie mijjieh sïjhth meatan årrodh vierriedidh jeatjebi jielemh (dovne almetjh jïh byjreske).
Álkke l tjalmijt tsábttsit ja ij diehtten dahkat – valla dat ij la rievtes ietjá ulmutjij vuosstij jalik luonnduj ietjá guovlojn väráldin.	Mijjen jielemevuekie lea etihke gyhtjelasse. Mijjen dïedte lea dannasinie daerpies gemtiedidh jïh globaaline årrodh.
Mij dåbddåp aktisasjvuodav ietjá ulmutjij, ållagasj daj álggoálmmugij gudi aktan	Vi måste ge oss iväg Då det blir allt trängre Men vart ?
8 dálkkerievddadusáj ja väráldahttemij dåbddi avta stuor jali ájn stuoráp gähttjalimijt ja rievddadusájt ietjasa viessomin.	8
Mij ep sidá viehkken åvdeldimijt nievredit iehtjádij viessomijda (goappátjagá ulmutjijda ja luonnduj).	Livet går inte vidare Eller bättras Om vi inte hjälper oss själva Men när ?
Miján li máhttelisvuoda válljit.	Lyssna på din inre stämma inre stämma
Mijá viessomvuohke l ehtak ássje. Mijá åvdåsvásstádus viertti danen vijddot ja väráldahteduvvat.	De trygga orden finns De kommer om vi kallar på dem Men när [med vilket språk?]*
Jus ep balov mijáv dibde gállnadit, jus várrip iehtjama värron åvvå gåktuk adnet, de máhttep buoredit ja rievddadit mijá åvdeldimijt viesso Sámeednamij.	Vakna, sov dig ej till döds Du har arv från far och mor att vårda Lyssna på rösten inom dig rösten inom dig
Adnep oalle ájnnasin mij ganudasstep ja	Din egen röst manar dig ta ansvar för släktet
åvdåsvásstádusáv válldep dajn bájkijn gånnå ietja máhttep bájnnet.	Att se vårt dyrbara liv Som utställning Det uthärdar vi inte Eller gör vi ?
Mij lip ájnas oasse tjoavddusis dakkár gähttjalibmáj. Mijá dårja l gäjnov åvddålijguovlluj vuosedit.	Lyssna på din egen röst din egen röst Var glad, sjung glatt sjung som fågeln
(Paulus Utsi)	(Paulus Utsi)
Mijá åvdåsvásstádus	Mijjen dïedte
Tjoavddusav dakkár värálda gähttjalibmáj nåv gåk dálkádakrievddadus la, máhttá val aktisasj åvdåsvásstádusán gávnnat.	Mijjieh klimahten jorkesimmie vuejnebe goh væhta ahte mijjieh (gaajhkesh) tjoerebe dïedtem guedtedh jïh vedtedh hijven jorkesæmman.
Dajna gå gájka lip luondos oasse la miján aj máhttelisvuohta åvdåsvásstádusáv válldet ja tjoavddusis oasse årrot.	Mijjieh vihkeles stuhtje daan tsagkesen tjoevtesne. Maab mijjieh maehtebe buektedh lea geajnoem åvtese vuesiehtidh.
(Paulus Utsi)	(Paulus Utsi)
Gäjnno åvddålijguovlluj	Baalka åvtese
Mijá kultuvra vuodon la viessom gånnå ulmusj ja luonndo libá aktavuodan nubbe nuppijn.	Kära vän, varför sover du varför sover du, varför sover du
Dan vuodon la iesjbierggim mij	 Författarens anmärkning
9 åvdelt tjiegŋalis máhtojt, rabás mielajt ja iesjrádak åvdåsvásstádusáv goappátjagá aktugattjaj ja aktavuodan.	Dan maadtoe lea bierkenidh jïh dïsse gellieslaajetje maahtoe, gaahpode mïelh jïh diedtem vaeltedh dovne aajne almetjen jïh ektine.
Dåbddo luonnduj ja nubbe nubbáj la midjij dáhpen dålusj ájges årrum.	Guktie sinsitnini jïh byjreskasse årrodh mijjen dejpeladtje vuekie.
Mij lip mihá dan åvdås ja dat la aj álggem Sámediggáj hábbmitjit sáme ulmijt aktisasj boahtteájggáj.	Mijjieh garmeres dan gaavhtan jïh dïhte jïh destie Saemiedigkien råajvarimmie båata ahte saemien ulmie båetijen aejkien aktine tjïertestidh.
Dán tjállagin hábbmip mijá ulmijt ja mijá vuojnov nanos ja fábmogis sáme birrasij - boahtteájgge mijá ednamij ja mijá álmmugij.	Daennie tjaatsegisnie mijjen ulmieh tjïertestibie mijjen vuajnose mij lea nænnoes jïh guadteles saemien jielemebyjreske – båatijen aejkien mijjen laantese jïh åålmegasse.
Mij åhtsåp vásstádusájt gatjálvisájda: Makkár väráldin lip viesutjit ?	Vaestiedasside gyhtjelasside ohtsebe: Magkeres eatnamisnie sïjhtebe jieledh ?
Makkár viessomhámijt sihtap árbben mijá mánájda ja áhkkovijda / áddjovijda vaddet ?	Magkeres nuepieh jieledh sïjhtebe åvtese vedtedh mijjen maanide jïh aahkoevidie jïh aajjoevidie ?
Gåk máhttep åvdedimev oadtjot mij mijá kultuvrraj hähpá, åvdedibme mij luondov suoddji ja åvddånahttá vaj ulmusj buoragit viessu ja máhttá åvddånit ?	9 evtiedimmie mij byjreskem vaarjele jïh almetjem skreejrehte hijven utnedh jïh evtiedidh ?
Sámedigge åvdåsvásstádusáv válldá buorep viessombirrasij ja jiermmás åvddånibmáj.	Saemiedigkie diedtem vaalta pryövedh buerebe jielembyjreskem jïh daejreles övtiedimmiem buektiehtidh.
Åvddånibme mij luondov ja ulmutjij rievtesvuodav suoddji – aj ietjá väráltåsijn.	Dïhte övtiedimmie byjreskem jïh almetjem riektesvoetem vaarjele – aaj jeatjene lehkine eatnamisnie.
Dájna prográmmajn Sámedigge gåhttju aj juohkka ulmutjav Sámeednamin iesj åvdåsvásstádusáv válldet ietjas árgan ja dåjmalattjat oassálasstet dán prosässaj.	Saemedigkie daan programmine fïerhten aajne almejtem Saepmesne eevtjie jïjtse dïedtem vaeltedh jïjtsene aarhkebiejjesne jïh eadtjohke laakna meatan daennie processesne årrodh.
Jus mij gájka aktisattjat ja boahtteájggáj barggap de Sámeednam fábmogissan sjaddá ja bierggi daj gähttjalimij ma li mijá åvdån.	Jis mijjieh gaajhkesh aktine maam darjoejibie jïh jaahkojne båetije biejjide dellie Saepmie edtja jielehke sjïdtedh jïh dejtie haestiemidie buektiehtidh mah mijjen åvtelen.
Mij ep ájgev máhte gålådit.	Ibie asth tïjjem dassedh.
2.	2.
Ájggom / Vuorodibme / Ájggeperspektijvva	Gielhtie / Prioriteereme / Tïjjhvuajnoe
Ájggom	Gielhtie
Prográmma ájggom la:	Daan programmen ulmie leah:
 Vuodon årrot ja álggo ålles	 Maadtojne jïh aalkoemierine
Ájggeperspektijvva	 Ulmieh tseegkedh nænnoes
Sámedikke doajmmaj	jïh jielehke saemien jielemebyjresken
 Biejadit ulmijt nanos ja fábmogis	 Saemien byjreskevuajnojne jïh
Sámedigge galggá lagámus lågev jage vuorodimij ja miellogisvuoda baktu barggat vaj mijá birásvuojnno galggá gäjnov midjij allasimme ja sebrudahkaj birrusin vuosedit.	aalkajehtemedarjoeminie eadtjoehtidh
sáme viessombirrasij	 Råajvaridh dovne laavenjostemidie
 Miellodit sáme birásvuojnujn ja	sïjse jïh olkese
álgadimijn	Tïjjhvuajnoe
Prográmma galggá årrot:	Programme edtja årrodh:
 álggo mij tjielggi guhkesájggásasj	 aalkoe mij guhkies syjhtedem
sidodav ja rahtjalisvuodav ulmijda	jïh ulmide ” nænnoes jïh jielehke
” nanos ja fábmogis Sámeednam ”	Saepmie ” tjierteste jïh dan raajan lijrie
 vuodotjállagin dagátjit sniváp	 maadthtjaatsege årrodh
dahkoprográmmajt ja plánimnävojt	programmide jïh soejkesjimmide lijredh
Vuorodibme	Prioriteereme
Unnedittjat rasjesvuodav ja tjielggasit	Juktie saejriesvoetem unniedidh jïh jielesfaamoem bigkedh vïh Saepmesne
viessomfámov Sámeednamin ådåsis hássat galggá Sámedigge vuorodit tjuovvo	Saemiedigkie edtja daejtie åeside
suorgijt:	prioriteeredh:
 Sáme máhtojt tjalmmit	 Åvtesne saemien maahtoem utnedh.
 Mierredit guovlov nanos sáme	 Otnjegem nænnoestidh saemien
åvddånibmáj ja giehpedit prosjevtajt ja álgadit dajt duohtan dahkat	nænnoes övtiedimmie jïh prosjekth jïh
 Rávkkat ja duohtan dahkat gåk ietja	 Krïebpesjidh jïh illedh guktie mijjieh
gárttjodip dálkádakbájnnemav – rievddadime baktu oasestimhámijt	klimahtem tsevtsebe – tjïrrh konsumsjovnen væjjojde jeatjadehtedh
masjijnaj hárráj, enersjiddjadárbojt / elfábmoadnemav,	vuajadahki faamoedaarpoeh / åtnoen,
ábnasválljimav	aamhteiveeljemi bïjre
 aktanbarggat sisi ja ålgobuj	11
3.	3.
Iellembirás: Sámedikke ulmme ja oasseulmme	Jielemen bïjre: Saemiedigkien ulmieh jïh nuelieulmieh
Mijá gájkkásasj ulmme: Fábmogis & nanos sáme birás	Mijjen bijjemes ulmie: Jielemes & nænnoes saemien jielemebyjreske
Mij sihtap viessot fábmogis Sámeednamin man vuodo l goappátjagá guoddelis luonndo ja viesso sáme kultuvrra.	Mijjieh sïjhtebe jielemes Saepmesne jieledh mij dovne ektiedamme dovne guadteles byjreskinie jïh jielehke saemien kultuvrine.
Ulmutjin ja luondon la guhkesájggásasj máhtto ietjas ådåstuhttet ja nannusit vijdábut åvdeduvvat aj ájgijn stuor rievddadusáj.	Almetje jïh byjreske guhkies maahtoe utnieh urriestidh jïh nænnoes laakan åvtanidh dovne tïjji mietie gosse jïjnje jorkese.
