samediggediedadus_samegiela_gaktuj_2012.pdf.xml

Sámediggediedádus sámegiela gáktuj	Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre
1	1
ÁLGGO... 5	AALKOE... 5
Definisjåvnå... 6	Tjïertestimmieh... 6
SÁMEGIELA ÁRVO VUODO... 7	AARVOEVÅAROME SAEMIEN GÏELESE... 7
BIRÁSTAGÁ... 7	MIERIEH... 7
Nasjonála lága... 7	Nasjovnaale laakh... 7
Rijkajgasskasasj konvensjåvnå ja tjielggidusá... 9	Gaskenasjovnaale konvensjovnh jïh bæjhkoehtimmieh... 9
Guovtegielakvuodarudáj aktisasjbarggosjiehtadusá... 10	Saemiedigkien stuvremetjaatsegh gïelen bïjre... 10
Aktisasjbarggosjiehtadusá fylkkasuohkanij... 10	Laavenjostoelatjkoeh åtnoen bïjre guektiengïelevierhtijste... 10
Sámegiela åvdåsvásstádus... 11	Laavenjostoelatjkoeh fylhkentjïeltigujmie... 11
Sámedigge... 11	Noerhtelaanti laavenjostoe – Saemien parlamentarihkeles raerie... 11
Sáme giellaguovdátja... 11	Dïedtejoekedimmie saemien gïelen sisnjelen... 11
Departementa... 12	Saemiedigkie... 12
Fylkkamánne... 12	Saemien gïelejarngh... 12
Suohkana ja fylkkasuohkana... 12	Departemeenth... 13
MÁHTTOVUODO... 13	Fylhkenålma... 13
Máhtto iesguhtik gielladilij birra... 15	Daarjoe ovmessie gïeletsiehkiej bïjre... 16
Máhtto almulasj sáme giellaplánima birra... 17	Noerhtesaemien jienebelåhkoedajve... 17
Máhtto almulasj giellaplánima birra Skádasasuollu ålggolin... 18	Åarjelsaemien gïeledajve... 18
ÅVDEMUS HÁSSTALUSÁ... 18	Luvliesaemien jïh pijtesaemien gïeledajve... 18
BARGGOSUORGE... 20	Daajroe byögkeles gïelesoejkesjimmien bïjre Skandinavijen ålkolen... 20
Barggosuorgge 1: Åvdåsvásstádus sámegiela åvdås... 21	DAH UVTEMES HAESTEMH... 20
Barggosuorgge 2: Sámegiela ålgodisævto... 24	2
2	Barkoesuerkie 2: Mierietsiehkieh saemien gïelese... 26
Barggosuorgge 4: Sámegiela adno... 32	Barkoesuerkie 4: Åtnoe saemien gïeleste... 35
VÁJKKUDUSÁ RUHTADILLÁJ JA HÁLDADUSSAJ... 35	EKONOMELES JÏH REERELES KONSEKVENSH... 38
GIRJÁLASJVUOHTA... 37	LIDTERATUVRELÆSTOE... 40
3	3
Ij mige	Ij mejtegh
Ij mige	ij mejtegh
nav tjiegnalit	dan gïengeles
biso ulmutjij lunna	almetjen luvnie baatsa
gå iednegiella	goh ietniengïele
mij ájádusájt luovvi	Mij åssjaldahkide loevene
luobbi mielama	mïelide geerjehte
ja linijdahttá	jïh jieledevuekiem
iellemvuogev	læjnoedahta
Inte något	Inte något
Inte något	Inte något
så djupt	så djupt
blir kvar hos människan	blir kvar hos människan
som modersmålet	som mordersmålet
Som löser tankarna	Som löser tankarna
breder ut vårt sinne	breder ut vårt sinne
och lenar	och lenar
sättet att leva	sättet att leva
Paulus Utsi	Paulus Utsi
4	4
Álggo	Aalkoe
Dán diedádusá baktu sihtá Sámedigge åvddån biedjat gájkbadjásasj politihkav sámegiela gáktuj, mij galggá gæjnov tjielggit ja prinsihpalasj gatjálvisájt vásstedit mij guosská sámegiela adnuj ja åvddånahttemij.	Saemiedigkie sæjhta daejnie bïevnesinie aktem bijjemes politihkem buektedh saemien gïelen bïjre; mij edtja otnjegem vuesiehtidh jïh prinsihpeles gyhtjelassh tjïelkestidh åtnoen jïh evtiedimmien bïjre saemien gïeleste.
Sámedikke oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le lasedit sijáj lågov gudi gielav bukti ja sámegiela anov vijdedit.	Saemiedigkien åejvieulmie juktie saemien gïelem evtiedidh lea utnijelåhkoem lissiehtidh, jïh åtnoem lissiehtidh saemien gïeleste.
Jus galggá dájt ulmijt jåksåt de le dárbulasj tjielgadit mierredimfámov ja åvdåsvásstádusá juohkemav Sámedikke ja ráddidusá gaskan.	Juktie daejtie ulmide jaksedh dle daerpies faamoesuerkide jïh dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem.
Dákkir tjielgadibme mierkki lágajt ja ålgodisævtojt tjadádit ja rievddat.	Gosse edtja naemhtie tjïelkestidh dle tjuara laakh jïh mierietsiehkieh gïehtjedidh jïh jarkelidh.
Dát le dán diedádusá oajvvedæddo.	Daate åejviefokusem åtna daennie bïevnesisnie.
Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sisadná hásstalusájt, ulmijt ja strategijajt nieljen vuorodimsuorgen;	Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre haestemh, ulmieh jïh strategijh ållermaahta, 4 barkoesuerkiej sisnjeli;
 Åvdåsvásstádus sámegiela åvdås	 Dïedte saemien gïelen åvteste
 Sámegiela ålgodisævto	 Mierietsiehkieh saemien gïelese
 Giellaaddne	 Gïeleutnijh
 Sámegiela adno	 Åtnoe saemien gïeleste
Sámij riektá iesjmierredibmáj ietjama giela, kultuvra ja iellemvuoge badjel le nasjonála ja rijkajgasskasasj lágajn mierredum.	Saemiej reakta jïjtje nænnoestidh mijjen gïelen, mijjen kultuvren jïh jieledevuekien bïjre lea vihtiestamme nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale laakine.
Dát mierkki sáme álmmugin le riektá iesj mierredit boahtteájge giellapolitihkav.	Daate sæjhta jiehtedh saemiej lea reakta otnjegem nænnoestidh dan båetijen aejkien gïelepolitihkese.
Miján le aj riektá sámegielav oahppat ja adnet.	Mijjen aaj reakta lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien gïelem nåhtadidh.
Vájku dal nasjonála ja rijkajgasskasasj lága ja konvensjåvnå dáv javlli de le ajtu viehka stuorra lávkke dan gaskan makkir riektá mijájn le gielav adnet ja almma vejulasjvuoda gielav sebrudagán adnet ja åvddånahttet.	Jalhts nasjovnaale jïh gaskenasjovnaale nænnoestimmieh gååvnesieh, dle læjhkan akte guhkies sïlle gaskem dam reaktam gïelem nåhtadidh, jïh dam tjïelke nuepiem gïelem nåhtadidh jïh gïelem evtiedidh siebriedahkesne.
Sámediggediedádus sámegielaj gáktuj gåvvit ja dagástallá makkir roalla ja politihkalasj mierredimfábmo Sámedikken galggá giellaássjijn.	Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre buerkeste jïh digkede maam råållide jïh politihkeles faamojde Saemiedigkie edtja gïelegyhtjelassine utnedh.
Dárbbo le ájn tjielggasappot åvdåsvásstádusáv juogadit, dåjmajt aktan hiebadit ja viehkkenævojt buoredit boahtteájge giellavuorodibme vuoksjuj.	Daerpies aktine tjïelkebe joekedimmine dïedteste, buerebe iktedimmie råajvarimmijste jïh hijven dïrregh dan båetije gïelebarkose.
Gå sámelága giellanjuolgadusá 1992:n jåhtuj biejaduvvin, de aj mierreduváj makkir suohkana galggin sáme giellaháldadimguovlluj gullut.	Gosse saemielaaken gïelenjoelkedassh eelkin juhtedh 1992, dle aaj laakine vihtesti mah tjïelth mah edtjin meatan sjïdtedh saemien gïelen reeremedajvesne.
Muhtem suohkana dán guovlluj gulluji, ja dáj suohkanij duogen le ietjasa álmmugav sámegiellaj dievnnot.	Akte onne låhkoe tjïeltijste lea meatan daennie dajvesne, jïh daah tjïelth dïedtem utnieh sijjen årroejidie saemien gïelesne hoksehtidh.
Jut sámelága giellanjuolgadusá guoskki dåssju suohkanijda giellaháldadimguovlon le ietjastis hásstalus gå návti ij le sámegielak álmmugin Vuonav miehtáj sæmmi riektá sámegielav adnet ja oahppat.	Nov lea akte stoerre haesteme saemielaaken gïelenjoelkedassh ajve tjïeltide reeremedajvesne feerhmie, dan åvteste dah saamastallije årrojh Nöörjesne eah seamma reaktam utnieh nåhtadidh jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Sæmmi båttå vuosedi iesjguhtik árvustallama jut suohkana e ållåsit nagá ietjasa vælggogisvuodav ållit guovtegielak dievnastusájt fállat.	Seamma tïjjen dle ovmessie vuarjasjimmieh jïh goerehtallemh vuesiehtieh dah tjïelth eah ellieslaaken nahkesjh sijjen dïedtem illedh guektiengïeleldh dïenesji bïjre.
Ieritjåhtema diehti ja gå ådå suohkana li sámegielaj giellaháldadimguovlluj sæbrram de le dárbbo sámelága giellanjuolgadusájt rievddat.	Jarkelimmie årromeguvveste jïh sjïehtesjimmie orre tjïeltijste saemien gïelen reeremedajvese dej minngemes jaepiej, vuesehte daerpies saemielaaken gïelenjoelkedasside staeriedidh.
Dát diedádus dáv gæhttjal giehtadallat ja javllá almulasj háldadibme le stáhta duogen ja jut sámegielak álmmugin le riektá sámegielak dievnastusájda vájku gåggu dal årru.	Bïevnese daam dåeriesmoerem digkede, jïh vihteste byögkeles reereme akte staateles dïedte, jïh dah mah saemiestieh reaktam utnieh hoksehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne, saaht gusnie årroeminie.
Dát mierkki sámelága giellanjuolgadusá galggi ålles lánndaj guosskat.	Daate sæjhta jiehtedh saemielaaken gïelenjoelkedassh edtjieh abpe laantem feerhmedh.
Sámediggediedádus udnásj háldadimvuogev guodá ja farra vuojnná dajt suohkanijt ma uddni li sáme giellaháldadimguovlon aktisasjbarggoguojmmen gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet.	Saemiedigkiebïevnese daan beajjetje reerememaallem heajhta, jïh buerebh vuajna dah tjïelth mah leah reeremedajvesne daan biejjien, goh laavenjostoeguejmieh eevtjemisnie jïh evtiedimmesne saemien gïeleste.
Dát mierkki åvdåsvásstádus guovte oassáj juogeduvvá, gånnå Stáhtta vásstet almulasj dievnastusáj åvdås ja navti økonomalattjat ja háldaduslattjat vásstet suohkanij, fylkkasuohkanij ja almulasj ásadusáj sámegielak dievnastusáj åvdås.	Daate sæjhta jiehtedh dïedte guektelen juakasåvva, gusnie Staate dïedtem åtna byögkeles dïenesji åvteste jïh naemhtie daam ekonomeles jïh reereles dïedtem åtna ihke tjïelth, fylhkentjïelth jïh byögkeles institusjovnh dejtie saamastallije årroejidie saemiengïelesne hoksehtieh.
Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås, ja vuojnná dárbov aktisasjbargov nannit ja ressursajt biedjat sámegiela nannimij iesjguhtik dásen sebrudagán.	Saemiedigkien lea dïedte saemien gïelem evtiedidh, jïh vuajna daerpies laavenjostoem jïh vierhtide eevtjedh, juktie gïelem evtiedidh ovmessie daltesinie siebriedahkesne.
Dát rievddim mierkki dárbbo le muhtem nammadussaj man ulmme le tjielgadit ja åvdedit oajvvadusájt gåktu máhttá rievddat njuolggadusájt, mierredim- ja vásstedimoasev sámegiela gáktuj.	Daejnie jarkelimmine dle daerpies sjædta aktine moenehtsinie, man mandaate lea salkehtidh jïh jarkelimmieh raeriestidh laakine jïh faamoe- jïh dïedtesuerkesne saemien gïelen sisnjelen.
Økonomalasj, almasjlasj ja háldaduslasj ressursaj vánesvuohta le stuorra hásstalus sámegiela nannima bargguj.	5 Gosse ekonomeles, almetjen jïh reereles vierhtieh fååtesieh, dle dïhte akte stoerre haesteme gosse barkeminie saemien gïelem eevtjedh.
Dá li ålgodisævto ma hæhttuji sajenis jus sámegiella galggá iellet boahtte ájgijda.	Daate lea mierietsiehkieh mah tjuerieh stïeresne årrodh jis edtja maehtedh saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh.
Diedádus dájt hásstalusájt giehtadallá ja politihkav hábbmi man vuodon sámegiela nannima ja åvddånahttema visjåvnå ja ulme jåhtuj biejaduvvi.	Bïevnese daejtie haestiemidie digkede, jïh aktem politihkem soejkesje mij edtja viehkiehtidh visjovnigujmie jïh ulmiejgujmie nïerhkedh, juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
5 Sámedikke ja sámedikke giellapolitihka oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le sámegiela addnij lågov lasedit.	Saemiedigkien åejvieulmie jïh Saemiedigkien gïelepolitihke juktie saemien gïelem evtiedidh, lea låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemien nåhtadieh.
Sámegiela bierggim le dan duogen jut nahká sámegielagij lågov lasedit.	Eevre vihkeles saemien gïelen båetijen aejkien gaavhtan, saemiengïeleldh almetjh læssanieh.
Diedádus gåvvit iesjguhtik giellaguovlov ja giela dárbojt jus galggá bisoduvvat, nanniduvvat ja åvddånahteduvvat iesjguhtik suorgen.	Bïevnesen våarome lea dah ovmessie gïeledajvh jïh dah daerpiesvoeth gïele åtna juktie gorredidh, eevtjedh jïh gïelem evtiedidh dejnie ovmessie dajvine.
Ájnas le aj jut gávnnuji duohta vejulasjvuoda gielama adnet ienep sebrudaksuorgijn.	Aaj vihkeles tjïelke nuepieh gååvnesieh mijjen gïelem nåhtadidh jienebh siebriedahkesuerkine.