Goappátjagá luonndo ja kultuvrra Sámeednamin aneduvvá boanndudahkan väráldij.	Dovne byjreske jïh kultuvre Saepmesne lea dååjrehtalleme goh eatnemem mijjen bïjre ræjkohte.
Mijá gålmmå oasseulme	Mijjen golme nuelieulmieh
Luonndo Sáme máhttudahka Balánseridum åvddånibme	Byjreske Saemien maahtoe Balanseereme övtiedimmie
Viesso iellembirás juohkka aktaj !	Ealli eallinbiras juohkeaktii
Guoddelis iellembirás la vuodon ulmutjij, juhtusij ja sjattoj viessomij ja åvdedibmáj.	Guadteles jielemebyjreske lea maadtoe guktie almetjh, juvrh jïh sjædtoeh maehtieh jieledh jïh åvtanidh.
Ednama ja tjátje ávkkim galggá aktan luondo vaddemijn ja mijá válldemijn, bissot váni luondo dåssjidime dagi. Ávkkim ij galga val ekonomak ássjen årrot.	Laantem åtnoe edtja ektesne byjresken vedtieminie mijjen vaeltieminie jïh edtjh byjreske destie njarresidh Ij edtjh barre ekonomijen mietie byjreskem utnedh.
Mij rahtjap balánssaj ja guoddelis ávkkimij.	Mijjieh sïjhtebe balansem utnedh gosse guadteles laakan nuhtjedh.
Buktaga ja buvtasháme ma Sámeednamav bårri galggi binnot.	Dorjese jïh darjomesvuekieh mah Saepmien vierhtieh nipkieh edtjieh onnes darjodh.
Luonndo- ja birássuodje hähttu allagit vuoroduvvat gájkka sebrudaksulladimijn ja diehttelis oassen sjaddat juohkka ednam- ja luonndoadnemij.	Tjuara jïlle prioriteetem byjresken vaarjelæmman vedtedh gaajhkine sïebredahken soejkesjimmesne.
Gájkka dåjma ma ilmev, ednamav ja tjátjev sielggiji hähttuji hiejteduvvat.	Dïhte tjuara aaj iemies stuhtjine sjïdtedh laante- jïh byjreskevierhtieåtnosne. Gaarjhke
Árbbedábak sáme máhttudahka	Byjreske – guadteles jielemebyjreske
Árbbedábak sáme máhttudahka	Arbevirolas máhtu
Mij lip nanosvuohtaássjedåbdde.	Mijjieh libie nænnoesvoeten expeerth.
Nanosvuohta l agev vuodon årrum mijá bissomij, ja mijá sebrudahka máhtij vijdábut dan diehti åvdeduvvat.	Nännoesvoete eejnegen mijjen maadtoe orreme. Dannasinie maahteme gååvnesidh jïh åvtanidh.
Ájnas la máhttudagáv åhtsåt danna gånnå máhttudagáv gávnná, buojkulvissan sáme aktisasj máhttudagán gåk válldemav báret ja ednamijt tjuottjot.	Vihkeles lea dellie maahtoem ohtedh gusnie gåarede dam gaavnedh. V.g. saemien tjåanghkan maahtoe aktine lea guktie dan jïjnjem åådtje goh gåarede jïh hijven guktie vierhtieh reerie.
Mij dárbahip dav máhttudagáv várrit gå guhkesájggásasj nanos sebrudagáv dahkap.	Mijjieh tjoerebe jïlle daam maahtoem utnedh gosse edtjebe nænnoes sïebredahkem bigkedh guhkies vuajnosne.
Åtsådibme mijá árbbedábe máhttudagá birra midjij máhttelisvuodav vaddá ådå histårjjåárvustallamijt dahkat, dálátjav guoradit ja boahtteájgev hábbmit.	Gosse daelie mijjen aerpievierhtien maahtoen bïjre dåtka dellie gåarede gïehtjedidh guktie lea orreme, daaletje tïjjem gïehtjedidh jïh båetijen aejkiem bigkedh.
Danen galggap mijá iehtjama åtsådimmáhttudagáv bajedit, tjoavddusijt mijá kultuvran åhtsåt ja vijdábut åvdedit mav álmmugin uddni adnep.	Dannasinie edtjebe jïjtse maahtoem dotkedh tseegkedh jïh tjoevth ohtsedh mijjen kultuvresne jïh jåerhkedh maam daelie goh åålmege utnebe.
Vuostak galggap mujttet ja anodit mijá máhttudagáv.	Mijjieh edtjebe dieves vuajnoem nuhtjedh gosse dotkebe.
Galggap máhttudagáv åtsådit ållesvuojnujn mij mijá kultuvran ja filosofidjan la viesso.	Dïhte vuajnoe mij mijjen kultuvren jïh jielemeraajesen sisnie.
Nanosvuohta galggá aktijdimtemán sáme åtsådallamij sáme kultuvra birra.	Nænnoesvoete edtja teema årrodh maam saemien dotkeme saemien kulturen bïjre ektede.
Mijá åtsådallamin galggap aj máhttudagá materiálak, sosiálak ja mentálak stuorrudagáv gehtjadit.	12 I vår forskning ska vi också beakta den materiella, den sociala och den mentala dimensionen av kunskap.
Dakkár åtsådallam hähttu bájke låbdån årrot dajna gå árbbedábak máhttudahka l bájkkáj tjanádum.	Denna typ av forskning måste ske på lokal nivå eftersom traditionell kunskap ær platsbunden.
Balánseridum åvdedibme	Dássálas ovdanahttin
Máhttudagá ådå ja árbbedábak aktijdahttem Mijá ulmme l mijá iehtjama kultuvra birra åtsådit ja gåk nanos viessomvuohkáj ja alla viessomkvalitähttaj åledip viessoma álkkedime baktu ienni gå gålojt lasedit.	Ektiedasse dejpeladtje jïh daaletje maahtojste Mijjen ulmie lea jïjtse kultuvren bïjre dotkedh jïh guktie nænnoes jielemevuekiem jaksedh dovne aaj jïlle jielemekvalieteete tjïrrh jielemem aelhkiehtidh jïh ij maaksojde bæjjoehtidh.
Válldep goappátjagá ådå ja árbbedábe máhttudagáv duohtan ja galggap ávkkit buoremus diedojt åvdedime diehti.	Mijjieh dovne daaletje jïh dejpeladtje maahtojde rïektes utnebe jïh edtjebe dejtie bööremes dååjrehtsidie nuhtjedh juktie åvtanidh.
Nanos åvdedime vuodon la ávkkás balánssa árbbedábak ja ådå máhttudagá gaskan.	Nænnoes åvtanimmie hijven balansem dejpeladtje jïh daaletje maahtoej gaskoeh.
Jus smidás teknijkka addnu mijá árvudallamij de ij viessombirrasav biejste jalik mijá varresvuodav– nåv gåk álu uddni.	Jis teknihkem, mij lea aevhkie orreme, mijjien åssjalommesi mietie ibie edtjh dovne jielemebyjreskem jallh mijjen staarnem murhkedh – dam maam daelie dorjesovveme.
Balánseridum åvdedibme	Evtiedimmie balansesne
Gänna l åvdåsvásstádus masi ?	Gie dïedtem åtna mïsse ?
Juohkka lávkke l ájnas oasse vijdábut bessat ja ulmijda ållet.	Fïerhten sïlle vihkeles buektiehtimmie dan uvtiebasse båetedh jïh ulmide jaksedh.
Mijá buorremannam la juohkka ulmutja duogen.	Mijjen evtiedimmiem fïerhten aajne almetje guadta.
Sámedikke åvdåsvásstádus	Saemiedigkien dïedte
Oasseulmme Luonndo:	Nuelieulmie byjreske:
Sámedigge ájggu hássat hähttu-nävojt ja merkajt ma dájt prinsijpajt tjuovvu:	Saemiedigkie edtja tjuara-instrumeenth jïh vuesiedæjjah mah princijph daan nuelesne fulkieh:
 slájaj viessombirás ja ekosystebma	 aarti jielemebyjreskh jïh
Máhttudahka:	ekosysteemh lea vaarjelamme
Sámedigge galggá arvusmahttet ja giehpedit åtsådimev, diehtotjoaggemav ja ådåsisbajedimev árbbedábak máhttudagás vuostatjin dájn suorgijn:	 gaajhke darjome lea
 Biebbmo: biebbmoábnnasa, gárvvim ja	soejmiprincijpen mietie
 Varresvuohta: sáme dálkasdiedo ja	 åtnoe byjresken vierhtijste
varresvuohtabagádime ja	lea nænnoes laakan guhkies vuajnosne
máhttudahka biktasij ja ábnnasij birra dálkkebierggima diehti	 saemiej darjomi jotskelimmie
 Bidtjim: bájke bidtjimrusta ja	unniedidh
suoddjiduvvá	 vaenebe maadthtjaetsie,
 gájkka dåjma li	 dan juhteles goh gåarede
várrogisvuohtaprinsijpa milta	galhkedh nåake ïebnh nuhtjedh
 luonndoávkkim galggá	 byjreske lea raejnies
dálkádakhiebadum arkitektuvrra,	tsumhtsijste jïh ïebnijste maam ij dïhte
bittjiga (dálkádaksmidás sadje ja nåv vil), bidtjimájggoma	maehtieh noeledh jïh mij biologije gelliesvoetem jïh almetji staarne aajhta
 Äládusá: sáme máhttudagá sierralágásj	 Gïevledahken åssjalommes
guhkesájggásasj nanos vuoge milta	mïelesne utnedh (unnididh, vïht nuhtjedh, urriestidh):
 llmmeduolvvima sáme dåjmajs binnu	 unniedidh konsumsjovnem
 tjátjij, jiekkij, jávrij ja tjátjádagáj	 jïjnem vïht nuhtjedh,
äládusájn buojkulvissan boatsojsujtto,	vyörtegs aamhtesh mah jeanatjommes gåhtjoen roskh
bivddo, duodje, hábbmim, smávednambarggo	(biegkemeaamhtesh, komposte, biogaase)
 Giella: giella gåvvi mijá aktavuodav	 urriestidh gaajhkem maam ij
duolvvim binnu	nuepie lea)
 vahágis ábnnasij adnem hiejteduvvá	Nuelieulmie Saemien Maahtoe:
ruvva máhttelis	Daah aamhtesh leah åajvahkommes:
 luonndo rájnnasin aneduvvá bahás	 Beapmoeh: maam gåarede
luonnduj ja viessomij ja danen la ájnas suoddjit birásvuojno guovlos aj.	byöpmedidh, juerjiehtidh jïh
Sámedigge ietjas giellaprográmmaj vuoset	vöörhkedh
 Oahppam: sáme máhttudahka	 Staarne: saemien
gádodik bátsidisájs, ja ábnnasijs ma biologak moattevuodav ja ulmutjij	bueriedimmie jïh staarneraerieh jïh
varresvuodav ájtti	 Bigkeme: lokaale
 Gärddádimájádusáv anet (binnedibme,	bigkemeaamhtesh jïh klimahten mietie sjïehtedamme arkitektuvre,
ådåsisadnem, ådåsisdahkam):	, bigkemesoejkesjh
 ålles ådåsisadnem árvuk ábnnasijs	 Jieliemassh: saemien
oahppamis birásaktavuodan, degu gåk	maahtoe ovmesi jieliemassi sisnie, v.g. båatsoe, vijreme jïh gööleme,
åvdebut åhpajma luonnduj jáhkket ja nubbe nubbáj, gåk mij åhpajma ájnas	vytnesjimmie, haamoehtimmie, gaertene
máhttudagájt ja luonndodádjadimev ja ålobujt	byjreskinie jïh jielieminie jeahta.
 Aktavuoda: sáme máhttudagá degu	 Lïereme: saemien maahtoe
(ma ienemusát li bátsidisá,	guktie lïereme ektesne byjreskinie v.g..
buojkulvissan: muora, kompoassta, biogássa)	guktie lïerimh byjreskem jïh sinsitnide krööhkedh, guktie vihkeles maahtoem
 ådåsisdahkam gájkas majt ij máhte	lïerimh jïh byjreskem guarkedh, jj.
ådåsisadnet (gånnå máhttelis la)	 Ektievoeth: saemien
dal viessomvuoge birra luondo hárráj	maahtoe v.g. jielmevukie byjresken
(aktavuohta ja aktisasjbarggo juhtusij	ektesne (ektievoete juvrigujmie byjreskinie jïh laavenjosteme dejgujmie
ja luondujn (dálkke, dálkádahka, jahkeájge, luohko)); Aktisasjvuohta	(vearolde, klimahte, jaepienboelkh, vierhtieh)); Laavenjosteme almetji
ulmutjij gaskan (sebrudakhábme, sijddavidnudakhábme boatsojsujton ja	gaskems (sïebredahken tseegkeme,
nåv vil); aktavuohta jahkeájgij – rytma luonndoávkkimin jahkeájgij hárráj	sïjten darjomessijjiej tseegkeme båatsosne j. j.); Ektievoete
 Tjuottjudus: vuoge	 Reereme: vuekieh guktie
luonndoluohkkotjuottjudusá birra	byjresken vierhtieh reeredh
Åvdedibme:	 mieriedidh maam åestedh
Enersjiddja ja doalvvom: Sámedigge galggá	Saemiedigkien kontovrese (v.g..
viehkken giehpedit fábmogiesse viessomvuogev ja fábmogiesse äládusájt unnedit ja	prïhtjege rïektesvæhtine, moerhdorjesh FSC-væhtine, paehperhdorjesh
 rávkkat buojkulvissan várrogis	byjreskevæhtine j. j.)
motåvrråvuojánadnemav; birásbuorep båldudagájt ja nåv vil	Beapmoeh: Saemiedigkie edtja skreejrehtidh
 doarjjot álgadimijt ma ulmutja ja	 saemien beapmoedarjomem,
dálásj åtsådime birra degu dal vijdep boatsojsujto åvdedimev (gárvvim dálkádakrievddadimijda, birásbuorep alternatijva boatsojbargon, åvdedibme hiebadum tjuottjudushámijs)	övtebe bueriedimmiem evtiedidh (dovne man jïjnje jïh man gellie slaajh)
luondo rasjesvuodav Sámeednamin binnedi; buojkulvissan biejadimev ja	 jienebe iemies beapmoeh jïh
adnemav unnep ådåstuhttem enersjiddjagáldojs	beapmoeh sjïehtedamme
unnedimev Sámedikke kontåvråjn	jaepienboelhkide utnedh (v.g. slow
 gehtjadit Sámedikke barggij	 genetihke jeatjadamme
mannamdábijt (degu mannamvuogijt, hotellajt)	dorjesh vuastadidh
 biedjat standárdijt ábnasoasestime	 dah beapmoeh mah eah
hárráj Sámedikke kontåvråjda (degu	gåaredh Saepmesne åestedh edtjieh
KRAV ja rievtesvuohtamierkkidum	ekologije laakan dorjeme årrodh jïh rïektesvæhtam utnedh.
biebbmo, FSC sertifieridum muorrabuktaga, birásmierkkidum	Nuelieulmie balanseereme övtiedimmie:
páhperbuktaga ja nåv vil)	Faamoe jïh foeresjimmie: Saemiedigkie edjta viehkiehtidh aelhkiehtidh unnebe darjodh
Biebbmo: Sámedigge galggá arvusmahttet ja	mijjen jielemievuekiej jïh jieliemassi daarpoe faamose tjïrrh
 åvddånahttet sáme	 krïebpesjidh ahte soejmi
Varresvuohta: Sámedigge galggá huksat ja doarjjot buorep barggobirrasav mijá ålgoldis ja sisŋep varresvuohtaj.	laakan motorvhvuajadahkh nuhtjedh, byjreskevuajemefaamoem nuhtjedh j. j.
Oahppam: Sámedigge galggá barggat vaj oahppamplána ja skåvllåplána gehtjasti mijá árbbedábak máhttudahkaj ja Sámedikke birásvuojnnuj.	mah almetji jïh byjresken
Buohtaárvvo: Sámedigge galggá oassálasstet	saejriesvoetem Saepmesne unnede; v.g..
dasi vaj gájkka sáme giehtaduvvi buohtaárvujn váni álldarij, bargguj,	smaavetje urriestimmeles faamoeh tseegkedh jïh nuhtjedh
årromsadjáj jali sjärvváj gähttjamis.	 buektiehtidh Saemiedigkien
Sámedigge dan nali vuoset ietjas buohtaárvvoprográmmaj.	kontovren el-åtnoem unniedidh
Tjuottjudus: Sámedigge galggá diedojt	 Saemiendigkien barkiji
lånudit ietjá álggoálmmugij luonndoluohkkotjuottjudusá vuogij hárráj.	fealadimmieh gïehtjedidh (v.g. guktie vuajadahkh jïh hotellh veeljieh)
biebbmogárvvimåvdedimev, vijdepgárvvimav (goappátjagá	Jieliemassh: Saemiedigkie edtja daej
kvantitäjtta ja moattevuohta)	evtiedimmieh skreejrehtidh jïh evtiedidh
 lasedit ávkkimav jahkeájggehiebadum	 gellie smaavelaaketje
ja luonduk biebmos (degu slow food)	nænnoes saemien darjoemessijjieh
 vuosteldit genetak rievddadum	 saemien dotkeme jïh meatan
oassásijt	16
 oasstet biebmojt majt ep Sámeednamin	Mïrrestalleme: Saemiedigkie edtja eadtjohke
máhte gávnnat ja ma galggi ekologagit	Saemiedigke åvtese jïjtse
dagádum ja rievtesvuohtamierkkidum årrot	mïrrestallemeprogrammese tjuvtjede.
Äládusá: Sámedigge galggá åvddånahttet ja arvusmahttet vijdep åvdedimev vidnudagájs	Reereme: Saemiedigkie edjta jeatjaj
 sáme åtsådimes ja oassálasstemis	aalkoealmetjigujmei dååjrehtsh molsodh vuekiej bïjre guktie byjreskem reeredh.
Duv åvdåsvásstádus	Dov dïedte
 huksat vaj oasstobiebmo ma e	 dan jïjnje beapmoeh
Oasseulmme Luonndo:	Nuelieulmie Byjreske:
Sámedigge duv gåhttju	Saemiedigkie datnem treevie
 várrogisát luonndoluohkojt ávkkit	 soejmi laakan vierhtide
 suoddjit gájklágásj slájaj	nuhtjedh
Sámeednamin gávnnu li ekologagit	 aarhti jielemebyjreskh jih
dagádum ja rievtesvuohtamierkkidum	ekosysteemh vaarjelidh
viessombirrasijt ja ekosystemav	 ih edtjh maadthtjaetsie,
 garvvet tjátjij, jiekkij, jávrij ja tjátjádagáj	lovvesdaajvh, jaevrieh jïh tjaetsieh
duolvvimav	jotskelidh
 binnedit ilmmeduolvvadimijt	 unniedidh man jïjnje elmiem
 ávkkit motåvrråvuojánijt vuogijn mij	 vuajadahkh nuhtjedh guktie
Enersjiddja ja doalvvom Sámedigge duv gåhttju oassálasstet mijá	laantem vaenie nipkh
rahtjamijda rasjesvuodav Sámeednamin	 byjreskem feerlege
ednamij dåssjidimev binnet	tsumhtsijste vaarjelidh
 luondov rájnnasin adnet bátsidisájs ma	 barre ïebnh nuhtjedh maam
e dåssjåna	ij biologije gelliesvoetem jallh almetji staarnem eejhtedh
 adnet ábnnasijt ma e biologak	jaepienboelhki mietie sjïdtedamme goh
Oassálasstet máhtá gå	gåarede byöpmedidh.
 motåvrråvuojánijt binnebut aná	 ij beapmoeh byöpmedidh
 ratjá birásbuorep båldudagáv adnet	mah genetihkesne jeatjadahteme leah
 elfábmoadnemav ietjat vieson ja	 vuejnedh goh beapmoeh
moattevuodav jali ulmutjij varrresvuodav ájte	mah provhkh åestedh mah eah
dåjman unneda	maehtieh Saepmesne åestedh lea ekologije ligkien sjïdtedamme jïh
 guorada ietjat mannamdábijt (degu	riektesvæhtam guedtieh
Oasseulmme Sáme Máhttudahka:	Nuelieulmie saemien maahtoe:
Sámedigge duv arvusmahttá	Saemiedigkie datnem treevie:
 guoradit ietjat viessomav ja	aarhkebiejjiedarjom gïehtjedidh jïh
mannamvuojánijt, hotellajt)	vyörtegs saemien maahtoem gaajhkine daltesinie nuhtjedh
 alla rávkalvisájt aná gå oasesta,	 meatan årrodh
buojkulvissan máhtá válljit	dotkemeprosjektine saemien maahtoen bïjre
o bájke biebmov gå gávnnu	 saemien maahtoem dov
árggadábijt, ja adnet árvuk sáme	maanide, aahkoevidie / aajjoevidie
máhttudagáv gájkka låbdåjn	(båetiji boelvide) ööhpehtidh
 oassálasstet åtsådimprosjevtajda sáme	gæmhpoemisnie Saepmien saejrisvoetem
o KRAV- ja rievtesvuohtamierkkim	Datnem maahtah viehkiehtidh
biebmov	tjïrrh
máhttudagá birra	 vaenie vuajadahkh nuhtjedh
 åhpadit sáme máhttudagáv ietjat	 fassedh
mánájda ja mánájmánájda (boahtte	byjreskevuajemefaamoem nuhtjedh
buolvajda)	 vaenebe eelfaamoem dov
o birásmierkkim páhperbuktagijt	 gïehtjedidh guktie datne
o birásmierkkim häjmmabuktagijt ja	fealedh (v.g. vuajadahkh, hotellh)
 elfámov nanos enersjiddjagáldojs	 jïjnjem krïebpesjidh gosse
Oasseulmme Balánseridum Åvdedibme:	Nuelieulmie balanseereme övtiedimmie:
Biebbmo: Sámedigge duv gåhttju	Beapmoeh: Saemiedigkie datnem treevie
 ietjat biebbmodábijt gehtjadit ja sáme	 gïehtjedidh guktie datne
adnet jus dujna válljimmáhttelisvuoda	haarjanamme byöpmedidh jïh saemien dejpeli beapmoeh nuhtjedh
li	gååvnese o beapmoeh krïebpesjh- jïh
 guoradit ietjat viessomdábijt mijá sáme	rïektesvæhtine o moerhdorjesh FSC-væhtine o paehperhdorjesh
viessombirásprográmma milta	byjreskevæhtine o hïejmedorjesh
árbbedábe bårråmábnnasijt ávkkit	byjreskevæhtine j. j.