Sámegiela adno iesjguhtik dásen sebrudagán hæhttu laseduvvat, ja ájnas le jut ienep ásadusá válldi åvdåsvásstádusáv váj sámegiella ienebut aneduvvá.	Tjuara åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh ovmessie daltesinie siebriedahkesne, jïh eevre vihkeles jienebh institusjovnh dïedtem vaeltieh ihke saemien vielie åtnasåvva.
Sámegiela dille le målsudahkes, ij dåssju gielaj gaskan valla aj gielaj sisbielen.	Saemien gïelen tsiehkie lea joekehts, ij ajve gïeli gaskem men aaj gïeli sisnjeli.
Danen hæhttuji iesjguhtik strategija sajenis gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet.	Dan åvteste tjuara ovmessie strategijh utnedh juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem.
Váj galggá ienep diedojt åttjudit iesjguhtik gielladile birra, ja navti buorebut dæjvvat iesjguhtik strategijajn, de hæhttu duolloj dálloj giela dilev kárttit.	Juktie vielie daajroem skååffedh dej ovmessie gïeletsiehkiej bïjre, jïh naemhtie buerebelaakan dej ovmessie strategijigujmie lyhkesidh, dle daerpies aktine jaabne goerehtalleminie guktie lea gïeline.
Sámediggediedádus sámegiela gáktuj le boados Sámedikke prosessas.	Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre lea illedahke aktede prosesseste Saemiedigkesne.
Dán diedádusá barggo álgij muhtem stuorra giellakonferánsajn mav Sámedigge Tråmsån ásadij 2011 moarmesmáno.	Bïevnesinie nïerhki aktine stoerre gïelekonferansine, maam Saemiedigkie öörnedi Tromsøsne suehpeden 2011.
Konferánsan lidjin lågågdalle iesjguhtik sebrudaksuorgen, ja lij buorre vuodon diedádusbargguj.	Konferansesne håalijh ovmessie siebriedahkesuerkijste, jïh konferanse akte hijven våarome sjïdti bïevnesen barkose.
2012 moarmesmáno ja biehtsemáno le Sámedikkeráden læhkám moadda rabás tjåhkanime gånnå tsuojggidusá li boahtám diedádussaj.	Suehpeden jïh ruffien 2012 dle Saemiedigkieraerie jienebh gaahpoeh tjåanghkoeh åtneme, gusnie raerieh bïevnesasse båateme.
Tjálalasj tsuojggidusá diedádussaj li aj boahtám priváhta ulmutjijs, ásadusájs ja organisasjåvnåjs.	Aaj tjaaleldh raerieh bïevnesasse båateme almetjijstie, institusjovnijste jïh siebrijste.
Vijdes politihkalasj dagástallam le læhkám Sámedikkeráden ja Sámedikke ållestjåhkanimen.	Akte gamte politihkeles digkiedimmie orreme Saemiedigkieraeresne jïh Saemiedigkien stoerretjåanghkosne.
Sámedikkeráde sámegiela tjielggidusáv åvddån biejaj Sámedikke ållestjåhkanibmáj ássjen 18/12.	Saemiedigkieraerie aktem tjïelkestimmiem böökti saemien gïelen bïjre aamhtesisnie 18/12, Saemiedigkien stoerretjåanghkose.
Dát le Sámediggediedádus sámegiela gáktuj vuodo.	Dïhte lea våarome Saemiedigkiebïevnesasse saemien gïelen bïjre.
Jahkásasj vuorodime ja dåjma galggi åvddån boahtet Sámedikke budsjehtan ja makta le ulmijt ållidam boahtá åvddån jahkediedádusán.	Fïerhten jaepien prijoriteradimmieh jïh råajvarimmieh edtjieh våajnoes årrodh Saemiedigkien budsjedtesne, jïh illedahkesne jaepiebïevnesisnie.
Definisjåvnå	Tjïertestimmieh
Váj dádjat sæmmi láhkáj de le ájnas jut muhtem moallanagá ma li guovdátjin diedádusán tjielggiduvvi.	Juktie dam seamma goerkesem utnedh, dle vihkeles såemies dïejvesh tjïelkestidh mah sijhtieh vihkeles årrodh bïevnesisnie.
Danen sihtap tjielgadit gåktu dájt moallánagájt dádjadip.	Mijjieh sïjhtebe dannasinie tjïertesidh guktie mijjieh daejtie dïejvesidie guarkebe.
Iednegiella: Dán diedádusán anedum vuostasj giela birra majt sijdan oahppi.	Ietniengïele: Daennie bïevnesisnie nåhtadamme dan voestes gïelen bïjre maam gåetesne lïereme.
Jus le moadda giela avta bále oahppam de máhtti dujna aj liehket moadda iednegiela.	Maahta aaj jienebh ietniengïelh utnedh dastegh jienebh gïelh seamma tïjjen lïereme.
Ietjá sajijn væráldin (dagu lulleasiáhtalasj lándajn) aneduvvá iednegiella nammadussan dan giellaj mav muhtem tjerdalasj juohkusij gullu, vájku dal makta gielav ajtu buktá.	Jeatjah lehkesne veartenisnie (vuesiehtimmien gaavhtan luvlie-asiatiske laantine) ietniengïele åtnasåvva goh dïejvese dan gïelese dan etnihkeles dåahkan mestie almetje båata, saaht guktie gïelemaahtoe lea.
Vuostasjgiella: Njálmálasj, jali aj tjálalasj oajvvegiella.	Voestesgïele: Njaalmeldh, kanne aaj tjaaleldh, åejviegïele.
Åhpadusaktijvuodan anedum dan giela birra mav oajvvegiellan vállji.	Lïerehtimmesne åtnasovveme dan gïelen bïjre mij åejviegïeline veeljesåvva.
Nubbengiella: Giella mav muhtem ij le vuostasj giellan adnám, ájnat oahppá jali le oahppam muhtem birrasin gånnå ållågit bæjválasj giellan aneduvvá.	Mubpiengïele: Gïele maam akte almetje ij voestesgïeline utnieh, men maam lïereminie jallh lïereme aktene byjresisnie gusnie almetjh dam biejjieladtje gïeline nåhtadieh.
Nubbengiella máhttá aj gåvvidit akta ber makkir gielav mij ij le muhtem ulmutja vuostasjgiella, dat sihtá javllat sihke nubbengiella ja amás giela.	Mubpiengïele maahta aaj fïerhne gïele årrodh mij ij leah almetjen voestesgïele, dsj. dovne mubpiengïele jïh ammesgïele.
Giellaguodde: Tjiehpes giellaaddne gudi ressurssaulmutjin aneduvvi åhpadimaktijvuodan.	Gïeleguedtijh: Væjkeles gïeleutnijh mah vierhtiealmetjinie åtnasuvvieh gïelelïerehtimmesne.
Giellaárená: Giellasosiologalasj moallanahka mij aneduvvá dakkir sajij jali ásadusáj birra gånnå giella aneduvvá.	Gïelesijjieh: Gïelesosiologeles dïejvese, nåhtadamme sijjiej jallh institusjovni bïjre gusnie gïele åtnasåvva.
Giellaguovllo: Giellageográfalasj moallánahka mij gåvvit guovlov gånnå giella aneduvvá.	Gïeledajve: Gïelegeografeles dïejvese mij dajvem buerkeste gusnie akte gïele åtnasåvva.
Ieneplåhkoguovllo: Guovllo gånnå álmmuga ieneplåhko sámegielav adni bæjválasj giellan.	Jienebelåhkoedajve: Dajve gusnie jienebelåhkoe årroejijstie saemien biejjieladtje nåhtede.
Guovtegielak: Muhtem ulmusj guhti le bajássjaddam guovtijn vuostasjgielajn ja guhti goappátjijt gielajt sæmmi buoragit buktá, jali ulmusj guhti árggabiejvenis guokta giela adná ja goappátjij identifiseri, vájku ij goappátjijt gielajt sæmmi buoragit buvte.	Guektiengïeleldh: Akte almetje guhte göökte voestesgïeligujmie byjjenamme, jïh mah gåabpegh gïelh seamma hijven haalvoeh, jallh akte almetje guhte sov aarkebiejjien göökte gïelh nåhtede jïh jïjtjemse gåabpaginie damtije, jalhts gïelehaalveme ij leah seamma hijven gåabpaginie gïeline.
6 Moattegielak: Muhtem ulmusj guhti le bajássjaddam guovtijn jali måttijn gielajn ja guhti dáj gielaj identifiseri ja moadda giela árggabiejven adná, vájku ij divnajt gielajt sæmmi buoragit buvte.	Gelliegïeleldh: Akte almetje guhte gööktine jallh jienebh gïeligujmie byjjenamme, jïh mij jïjtjemse daej gïeligujmie damtije jïh / jallh akte almetje mij jïjtjemse damtije jienebh gïeligujmie jïh jienebh gïelh nåhtede sov aarkebiejjien, jalhts gïelehaalveme ij leah seamma hijven gaahkine gïeline.
Sámegiela árvo vuodo	Aarvoevåarome saemien gïelese
Sámegiella le sáme sebrudagá vuodoárvvo.	Saemien gïele akte maadthaarvoe saemien siebriedahkesne.
Danen le giela bisodibme ja åvddånahttem ietjastis ájnas ja ij dárbaha ietjá láhkáj vuodostuvvat.	Gorredimmie jïh vijriesåbpoe evtiedimmie gïeleste lea dannasinie jïjtsisnie vihkeles, jïh ij leah daerpies dam buerkiestidh jeatjah fåantojne.
Tjielgas mærkkan giela ájnas mierkkidussaj le jut sámegiela tjanástahka le mierrediddje jus bæssá Sámedikke jienastimlåhkuj tjáledit.	Akte tjïelke vihtiestimmie man åvteste gïele dan vihkeles, lea saemien gïele lea daerpies jis edtja jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose.
Sámegiella le akta mijá kultuvra vuodojs vájgu dal e gájka gielav buvte.	Saemien lea akte dejstie maadthbiehkijste mijjen kultuvresne, jalhts eah gaajhkesh gïelem haalvoeh.
Dat le giella mav miján le riektá nannit ja åvddånahttet sihke ietjama åvdås ja sebrudagán ietján.	Dïhte akte gïele maam mijjieh reaktam utnebe eevtjedh jïh evtiedidh, dovne mijjen luvnie goh almetje jïh siebriedahkesne.
Dát riektá le fámonis vájku dal makta juohkka ájnna mijájs gielas uddni buktá.	Daate reakta faamoem åtna saaht man hijven fïereguhte mijjeste gïelem haalvoe.
Riektá ietjama giellaj le árvvo mij le ålles gielladiedádusá vuodon.	Reakta mijjen gïelese lea akte aarvoe mij lea våarome abpe gïelebïevnesasse.
Juohkkahattjaj guhti sámegielav buktá, le viehka stuorra árvvo gå bæssá gielav adnet nav moatten aktijvuodan gå vejulasj aj fámilja ja lahkabirrasa ålggolin, dagu gå le aktijvuohta almulasj kontåvråj, varresvuoda ásadusáj, skåvlåjn, girkkojn ja riektásystemajn.	Gaajhkesidie mah gïelem maehtieh, dle akte stoerre aarvoe saemien nåhtadidh dan gelline tsiehkine goh gåarede aaj fuelhkien jïh voengen ålkolen, goh byögkeles kontovrinie, healsoesuerkesne, skuvlesne, gærhkosne jïh reaktasuerkesne.
Árvvo le danna gå giella vuojnnusij boahtá sebrudagán.	Akte aarvoe gosse mijjen gïele våajnoes dorjesåvva siebriedahkesne.
Gå muhtem giella moatten aktijvuodan aneduvvá, de dasi vatteduvvá árvvo sæmmi buohta gå ietjá giela.	Gosse akte gïele åtnasåvva jïjnjh ovmessie tsiehkine, dle disse aktem våajnoes aarvoem vadta, seammalaakan goh jeatjah gïelh.
Dákkir bihko avtaárvvusasjvuohta gielaj gaskan le sæmmi båttå mærkkan jut álmmuga li avtaárvvusattja.	Dagkeres våajnoes seammavyörtegsvoete gïeli gaskem lea seamma tïjjen akte guvvie dan seammavyörtegsvoetese almetji gaskem.
Vájku álu sámegielav avtan giellan gåvvidip, de gávnnuji vuona bielen sáme gudi vidá iesjguhtik sámegielajda gulluji.	Jalhts mijjieh daamtaj saemien ållermaahta goh akte gïele, dle nöörjen raastebielesne saemieh mah aerpievuekien ektiedimmiem utnieh vïjhte joekehts saemien gïelide.
Dá vihtta giela li lullesámegiella, nuorttasámegiella, julevsámegiella, bihtámsámegiella ja oarjjelsámegiella.	Daah vïjhte gïelh leah luvliesaemien, noerhtesaemien, julevsaemien, pijtesaemien jïh åarjelsaemien.
Gullut avta dájs vidát gielajs le sámijda árvvon, dát árvvo le aj gielladiedádusá vuodon.	Ektiedimmiem utnedh akten daejstie gïelijste daennie saemien gellievoetesne lea akte aarvoe saemide, daate aarvoe lea aaj akte våarome daan gïelebïevnesasse.
Birástagá	Mierieh
Nasjonála lága	Nasjovnaale laakh
Sámegiella le sáme kultuvra ájnnasamos juolgge.	Saemien gïele lea maadhtgierkie saemien kultuvresne.
Mij sáme lip álggoálmmuk ja unneplågoálmmuk Vuonan ja danen dárbaj sámegiella ja sáme kultuvrra sierralágásj suodjalimev jus galggá åvddålijguovlluj bissot ja åvddånahteduvvat.	Mijjieh saemieh akte aalkoealmetje jïh akte unnebelåhkoe Nöörjesne, jïh saemien gïele jïh saemien kultuvre dan åvteste aktem sjïere vaarjelimmiem daarpesjieh jis edtjieh annje stååresjidh jïh evtiesovvedh.
Vuona stáhta duogen le dilev láhtjet váj sáme bessi gielaska sihkarasstet ja åvddånahttet.	Nöörjen staate dïedtem åtna sjïehteladtedh ihke saemieh maehtieh sijjen gïelem gorredidh jïh evtiedidh.