 bårråt nåv edna jahkeájggehiebadum	 eelem destie mestie nænnoes
luonduk biebmov gåk máhttelis	faamojste nuhtjedh jis maahtah dam
 vuornnot genehtak rievddam	 dov aarhkebiejjiem
Äládusá: Sámedigge duv sihtá miellodit	Jieliemassh: Saemiedigkie sæjhta datnem
oassálastatjit nanos vijdepåvdedibmáj sáme äládusájn gå	eadtjoehtidh meatan årrodh nænnoes laakan saemien jieliemassh övtiedidh tjïrrh
 ietjat dåjman barga nanos ja várrogis	 datne dov darjomes nænnoes
buktagijda	jïh soejmi laakan eantah
 oassálastá sáme åtsådibmáj muhtem	 datne leah meatan saemien
äládusáj birra, buojkulvissan ällosujto,	dotkemisnie ovmesi jieliemassi bïjre v.g. båatsoe, dorjese övtiedidh, j. j.
joarkkagárvvim buktagij, ja nåv vil	 gïevledahken åssjalommesen
 dujna l gärddádimájádus mejt ájn	mietie ussjedh eejnegen gosse v.g.: o vaenebh vaaroeh konsumeeredh
dagá, buojkulvissan.	 jïjnem vïht nuhtjedh,
árvuk substánsajt ma álu bátsidissan gåhtjoduvvi,	vyörtegs aamhtesh mah
buojkulvissan: muora, kompåsta, ja	jeanatjommes gåhtjoen roskh (biegkemeaamhtesh, komposte,
ienebu	biogaase)
o ådåsisdahkat gájkka majt ij máhte	o vïht nuhtjedh gaajhkem maam ij
ådåsisadnet (jus máhttelis) Varresvuohta: Sámedigge duv hásstá oassálastátjit ussjolmisáj ja álgadimij vaj mijá fysijkak ja psykososiálak barggobirás la varresvuohtaj nåv buorre gåk máhttelis	Staarne: Saemiedigkie datnem haasta åssjalommessh jïh råajvarimmieh vedtedh maam buerebe staarnem buakta. Dovne repmien jïh aajlan staarne edtja hijven årrodh.
Buohtaárvvo: Sámedigge duv gåhttju oassálasstet vaj gájkka sáme giehtaduvvi buohtaárvugit váni álldarav, bargov, årromsajev jali sjiervev gähttjamis.	Mirrestalleme: Saemiedigkie datnem treevie pryövedh buektiehtidh ahte gaajhkh saemieh lea mïrrestalleme laakan gïetedamme saahth man båeries, maam darjoeh, gusnie årrodh vuj gujne jallh ålma.
Sámedigge ietjas buohtaárvvoprográmmaj vuoset.	Saemiedigke åvtese jïjtse mïrrestallemeprogrammese tjuvtjede.
Gájkaj åvdåsvásstádus	Gaajhesi dïedte
Muhtem ulmijt ij máhte ållet ietján gå várrogis dago ja aktisasjbargo tjadá gájkka oassálasstijs Sámeednamin, buojkulvissan vierttiji Svieriga ráddidus, fábmudagá, vidnudagá ja iehtjáda, aktanbarggat ja åvdåsvásstádusáv válldet nanos åvdedimes.	Naakenh ulmieh maehtebe barre jaksedh tjïrrh soejmi darjome, laavesnjosteme gaajhkesi gaskems Saepmesne jïh v.g.. Sveerjen reerenasse, myndigheeth, darjomessijjieh, j. j. Aktine tjoerebe barkedh jïh dïedtem vaeltedh nænnoes evtiedæmman.
Sámedikke vuorodime li dá:	Samiedigkie daejtie uvtemosth beaja:
Oasseulmme Luonndo:	Nuelieulmie byjreske:
Vuobme: Sámedigge ájnnasin adná	Skåake: Saemiedigkie åtna öövre vihkeles
 vuovde ja vuome alla biologak árvoj	 båeries skåakh jïh skåakh
 åvdeldime mijá äládusájda nanniduvvi	 saemien byjreskvierhtieh
ja suoddjiduvvi	respekteeredh
lágas suoddjiduvvi (vuome hábme, biologak moattevuohta, visstesaje ja aktijdibme ietjá ájnas guohtomednamij galggi suoddjiduvvat)	respekteeredh Vaerie: Saemiedigkie åtna öövre vihkeles
 vuobmebarggoåvdeldime ma li	 joekoen vihkeles dajvh mijjen
 sáme kultuvrrabirásárvo árvvon	 nuepide mijjen jieliemasside
: Sámedigge oalle ájnnasin adná ájmmo l rájnas vaj ulmutjij, juhtusij ja sjattoj varresvuohta ij vahágahteduvá	Elmie: Saemiedigkie åtna öövre vihkeles elmie raejnies olles almetji, juvri jïh sjædtoej staarne sån leajmodh
Tjáhtje: Sámedigge tjervas ájnnasin adná	Tjaetsie: Saemiedigkie åtna öövre vihkeles
 tjátjádagá e vil ienebut rievddaduvá	 ij vielie tjaetsiej-raejkiej
 guole gådosaje ja luonduk	 aarhti jielemebyjreskh jïh
aneduvvi	naturliga vandringsvægar skyddas
 sáme dålusj ájge ávkkim ja	 ij maadthtjaetisiem
vuodjamgäjno suoddjiduvvi	lovvesdaajvh, jaervrieh jïh tjaetsieh jotskelidh
 tjátjijs, jiekkijs, jávrijs ja tjátjádagájs	 maadthtjaetsie vihties jïh
árbbedáhperiektá árvvon aneduvvá	ekosysteemh jïh dej åtnoeh jïh vuekieh
duolvvimav garvvet	vaarjelidh
 vuodotjáhtje duohta ja nanos	 gaajhkh byjreskevierhtieh
Duottar / Várre: Sámedigge ájnnasin adná	nænnoes laakan nuhtjedh
 sierraláhkáj árvuk bájke mijá	 ovjuvrepolitihke
juhkamtjátjev anot	 soejmi laakan vijredh
kultuvrraj ja äládusá suoddjiduvvi	(ledtieh jïh smaave juvrh) jïh gööledh
Ålles ednama: Luondo biejsstem la biologak moattevuoda suoddjidime vuosstij.	Ellies eatneme: Guktie jåarhka byjreskem juakedh lea biologijen gelliesvoeten vaarjelimmien vuestie.
Ednamdimensjåvnnå ja danen ållesvuohtavuojnno, vaj ednama vierttiji aktantjanádum, vaj juhtusa ja sjatto máhtti labudit ja guhkes ájggáj luondon viessot, la	Eatnemesåesiem jïh dan mietie elliesvuajnoe ahte laanth tjuerieh aktanidh guktie juvrh jïh sjædtoeh maehtieh juhtedh jïh guhkies vuajnosne jieledh byjreskisnie lea öövre vihkeles.
sierraláhkáj ájnas. Oalle ájnas vaj giedjega ja miehttseielle galggi máhttet viessot dáj udnásj háhppelis stuor dálkádakrievddamij guoran.	Joekoen vyörtegs sjædtoeh jïh juvrh edtjieh buektiehtidh jieledh dej stoerre juhteles klimahtejorkesimmiej mietie mah daelie deahpadieh.
Sámedigge danen tjervas ájnnasin adná	Dannasinie Saemiedigkie åtna öövre vihkeles
 árbbedáhperiektá mijá äládusájda	 dejpelireakta gaajhki mijjen
árvvon aneduvvi	jieliemasside respekteeredh
 várrogis ja nanos ávkkim duohtan	 soejmi jïh nænnoes laakan
Oasseulmme Sáme Máhttudahka:	åtneme deahpede
sjaddá	 ij naan vielie stoerre
 ienep stuor dåssjidime nåhki	exploateereme sjædta
 aktisasj ednamij sieradibme ja ådå	 ij dååhkasjidh ahte dajvh
Sámedigge tjervas ájnnasin adná:	juekedh gosse geajnoeh j. j. bigkieh.
 Miján la ájnas sadje	 båatsoejieliemassen
infrastruktuvrra dåhkkiduvvá ber gå ij	daarpoeh ellies gyöjnedahkh respekteeredh
åvvå gåktuk ietjá maná	Byjreske dalhkesen namhtah: Saemiedigkie åtna öövre vihkeles
 aktisasj jåhtemgäjnoj boatsojäládusá	 gaajhke maam darjoejibie lea
dálkádak- ja birásvihtanin rijkajgasskasasj ja rijkak	Gelliesvoete: Saemiedigkie åtna öövre vihkeles
 låbdån.	 biologije gelliesvoetem
 Sáme árbbedábak	laantesne jïh ekosysteemesne
dárbbuj árvvon aneduvvi	vaarjelidh;
máhttudagáv árvustallat luonndo-	soejmiprincijpen mietie (tsumhtsieh unniedidh !)
ja ednamåtsådallama buohta.	 skodtedh nåhkedh feerlege
 Mij aneduvvap	 byjreskem reejnes utnedh
Moattevuohta: Sámedigge ájnnasin adná	guktie ij sjïdth naan tsumhtsieh mah feerlege desnie.
 biologak moattevuohta ednamin ja	gellievoetem jïh almetjie staarnem eejhtedh
ekosysteman suoddjiduvvá;	 Gïevledahken åssjalommes
 slájaj viessombirrasa ja ekosystema ja	mïelesne utnedh (unnididh, vïht nuhtjedh, urriestidh):
buohtaárvugin rádijn ednamávkkima / dåssjidime bále	 unniedidh konsumsjovnem
Sámeednamin.	unnemes daltesasse
 Bivddo- ja guollesujttobájkijt	 jïjnem vïht nuhtjedh,
daj dåjma ja prosessa suoddjiduvvi	(biegkemeaamhtesh, komposte, biogaase)
 gájkka luonndoluohkojt ávkkit	 urriestidh gaajhkem maam ij
labudiddje asstoájggeviessomij	gåaredh viht nuhtjedh (gosse nuepie lea)
galggá hábbmit sámij álgadime milta majt sáme ietja tjuottjodi	Nuelieulmie saemien maahtoe:
guhkesájggásasj nanos vuogijn	Saemiedigkie åtna öövre vihkeles:
 urudispolitijkka boatsojsujttobájkijn	 Mijjen lea vihkeles rolle goh
várrot biologak moattevuodav	klimahte- jïh byjreskevïhnestæjja nasjovne jïh gaskenasjovne
 smávjudosbivddo ja guollim galggá	 Saemien dejpeladtje maahtoe
várrogisvuohtaprinsijpa milta	lea mïrrestalleme dotkemisnie guktie
Selgadis birás: Sámedigge ájnnasin adná	byjreskem syjhtedh jïh dajven bïjre.
 várrogisvuohtaprinsijppa gullu majt	 Mijjieh libie mïrrestalleme
Oasseulmme Balánseridum Åvdedibme:	gosse rååresjibie guktie laantem
Sámedigge tjervas ájnnasin adná ja galggá barggat vaj:	utnedh jïh exploteeremen bïjre.
 ájggom ja märrrádus mij midjij gullu	 Vijreme- jïh göölemedajvh jïh
ájn dahkap (bátsidisbinnedibme !)	ålkonejieleme edtja saemien råajvarimmie årrodh jïh saemieh dam
 ruvábut vahágis ábnnasij hiejttet	reerieh
 luonndobirás rájnnasin aneduvvá	 Hijven laavenjostem raasti
gádodik bátsidisájs ja ábnnasijs ma ájttet máhtti biologak moattevuodav ja	dåaresth.
ulmutjij varresvuodav	Gruvah jïh exploateereme faamoen gaavhtan (tjaetsiefaamoe,
 gärddádimájádus gullu gájkka	bïegkefaamoe j.n.v.) sjïehtesjidh
vuolggá mijá birásvuojnos ja mijá	ekologije nuepide jïh saemien kultuvrese jïh jieliemassetseegkeme.
ednam- ja tjáhtjedárbojs. Daj rámaj	Nuelieulmie balanseereme övtiedimmie:
sinna la dárbbo tjuottjudushámijt nanos bájkálasj fámujn dahkat.	Saemiedigkie åtna öövre vihkeles jïh edtja pryövedh buektiehtidh:
 Prinsijppa ålovávkkimis aktan bisso ja	 Soejkesjh jïh mieriedimmieh
dåjmajda	mah mijjen bïjre aalkoem åtna mijjen
guhkesájggásasj ávkkimijn la	byjreskevuajnosne jïh mijjen daarposne laantese jïh jaevride. Daah væjjoej
lájddijiddje gájkka ájggombálij.	mietie daerpies decentraliseereme
 Álkkes anedahtte sosiálak ja	reeremevuekieh darjodh
o oasestimev binnedit	 Princijpe gellieåtnoen bïjre jïh
o ållåsit ådåsisadnet árvuk	dïenesjimmie guhkies tïjjen mietie lea
substánsajt (ma álu bátsidissan	dïhte mij bïhkede gaajhkine soejkesjimmine
gåhtjoduvvi, buojkulvissan: muora, kompåsta, biogássa) o ådåsisdahkat gájkka majt ij	 Sociale fulkeshjoekehtimmie
máhte ådåsisadnet (jus máhttelis)	jïh joekehtimmieh fulkesh byjresken
birásboadosanalysa tjáleduvvi.	tjaeledh mah aelhkie nuhtjedh.
etijka ja birrasa hárráj álgadijn ådå	 Etihke jïh byjreskadtje
industriddjadåjmaj (råggåma ja	aalkoealmetjhstandardh lea
ienebu).	sïehtkeramme gosse edtja orre industijh bigkedh (tsööpkeme j. j.)
 Sáme vuojnno ájnnasin sjaddá rijkak	 Saemien vuajnoe vihkeles
 barggá vaj atomafámujn jali	 Åvtemes beaja lokaale
åvdedimságastallamijn (aktan	daltesisnie byjreskevierhtieh reeredh (smaavevijreme, nasjovnepaarkh,
radioaktijvak ábnnasij hiejtti.	turisme j. j.)
bieggafábmoájggomij, råggåmij ja ålobuj).	Faamoe jïh foeresjimmie: Saemiedigkie
 Bájkálasj tjuottjudus luonndoluohkojs	åtna öövre vihkeles jielemevuekiem laejhtedh
Äládusá: Sámedigge tjervas ájnnasin adná	Dannasinie krïebpesje ahte sveerjen reerenasse
 tjoahkkidum ávkkim sáme árbbedábak	 soejkesjem dorje mij lea nænnoes
 Buorre aktisasjbarggo rájáj badjel.	faamoehdorjemen bïjre Saepmesne.
 Gruvvadoajmma ja dåssjidibme	 barka ihke kærnfaamoem jïh
enersjidja diehti (tjáhtjefábmo,	tsööpkeme radioaktijve iebnijste tjöödtjestidh.
bieggafábmo ja ålobu) hiebaduvvi ekologiddjaj ja sáme kultuvrraj ja	Jieliemassh: Saemiedigkie åtna öövre vihkeles
äládushábmáj.	 gaajhke åtnoe saemien
årudagájn la ekologak systemaj buohta maj sinna äládusá li (dajna gå gierddis	dajvesne lea balanseereme ekologije systeemine gusnie jielemassh leah
boatsojsujtto, bivddo, guollim ja ednambarggo dárbaj guhkesájggásasj	eanteme (juktie nænnoes båatsoe, vijreme, gööleme jïh gaerteneåtnoe
 ednama ja tjátje Sámeednamin	krïebpesjieh guhkies vuajnosne
vuostatjin gávnnuji mijá äládusáj dárbojda	byjresken vierhtieh utnedh
 ávkkima ja dåssjidime ednamijs ja	 laante jïh tjaetsievierhtieh
Enersjiddja ja doalvvom: Sámedigge tjervas	åvtemosth leah mijjen jieliemassi daarpoej gaavhtan leah
ájnnasin adná vaj viessomvuohke	 nuhtjeme jïh exploateereme
allafábmodárbujn lájteduvvá, ja rávkká danen ráddidus	laanteste jïh tjaetsievierhtijste ij vielie mijjen jieliemassi daarpoeh njerrieh
 dahká ålles ájggomav nanos	 gaajhkh darjomh leah
tjátjijs e sáme äládusájt dåssjida	nænnoes jïh soejmiprincijpen mietie
 gájkka dåjma li nannusa ja	eanteme
várrogisvuohtaprinsijpa milta	 lokaaledehteme lea
 bájkálasj buvtadimev arvusmahttet ja	skreejrehtamme jïh deahpede gaajhki
gájkka suorgijn tjadádit.	sektovrine
enersjiddjadahkuj Sámeednamin	22
4.	4.
Ájggepládna – Dahkoprográmma 2009-2012	Tïjjhsoejkesje – Darjomeprogramme 2009-2012
Sámedigge biedjá aktijdiddjev Sámedikke birásbargguj	Saemiedigkie iktedæjjam seehtie Saemiedigkien byjreskebarkose.
Sámedigge vuodot gájkkásasj stivrrimjuohkusav mij galggá	Saemiedigkie ståvroedåehkiem dorje mij edtja
 tjielggit ulmij vuorodimijt	 tjïertestidh guktie åvtemes
 tjielggit ájggerahtjalisvuodav (makkár	dejtie ulmide bïejedh
 Tjoahkkit diedojt ja dahkat	 tjïertestidh gåssie ulmide
populerradiedak ábnnasijt sáme	jaksedh (mah nuelieulmie giem jïh gåessie ?)
viessombirásvuojno / ulme hárráj.	 vuekieh jïh dïrregh
 Hádjet diedojt sisi ja ålggolij radio,	 bååstede vusiehtæjjah jïh
oasseulmijt máhttá ållet gässta ja goassa ?)	krïebpesjh ulmide ektiedidh
 mierredit vuogijt ja nävojt	 aelhkebe vierhtiestimmiem
internehta, filmaj, media, semináraj baktu, ja ienebuj.	 Maahtoem tjöönghkedh jïh
 Organiserit miellodahtte ja	beagkoes maahtahtahkh saemien
buojkulvissan merkajt buorremannama diehti (kvalitatijvak ja kvantitatijvak miehttim: gåk diehtep mijás la buoragit mannam ?)	jielemevuajnoen / ulmiej mietie.
 ruoptus miehttijiddjijt ja	 Bïevnesh heesedh sïjse jïh olkese
åhpadahtte ásadusájt sierralágásj låbdåjn ja sierra	radijoven, gaskeviermien, filmi,
ulmmejuohkusijda.	median, seminaari, j. j. baaktoe.
 Värmmádagáv dahkat rijkak ja	 Organisera inspirerande och
rijkajgasskasasj aktisasjbargguj.	utbildande evenemang Eadtjoes jïh
dåbddomerkajt ulmijda tjadnat	ulmiedåehkide.
 giehpedit barggoárvustallamav	 Vïermedahkem tseegkedh mij edtja
maŋŋela Stivrrajuogos galggá ájádallat makkár ásadusájt tjadádit, makkár gáhpustallamijt, hiebalgis stipendajt, ja ienebujt. Stivrrajuogos ájggeplánav dahká.	darjodh minngiebasse Ståvroedåehkie edtja ussjedidh magkeres tseegkemh edtjieh deahpadidh, mah gaahtjemh, stipendh sjïehteles, j. j. Ståvroedåehkie tïjjhsoejkesjem dorje.
Gájkkásasj vuoge ja lávke:	Bijjemes vuekieh jïh sïllh:
 Ávkkit ássjedåbddijt sierra diedojt	 Maehteles almetjh seehtedh mah
Árvustallam ja vijdepåvdedibme:	Vierhtiestidh jïh övtiedidh:
Stivrrajuogos árvustallamav lájddi ja åtsåt jus mijás buoragit manná majna barggap.	Ståvroedåehkie edtja övtiedimmiem lijredh jïh gïehtjedidh mejtie dam maam
Makkár miehttijiddje vuosedi buorre rievddadusájt majt hähttu rievddadit ?	darjobe lea hijven. Maam vuesehte hijven laakan gåarede ?
Gåk	Maam daerpies
galggap vijdábut mannat ?	jeatjadehtedh ?
jali buktagijt ábnnasijs gávnnat gå l dárbbo.	Guktie åvtese juhtebe ?