Dá vælggogisvuoda, ma li lágaj ja konvensjåvnåj baktu mierredum li vædtsaga majt Sámedigge ávkki gå iejvvip guovdásj oajválattjajt, suohkanijt, fylkkasuohkanijt ja iehtjádijt gej siegen aktan barggap.	Dah dïedth, mah leah vihtiestamme laakine jïh konvensjovnine leah dïrregh mejtie Saemiedigkie nåhtede gosse dovne åejvieladtjigujmie, tjïeltigujmie, fylhkentjïeltigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie rååresjibie.
Vuodolága § 110a tjadná vuona stáhtav dilev láhtjet váj sámegiella máhttá bisoduvvat ja åvddånahteduvvat.	Maadthlaaken § 110 a dïedtem vadta nöörjen staatese sjïehteladtedh ihke saemien gïele maahta gorresovvedh jïh evtiesovvedh.
Sámedikke ja ietjá sáme riektáássjij láhka (sámeláhka) doajmmaj bådij jagen 1989 ja dan ulmme le dilev láhtjet váj sáme álmmuk Vuonan máhttá ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav nannit ja åvddånahttit.	7 Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktatsiehkiej bïjre (saemielaake) faamoem åadtjoeji 1989 jïh dan åssjele lea sjïehteladtedh ihke saemieh Nöörjesne maehtieh sijjen gïelem, sijjen kultuvrem jïh siebriedahkejieledem gorredidh jïh evtiedidh.
Láhka konkretiseri daj badjásasj prinsihpaj sisanov majt Vuodolága § 110 ásat.	Laake sisvegem tjïelkeste dejnie bijjemes prinsihpine mejtie Maadthlaake § 110 tseegkie.
Sámelága giellanjuolgadusá doajmmagåhtin 1992 rájes ja li goalmát kapihttalin tjáledum; sámegiella.	Saemielaaken gïelenjoelkedassh faamoem åadtjoeji 1992 jïh leah vihtiestamme 3. kapihtelisnie, saemien gïele.
Gå sámelága giellanjuolgadusá mierreduvvin, de aj lága baktu mierreduváj suohkana Gárásjåhkå, Guovddagæjnno, Unjárgga, Porsáŋŋgo, Dædno ja Gájvuodna galggin liehket oassen sáme giellaháldadimguovlos.	Gosse saemielaaken gïelenjoelkedasside nænnoesti, dle aaj laaken tjïrrh vihtiesti dah tjïelth Kárásjohka (Karasjok), Guovdageaidnu (Kautokeino), Unjárga (Nesseby), Porsángu (Porsanger), Deatnu (Tana) jïh Gáivuotna (Kåfjord) edtjin meatan sjïdtedh saemien gïelen reeremedajvesne.
Gå Divtasvuona suohkan 2006:n fárruj váldeduváj, de láhka rievddaduváj váj giellaháldadimguovllo dálla njuolgadusáj baktu mierreduvvá.	Gosse Divtasvuodnan (Tysfjord) tjïelte meatan sjïdti 2006, dle laakem jarkeli, guktie daelie reeremedajve lea mieriedimmien tjïrrh vihtiestamme.
Maŋŋela li suohkana Snåasa ja Loabát fárruj boahtám giellaháldadimguovlluj, ja Rajrevihke (Røyrvik) sæbrrá 1.1.2013 rájes.	Mænngan Snåase jïh Loabát (Lavangen) meatan sjïdteme reeremedajvesne, jïh Raavrevijhke meatan sjædta 1.1.2013.
Sámelága giellanjuolgadusá (1992) vaddi sáme giellaháldadimguovlo álmmugij riektáv almulasj måhkijn aktijvuodav válldet ja vásstádusáv oadtjot sámegiellaj jali dárogiellaj ietjasa giellaano milta.	Saemielaaken gïelenjoelkedassh (1992) årroejidie saemien gïelen reeremedajvesne reaktam vedtieh byögkeles instansigujmie govlehtalledh jïh vaestiedassem åadtjodh saemien jallh nöörjen gïelesne, jïjtsh gïelemaahtoej tsegkie.
Riektá guosská sihke njálmálasj ja tjálalasj gatjálvisájda.	Reakta faamoem åtna dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh govlehtimmide.
Riektá gáhtu dalloj gå háldadimásadus iesj	Reakta ij faamoem utnieh dej veajkoej reeremedajve jïjtje skraejriem vaalta govlehtalledh.
7 válldá aktijvuodav. Gájka almodusá almulasj orgánajs giellaháldadimguovlon maj ulmmejuogos le ålles jali oase álmmugis, galggi sihke dárogiellaj ja sámegiellaj almoduvvat.	Gaajhkh bæjhkoehtimmieh byögkeles åårganijste reeremedajvesne, mah leah gaajhkesidie jallh naakenidie årroejijstie, edtjieh dovne nöörjen jïh saemien årrodh.
Sámelágas § 3-5 milta le riektá sámegielav vijddásappo adnet varresvuohta- ja sosiálsuorgen.	Saemielaaken § 3-5 aktem vijriedamme reaktam vadta saemien nåhtadidh gosse healsoe-jïh sosijaaledïenesjinie govlehtalla.
Dát mierkki gájka varresvuoda- ja sosiálásadusá gudi viehkedi pasientajt gudi båhtu suohkanijs ma li sáme giellaháldadimguovlon, galggi pasientajt sámegiellaj dievnnot.	Daate sæjhta jiehtedh gaajhkh healsoe- jïh sosijaalinstusjovnh mah skïemtjijh dåastoeh tjïeltijste saemien gïelen reeremedajven sisnjelen, dïedtem utnieh skïemtjijdie saemien gïelesne hoksehtidh.
Pasiænntariektálága § 3-5 mij vaddá pasiænntaj riektáv diedojda ma li ájnegis dárbojda hiebaduvvam, ja lága § 4-2 mij mierret dåhkkidime hámev, li aj guoskavasj mærrádusá.	Skïemtjijereaktalaaken § 3-5, mij skïemtjijasse reaktam vadta bïevnesh åadtjodh mah leah indivijduelle tsiehkide sjïehtedamme, jïh laaken § 4-2 krïevenassen bïjre luhpiehtimmien vuakan, leah aaj sjyöhtehke nænnoestimmieh.
Sáme pasientaj riektá sámegiela adnuj giellaháldadimguovlon le aj tsuojggiduvvam ådå suohkanlasj varresvuohta ja huksolágan: 3 – 10. 4. ladás: " Suohkana sáme giellaháldadimguovlon galggi bærrájgæhttjat jut sáme pasientaj jali addnij dárbo hiebadum dievnastusájda dættoduvvi gå dievnastus hábbmiduvvá. "	Saemien skïemtjiji reaktah saemien gïelem reeremedajvesne nåhtadidh, leah aaj vihtiestamme aktene orre tjïelten healsoe jïh hokselaakesne: 3 – 10. 4 lïhtse: " Tjïelth saemien gïelen reeremedajvesne edtjieh hoksedh saemien skïemtjiji jallh utniji daerpiesvoeth sjïehteladteme dïenesjh åadtjodh, krööhkestamme sjidtieh gosse dïenesjem haamode ".
Sámelága § 3-6 vaddá juohkkahattjaj riektáv ájnegis girkkolasj dievnastusájda sámegiellaj.	Saemielaaken § 3-6 fïereguhtese reaktam vadta indivijduelle gyrhkeles dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne.
Dát guosská sielohuksuj, gásstaj, skalluj, válldaj ja iehkedismállásij.	Goh sealoehokse, skylleme, provre jïh aejlies maalestahke.
Báhpa gudi virggáj biejaduvvi háldadimguovlon hæhttuji sámegielav låhkåt jus e åvdutjis máhte.	Hearrah mah barkoem åadtjoeh reeremedajven sisnjelen, tjuerieh saemien gïelelïerehtimmiem tjïrrehtidh jis eah åvtelhbodti saemien maehtieh.
Girkko galggá aj sámegielav åvdedit háldadimguovlo ålggolin.	Gærhkoe edtja aaj saemien gïelem skreejrehtidh reeremedajven ålkolen.
Girkkolága § 24 javllá: ” Girkkotjåhkanibme galggá sáme girkkoiellemav suoddjit ja åvdedit [..] ”.	Gærhkoelaaken § 24 jeahta: " Gærhkoetjåanghkoe edtja vaarjelidh jïh skreejrehtidh saemien gærhkoejieledem [..] ".
Sámelága § 3-7 sisadná bájkálasj jali guovlolasj ásadusá barggij riektáv åhpadusvirggeloahpáj bálkkájn åttjudamdiehti sámegiela máhtudagáv, gå ásadus dákkir máhtudagáv dárbaj.	Saemielaaken § 3-7 lea barkiji bïjre mah aktene voenges jallh regijovnale åårganesne berkieh, jïh mah reaktam utnieh ööhpehtimmiepermisjovnem baalhkine åadtjodh juktie daajroem ribledh saemien gïelesne, gosse åårgane dagkeres daajroem daarpesje.
Åhpadusláhka (1998) duodas ájnegisá riektáv åhpadussaj sámegielan ja – giellaj.	Ööhpehtimmielaake (1998) vihteste fïereguhten reaktam ellies lierehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Sáme giellaháldadimguovlon (åhpaduslágan javladuvvá ” sáme guovlo ”) le juohkka oahppen riektá åhpadussaj mij Sáme Máhttolåpptimav tjuovvu, ja siján le vejulasjvuohta sámegielav åhpadusgiellan válljit.	Saemien gïelen reeremedajvesne (ööhpehtimmielaakesne ållermaahteme goh «saemien dajvhš) gaajhkh learohkh reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh Maahtoelutnjemen Saemien mietie, jïh dej lea nuepie saemien lïerehtimmiegïeline veeljedh.
Oahppe bessi aj dárogielav válljit åhpadusgiellan, aktan sámegielåhpadusájn.	Learohkh maehtieh aaj nöörjen lïerehtimmiegïeline veeljedh, aktanamme lïerehtimmine saemien gïelesne.
Suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin li oahppijn dåssju riektá åhpadussaj sámegielan ájnegis oahppe dásen.	Tjïeltine mah leah reeremedajven ålkolen, desnie learohkh ajve reaktam utnieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne indivijduelle våaroemisnie.
Jus galggi åhpadusáv oadtjot sámegiellaj de hæhttuji gåjt dal 10 oahppe suohkanin dáv gájbbedit, ja dát riektá joarkká nav guhkev gå li binnemusát guhtta oahppe vil juohkusin.	Jis edtja ellies lierehtimmiem saemien gïelesne åadtjodh, dle unnemes 10 learohkh tjïeltesne tjuerieh dam krievedh, jïh reakta dagkeres lïerehtæmman ryöhkoe dan guhkiem unnemes govhte learohkh aajmene dåehkesne.
Dán lága aktijvuodan li oahppe defineridum mánnán æjgádijs gudi bessi Sámedikke jienastimlåhkuj ietjasa tjáledit.	Learohkh leah daesnie, laaken mietie, buerkiestamme goh maanah almetjijstie mah maehtieh jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose.
Mánájgárddeláhka (2006) dættot suohkanin le åvdåsvásstádus jut mánájgárddefálaldahka mánájda sáme guovlojn (sáme giellaháldadimguovlon) le sámegiela ja kultuvra nanna vuododum.	8 Laake maanagïerti bïjre (2006) tjïerteste tjïelte dïedtem åtna ihke maanagïertefaalenasse maanide saemien dajvine (saemien gïelen reeremedajvesne) saemien gïelem jïh kultuvrem betnesne åtna.
Sáme sisadno mánájgárdijn ma li giellaháldadimguovlo ålggolin le viehka hæjobut suoddjidum.	Dïhte saemien sisvege maanagïertine reeremedajven ålkolen lea sagki viesjiehtåbpoe stuvrehtamme.
Dáppe galggi suohkana dilev láhtjet váj sáme máná galggi gielasa ja kultuvrasa nannit ja åvddånahttet.	Daesnie tjïelth edtjieh sjïehteladtedh ihke saemien maanah maehtieh sijjen gïelem jïh sijjen kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh.
Dán lága aktijvuodan li sáme máná defineridum mánnán gåjt dal avtajn æjgádijn guhti bæssá Sámedikke jienastimlåhkuj ietjas tjáledit.	Saemien maanah reeremedajven ålkolen leah buerkiestamme goh maanah unnemes aktine eejhteginie mij maahta jïjtjemse tjaeledh Saemiedigkien veeljemelåhkose.
Háldonjuolgadusá ja biebbmosijddanjuolgadusá rievddama nuolgadus mij moarmesmáno 1. biejve 2012 doajmmaj bådij dættot sámegielak mánájn gudi giellaháldadimguovlon årru le riektá gielasa bisodit gå ådå huksuj biejaduvvi.	Mieriedimmie jarkelimmien bïjre vaaksjomemieriedimmesne jïh foestehïejmemieriedimmesne mij faamoem åadtjoeji suehpeden 1. b. 2012, tjïerteste dam reaktam saamastallije maanah utnieh jïh mah reeremedajvesne årroeh, sijjen gïelem gorredidh hoksesertiestimmine.
Dáj rievddamij milta hæhttu dal dåjmalattjat gatjádit makta máná kultuvralasj ja gielalasj riektá várajda váldeduvvi gå biebbmosijddaj jali mánájsuodjalusásadussaj biejaduvvi.	Dan åvteste mieriedimmieh leah jarkelamme, dle tjuara daelie gihtjedh mejtie maanaj kultuvrelle jïh gïeleldh reaktah gorresuvvieh gosse foestehïejmese jallh maanavaarjelimmie-institusjovnesne sertiestuvvieh.
Dille galggá látjeduvvat váj mánná bæssá sihke ietjas gielav ja kultuvrav åvddånahttet.	Tjuara sjïehteladtedh ihke maana maahta dovne sov gïelem jïh kultuvrem evtiedidh.
Bájkkenammaláhka (1990) galggá bærrájgæhttjat jut sáme bájkkenamá li nasjonála njuolgadusáj ja rijkajgasskasj sjiehtadusáj ja konvensjåvnåj milta.	Sijjienommelaake (1990) edtja saemien sijjienommide krööhkedh nasjovnaale laaki jïh gaskenasjovnaale latjkoej jïh konvensjovni mietie.
Bájkkenammalága § 7 javllá jus muhtem bájkkenamán le moattegielak namma de galggi gájka namá ma dan guoskavasj bájken aneduvvi galbajn aneduvvat.	Sijjienommelaaken mieriedimmie § 7 vihteste dastegh akte sijjienomme jienebegïeleldh nommh åtna, dle edtja gaajhkide gïelide, mah åtnasuvvieh dennie sjyöhtehke dajvesne, sjiltine nåhtadidh.
Bájkkenammalága ulmme le várajda válldet bájkkenamájt kultuvrramujtton, dajda hiebalgis tjállemvuogev vaddet ja vájkkudit máhtudagáv ja dåjmalasj anov namáj vuoksjuj.	Åssjele dejnie laakine sijjienommi bïjre lea sijjienommh kultuvremojhtesinie gorredidh, sijjienommide aktem tjaelemevuekiem vedtedh mij lea sjïehteles, jïh viehkiehtidh guktie nommh damtoes sjidtieh jïh eadtjohkelaakan åtnasuvvieh.
Bájkkenammalága milta máhtti almulasj ásadusá, viessoæjgáda, bájkálasj siebre ma bájkkáj gulluji ja bájkkenammakonsulenta nammaássjev álgadit.	Laaken mietie sijjienommi bïjre, dle byögkeles åårganh, gaerteneaajhterh, voenges siebrieh mah ektiedimmiem dajvese utnieh, jïh nommekonsulenth maehtieh nommeaamhtesem aelkedh.
Suohkana namájt mierredi duola dagu almulasj adressajn, bájkátjijn, gahttunijn ja almulasj viesojn.	Tjïelti lea reakta nommh nænnoestidh, gaskem jeatjah byögkeles påastesijjide, tjåahkesijjide, gaatide jïh byögkeles gåetide.
Stáhta Kárttadåjmadahka mierret luonndonamájt ja ietjá namájt ma e bájkkenammalágan jali njuolgadusájn åvddån boade.	Staaten Kaarhtevierhkie eatnemenommh jïh jeatjah nommh nænnoste, mah eah sijjienommelaakesne jallh mieriedimmine tjåadtjoeh.
Departementa suohkannamájt mierredi.	Departemeenten lea nænnoestimmiereakta tjïeltenommide.
8 Lágan tjielggasit tjuodtju sáme namá ma aneduvvi ulmutjijs gudi muhtem bájken årru jali dåppen æládusájt dåjmadi, galggi dábálattjat almulasjvuodas aneduvvat kártajn, galbajn, regissterijn aktan dáro namájn jus dakkir gávnnu.	Laakesne tjïelkelaakan tjåådtje saemien nommh mejtie almetjh nåhtadieh, mah abpe tïjjen årroeh jallh jielemen gaavhtan ektiedimmiem utnieh sæjjan, dejtie byögkelesvoete edtja kaarhtine, sjiltine jïh registerinie nåhtadidh, kanne nöörjen nommine ektine.
Galbajn jali kártajn jali ietján gåggu ienep gå akta namma aneduvvá, mierret mierrediddje ásadus makkir namma vuostatjin galggá.	Sjiltine jallh kaarhtine jïh plearoeh, gusnie vielie goh aktem nommem nåhtede, dle nænnoestimmieåårgane nænnoste mennie öörnegisnie nommh edtjieh årrodh.
Gå mierret makkir namma vuostatjin galggá de galggá árvustallat giellaanov bájken.	Gosse öörnegem nænnoste edtja dajven gïeleåtnoem krööhkedh.
Sáme giellaháldadimguovlon galggá návti liehket: Sáme namma vuostatjin, ja de dáro ja de guojna.	Saemien gïelen reeremedajvesne öörnege lea saemien, nöörjen jïh kveenen.
Sámedigge nammat sáme bájkkenamáj nammakonsulentajt.	Saemiedigkie sijjienommekonsulenth nammohte saemien sijjienommide.
Rijkajgasskasasj konvensjåvnå ja tjielggidusá	Gaskenasjovnaale konvensjovnh jïh bæjhkoehtimmieh
Riektá iednegiellaj le vuodulasj almasjrievtesvuohta.	Reakta ietniengïelese lea akte vihkeles almetjereakta.
Juohkka sámen le riektá adnet ja åhpadusáv oadtjot sámegielan.	Fïerhten saemien lea reakta lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien nåhtadidh.
Vuona stáhtta le sihke riektálattjat ja politihkalattjat åvdåsvásstádusáv válldám suoddjit ja åvdedit mijá gielav danen gå lip álggoálmmuk.	Nasjovnaalestaate Nöörje lea dïedtem vaalteme, dovne reaktan mietie jïh politihkeles, mijjen gïelem vaarjelidh jïh skreejrehtidh, dan åvteste mijjieh aalkoealmetjh.
Mánájkonvensjåvnnå le vuona láhkaj sajájduvvam ja le danen vuona lága åvddåla.	Maanakonvensjovne lea nöörjen laakine sjïehtesjamme, jïh dan gaavhtan nöörjen laaki uvte båata.
Mánájkonvensjåvnån le sierra artihkkal álggoálmmugij mánáj vuoksjuj, 30. artihkkal; ” Máná gudi muhtem unneplågo álmmugij jali álggoálmmugij gulluji galggi bessat aktan iehtjáda ietjas juohkusin, ietjasa kultuvrav, åskov ja gielav niektit. ”	Maanakonvensjovnen akte jïjtse tjaalege aalkoealmetjemaanaj reaktaj bïjre, artihkele 30; " Maanah mah lïhtseginie aktene unnebelåhkosne jallh aalkoealmetjisnie reaktam utnieh mubpiejgujmie ektine sov dåehkesne, aevhkieh utnedh sov kultuvreste, religijovneste jïh jïjtse gïeleste. "
AN:a konvensjåvnnå sivilja ja politihkalasj riektáj gáktuj le vuona riektáj váldedum almasjrievtesvuodalága baktu.	EN. ’ en konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre lea meatan vaalteme nöörjen reaktesne almetjereaktalaaken tjïrrh.
27. artihkkal javllá: " daj stáhtajn gånnå tjerdalasj, åskolasj jali gielalasj unneplågo gávnnuji, ij sijás gudi dajda gulluji, galga riektá váldeduvvat, daj gaskan ietjasa juohkusin, ietjasa kultuvrav sujttit, ietjasa åskov dåbdåstit ja tjadádit, jali gielasa adnet ” Dát konvensjåvnnå manná åvddålij jus ietjá mærrádusá vuona riektán li dan vuosstáj.	Artihkele 27 vihteste: " dejnie staatine gusnie etnhikeles, religijööse jallh gïeleldh unnebelåhkoeh, dle dah mah leah dejstie, eah edtjh sijjen reaktam dassedh, jeatjah lïhtsegigujmie sijjen dåehkeste, jïjtse kultuvrem eevtjedh, jïjtse religijovnem bæjhkodh jïh utnedh, jallh jïjtse gïelem nåhtadidh. " Daate konvensjovne jeatjah nænnoestimmiej uvte båata jis ij leah nöörjen nænnoestimmiej mietie.
ILO-konvensjåvnnå 169 iesjrádálasj stáhtaj álggoálmmugij ja máddoálmmugij vuoksjuj sisadná artihkkalijt ma javlli álggoálmmugijn le riektá ietjasa gielav nannit ja åvddånahttet ja ájnegis ulmutjijn le riektá gielasa oahppat ja adnet.	9 ILO-konvensjovne nr. 169 aalkoealmetji jïh tjïertealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine artihkelh åtna mah dovne vihtiestieh aalkoealmetji reaktam sijjen gïelem gorredidh jïh evtiedidh, jïh fierhten almetjen reaktam sov gïelem lïeredh jïh nåhtadidh.
28. artihkkal javllá ” Dåjma galggi jåhtuj biejaduvvat váj dan álmmuga ieme gielav nanni ja åvddånahttemav ja anov låppti ”.	Artihkele 28 jeahta " Edtja råajvarimmieh gaavnedh juktie gorredidh jïh evtiedimmiem jïh åtnoem eevtjedh dejstie voestes gïelijste daejtie almetjidie. "
Europa lihtto guovllo- jali unneplågogielaj gáktuj galggá unneplågogielajt suoddjit váj europa kultuvra valjesvuohta bissu.	Europejen sjïehtedimmie regijovne- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre åssjelinie åtna unnebelåhkoegïelh vaarjelidh, juktie gellievoetem europejen kultuvresne utniehtidh.
7. artihkkal tjadná nasjonálstáhtajt konkrehta dåjmajt tjadádit váj unneplågoálmmugijt bisot váj vuojnnusij båhti sihke politihka, lágaj ja ano baktu.	Artihkele 7 stillie nasjovnaalestaatide vihties råajvarimmieh tjïrrehtidh juktie unnebelåhkoegïelh gorredidh, guktie dah våajnoes sjidtieh dovne politihkesne, laakine jïh åtnosne.
AN:a Álggoálmmuktjielggidusá 13. artihkkal javllá mijájn sámijn álggoálmmugin le riektá ælláskahttet, adnet, åvddånahttet ja boahtte buolvvaj gielav vaddet.	EN. ’ en Aalkoealmetjebæjkoehtimmie artihkele 13 vihteste dam reaktam mijjieh saemieh goh aalkoealmetjh utnieh mijjen gïelem jealajehtedh, nåhtadidh, evtiedidh jïh sertiestidh minngebe boelvese.
Dát artihkkal aj mierret sámijn álggoálmmugin le riektá dålkåv adnet almulasj dievnastusáj aktijvuodan.	Daate artihkele aaj vihteste dam reaktam saemieh goh aalkoealmetjh utnieh toelhkem nåhtadidh gosse byögkeles dïenesjigujmie govlehtellieh.
Vuodna le tjielggidusáv vuollájtjállám, ja Sámedigge adná dát tjielggidus Vuonav riektálattjat tjadná.	Nöörje deklarasjovnem jååhkesjamme, jïh Saemiedigkie daam bæjhkoehtimmiem åtna goh rïekteles vïedteldihkie Nöörjese.
Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnå oajvvadus le tjáledum álmmukriektálasj mærrádusáj milta ma guosski stáhtajda Vuodna, Svierik ja Suobma sámij vuoksjuj álggoálmmugin.	Raeriestimmie Noerhtelaanti saemiekonvensjovnese lea dorjesovveme dej almetjerïekteles dïedti sjïekenisnie, mejtie Nöörje, Sveerje jïh Såevmie saemiej åvteste utnieh goh aalkoealmetjh.
Konvensjåvnnåoajvvadus dåhkkit mijá riektáv iesjmierredibmáj ja dan ulmme le aktisasjbarggo avtan álmmugin rájáj rastá galggá sjaddat álkkep.	Konvensjovneraeriestimmie jååhkesje mijjen reaktam jïjtje nænnoestidh, jïh ulmine åtna ektiedahkoe mijjen gaskemsh goh akte almetje, edtja aelhkebe sjïdtedh laanteraasti dåaresth.
Nuorttarijkaj ássjediehttejuogos ájrrasij nammaduvvam Vuona, Svieriga ja Suoma stáhtajs ja sámedikkijs vattij jagen 2005 ietjas avtajienalasj oajvvadusáv nuorttarijkaj sámekonvensjåvnnåj.	Jaepien 2005 akte noerhtelaanti ekspertedåehkie, misse staath jïh saemiedigkieh Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne tjïrkijh nammoehtamme, sov tjåenghkies raeriestimmiem böökti akten noerhtelaanti saemiekonvensjovnese.
Goalmát kapihttal sisadná sáme gielav ja kultuvrav. Dánna giehtadaláduvvá mijá riektá suoddjit, åvddånahttet ja adnet sámegielav.	Kapihtele III lea saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, jïh lea mijjen reaktan bïjre gorredidh, evtiedidh jïh saemien gïelem nåhtadidh.
Dánna giehtadaláduvvá aj mijá riektá ietjama árbbediedojt várajda válldet ja riektá dutkamij ja åhpadussaj.	Daesnie aaj ållermaahta dam reaktam mijjieh utnebe mijjen aerpievuekien daajrojde gorredidh, jïh reakta dotkemasse jïh ööhpehtæmman.
Konvensjåvnnåsjiehtadusá li dal álggám ja galggi ållidum vidán jagen.	Daelie konvensjovnerååresjimmieh aalkeme jïh dah edtjieh illehtamme årrodh eannan vïjhte jaepieh vaaseme.
Sámedikke stivrrimdokumenta sámegiela gáktuj	Saemiedigkien stuvremetjaatsegh gïelen bïjre
Samediggeráde politihkalasj vuodo le Sámedikkeráde dåjma válggaájggudagá álgon.	Saemiedigkieraerien politihkeles våarome, våaroeminie sjædta Saemiedigkieraerien barkose veeljemeboelhken.
Sámedikkeráde dáv vuodov budsjehtaj sisi åttjut.	Saemiedigkieraerie daam våaromem budsjedteraeriestimmesne sjïehtesje.
Sámedikke budsjæhtta giellaåvddånime rudáj anov mierret.	Saemiedigkien budsjedte stuvrie guktie edtja tsavtshvierhtide nåhtadidh gïeleevtiedimmien sisnjelen.
9 Giellarudájda gulluji guovtegielakvuohtadoarjja suohkanijda ja fylkkasuohkanijda, njuolggadoarjja giellaguovdátjijda ja giellaprosjektarudá masi åhtså.	Ekonomeles tsavtshvierhtieh gïelen sisnjelen leah guektiengïeledåarjoe tjïeltide jïh fylhkentjïeltide, ryöktesth dåarjoe saemien gïelejarngide, jïh gïeleprosjektevierhtieh mej bïjre tjuara syökedh.
Sámedigge biedjá aj rudájt oanepájggásasj prosjevtajda majt Sámedigge iesj álgat.	Saemiedigkie aaj vierhtieh åenehks prosjektide lyjke mejtie Saemiedigkie jïjtje aalka.
Sámedikken li aj ietjá doarjjoårniga ma gielav åvdedi, dagu oahpponævoj doarjja, sáme girjálasjvuohta, åhpadusstipenda jnv..	Saemiedigkie lissine jeatjah tsavtshvierhtieh reerie mah aaj gïelem skreejrieh, goh dåarjoe learoevierhtide, saemien lidteratuvre, ööhpehtimmiestipendh jnv..
Guovtegielakvuodarudáj aktisasjbarggosjiehtadusá	Laavenjostoelatjkoeh åtnoen bïjre guektiengïelevierhtijste
Guovtegielakvuohtadoarjja le stuorámus doarjjaårnik mij Sámedikken le, ja navti le dat Sámedikke åvdemus vædtsak gå galggap sámegielav åvddånahttet.	Guektiegïeledåarjoe lea dïhte stööremes dåarjoepåaste Saemiedigkie reerie, jïh lea dannasinie Saemiedigkien vihkielommes tsavtshvierhtie juktie saemien gïelem evtiedidh.
2008:n Sámedigge guovtegielakvuodadoarjjaga guoradallamav diŋŋguj.	Jaepien 2008 dle Saemiedigkien stillemen mietie, aktem vuarjasjimmiem guektiegïelevoetedåarjoste tjïrrehti.