4.1.	23
Ulmmejuogos 1 Sáme sebrudahka	4.1. Ulmiedåehkie 1 Saemien sïebredahke
Ájggom	Gïelhtie
 Vijdedit vuojnov ja vuosedit gåk	 Vuajnoem gemtiedidh jïh
birásássje guoskadi gájkka mijá viessomij bielijda	vuesiehtidh guktie gyhtjelassh byjresken bïjre abpe mijjen jielemh dijpieh
 miellodit sáme viessombirásvuojnov ja	 eadtjoehtidh saemien
álgadimev sáme sebrudagán	jielemebyjresken vuejnoejne jïh råajvarimmiejgujmie
 álgguj biedjat birásálgadimijt muhtem	 byjreskeråajvarimmieh
låbdåjn sáme sebrudagán	aalkajehtedh ovemesi daltesinie saemien sïebredahkine
Ulmme	Ulmieh
 Sáme sebrudahka barggá birrasa	 Saemien siebredahke lea
buorráj ja gávnná ådå gäjnojt vijdábut åvdeduvvat	maahtoem åådtjeme byjresken bïjre jïh orre geajnoeh gaavna guktie åvtanidh
 Sáme dåjma / äládusá / buktaga	 Saemien
vuojnnusij båhti ja dåbddusin sjaddi ” birásbuorebu, nannusa, smidá ”	darjomh / jieliemassh / dorjesh vååjnegåetieh jïh beagkoes sjidtieh goh ” buerebe byjreskasse, nænnoes jïh hijven ”
Sámedikke ánburgge	Saemiedigkien rolle
Diededit - miellodit - bälostit	Bïevnesjidh - eadtjoehtidh - dåarjodh
Dåjma 2009 – 2010	Darjomessh 2009 – 2010
Háje diedojt buojkulvissan diededimij Sámedikke webbabielen ja Sáme Diededimguovdátjin, ja artihkkalij avijsajn, radio ja TVÁlge ásadusplánimijn ja organiserimijn miellodahtte ájggomijn vuodovuojnov rievddadittjat ja rájáj badjel aktan bargatjit (buojkulvissan rijkajgasskasasj konferänssa) temájn sajijdahttem (buojkulvissan Helena Norber-Hodge, Winona LaDuke, Robin Kimmerer) Konferänssa l áramusát gidán 2010. gatjádallamij baktu.	Aelkiehtidh deahpadimmiem soejkesjidh jïh öörnedh mij edtja maadthvuajnoem jeatjadehtedh jïh raasti dåeresth laavenjostedh (v.g. gaskenasjovne konfereense man teema lokaliseereme (v. g. Helena Norber-Hodge, Winona LaDuke, Robin Kimmerer) Konfereense lea aeremes 2010.
Dåjma 2010 - 2012	Darjomes 2010 - 2012
Tjalmmit gasskarijkasasj ásadusájt Sámeednamin 2011 (buojk.	Faamoem tjöönghkedh akten deahpadæmman Saepmesne 2011 (v.g..
Earth Day).	Earth Day).
Ájggom la vuojnedit sáme nanosvuohtadåjmav, dåbddo- ja diededimlådnomav álmmugij ietjá rijkajs gudi li álgadam sämmiláhkáj, ja álgadit miellodahtte (aktijsasj) bargov.	Dan gielhtie lea vååjnesasse saemien nænnoesektiedasse bïejedh, laavenjostedh dååjrehtimmiej bïjre jïh bïevnesjimmien bïjre jeatja aalkoealmetjigujmie mah seamma laakan aalkeme barkedh jïh aelkiehtidh laavenjostedh.
Dahkat unnep barggojuohkusijt tjoavddusijt gávnatjit, oajvvadusájt, ájggomijt... buojkulvissan biebmo hárráj, enersjidja, oahppama, åtsådime, nuorravuoda, varresvuoda, bájke tjuottjudus ja nåv.	Smaave barkoedåehkieh omvesside ulmide tseegkedh mah edtjieh raerieh, åssjalommes raeriestidh … v.g. beapmoej, faamoen, lïeremen, dotkemen, noeri, staarnen jïh lokaale reeremen bïjre j. j.
Dahkat ájggeplánav boahtte gålmå jáhkáj.	Tïjjhsoejkesjem tseegkedh båetiji golme jaepide
4.2.	4.2.
Ulmmejuogos 2 Sámedikke doajmma	Ulmiedåehkie 2 Saemiedigkien darjoemassh
Dát ulmmejuogos sisadná Sámedikke prográmmabargov gájkka åssudagájn.	Daate ulmiedåehkie lea Saemiedigkien programmebarkoen gaajhki goevtesi sisnie.
Ájggom	Gielhtie
 Systemáhtak integrerim Sámedikke	 Eensilaakan byjreskebarkoem jïh
 Adressa / diededime gåk	byjreskeussjedimmiem Saemiedigkien darjoemassese integreeredh.
máhttá ietjas birásbuorev miehttit	 Inspirera med samisk livsmiljösyn
 Lista diedoj birásbuorre	och initiativtagande.
dåjma birásbargos ja birásájádusás	Ulmieh
 Miellodit sáme	 Saemiedigkien lea intergreereme
viessombirásvuojnov ja álgadimev	njoelkedahke mej tjïelke indikatovrh jïh byjreskekriteriumh mah hijvenligkien juhtieminie
ábnnasij, teknijkka, vádálasj ábnnasa	 Saemiedigkie jeahta man vihkeles
 Lista adressaj ja aktavuodaj	byjreske lea gaajhkene lehkesne gosse jeatjebi aktine barka
Ulmme	Saemiedigkien rolle
 Sámedikken la buorre	 Bïevnesjidh jïh jïjtse darjoemassen
buktijda ja vidnudagájda gej vuojno li birrasij buore	sisnie proccessh aalkajehtedh
 Lista diedoj ábnnasij birra	 Njoelkedahkem skåårvedh man
integreridum njuolgadusdoajmma tjielgga birásmiehttijiddjij ja vuojnos birásdåbddomerkaj ålles doajmmaj	leah indikatovrh jïh kriteriumh (darjomesoejkesje gusnie ” tjuara ” instrumeenth)
 Sámedigge agev birásbielev	 krïebpesjidh laavenjostijstie jïh
ma li birrasij buore (ja adressa) ma li hiebadum muhtem äládusdárbojda, (degu boatsojsujtto, duodje, turissma	jïjtse barkijste
 Vuoge / háme várrogisát	 Darjoemassh
tjuovggi aktisasjbargon iehtjádij	Darjoemassh 2009 - 2012
Sámedikke ánburgge	Daajroem tjöönghkedh jïh bïevnesh darjodh: Aelhkebe darjodh bïevnesh jaksedh saemien byjreskevuajnoen mietie v.g..:
 Diededit ja álgadit prosessav ietjas	 Raeriestidh guktie gåarede
ávkkit buojkulvissan vuojánijt / båldudagájt / aktisasjvuodjemijt ja ålobujt	buerebe byjreskasse årrodh, guktie jieliehkåbpoe darjomessisjjiem darjodh.
 Diededibme	 Tjaalesijjieh / bïevnesh guktie
ruhkegiehtadallamij	jïjtse gïemhpesvoete byjreskasse mööledh
 Hássat njuolgadusdåjmav	 Læstoeh daajroejne
miehttijiddjij ja dåbddomerkaj (doajmmapládna ” hähttu ” nävoj	byjreskegïehpes materiaalen, teknihken, feerlege materiaalen bïjre
 Rávkalvisájt adnet	 Læstoeh tjaalesijjiejgujmie jïh
aktisasjbarggijda ja ietjas barggijda	gaskesigujmie byjreskegïemhpes deallahtæjjide
 Dåjma	 Læstoeh daajrojne
Vuododit barggojuohkusav dåjma sinna mij prosessav álgon jådet (juogos galggá gávnnut dasik njuolgadusá li dagádum ja bargge li ålles åvdåsvásstádusáv válldám integrasjåvnå birásbielij åvdås).	byjreskegïemhpes materiaalen bïjre (jïh tjaalesijjieh) mah sjïehtesjamme mijjen naakenh mijjen jieliemassi daarpojde (v. g. båatsoe, vytnesjimmie, turisme)
Diedojt tjoahkkit ja diededimijt buktet: Giehpedit diededimijt gávnnat ja dahkat álkkes dádjadahtte ábnnasijt sáme birásvuojno / ulme milta, buojkulvissan.:	vuekieh / modeellh guktie (motovre) vuajadahkh / vuejemefaamoe / ektievuajemem nuhtjedh j. j.
 Oajvvadit gåk ienebut	 Bïevnesh guktie tsumhtsieh
Álgadit njuolgadusbargov aktan Sámedikke åssudagáj barggojuohkusijn.	Aelkiehtidh stuvretjuvtjieh darjodh Saemiedigkien goevtesi barkoedåehkien ektesne.
La tjervas ájnas gåk njuolgadusájt ja miehttijiddjijt dahká.	Gaaje vihkeles guktie stuvretjuvtjieh jïh kriterijumh tseegkedh.
Barggijt galggá ávkkit gå juoga sidjij guosská, sijá máhttudagá, ussjolmisá ja dåbdo li ájnnasa vaj prosässa buorre sjaddá.	Barkijh edtjieh meatan fihkedh årrodh gosse dejtie tsevtsieh, gosse dej maahtoe, åssjalommessh jïh dååjrehtsh vihkeles lissiehtahke processesen bueriebasse.
Gájkka njuolgadusáj vuodo galggá sáme viessombirásvuojnno ja birásulmme årrot.	Gaajhkh stuvretjuvtjieh edtjieh maadtoeh utnedh saemien jielemebyjreskevuajnoesne jïh byjreskeulmine.
Njuolgadusájt galggá dahkat buojkulvissan:	Stuvretjuvjieh edtja tseegkedh v.g. daejtie:
 sáme åtsådibmáj árbbedábe	 saemien dotkemasse
máhttudagá hárráj	aerpievierhtien maahtoen bïjre
 biednikdoarjjagij / doarjjagij / biednikluohkkuj	 duedtie / dåarjoe
ednamdáfoprográmman	laantebigkieprogrammesne
 boatsojäládussaj birásbálka milta,	 båatsoejieliemasse
birrasa buorren máhttá viessot, gåk vidnudahka máhttá fábmogabbon sjaddat	byjreskebaalken jïh båatseojieliemasselaaken mietie, riejriesvoetem båatsoejieliemassese tseedgkedh
boatsojäláduslágaj, dahkat gergasvuodav boatsojäládussaj	byjresken bïjre lea fulkesamme gaajkine jieliemassine
 gájkka äládusájda vaj tjuovvu lága	 duedtie guedtles
 doarjjagin nanos vidnudakåvdedibmáj	darjoemssijjiej övtiedæmman
 dájddagij, ednambargguj, ietjá	 duedjie, gaertenh, jeatja
äládusájda	jieliemasse
Sámedigge galggá friddjavuodav ja máhttudagáv vaddet ulmijda ållet duohta ájggeráma sinna (buojkulvissan akta vidát rávkalvisás viertti ållånit 2009, guokta vidát rávkalvisás jagen 2010 ja nåv).	Saemiedigkie edtja frïjjesvoetem jïh nuepiem vedtedh tïjjesne mij gåaremes (v.g. akte krïebpesje vijhteste edtja 2009:n mietie illedh, göökte krïebpesjh vïjhteste edtja 2010 illedh j. n. v.).