Guoradallama duogásj lij Sámedigge sidáj diehtet gåktu suohkana ja fylkkasuohkana guovtegielakvuodadoarjjagav adni.	Saemiedigkie sïjhti vuejnedh guktie tjïelth jïh fylhkentjïelth guektiengïelevoetedåarjoem nåhtadieh.
Guoradallamijn mielan galgajma aj guovtegielakvuodadoarjjagav rievddadit.	Edtji aaj vuarjasjimmiem nåthadidh goh akte våarome gosse edtjin aelkedh guektiengïeledåarjoen joekedimmienjoelkedasside jarkelidh.
Guoradallam vuosedij moadda suohkana rudájt adnin giellaåvddånibmáj, vájku guovtegielakvuodadoarjja galggá sámelága giellanjuolgadusáj ållidibmáj.	Vuarjasjimmie vuesiehti jïjnjh tjïelth aaj vierhtide gïeleevtiedæmman nåhtadin, jalhts guektiengïeledåarjoe akte tsavtshvierhtie mij edtja tjïeltide viehkiehtidh saemielaaken gïelenjoelkedassh illedh.
Ajtu le nav jut Sámedigge le sihke dåhkkidam ja sihtam giellaåvddånahttemav.	Saemiedigkie læjhkan gïeleevtiedimmiebarkoem dovne jååhkesjamme jïh vaajtelamme.
Guoradallam vuosedij aj suohkana sihtin lagábut barggat Sámedikke siegen rudáj ano vuoksjuj.	Vuarjasjimmie aaj vuesiehti tjïelth aktem lïhkebe laavenjostoem Saemiedigkine sïjhtin vierhtieåtnoen
Guoradallam ævtodij gåktu máhttá guovtegielakdårjav mierredit, valla sæmmi båttå dættodij Sámedigge hæhttu lagábut suohkanij siegen barggat.	10 bïjre. Vuarjasjimmie raeriestimmieh böökti guktie meehti guektiengïeledåarjoem aerviedidh, men seamma tïjjen tjïertesti Saemiedigkie tjuara aktem lïhke laavenjostoem utnedh tjïeltigujmie daennie barkosne.
Guoradallama maŋŋela biejaj Sámedigge jåhtuj juollodimævtoj rievddamav ja guovtegielakdårja mierredimev, ja guovtegielakvuodadårja ådå njuolgadusá mierreduvvin 2011:n.	Vuarjasjimmien mænngan dle Saemiedigkie nïerhki joekedimmienjoelkedasside jïh aerviedimmiem guektiengïeledåarjoste jarkelidh, jïh orre bïhkedassh guektiengïeledåarjose nænnoestin 2011.
Dan aktijvuodan dagáduvvin aktisasjbarggosjiehtadusá Sámedikke ja juohkka ájnna suohkana / fylkkasuohkana gaskan rudáj ano gáktuj.	Daan sjïekenisnie dle laavenjostoelatjkoeh vierhtieåtnoen bïjre dorjesovvin Saemiedigkien jïh fïereguhten tjïelten / fylhkentjïelten gaskem.
Aktisasjbarggosjiehtadus vuollájtjáleduváj 2012 guovvamáno.	Laavenjostoelatjkojde jååhkesjin goevten 2012.
Sjiehtadusáj álggo li da vælggogisvuoda ma suohkanijn / fylkkasuohkanijn li sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj.	Latjkoej våarome lea dah dïedth mejtie tjïelth / fylhkentjïelth utnieh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie.
Duodden le suohkana / fylkkasuohkana åvddånahttembarggo sámegiela vuoksjuj formaliseridum gå sjiehtadusán le aj åvddånahttemoasse.	Lissine dle aaj dam barkoem vihtiestamme, maam tjïelte / fylhkentjïelte dorje juktie skreejredh jïh evtiedidh saemien gïelem, juktie latjkosne aaj akte evtiedimmiebielie.
Sjiehtadusá galggi jahkásattjat árvustaláduvvat tjåhkanimij baktu sihke háldaduslasj ja politihkalasj dásen.	Edtja latjkoejgujmie vijriesåbpoe barkedh fïerhtenjaepien tjåanghkoejgujmie, dovne reeleles jïh politihkeles daltesisnie.
Aktisasjbarggosjiehtadusá fylkkasuohkanij	Laavenjostoelatjkoeh fylhkentjïeltigujmie
Sámedigge le sjiehtadam sáme guovlo fylkkasuohkanij siegen aktan barggat.	Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme fylhkentjïeltigujmie saemien dajvesne.
Gájkbadjásasj ulmme sjiehtadusáj le sáme kultuvrav, gielav ja sebrudagáv nannit ja vuojnnusij buktet.	Dïhte bijjemes åssjele latjkoejgujmie lea saemien kultuvrem, gïelem jïh siebriedahkejieledem eevtjedh jïh våajnoes darjodh.
Aktisasjbarggosjiehtadusáj sisadno le giellaássje ja da tjadni gasskasasjvuohtaj ja aktisasjbargguj ja konkrehta dåjmajda váj fylkaj sámegielajt bisot ja nanni.	Laavenjostoelatjkoeh leah gïelegyhtjelassi bïjre jïh gåabpatjahkide dïedtem vedtieh sinsitnine laavenjostedh vihties råajvarimmiej bïjre, juktie saemien gïelem gorredidh jïh eevtjedh fylhkine.
Aktisasjbarggosjiehtadusáj árvustallam ij le doajmmam gåktu galgaj.	Ij leah buektiehtamme laavenjostoelatjkojde tjïrrehtidh bööremeslaakan.
Danen le Sámedigge aktisasjbarggosjiehtadusájt rievddamin ja álkkebun dahkamin.	Saemiedigkie lea dannasinie aalkeme laavenjostoelatjkojde staeriedidh jïh dejtie aelhkebe darjodh.
Vuostasj le aktisasjbarggo Finnmárko fylkkasuohkanijn mij vuordedahtte le 2013 álgon gárves.	Dïhte voestes lea Finnmarhken fylhkentjïelten laavenjostoelatjkoe, maam veanhtede lea gaervies staeriedamme 2013 aalkoevisnie.
Jus dát barggo vuorbástuvvá de sihtá Sámedigge dáv bargov ienep fylkkasuohkanijda vijdedit.	Dastegh daate barkoe lyhkeste, dle Saemiedigkie sæjhta barkoem jåerhkedh jienebh fylhkentjïeltide.
Nuorttarijkaj aktisasjbarggo – Sáme parlamentáralasj ráde	Noerhtelaanti laavenjostoe – Saemien parlamentarihkeles raerie
Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) giehtadallá ássjijt ma guosski sámijda rijkkarájáj rastá.	Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) aamhtesh gïetede mah leah tjåenghkies gaajhkide saemide laanteraasti rastah.
Nuorttarijkaj aktisasjbarggo sámegiela vuoksjuj le gitta 2012 tjadáduvvam Sáme giellanammadusás (SGN) mij le læhkám SPR:a vuolen.	Saemien gïelemoenehtse (SGM), akte åårgane SPR. ’ en nuelesne, lea noerehtelaanti laavenjostojne saemien gïelen bïjre barkeme 2012 raajan.
Sáme giellanammadusá mandáhtta låhpaduváj 31.12.2011.	Saemien gïelemoenehtsen mandaate orriji 31.12.2011.
Sij li sámegiela normerimássjijn mierredam ja li aj tærmmaåvddånahttemijn barggam.	Dah nænnoestimmiefaamoem åtneme saemien normeradimmiegyhtjelassine, jïh aaj terminologijeevtiedimmine barkeme.
Dárbbo le nanos nuorttarijkaj aktisasjbargguj gånnå bæssá giellapolitihkalasj ja giellafágalasj ássjijt dagástallat ja åvdedit.	Daerpies aktine nænnoes noerhtelaanti laavenjostojne, gusnie maahta digkiedidh jïh tjïrrehtidh gïelepolitihkeles jïh gïelefaageles aamhtesh.
Sáme tjállemgiela normerimij le aj ájnas jut miján le doajmme nuorttarijkaj giellaorgádna.	Aaj vihkeles normeradimmien gaavhtan saemien tjaalegegïeleste, mijjieh aktem noerhtelaanti gïeleåårganem utnebe mij hijvenlaakan jåhta.
Sáme parlamentáralasj ráde (SPR) le guhkijt juo dárbov vuojnnám giellaaktisasjbargov nannit váj tærmma- ja normerimbarggo galggá sjaddat dåbmarabbo.	Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) lea guhkiem vuajneme daerpies aktine nænnoes gïelelaavenjostojne, ihke terminologije- jïh normeradimmiebarkoe edtja buerebe sjïdtedh.
2012 biehtsemáno mierredij SPR	Ruffien 2012 dle SPR nænnoesti dam gïelefaageles laavenjostoem eevtjedh, jïh aktem prosjektem eelki, Saemien gïelegaaltije - Noerhtelaanti vierhtiejarnge saemien gïelide, akte tseegkemeprosjekte maam Interreg maaksa.
Ásadimprosjekta Sáme giellaája galggá bielnup jage ájge ásaduvvat 01.01.2013 rájes gitta 30.06.2014.	Tseegkemeprosjekte Saemien gïelegaaltije edtja 1 ž jaepieh vaasedh jïh aalka 01.01.2013, jïh orrije 30.06.2014.
Dán ájggudagán galggá buorre aktisasjbarggoforum iesguhtik sámegielajda ásaduvvat, ja guovdásj galggá stuoves årnigin sjaddat 01.07.2014 rájes.	Daan boelhken edtja aktem hijven laavenjostoeforumem tseegkedh dejtie ovmessie saemien gïelide, jïh barkedh guktie jarnge akte ihkuve öörnege sjædta 01.07.2014 raejeste.
Sáme giellaája galggá vuostatjin barggat sámegiela åvddånimijn, termaj, giellagáhttimijn ja diedoj álmmugij giellafágalasj gatjálvisáj vuoksjuj.	Saemien gïelegaaltije edtja aalkoelisnie barkedh saemien gïeleevtiedimmine, terminologijine, gïelegorredimmine jïh almetjidie bïevnedh gïelefaageles gyhtjelassi bïjre.
Sámegiela åvdåsvásstádus	Dïedtejoekedimmie saemien gïelen sisnjelen
Moadda almulasj ásadusá mierredi sámegiela vuoksjuj.	Jïjnjh byögkeles suerkieh leah stïeresne guvvesne gosse edtja nænnoestimmieh darjodh mah leah saemien gïelen bïjre.
Suohkana, fylkkasuohkana, fylkkamánne, direktoráhta, departementa, Sámedigge, Ráddidus ja Stuorradigge gájka vásstedi sámegiela bargo åvdås.	Dovne tjïelth, fylhkentjïelth, fylhkenålmah, direktovraath, deparatemeenth, Saemiedigkie, Reerenasse jïh Stoerredigkie dïedtem utnieh saemien gïeline barkedh.
Sámedigge	Saemiedigkie
Sámelága § 3-12 milta galggá Sámedigge barggat sámegiela suodjalime ja vijddásap åvddånime åvdås Vuonan.	Saemielaaken § 3-12 mietie dle Saemiedigkie edtja saemien gïelem Nöörjesne vaarjelidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh.
Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna ja le åvdemus ássjediehtte sámegiela åvddånahttema ja nannima åvdås Vuonan.	Saemiedigkie lea saemiej almetjeveeljeme åårgane, jïh lea dïhte uvtemes eksperte juktie evtiedidh jïh eevtjedh saemien gïelem Nöörjesne.
Danen le Sámedigge luondulasj aktisasjbarggoguojmme iehtjádijda gudi aj sámegielajn barggi, sihke nasjonála ja nuorttarijkaj / rijkajgasskasasj dásen.	Dannasinie Saemiedigkie iemie laavenjostoeguejmine sjædta jeatjah aktööridie mah aaj saemien gïeline berkieh, dovne nasjovnaale daltesisnie jïh noerhtelaanti / gaskenasjovnaale daltesisnie.
Aktisasjbarggo soajttá liehket formála hámen aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu, jali iehpeformála rádádallamtjåhkanimij jnv baktu.	Laavenjostoe maahta dovne byjjes årrodh, goh laavenjostoelatjkoeh, jallh ovbyjjes goh rååresjimmietjåanghkoeh jallh plearoeh.
Sáme álmmuga guoskavasj ássjijn de guovdásj oajválattja Sámedikkijn guládalli.	Aamhtesinie mah leah saemien årroji bïjre, dle voernges åejvieladtjh Saemiedigkine råårestellieh.
Sámedigge jahkásattjat juollot guovtegielakvuodarudájt suohkanijda ja fylkkasuohkanijda ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos.	Fïerhten jaepien Saemiedigkie guektiengïelevierhtieh tjïeltide jïh fylhkentjïeltide joekede mah leah meatan saemien gïelen reeremedajvesne.
Dá rudá gájkinåvdemusát manni suohkanij ja fylkkasuohkanij lijggegålojt gåbtjåtjit ma dajn li gå galggi dievnastusájt guovte giellaj fállat.	Daah vierhtieh åajvahkommes juhtieh dejtie lissiemaaksojde mejtie tjïelth jïh fylhkentjïelth utnieh, jis edtjieh buektiehtidh guektiengïeleldh dïenesjh vedtedh.
Duodden juollot Sámedigge rudájt njuolgga sáme giellaguovdátjijda.	Lissine dle Saemiedigkie ryöktesth dåarjoem vadta saemien gïelejarngide.
Ráddjidum rudáj diehti Sámedigge budsjehtan, de ij le dálátjij læhkám vejulasj juollodit ienebut gå 5-600.000 juohkka giellaguovdátjij.	Dan åvteste vaenie vierhtieh Saemiedigkien budsjedtesne, dle ij leah buektiehtamme vielie goh 5-600.000 kråvnah vedtedh fïerhten gïelejarngese daan mearan.
Rudá danen ienemusát manni doajmmaj, ja navti hæhttuji giellaguovdátja álu prosjevtajda rudájt åhtsåt gå galggi gielav åvddånahttet.	Dan åvteste vierhtieh åajvahkommes gïehteldæmman juhtieh, dle gïelejarngh prosjektevierhtieh daarpesjieh juktie gïeleevtiedimmine gïehtelidh.
Váj sámegielav nannip ja sámegiela anov vijdedip, le Sámedigge måttijt jagijt juo rudájt juollodam giellaprosjevtajda.	Juktie eevtjedh jïh lissiehtidh åtnoem saemien gïeleste, dle Saemiedigkie gellie jaepieh vierhtieh bæjhkoehtamme gïeleprosjektide.
Doajmmaårniga ulmmejuogos le sáme álmmuk.	Dåarjoeöörnegen ulmiedåehkie lea saemien årrojh.
Åhtsåmusá dájda rudájda li lassánam viehka ålov, ja vuorddep ájn vil lassáni.	Akte stoerre lissiehtimmie ohtsemelåhkosne orreme daejtie vierhtide, jïh veanhtede daate vielie læssene.
Dat vuoset gielladåjmaj dárbbo sáme sebrudagán le viehka stuorre.	Daate vuesehte gaajh daerpies gïeleråajvarimmiejgujmie saemien siebriedahkesne.
Buorre le gå ájn vil ienep åhtsåmusá oarjjelsáme guovlos båhti, ja mierkkidahtte le Divtasvuona suohkan le daj suohkanij gaskan giellaháldadimguovlon ma li ienemus åhtsåmusájt oadtjum juolloduvvam 2008-2010 ájggudagán.	Hijven jienebh ohtsemh åarjelsaemien dajveste båeteledtieh, jïh tjuara aaj krööhkestidh Divtasvuodnan tjïelte lea dej tjïelti gaskem reeremedajvesne, mij prosentesne dåarjoem åådtjeme jeenjemes ohtsemidie, boelhken 20082010.
Binná åhtsåmusá båhti sáme ieneplågoguovlojs Finnmárkon.	Vaenie ohtsemh saemien jienebelåhkoedajvijste Finnmarhkesne båetieh.
Sámedigge le evaluerigoahtám dårjajt giellaprosjevtajda ma li åhtålvisáj milta juolloduvvam.	Saemiedigkie aktem vuarjasjimmiem aalkeme dejstie dåarjojste gïeleprosjektide, mej bïjre tjuara syökedh.
Sihtap diehtet makta giellaprosjektarudá sámegielav nanniji, jus sámegiela anov vijdedi ja jus doarjjaårnik sáme álmmugav jåkså.	Mijjieh sïjhtebe daejredh mejtie gïeleprosjektevierhtieh saemien gïelem eevtjieh, mejtie saemien gïeleåtnoem lissiehtieh, jïh mejtie dåarjoeöörnege saemien årroejidie jaksa.
Vuorddep aj gåvåv gåktu doarjjavuosstájvállde li dårjav adnám, aktan gåktu årnik háldaduvvá.	Mijjieh aaj veanhtadibie aktem guvviem åadtjodh guktie dåarjoedåastojh dåarjoem nåhtadieh, jïh guktie öörnege reeresåvva.
Evaluerim galggá sisadnet Sámedikke juollodimijt giellaprosjevtajda ájggudagán 2007 – 2011, ja dat galggá gárves 2013 álgon.	Vuarjasjimmie edtja dej dåarjoej bïjre årrodh mah Saemiedigkie gïeleprosjektide vadteme boelhken 2007-2011, jïh sæjhta gaervies årrodh 2013 aalkoelisnie.
Bájkkenammalága § 11 vaddá Sámediggáj fámov sáme bájkkenamáj konsulentajt nammadit.	Sijjienommelaaken § 11 Saemiedægkan faamoem vadta konsulenth nammoehtidh saemien sijjienommide.
Nammakonsulenta vásstedi fágalasj rádij åvdås makkir tjállemvuoge oajvvaduvvi almulasj aktijvuodan aneduvvat.	Nommekonsulenth dam faageles dïedtem utnieh raeriestidh magkeres tjaelemevuekieh mejtie edtja byögkelesvoetesne nåhtadidh.
Sáme giellaguovdátja	Saemien gïelejarngh
11 giellagoahtie Loabagin, Várdobáiki Evenássjen, Árran julevsáme guovdasj Divtasvuonan, Gïelem nastedh Snåasan ja Aajege giele- jih maahtoejarnge Rørosin.	Daan biejjien 11 saemien gïelejarngh mah maadthdåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh; Sámi gïella- ja kulturguovddáš Porsangusne, Isak Saba guovddáš Unjargesne, Deanu gïellagáddi Deatnusne, Álttá sámi gïellaguovddáš i Altesne, Sámi gïellaguovddáš Gáivuotnesne, Gáisi gïellaguovddáš Tromsøsne, Ástavuona gïellagoahtie Lobátesne, Várdobáiki i Evenaššesne (Evenes), Árran julevsáme guovdasj Divtasvuodnesne, Gïelem nastedh Snåasesne og Aajege gïele- jïh maahtoejarnge Röörosesne.
Sámedikkeráde le 2013 budsjehtan oajvvadam Gïeleaernie Røyrvikan ja Storfjord språksenter oadtju njuolggadårjav Sámedikkes 2013 rájes.	Saemiedigkieraerie lea budsjedtesne 2013 raeriestamme Gïeleaernie Raavrevijhkesne, jïh Storfjord gïelejarnge ryöktesth dåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh 2013 raejeste.
Giellaguovdátja li ásadum bájkálasj birrasij álgadime maŋŋela váj sámegielav galggá ælláskahttet.	Voenges byjresh leah skraejriem vaalteme gïelejarngh tseegkedh juktie saemien gïelem jealajidh.
Sáme giellaguovdátja li ájnnasa ja li viehka viehkken bájkálasj sáme gielaj åhpadime, vuojnnusij buktema ja nannima vuoksjuj.	Saemien gïelejarngh leah joekoen vihkeles jïh leah stoerre viehkie lïerehtimmesne, jïh ihke saemien gïelh edtjieh våajnoes jïh nænnoesåbpoe sjïdtedh voengesne.
Departementa	Departemeenth
Kulturdepartementan le gájkbadjásasj åvdåsvásstadus giellapolitihkalasj ulmijt hábbmit, dålkkut ja åvdedit Vuonan.	Kultuvredepartemeente dam bijjemes dïedtem åtna haamoedidh, toelhkestidh jïh gïelepolitihkeles ulmieh Nöörjesne buektedh.
Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartemennta (FAD) galggá sámelága giellanjuolgadusájt háldadit ja ráddidusá bargov europealasj lihtujn guovllo- jali unneplågogielaj jådedit.	Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente (ORD) dïedtem åtna saemielaaken gïelenjoelkedassh reeredh, jïh reerenassen barkoem iktedidh dejnie europejen sjïehtedimmine regijovne-jallh unnebelåhkoegïelide.
Siján le sierra doarjjaårnik sámegiela gáktuj.	Dej akte jïjtse dåarjoepåaste saemien gïeleråajvarimmide.
Juohkka departemennta galggá aj giellapolitihkav vuohtuj válldet gå ietjasa suorggepolitihkav hábbmiji ja tjadádi.	Gaajhkh departemeenth edtjieh lissine gïelepolitihkeles tsiehkieh krööhkestidh gosse haamoedieh jïh tjïrrehtieh sijjen sektovrepolitihkem.
Sámegielaj doajmmapládna åvddån biejaduváj Barggo- ja sebradahttemdepartementas jagen 2009.	Barkoe- jïh ektiedimmmiedepartemeente dahkoesoejkesjem saemien gïelide böökti 2009.
Dat dagáduváj aktan Sámedikkijn ja ietjá guoskavasj departementaj.	Dam darjoeji rååresjimmesne Saemiedigkine jïh jeatjah departemeentigujmie ektine.
Doajmmaplána gájkbadjásasj ulmme le dilev láhtjet jasska boahtteájggáj sámegielajda Vuonan.	Dïhte bijjemes ulmie dahkoesoejkesjinie lea sjïehteladtedh akten jearsoes båetijen aajkan dejtie saemien gïelide Nöörjesne.
Doajmmaplánan le 5 jahkásasj doajmmaájgge ja dat mierret gænna le åvdåsvásstádus tjadádit dåjmajt ma li plánan mierredum, dan vuolen aj gåktu doajmma organiseriduvvá ja ruhtaduvvá.	Dahkoesoejkesje 5 jaepieh ryöhkoe, jïh vihteste gïeh dïedtem utnieh råajvarimmide tjïrrehtidh mah leah nænnoestamme soejkesjisnie, daan nuelesne guktie råajvarimmie öörnesåvva jïh gie maaksa.
FAD vásstet plána koordinerima åvdås.	ORD iktedimmiedïedtem åtna soejkesjen åvteste.
Sámedikken le åvdåsvásstádus ja oasseåvdåsvásstádus moatte dåjma åvdås.	Saemiedigkien leah dïedte jïh meatandïedte gellie råajvarimmiej åvteste.
Pládna jahkásattjat ådåstahteduvvá.	Fïerhten jaepien soejkesjem orrestahta.
Fylkkamánne	Fylhkenålma
Jus muhtem orgádna ij sámelága giellanjuolgadusájt tjuovo, de máhttá sån gesi ássje njuolgga guosská dáv gujttit.	Dastegh akte åårgane ij nænnostimmide saemielaaken gïelenjoelkedassine jeakedh, dle dïhte maahta, man bïjre aamhtese ryöktesth lea, dam laejhtedh.
Fylkkamánne le gujttimorgádna suohkana jali fylkkasuohkana ásadusáj gujttimusájda.	Fylhkenålma lea klååkemeåårgane klååkojde mah leah tjïelten jallh fylhkentjïelten åårgani bïjre.
Suohkana ja fylkkasuohkana	Tjïelth jïh fylhkentjïelth
Suohkanijn le guovdásj roalla gå galggá sámegielav nannit juohkka guovlon gånnå sáme årru.	Tjïelti barkoe lea joekoen vihkeles juktie saemien gïelem eevtjedh, gaajhkine dajvine gusnie saemieh årroeh.
Sámegiela åvdåsvásstádus målssu suohkanijs sáme giellaháldadimguovlo sis- ja ålgusjbielen.	Dïedte saemien gïelen åvteste leah joekehts dejtie tjïeltide mah leah saemien gïelen reeremedajven sisnjelen jallh ålkolen.
Sáme giellaháldadimguovlon li dálla 9 suohkana: Gárásjåhkå, Guovddagæjnno, Dætno, Porsáŋŋgo ja Unjárgga Finnmárkon, Gájvuodna ja Loabat Råmsån, Divtasvuodna Nordlándan ja Snåasa NuorttaTrøndelágan.	Saemien gïelen reeremedajvesne 9 tjïelth daan biejjien: Kárásjohke, Guovdageaidnu, Deatnu, Porsangu jïh Unjárga Finnmarhkesne, Gáivuotna jïh Loábat Tromsesne, Divtasvuodna Nordlaantesne jïh Snåase Noerhte-Trööndelagesne.
Duodden li Finnmárko, Råmså, Nordlánda ja Nuortta-Trøndelága fylkkasuohkana oassen háldadimguovlos.	Lissine aaj Finnmarhke, Tromse, Nordlaante jïh Noerhte-Trööndelagen fylhkentjïelth meatan reeremedajvesne.
2013 rájes le aj Røyrvik suohkan Nuortta-Trøndelagan oassen háldadimguovlos.	2013 raejeste aaj Raavrevijhken tjïelte Noerhte-Trööndelagesne meatan reeremedajvesne.
Háldadimguovlon galggi sámegiella ja dárogiella liehket avtaárvvusattja sámelága 3. kapihttala milta.	Saemien jïh nöörjen edtjieh seammavyörtegs årrodh reeremedajvesne, saemielaaken 3. kapihtelen mietie.
Dat mierkki álmmuk dájn suohkanijn le vijdedum riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn ja jut suohkanijn le sierralágásj åvdåsvásstádus dievnastusájt ja diedojt sámegiellaj fállat.	Daate sæjhta jiehtedh årrojh mah daejnie tjïeltine årroeh vijriedamme reaktah utnieh saemien nåhtadidh gosse byögkeles åårganigujmie govlehtellieh, jïh tjïelti akte sjïere dïedte dïenesjh jïh bïevnesh saemien gïelesne faalehtidh.
Gå muhtem suohkan oassen sjaddá háldadimguovlos, fylkkasuohkan man vuolláj suohkan gullu aj oassen sjaddá.	Gosse akte tjïelte meatan sjædta reeremedajvesne dle aaj fylhkentjïelte meatan sjædta.
Háldadimguovlon li fylkkasuohkanijn sæmmi vælggogisvuoda gå suohkanijn.	Fylhkentjïelth dah seamma dïedth utnieh goh tjïelth reeremedajvesne.
Sámijn gudi háldadimguovlo ålggolin årru ælla sæmmi riektá sámegiela adnuj jali riektá sámegielak dievnastusájda almulasj aktijvuodan.	Saemieh mah reeremedajven ålkolen årroeh, eah dah seamma reaktah utnieh saemien nåhtadidh jallh reaktam dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne, gosse byögkelesvoetine govlehtellieh.
Ajtu pasiænnta- ja addneriektáláhka duodas sámegielagijn le riektá diedojt sámegiellaj oadtjot, valla láhka aktu ij le nuoges sihkarastátjit sámegielak pasienta bessi sámástit gå varresvuodadievnastussaj båhti.	Maaje dle skïemtjije- jïh utnijereaktalaake vihteste saamastallije almetjen reaktah bïevnesh åadtjodh saemien gïelesne, men laake oktegh ij leah nuekies juktie gorredidh saamastallije skïemtjijh åadtjoeh saemiestidh gosse healsoedïenesjinie govlehtellieh.
12 Åhpaduslága baktu le sámegielak mánájn ja nuorajn riektá sámegiela åhpadussaj skåvlån, valla lága ráddjidusá ja praktihkalasj hásstalusá hieredi dåhkkidahtte fálaldagáv gájka mánájda.	Ööhpehtimmielaake reaktam vadta saamastallije maanide jïh noeride, lïerehtimmiem saemiengïelesne åadtjodh skuvlesne, men gaertjiedimmieh laakesne jïh dæjpeles haestemh aktem hijven faalenassem heerredieh gaajhkide maanide.
Divna suohkana hæhttuji pládna- ja tsiekkaduslága baktu ietjasa dåjmav plánit váj sáme kultuvra, æládusdåjmaj ja sebrudakiellema luonndovuodov sihkarassti, valla ij ga dát láhka dågålasj láhkáj sihkaraste sámegielagij riektáv gielav oahppat jali adnet.	13 siebriedahkejieliedasse, men vaallah daate laake lea nuekies gænnah jis edtja gorredidh saamastalliji reaktam gïelem lïeredh jallh gïelem nåhtadidh.
Gehtja aj 2. kapihttalav, Nasjonála lága.	Vuartesjh aaj 2. kapihtelem, Nasjovnaale laakh.