Dat vaddá máhttelisvuodav biednikåhttsijda oajvvadit ietjasa åvdeldimijt aj.	Destie nuepie båata beetnevierhtieh syökedh jïh jïjtse råajvarimmieh raeriestidh.
Árvvon adnet oajvvadisájt jus li hiebalgisá ja buore.	Resepekteerh raeride mejtie sjïehteles jïh hijven.
Arvusmahttet ådå ussjolmisájt ja prosjevtajt ma ulmijt doarjju.	Skeejrehth orre åssjalommessh jïh prosjekth mah ulmide dåarjoeh.
Arvusmahttet åtsådimprosjevtajt ma gulluji dálkádakrievddadimijda ja tjuovvusijda sáme äládusáj ja sebrudagáj hárráj.	Dotkemeprosjekth skreejrehtidh klimahtejorkesimmiej viedtieldahkesne jïh guktie dah saemien jieliemassh jïh siebredahkem tsevtsieh.
Sámedigge aj galggá arvusmahttet åtsådimprosjevtajt sáme máhttudagá birra ma nanosvuohtaj gulluji.	Saemiedigkie edtja aaj dotkemeprosjekth dåarjodh mah maahtoem vadta nænnoesvoetese.
Vuododit stuoda ulmmejuohkusav dåjma sinna mij åvdåsvásstádusáv birásbargguj boahtteájge válldá (binnemusát akta ulmusj juohkka kontåvrrådåjman Sámedikken).	Permaneente maadthdåahkiem tseedgkedh darjomen sïjse man dïedte byjreskebarkose båetijen aajkan (unnemes akte fïerhten kontovredarjoemasseste Saemiedigkien).
Dåjma 2011 - 2012	Darjoemassh 2011 - 2012
Bargov árvustallat ja vijdábut bargov åvdedit, dahkat ájggeplánav (aktan barggijplánajn) boahtte gålmå jahkáj.	Barkoem vierhtiedidh, övtiedidh jïh tïjjhsoejkesjem darjodh (dan sisnie barkijhsoejkesje) båetijen golmide jaepide.
Barggojuogos árvustallamav lájddi ja åtsåt jus mijás buoragit bargujnam manná.	Barkoedåekie vierhtiedimmiem lijrie jïh gïehtjede mejtie mijjen darjome hijven gåarede.
Makkár miehttijiddje vuosedi positijvak rievddadimev ?	Maam vuesehte hijven gåarede ?
Mij hähttu rievddaduvvat ?	Maam tjoerebe jeatjadehtedh ?
Gåk galggap vijdábut barggat ?	Guktie åvtese juhtebe ?
4.3.	4.3.
Ulmmejuogos 3 Sámedikke tjuottjodibme	Ulmiedåehkie 3 Saemiedigkien administrasjovne
Dán ulmmejuohkusij gulluji Sámedikke virggeaddne ja sijá árgga Sámedikken.	Daate ulmiedåehkie Saemiedigkien dïenesjhålmah jïh dej aarhkebiejjie Saemiedigkesne.
Ájggom	Gielhtie
Systemáhtak integrerim birásdimensjåvnås Sámedikke dåjman.	Eensi laakan byjreskebieliem Saemiedigkien darjoemassese integreeredh.
Guovddelin li oasseulme balánseridum åvdedibme gånnå ietjas lahkabirrasin / barggosajen snivvi.	Åvtemosth lea nuelieulmieh balanseereme övtiedimmie gusnie sov lïhkemes byjreskisnie / barkoesijjesne sjyöke.
Ulmme	Ulmieh
 Sámedikke bargge boanndodi	 Saemiedigkien barkijh
 Gållåm: gehtjadit	 Saemiedigkien barkijh leah
buojkulvissan åvdeldimijt kontåvrån degu dal datåvråjt, tjuovgajt, lieggasav;	aambasadöörh jïh uvtelassh
 Enersjiddja: gehtjadit makkár	 Sametingets verksamhet blir
enersjiddja aneduvvá, gávnnuji gu buorebu ?	kænd som en förebild för en hållbar myndighet Saemiedigkien darjomesh lea byögkeles juktie dïhte nænnoes myndigheete (miljöcertifierad verksamhet ?)
prosessav ietjasa ussjolmisáj	mierieh kontovrine goh daatovrh, tjoevkh, baahke;
 Sámedikke bargge doajmmi	 Magkeres faamoe: gïehtjedh
 Mannamdábe (binnedit manojt gå	magkeres faamoe gååvnesh, mejtie buerebe faamoe gååvnesh ?
ambassaderran ja åvddågåvvån	Vualkeme jïh fealadimmie
 Sámedikke doajmma dåbddusin sjaddá	 Guktie vaane fealadidh
åvddågåvvån nanos fábmudahkaj (birássertifieridum doajmma ?)	(fealadimmiem unniedidh gosse gåarede tjåanghkoeh seamma sæjjan bïejedh, ektesne vuejedh)
máhttá, buojkulvissan tjåhkanimaktijdime hárráj, aktanvuodjem)	 Guktie fealede (magkeres
Sámedikke ánburgge	Saemiedigkien rolle
 diededit, åhpadit	 bïevnesjidh, ööhpehtidh
 rávkkat (várrogisvuodajn)	 krïebpesjidh (restriktijve)
 hássat miehttijiddjijt,	 indikatovrh skåårvedh, ” tjuara ” -
(vádtset > tåga > bijlla gt; hálediddje)	vuajadahke (juelkieh > ruevtieraajroe > bïjle > giertie)
 Hotällaválljim (svanenmierkkidum	 Mij hotellide veeljie
gå máhttá ja nåv vil).	(njoektjemïerhke gosse gååvnese, j. j.)
” hähttu ” nävojt, njuolgadusdåjmajt	instrumeenth, njoelkedahkh
 åvddågåvvå	 uvtelasse
Dåjma 2009 – 2010	Darjoemassh 2009 - 2010
Diedojt tjoahkkit, diededibme.	Daajroeh, bïevnesh tjöönghkedh
Aktelis dåjma diedojt lasedittjat, maj baktu oarev oadtju rievddam viessomvuohkáj, buojkulvissan filmaj ja lågådallamij baktu, ja iejvvidimij barggij majda ietjá bargge oassálassti ussjolmisáj ja iesjmiedogis välggogisvuodaj.	Darjoemassigujmie mah eejnegen maahtoe bæjjoehtidh jïh viehkiehtidh jeatjadidh guktie jieledh v.g. tjïrreh filmh vuesiehtidh, lohkehtidh, gaavnesjimmieh gusnie barkijh jïh jeatjah barkijh raeriestieh jïh maam vielie darjoeh maam sijhtieh.
Åhpadit barggijt - Dåjmalasj oassálasstem galggá prosessa vuodo årrot.	Barkijh ööhpehtidh - Daan processen maadtoe lea ahte almetjh eadtjohke meatan årrodh.
Bargge galggi viehkken huomáhit, ja viehkedit doajmmaplánav vuorodit ja åvdedit.	Barkijh edtjieh åsjjalommes vedtedh, prioriteeredh jïh barkoesoejkesjem övtiedidh.
Ássjedåbddijt ávkki gå ådå máhttudagáv dárbaj teknijkak tjoavddusij hárráj.	Maehteles almetjh edtja åtnasovvedh gosse orre maahtoe daerpies teknihke tjoevtjí bïjre.
Enersjiddja	Faamoe
Gärddádimprinsijppa Guoradit kontåvrråábnnasijt (ådåsisdagádum / svanenmierkkidum jahkeájggehiebadum buktagijt, elektronijkav, FSC-sertifieridum muorrabuktagijt); binnedit vádálasj ábnnasijt; gållåmdábijt, biebmov, (bájke, jahkeájggehiebadum, KRAV, rievtesvuohtamierkkidum); varresvuodav (ábnnasa, binnedit vádálasj ábnnasijt, doalvvom) ja ienebu.	Gïevledahkepricihpe Gïehtjedh magkeres kontovremateriaale (vïht nuhtjeme / njoektjemierhkine dorjesh, elektronihke, FSC-mierhkine moeredojresh); unniedidh man jïjnje feerlege aamhtesh nuhtjedh, nuhtjemvaaroeh; beapmoeh (lokaale, jaepieboelhken mietie, krïebpesje, rïektevæhta); staarne (materiaale, feerlege aamhtesh, unniedidh, foeresjimmie), j. j.
Dåjma 2011 – 2012	Darjoemassh 2011 - 2012
Árvustallat bargov ja åvdedit aktisasj ájggeplánav boahtte gålmå jahkáj (aktan hiebadimijn, buoredimijn	Barkoem vierhtiedidh jïh tïjjhsoejkesjem darjodh maam ektesne åtna dejtie
5.	28
Budjähtta 2009-2012	BUDGSJEDTE Tjåanghkan
BUDJÄHTTA Totalt Gájkkásasj dåjma Stivrrimjuogos Åhpadus & seminára PR ja diededimábnnasa 200 000 600 000 Biráskonsulta / ássjedåbdde 100 000 Internähttavuosedibme 50 000 50 000 Oassegålo 650 000 550 000 450 000 350 000 1 600 000	Bijjemes darjomes Ståvroedåehkie Ööhpehtimmie & seminaarh PR jïh bïevneshmateriaale 200 000 600 000 Miljökonsulter / expertis 100 000 Gaskevearman bæjhkoehtidh 50 000 50 000 Stuhtjeåasa: 650 000 550 000 450 000 350 000 1 600 000
Ulmmejuogos 1	Ulmiedåehkie 1 Nænnoestidh sïjti åårgi.