Máhttovuodo	Daajroevåarome
Gávnnuji muhtem ådåsap dutkambargo, rapporta, guoradallama ja evaluerima sámegiela vuoksjuj sebrudagán.	Såemies urrebe dotkemebarkoeh, reektehtsh, salkehtimmieh jïh vuarjasjimmieh gååvnesieh saemien gïelen bïjre siebriedahkesne.
Dáj bargoj diedo váldeduvvi fáron giellaplánimij ja politihkkahábbmimij åvddålijguovlluj.	Dennie vijriesåbpoe gïelesoejkesjimmesne jïh politihkehaamoedimmesne dle daajroe daejstie barkojste meatan vaaltasåvva.
Ajtu soajttá liehket vehi duoppsoj dáppsoj mij le guoradaládum – ja guoradaládum.	Læjhkan maahta ånnetji debpelen dohkoe årrodh maam goerehtamme – jïh ij goerehtamme.
Danen li nammadum bargo viehka ávkálattja, valla ælla nuohkásattja giellapolitihka máhttovuodon.	Dah neebneme barkoeh leah dannasinie joekoen nuhteligs, men ij nuekies goh daajroevåarome gïelepolitihkese.
Danen le diedádusá vuodon aj ienep iehpeformála åtsådallama vijddásap suorges váj navti máhttá buoremus giellapolitihkav hábbmit.	Dannasinie dle daate bïevnese aaj sæjhta dejtie vielie ovbyjjes dååjrehtimmide nåhtadidh aktede vijriesåbpoe suerkeste, jïh naemhtie aktem bööremeslaakan gïelepolitihkem evtiedidh.
Sierrarapportørra James Anaya rapportta mij guosská álggoálmmugij almasjvuodariektájda ja vuodulasj friddjavuodajda, mij 2011:n bådij, le ájnas oasse dán diedádusá máhttovuodos.	Sjïerereektije James Anayasen reektehtse almetjereaktaj jïh vihkielommes frijjevoeti bïjre aalkoealmetjidie, mij bööti 2011, lea akte vihkeles bielie daajroevåaroemistie daan bïevnesasse.
Sierrarapportøra rapportta Vuona, Svieriga ja Suoma sámij vuoksjuj dættot sierraláhkáj sámegielaj duodalasj dilláj.	Sjïerereektijen reektehtse saemiej bïjre Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne tjuvtjede joekoen dan geerve tseahkan dejtie saemien gïelide.
Sierraláhk julev- ja oarjjelsámegiela nammaduvvi ájtedum giellan.	Joekoen julev- jïh åarjelsaemien neebnesåvva goh håvhtadihks gïelh.
Ep ållu diede galles bukti ságastit, tjállet, låhkåt jali dádjadit sámegielav uddni.	Ibie eevre veele daejrieh man jïjnjh almetjh mah maehtieh soptsestidh, tjaeledh, lohkedh jallh guarkedh saemien daan biejjien.
Ájnna vuohke almma lågov oadtjot le gatjádallat juohkkahattjav Vuonan.	Dïhte aajnehke vuekie aktem vihties taallem åadtjodh, lea gaajhkesidie Nöörjesne gihtjedh.
Dålusj ájgijn jur dáv dahkin álmmuklåhkåmij tjadá.	Dejpeli raaktan dam darjoeji almetjeryöknemi tjïrrh.
Uddni ep desti álmmugav sjiemáv baktu lågå, danen ep ga desti oattjo diehtet galles sámegielav bukti dán vuoge baktu.	Daelie almetjeryöknemigujmie orrijamme viehkine goeredievhtemistie, jïh dan gaavhtan ij vielie gåaredh daejredh man jïjnjh almetjh mah saemiestieh naemhtie.
Statistihkalasj materiála majt uddni máhttep ávkkit li lågo galla mánájgárddemáná ja oahppe sámegielak fálaldagáv oadtju.	Dïhte statistihkeles materijale maam mijjieh daelie utnebe lea læstoeh mah vuesiehtieh man gellie maanagïertemaanah jïh skuvlelearohkh mah saemien gïelefaalenassem åadtjoeh.
Rapportta Samiske tall forteller 5 jages 2012 vuoset åvddånahttemav 2005 rájes gitta 2011.	Reektehtse Samiske tall forteller 5 (Saemien taallh soptseste 5) jaepeste 2012, evtiedimmiem vuesehte 2005 raejeste 2011 raajan.
Lågo vuosedi máná gudi sámegielak fálaldagáv oadtju mánájgárden le binnum 925 rájes gitta 823. 2001:n lidjin 940 vuodoskåvllåoahppe sámegielajn vuostasjgiellan, 6 % binnedibme 2005/2006 jages.	Taallh vuesiehtieh maanalåhkoe saemien faalenassine maanagïertesne ånnanamme, 925 maanijste 823 maanide. Jaepien 2011 lij 940 maadthskuvlelearohkh saemien voestesgïeline, akte ovrehte 6 % ånnanimmie skuvlejaepien 2005/2006 mænngan.
Nubbengielak oahppij låhko lij 1213, 41% binnedibme Máhttolåpptima rájes mij 2006:n bådij.	Maadthskuvlelearoehkide saemien mubpiengïeline taalle lij 1213, akte 41 % ånnanimmie mænngan Maahtoelutnjemem sjïehtesji jaepien 2006.
Joarkkaskåvlåj vuoksjuj lidjin 267 oahppe gejn lij sámegiella vuostasjgiellan 2011/2012 skåvllåjage, mij lij 41% lasedibme 2008/2009 rájes.	Jåarhkeskuvlen statistihke vuesehte 267 learohkh saemien voestesgïeline utnin faagegievlesne skuvlejaepien 2011/2012, akte 41 % lissiehtimmie 2008/2009 mænngan.
Sæmmi båttå lassánij aj nuppátgielak oahppij låhko 152 rájes gitta 206.	Seamma tïjjen dle learohkelåhkoe saemien mubpiengïeline læssani, 152 learoehkijste 206 learoehkidie.
Jagen 2000 tjadádij dallusj Sáme giellaráde guoradallamav mij merustaláj galles sámegielav bukti juokkirak dásen Vuonan.	Jaepien 2000 dle dan aejkien Saemien gïeleraerie aktem goerehtimmiem tjïrrehti mij aerviedi man gellie almetjh mah aktene jallh mubpene daltesisnie saemien meehtin Nöörjesne.
Guoradallama rapportta gåvvidij aj gåktu sámegiella iesjguhtik aktijvuodan aneduvvá sebrudagán.	Reektehtse goerehtimmeste aaj buerkiesti guktie saemien åtnasovvi ovmessie siebriedahketsiehkine.
Vihtta jage maŋŋela Torkel Rasmussen guoradaláj makta nuorttasámegiella áneduvvá Vuonan ja Suoman, ja merustaláj galles sámegielav bukti.	Vïjhte jaepieh mænngan dle Torkel Rasmussen aktem goerehtimmiem darjoeji åtnoen bïjre noerhtesaemien gïeleste Nöörjesne jïh Såevmesne, jïh dïhte aerviedimmieh gïeleutnijelåhkoen bïjre darjoeji.
Goappátja dá guoradallama vuosedi sámegielagij låhko Vuonan soajttá liehket birrusij 25 000.	Gåabpegh daah goerehtimmieh vihtiestieh medtie 25 000 saemiengïeleldh almetjh Nöörjesne.
Sij li de sámegielaga navti jut gåjt dal dábálasj ságastallamav bukti tjuovvot sámegiellaj.	Dah leah saemiengïeleldh dejnie goerkesinie dah unnemes buektiehtieh aktem sïejhme soptsestimmiem saemien gïelesne dåeriedidh.
Nordlandsforskning ja Norut Alta li Sámedikke, Ådåstuhttem-, háldadim- ja girkkodepartementa (FAD) ja Máhttodepartementa (KD) åvdås tjadádam Sáme giellaguoradallamav 2012.	Nordlandsforskning jïh Norut Alta leah stillemen mietie Saemiedigkeste, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste (ORD) jïh Maahtoedepartemeenteste (MD.) Saemien gïelegoerehtimmiem 2012 tjïrrehtamme.
Guoradallama ulmme lij åttjudit gåvåv galles bukti iesjguhtik sámegielav njálmálattjat ja tjálalattjat, man vuorrasa li, makkir aktijvuodajn gielav adni ja man ålov giella iesjguhtik aktijvuodan aneduvvá.	Goerehtimmien åssjele lij daejredh man gellie mah aktem dejstie saemien gïelijste haalvoeh njaalmeldh jïh tjaaleldh, mennie aalterisnie dah, gåessie gïelem nåhtadieh jïh mennie mieresne saemien gïele åtnasåvva ovmessie tsiehkine.
Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset viehka stuorra sierradusá li giellamáhtudagáj, adnoárenáj ja giellaguottoj gaskan sihke gielaj ja iesjguhtik guovloj gaskan lándan.	Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte joekoen stoerre joekehtsh gïelemaahtojne, åtnoesijjine jïh
Giella le nanos dilen giellaháldadimguovlojn Finnmárkon ja Divtasvuonan, ja viehka rasjep dilen Loabagin, Gájvuonan ja Snåasan.	Gïele nænnoes reeremedajvesne Finnmarhkesne jïh Divtavuodnesne jïh sagki viesjiehtåbpoe Loabátesne, Gáivuotnesne jïh Snåasesne.
13 Njálmálasj giella le nannusamos boarrásamos buolva gaskan.	Njaalmeldh gïele lea veaksahkommes dej båarasommes almetji luvnie.
Sij e vuojga gielajt sægoda, valla e ga buvte tjállet ja låhkåt sæmmi buoragit.	Dah eah gïelide dan jiïnjem pleenth, men eah leah dan væjkele tjaeledh jïh lohkedh.
Nuorabu ienebut bukti sámegielav låhkåt ja tjállet, valla siján le hæjop njálmálasj giella.	Dah noerh leah væjkalåbpoe lohkedh jïh tjaeledh saemien, men dej akte viesjiehtåbpoe njaalmeldh gïele.
Vuojnnet sámegiella ienemusát sijdan, vuodoæládusájn ja åhpadussuorge aneduvvá.	Vååjnoe goh saemien jeenjemes hïejmesne, aalkoejielieminie jïh lïerehtimmiesuerkesne åtnasåvva.
Mánájgárdde ja skåvllå vuojnnet li ájnnasabbo giellaåvddånahttemin dálla gå åvddåla.	Vååjnoe goh maanagïerte jïh skuvle aktem sagki stuerebe råållam gïeleevtiedimmesne utnieh goh aarebi.
Muhtem sajijn le skåvllå ájnna sadje gånnå sámegiella aneduvvá.	Muvhtene lehkesne dle skuvle dïhte aajnehke sijjie gusnie saemien åtnasåvva.
Guoradallam vuoset aj moattes vásedi iesj vehi sámegielav bukti, valla dat ij le nuoges váj duossti gielav adnet.	Goerehtimmie aaj vuesehte jïjnjh almetjh tuhtjieh dah ånnetji saemien maehtieh, men ij goh nuekies juktie doestedh gïelem nåhtadidh.
Boahtá aj åvddån moattes sihti ienep sámegielav oahppat.	Vuajna aaj jeenjesh sijhtieh viele saemien lïeredh.
Sijáj gaskan le stuorra potensiálla giellaaddnij lågov lasedit.	Dej gaskem akte stoerre nuepie gååvnese gïeleutnijelåhkoem lissiehtidh.
Jasska birástagá váj ájn vil ienebu duossti sámástit ja buorep giellaoahppamvejulasjvuoda li ájnas tjoavddabágo gå galggá dájt oadtjot sámástahttját.	Jearsoes mierieh guktie jienebh duestieh aelkedh saemien nåhtadidh, jïh buerebe nuepieh gïelelïerehtimmiem åadtjodh, sijhtieh vihkeles tjoevtenjebaakoeh årrodh jis edtja skreejredh dejtie aelkedh saemiestidh.
2012 Giellaguoradallama milta le sámegiela oahppofálaldagá vánesvuohta ájnnasamos sivva gå oahppe uddni e sámegiel åhpadusáv oattjo, vájku siján li riektá dasi.	Gïelegoerehtimmien 2012 mietie, dle vaanoe lïerehtimmiefaalenassijste saemien gïelesne dïhte daamtajommes fåantoe mannasinie learohkh eah lïerehtimmiem åadtjoeh saemien gïelesne daan biejjien, jalhts reaktah utnieh.
Vuojnnet diedo æjgádijda sáme giellaåhpadime birra le viehka målsudahkes.	Vååjnoe goh dah bïevnesh, mejtie eejhtegh reaktan bïjre saemien gïelelierehtæmman åadtjoeh, leah gaajh jeereldihkie.
Diehtep låhko vuodoskåvllåoahppijs gejn le sámegiella vuostasjgiellan le muhtem mudduj stuoves, madi nuppátgielagij låhko binnu.	Daejrebe låhkoe maadthskuvlelearohkijstie mej saemien voestesgïeline lea naa jiebne, men låhkoe learohkijstie mej saemien mubpiengïeline, ånnene.
Sámedigge dáv duodas válldá, ja le danen diededam Sámediggediedádusáv åhpadusá hárráj mij galggá ålleslattjat tjadádit lágajt ja birástagájt ma sáme åhpadusáv mierredi.	Saemiedigkie dam tjarke ååktoe, jïh dan åvteste Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre, aktem ållesth tjïrrehtimmiem bieljelamme laakijste jïh mierijste, mah saemien lïerehtimmiem stuvrehtieh.
Rapportta ” Langs lange spor – om samisk forskning og høyere utdanning ” (Butenschøn-nammadusá guoradallam), åvdet man ájnas le sámegielav dutkamgiellan åvdedit ja javllá muddo le dal dutkamásadusá åvdåsvásstádusáv válldi sámegielak kurssafálaldagáj åvdås juohkka dásen.	Reektehtse, «Langs lange spor – om samisk forskning og høyere utdanningš (Butenschøn-moenehtsen salkehtimmie), tjïerteste vihkeles saemien dotkemegïeline evtiedidh, jïh vihteste dotkemeinstitusjovnh tjuerieh daejredh dej lea dïedte kuvsjefaalenassh saemien gïelesne evtiedidh gaajhkine daltesinie.
Vijddásappot tsuojggi rapportta sáme alep åhpadusá ja dutkama rekrutterim árrat juo álggá – mánájgárden, vuodoskåvlån ja joarkkaskåvlån.	Vijriesåbpoe dle reektehtse tjïerteste dåårrehtimmie saemien jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse aareh aalka – maanagïertesne, maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
Sámedigge guorras aj nammadusá vuojnnuj jut sámegielak dutkam le vuodulasj jus galggá sáme dutkamgielav åvddånahttet, ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles, ja navti sebrudakguodde giellan.	Saemiedigkie aaj sïemes moenehtsinie mij veanhta saemiengïeleldh dotkeme lea vihkeles jis edtja aktem saemien faagegïelem evtiedidh, jïh faagegïele lea akte bielie saemien gïeleevtiedimmeste, goh akte ållesth, jïh dan tjïrrh akte siebriedahkeguedtije gïele.