Dåhkkidibme org, tjielde ja seminára 300 000 600 000 Rijkajgasskasasj ásadusá 500 000 500 000 1 000 000 Diededimábnnasa 100 000 75 000 75 000 75 000 325 000 Oassegålo: 400 000 675 000 675 000 175 000 1 925 000	luvnie seminaarh 300 000 600 000 Gaskenasjovne deahpadimmie 500 000 500 000 1 000 000 Bïevneshmateriaale 100 000 75 000 75 000 75 000 325 000 Stuhtjeåasa: 400 000 675 000 675 000 175 000 1 925 000
Ulmmejuogos 2	Ulmiedåehkie 2
Barggojuogos	Barkoedåehkie
gullu ieme barggodoajmmaj Åhpadus 100 000 100 000	Sïejhme darjomen sisnie Ööhpehtimmie 100 000 100 000
gullu ieme barggodoajmmaj Oassegålo: 100 000 100 000	Sïejhme darjomen sisnie Stuhtjeåasa: 100 000 100 000
Ulmmejuogos 3	Ulmiedåehkie 3
Barggojuogos	Barkoedåehkie
gullu ieme barggodoajmmaj Åhpadus 100 000	Sïejhme darjomen sisnie Ööhpehtimmie 100 000
Ietjá dåjma	Jeatjah darjomoemash
gullá ieme barggodoajmmaj Oassegålo: 100 000 100 000	I Sïejhme darjomen sisnie Stuhtjeåasa: 100 000 100 000
Organisásjåvnnå Prosjäktalájddistiddje 555 000 666 000 680 000 700 000 2 601 000 Kontåvrråsadje 40 000 48 000 48 000 48 000 184 000 Kontåvrrårusta 25 000 10 000 10 000 10 000 55 000 Mano ja årrom 150 000 150 000 150 000 150 000 600 000 Telefåvnnå, kontåvrråábnnasa, påvsstågålo, ja ålobu 30 000 30 000 30 000 30 000 120 000 Oassegålo 800 000 904 000 918 000 938 000 3 560 000	Åårganisasjovne Prosjekteåvtehke 555 000 666 000 680 000 700 000 2 601 000 Kontovresijjie 40 000 48 000 48 000 48 000 184 000 Kontovredïrregh 25 000 10 000 10 000 10 000 55 000 Fealadimmieh jïh gåetieluehpieh 150 000 150 000 150 000 150 000 600 000 Telefovne, kontovremateriaale, prievviemaaksoeh j. j. 30 000 30 000 30 000 30 000 120 000 Stuhtjeåasa: 800 000 904 000 918 000 938 000 3 560 000
SUMMA GÅLO	MAAKSOEH TJÅANGHKAN
SISIOASSTEMA Datåvrrå, prográmma, mobijllatel, digitála gåvvår ja ålobu 50 000 80 000 SUMMA SISIOASSTEMA 50 000 10 000 10 000 10 000 80 000	GELLIEJAAPETJE MAAKSOEH Datovre, programmh, telefovne, guvvieaate j. j. 50 000 80 000 GELLIEJAAPETJE MAAKSOEH TJÅANGHKAN 50 000 10 000 10 000 10 000 80 000
6.	6.
Gåhttjom	Seehteme
Ållestjåhkanibme mierredij gålgådismáno 2003 gåhttjot stivrav Sámedikke birásvuojnov ådåstuhttet, ja dat ådåstuhttem birásvuojnos sáme biráspolitijkak prográmmav dahkat.	Pleenume mieriedi golken asken 2003 ståvroem seehtedh Saemiedigkien byjreskevuajnoem orrestehtedh.
Ållestjåhkanime bagádis	Dehtie orrestahteme vuajnoste ståvroe edtja saemien byjreskepolitihke programmem darjodh.
Ållestjåhkanimen Sámedigge mierredij moarmesmáno 21. b 2008: Gåhttjot stivrav biráspolitijkak prográmmav dahkat, bievddegirjje nr 2003: 3, § 52.4, ja vaddet ållestjåhkanibmáj mierredittjat maŋemusát guovvamánon 2009.	Pleenumemieriedimmie Saemiedigkie pleenumisnie suehpeden 21 b. 2008 mieriedi: Ståvroem seehtedh byjreskepolitihke programmem darjodh protokolle nr 2003: 3, § 52.4, laehpedh pleenumasse juktie mieriedidh minngemes goevten asken 2009.
Tjadádibme Prosässa tjadáduváj tjuovvo háme milta:	Guktie buektiehtidh Processe naemhtie tjïrrehtamme:
- Juogos vidájn ulmutjijn lij sáhkaráddnan ja referänssajuohkusin	almetjh lin ” bollplank ” jïh refereensedåehkie
- Prográmmatjálle prosjäktavirgijn bargaj ragátmános 2008 guovvamánnuj 2009.	prosjeketebarkijinie ellies tïjjem skïerede 2008 – goevte 2009
7.	7.
Åvdep sáme birásbarggo	Aerebi saemien byjreske barkoe
Sáme rijkkaorganisásjåvnå álggin organiseridum sáme birásbargujn barggat.	Saemien rïjhkeåårganisasjovnh dah mah saemien byjreskebarkoem aalkajehtin.
Álgos gähttjin ienemusát luonndobirrasij ja ekologak åvdeldimijda suoddjitjit sáme äládusájt.	Aalkoevisnie lij åvtemes ulmie byjreskem jïh ekologije nuepieh vaarjelidh saemien jieliemasside.
Maŋŋela li sáme organisásjåvnå ájn ienebut bargojt birrasa hárráj álgadam.	Mænngan dellie dah åårganisasjovnh jienebe råajvaramme byjreskedajvesne.
Nuorttarijka Sámekonferensan Åren 1986 dåhkkiduváj birásprográmma suoddjitjit ja åvddånahtátjit birrasav Sámeednamin.	Nordiske Saemien konfereensesne Ååresne 1986 dellie saemien byjreskeprogramme dååhkasjehti juktie byjreskem Saepmesne vaarjelidh jïh övtiedidh.
Svieriga Sámedigge vuosedij 1995 ietjas " Redovisning av Sametingets miljösyn ".	Sveerjen Saemiedigkie 1995 dan sov ” Vuesiehtimmie byjreskevuajnoem “ bæjhkoehti.
1995 Svieriga Sáme Rijkkalihtto dagáj birásdahkoprográmmav: " Samiskt Vägval " giehpedittjat tjieldij sisŋep bargov birás- ja demokratiddjaássjijn.	1995 dellie Sveerjen Saemiej Rïjhtkesiebrie byjreskedarjomeprogrammem dååhkasji.: ”
Valla SSR ittjij ienebuv dajna barga.	Saemien geajnoem veeljedh ” “ bæjhkoehti.
Sáme birásbarggo jådeduvvá álkke diehti aj moatten hámen gånnå li ságastallama politijkkárij ja ietjá ednamávkkij åvdåstiddjij gaskan.	Saemien byjreskebarkoe aaj öövre praktihke laakan eantasovveme gosse rååresje politihkerigujmie jïh jeatja uvtielassegujmie interessh.
SSR oassálasstám la dagádijn svieriga FSC standárdav gierddis miehttsebargguj ja álgo rájes årrum stivran svieriga FSCan.	SSR lea meatan orreme sveerjen FSC standardem darjodh jielehke skåakebårran jïh öövre aalkoevistie meatan orreme sveerjen FSCståvrose.
Sámedigge ja Sámeráde libá ájn vil doajmmam gasskarijkasasj prosessan muhtem åsij girjes Konventionen om Biologisk Mångfald mav li tjadádam, buojkulvissan artihkal 8j mij la álggoálmmugij oassálasstema birra luonndoluohkkotjuottjudusán, árbbedábak máhttudagá birra ja ålobuj. Maŋemus 15 jage li ienemus tjielde	Dan lissine Saemiedigkie jïh Saemieraerie lea ïedtjeles gaskenasjovne mieresne orreme konvensjovnh goh Biologije gelliesvoete artihkele 8j sijse barkedh mij lea aalkoealmetjie nuepiej bïjre meatan årrodh byjresken vierhtieh reeredh, guktie dååhkasjehtedh aarpeivierhtien maahtoeh j. j., Minngemes 15 jaepie jeenemes sïjth jïjtse byjreskeråajvarimmieh dorjeme.
Buojkulvissan li vihtta tjielde Jämtlándan aktan väráltluonndofondajn barggam ja tjadádam Agenda 21 prográmmav (1996).	V.g. vïjhte sïjth Jïemhtesne lea laavenjosteme Världsnaturfåantine jïh dorjeme Agenda 21 programme (1996).
Idre ja Mittådalena tjielde barggam libá ISO (14001) sertifierimijn ja tjadádam dåjmalasj birásbargov dalloj.	Eajra jïh Mïhten sïjth lea vuestie ISO (14001) certifieeremem barkeme jïh aktijve byrjaskebarkoem jïjtse sïjtesne doreje.
Älla sij ållim sertifierimav dajna gå ilá stuor vuorrádisvuodajt duosstun gå galggin boatsojäládusájn aktijdit.	Eah goh dem galhkeme juktie ååpsen geerve dam båatsojne sjïehtesjidh.
Nåv gåhtjodum Jämtlándavuoge (Tåssåsenhábme) ulmme l gierddis smávjudosbivddohámev dahkat gånnå bivddo aktan boahttsuj ja ietjá juhtusij várijn hiehpá.	Dïhte maam gåhtjoen Jïemhten-alternatijve (Tåssåsenvuekie) edtja guadteles onnevijremem darjodh, gusnie vijreme jåhta bovtsigujmie jïh jeatjaj juvrigujmie vaeresne.
Moadda priváhtta sáme vidnudagá li ietjasa sertifierim Naturens Bästa dåbddomerkaj milta (buojkulvissan Ajvin Site, Vägvisaren, Nutti Sami Siida AB, ja nåv vil).	(v.g.. Ajvin Site, Vägvisaren, Nutti Sami Siida AB, j. j).
Dan nali boahtá vil smidás barggo Laponian - bájkke mij sjattaj UNESCO väráltluonndo- ja kultuvrraárbbe 1996.	Dan lissine hijvenligkie barkoe daelie deahpede Laponia:ine – dajve maam UNESCO:n eatnemebyjreske- jïh kultuvreaerpie 1996 sjïdti.
UNESCO nammadibme dagáj sierra åvdeldimijt tjieldij birásbargguj.	UNESCOmoeneme sjïere nuepie buektiehti sïjti byjreskebarkose.
Aktse tjielde li bargov dåjmalattjat jådedam prosessa álgos 1999.	Uktsie sïjth dam processem ïedtjeles laakan ienteme öövre dehtie aalkoevistie 1999.
2002 birásgiehtagirjje Sámedikke doajmmaj dagáduváj.	2002 Saemiedigkie byjreske-bïhkesgærjam tjeeli dan sov darjoemasse.
Gájkka svieriga fábmudagá li velgulattja dakkár teknijkak dokumentav hássat mij duohtan dahká buorre birásdåjmav birásbálka milta.	Kimmerer, Robin (2008) The Rights of the Land. The Onondaga Nation of Central New York proposes a radical new vision of property rights.
Lindahl, Karin (Red.) (1999) Mijá Ednam - Samebyarnas Laponiaprogram.	Lindahl, Karin (Red.) (1999) Mijá Ednam - Samebyarnas Laponiaprogram.
Jokkmokk.	Jokkmokk.
Utsi, Paulus (2000) Följ stigen.	Utsi, Paulus (2000) Följ stigen.
DAT..	DAT..
Utsi, Paulus (1974) Giela Giela.	Utsi, Paulus (1974) Giela Giela.
Almqvist & Wiksell, Uppsala.	Almqvist & Wiksell, Uppsala.