Varresvuoda- ja sosialsuorgen le gássjel sámegielak barggijt gávnnat, tjabu sáme giellaháldadimguovlon.	Vååjnoe geerve maehteles saemiengïeleldh barkijh skååffedh Healsoe- jïh sosijaalesuarkan, aaj saemien gïelen reeremedajvesne.
Fálaldahka le muhttijn aj nav moattelágásj; varresvuodadievnastusá bieles dåbddu dagu dilev láhtjá buorre sáme fálaldahkaj, madi addne e sæmmi láhkáj dåbdå.	Maahta aaj faalenassem joekehtslaakan dååjredh; healsoedïenesje åtna satne aktem hijven saemien faalenassem sjïehteladta, mearan utnijh eah dam tuhtjh.
Sámegielaga ælla sæmmi dudálattja varresvuodadievnastusáj danen gå e dádjada jalik dádjaduvá.	Saemiengïeleldh almetjh eah leah madtjeles healsoedïenesjigujmie juktie dah tsagkesh dååjrieh goerkesadtedh.
Váni duodastusáj dan vuoksjuj, de soajttá sæmmi láhkáj liehket ietjá suorgijn dagu politijan, riektásysteman ja kriminalhuvson váj muodugasj dile badjáni ma soajtti boahtet dassta gå giella- ja kultuvrramáhtudahka vádnun.	Bielelen vihtiestimmiem dan bïjre utnedh, dle maahta ussjedidh jeatjah suerkieh goh pollise, reaktasuerkie jïh kriminalehokse aaj maehtieh plearoeh tsiehkieh utnedh, dan åvteste gïele- jïh kultuvremaahtoe fååtese.
Stuorra dárbbo le sámegiela álggoåhpadussaj ållessjattugijda.	Joekoen daerpies aalkoelïerehtimmine saemien gïelesne geerve almetjidie.
Giellaguoradallam vuoset ulmutja sihti åhpadusáv ietjasa bájkálasj birrasin ja dasi lassen bierriji ságastallamjuohkusa jali árená gåggu bæssá sámástit.	Gïelegoerehtimmie vuesehte almetjh lïerehtimmiem sijhtieh jïjtse voengesne, jïh lissine byöroe soptsestimmiedåehkieh jallh jeatjah sijjieh utnedh gusnie maahta saemiestidh.
Giellaguodde li stuorra ressurssa mij ilá binnáv ávkkiduvvá giellaåhpadimen sihke mánájda ja nuorajda.	Gïeleguedtijh akte stoerre vierhtie mij fer vaenie gïelelierehtimmesne åtnasåvva, dovne maanide jïh geerve almetjidie.
Dárbahip ienep ja dárkkelap diedojt sámegiela dile birra danen gå da lulujin ávkken giellaplánimin.	Daerpies vielie daajroem utnedh guktie lea saemien gïelen bïjre, dan åvteste dïhte vihkeles gïelesoejkesjimmien gaavhtan.
Jus dákkir máhtov galggá oadtjot de hæhttu agev gielladilev kárttit.	Juktie dagkeres daajroem åadtjodh dle daerpies daamtaj goerehtalledh guktie lea gïeline.
Duola dagu árbbedábálasj æládusá li læhkám ájnas giellaárená gånnå giella le læhkám nanos dilen.	Vuesiehtimmien gaavhtan dle aerpievuekien jielemh akte vihkeles gïelesijjie orreme gusnie gïele nænnoes orreme.
Ajtu ep vuojga ålov diede dáj æládusáj gielladile birra.	Men mijjieh vaenie vihtiestimmiem utnebe guktie gïeline daejnie jielieminie daan biejjien.
Almulasj dievnastusfálaldahka sámegielak álmmugij ij le dågålasj, ja moattes diededi ælla dudálattja.	15 Vuajna dïhte byögkeles dïenesjefaalenasse saemiengïeleldh almetjidie ij leah nuekies, jïh jienebh jiehtieh dah eah leah madtjeles.
2012 Giellaguoradallam aj duodas sámegielak fáhkaulmutja vádnuni.	Gïelegoerehtimmie 2012 vihteste annje gaajh daerpies faagealmetjigujmie saemien gïelemaahtojne.
Norut Áltá le FAD:a åvdås 2012:n kárttim sáme perspektijvav suohkansuorgen.	Norut Alta lea stillemen mietie ORD ’ ste, aktem goerehtallemem tjïrrehtamme dehtie saemien perspektijveste tjïeltesuerkesne.
Dát kárttim vuoset aj ij le aktak suohkan manna ållåsit le sáme perspektijvva vuodon.	Daate goerehtalleme aaj vuesehte ij naan tjïelth ållesthlaakan aktem saemien perspektijvem våaromasse bïejeme tjïelten barkosne.
Sámegiella ij tjálalattjat aneduvvá heva åvvånis suohkanijn gånnå sámegiella le bæjválasj giellan.	Vaallah dejnie tjïeltine gænnah gusnie saemien gïele akte biejjieladtje gïele, dan jïjnje tjaaleldh saemien åtnasåvva.
Sáme- ja dárogiela ælla dássásattja háldadimgiellan, ja ienemus oasse ássjegiehtadallamis ja pládnabargos dåssju dárogiellaj tjadáduvvá.	Saemien jïh nöörjen eah leah mïrrestalleldh goh reeremegïelh, jïh jïjnje dehtie aamhtesegïetedimmeste jïh soejkesjebarkoste lea ajve nöörjen gïelesne.
Moadda suohkana aj vásedi dåssju muhtem gallegattja válldi aktijvuodav sámegiellaj, mij rapportan tjielggiduvvá navti jut sámegiella ájn ij almulasj giellan aneduvá.	Jïjnjh tjïelth aaj dååjrieh vaenie almetjh saemien gïelesne govlehtellieh, jïh reektehtsen mietie dle daate vuesehte annje almetjh eah saemien dååjrh goh akte byjjes jallh byögkeles gïele.
14 Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset aktisasjbarggo suohkanij, giellaguovdátjij, ietjá sáme ásadusáj jali organisasjåvnåj gaskan le ájnas jus galggá jåhtuj oadtjot sámegiela bargov.	Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte laavenjostoe gaskem tjïelth, gïelejarngh, jeatjah saemien institusjovnh jallh siebrieh leah vihkeles jis edtja saemien gïelebarkoem eadtjoestidh.
Hásstalus le ælla aktanik gájkbadjásasj åvdåsvásstádus dákkir aktisasjbargov jåhtuj biedjat ja koordinerit.	Akte haesteme gosse ij guhte aktem bijjemes dïedtem åtna aelkedh jïh iktedidh dagkeres laavenjostoem.
Sámedikke åvdås le Norut Áltá 2012:n evaluerim sáme giellaguovdátjijt ma vuododoarjjagav Sámedikkes oadtju.	Stillemen mietie Saemiedigkeste dle Norut Alta jaepien 2012 aktem vuarjasjimmiem tjïrrehtamme dejstie saemien gïelejarngijste mah maadthdåarjoem Saemedigkeste åadtjoeh.
Sáme giellaguovdátja li iesjguhtik ájggudagán ásaduvvam, ja moatte láhkáj li åvddånahttám iesjguhtik birrasin.	Saemien gïelejarngh leah tseegkesovveme joekehts boelhkine, jïh joekehtslaakan evtiesovveme, ovmessie saemien byjresinie.
Dat mierkki hásstalusá sámegielav nannit li ietjálágátja guovlos guovlluj.	Daate sæjhta jiehtedh haestemh leah joekehts dajveste dajvese, guktie edtja saemien gïelem eevtjedh.
Giellaguovdátjijn li iesjgeŋgalágásj hásstalusá organiserima, økonomalasj ressursaj ja giella- ja kulturtjiehpe barggij virggájbiedjamin.	Gïelejarngh ovmessie haestemh utnieh dovne öörnedimmine, ekonomeles vierhtiejgujmie jïh barkijh dåårrehtidh gïele- jïh kultuvremaahtojne.
Ienemus giellaguovdátjijn li giellakursa vuodon, ja maŋemus jagijt li aj kursa nannidum dan láhkáj váj máhtudagáv vaddi oahppotjuorgaj.	Dah ellen jeenjemes gïelejarngh gïelekuvsjh utnieh goh akte sijjen vihkielommes tsegkijste, jïh dej minngemes jaepiej dle kuvsjide bueriedamme, juktie dah maahtoem vedtieh studijepoengigujmie.
Giellaguovdátjijn li aj moadda kultuvralasj ja identitehtahábbmijiddje dåjma, gånnå giella muhtem láhkáj le guodden.	Gïelejarngh aaj jïjnjh kultuvrelle jïh identiteetesjugneden darjomh utnieh, gusnie gïele vielie jallh vaenebe åtnasåvva.
Ietjá vuorodime målssu guovdátjis guovdátjij, dagu barggo mánáj ja nuoraj vuoksjuj skåvlå ja mánájgárde ålggolin ja sinna, guhkásåhpadibme, árbbediedo tjoahkkim ja duodastibme.	Jeatjah darjomh maehtieh jarngeste jarnegese jeerehtidh, goh barkoe maanaj jïh noeri vööste skuvlen jïh maanagierten sisnie jïh ålkolen, maajhööhpehtimmie, tjöönghkeme jïh vihtiestimmie aerpievuekien daajroste.
Norut Áltá evaluerimrapportta oajvvat moadda dåjma váj giellaguovdátjij bárggodilev buoret.	Norut Altan vuarjasjimmiereektehtse gellie raeriestimmieh råajvarimmide buakta, juktie gïelejarngi barkoetsiehkieh bueriedidh.
Akta dåjmajs le doajmmaruhtadårjav lasedit ja giellakursajda stuoves ruhtadimev gávnnat.	Vuesiehtimmien gaavhtan lissiehtamme beetnehdåarjoe gïehteldæmman, jïh ihkuve beetnehdåarjoem gïelekuvsjide sjïehtesjidh.
Navti sjaddá álkkep åtttjudit ja bisodit barggijt alla giellamáhtudagáj.	Dellie lij sïjhteme aelhkebe årrodh barkijh gïelemaahtojne dåårrehtidh jïh utniehtidh.
Giellaguovdátja beras lulujin dættodit tjoahkkit árbbediedov mij ájn gávnnu guovlon.	Aaj vihkeles dam aerpievuekien daajroem ribledh mij annje gååvnese dejnie dajvine gusnie gïelejarngh sijjen barkojne gïehtelieh.
Giellaguovdátja bierriji aj rutinajt ásadit váj addnij dudálasjvuodav mihtti, ja bierriji dåjmalattjat ja diedulattjat virggáj biedjat goappátjijt sjiervijt giellaguovdátja dåjmajda.	Gïelejarngh byöroeh aaj vierhtieh nåhtadidh juktie vuekieh sjïehtesjidh mah utniji madtjelesvoetem möölieh, jïh eadtjohkelaakan jïh voerkeslaakan dovne kaarrh jïh nyjsenæjjah dåårrehtidh gïelejarngi darjoemidie.
Vijdábut galgalulujin giellaguovdátja ienebut vuojnnusij boahtet sáme birrasij ålggolin aj.	Raereste aaj akte aevhkie jis gïelejarngh maehtieh vielie våajnoes sjïdtedh, aaj dej saemien byjresi ålkolen.
Máhtti fállat sámegiela ja kultuvra kursajt ietjá ulmmejuohkusijda guovlonisá.	Akte raeriestimmie lea kuvsjh faalehtidh saemien gïelesne jïh kultuvresne jeatjah ulmiedåhkide sov dajvesne.
Rapportta le ájnas vuodo Sámedikke bargguj giellaguovdátjij åvddålijguovlluj.	Reektehtse akte vihkeles våarome Saemiedigkien laavenjostosne gïelejarngigujmie.
Máhtto iesguhtik gielladilij birra	Daarjoe ovmessie gïeletsiehkiej bïjre
Sámegiella Vuonan le uddni viehka målsudahkes sebrudakdilen.	Guktie lea saemien gïeline Nöörjesne daan biejjien lea naa joekehts dejnie ovmessie siebriedahketsiehkine.
Danen le gássjel aktisasj strategijajt gávnnat.	Dan åvteste maahta geerve årrodh tjåenghkies strategijh gaavnedh.
Danen hæhttu álgget guoskavasj giellaguovlo dilijn, ja de strategiajt dan milta hábbmit.	Tjuara dannasinie vuartasjidh guktie gïeletsiehkie lea dennie sjyöhtehke gïeledajvesne, jïh destie strategijh gaavnehtidh.
Dassta majt dálla diehtet sámegiela dile birra uddni, luluj vuogas guhtta iesjguhtik dilijt gåvvidit:	Destie maam mijjieh saemien gïeletsiehkien bïjre daejrebe daan biejjien, dle maahta nuhteligs årrodh govhte joekehts tsiehkieh vuartasjidh:
Nuorttasáme ieneplåhkoguovllo	Noerhtesaemien jienebelåhkoedajve
Nuorttasáme ieneplåhkoguovllo le suohkana Finnmárkon ma li oassen sáme giellaháldadimguovlos.	Noerhtesaemien jienebelåhkoedajve lea tjïelth Finnmarhkesne mah leah meatan saemien gïelen reeremedajvesne.
Nuorttasámegiella le dat sámegiella manna li ienemus giellaaddne, ja stuorra oasse sijájs årru háldadimguovlon.	Noerhtesaemien lea dïhte gïele man jeenjemes gïeleutnijh, jïh akte stoerre bielie dejstie reeremedajven sisnjelen orre.
Sámegiella le agev læhkám nanos dáj guovlojn ja le bæjválasj giella mij aneduvvá sihke priváhta ja almulasj aktijvuodajn.	Saemien gïele lea aerpievuekien mietie nænnoes orreme daejnie dajvine, jïh lea akte biejjieladtje gïele mij åtnasåvva dovne privaate jïh byögkeles ektiedimmesne.
Dát giellaguovllo le ressurssaguovllo giellaåvddånahttemij.	Maahta dam gïeledajvem utnedh goh akte vierhtiedajve saemien gïeleevtiedæmman.
2012 giellaguoradallam ajtu vuoset nuora diededi e njálmálasj gielav sæmmi buoragit buvte gå boarrása.	Gïelegoerehtimmie 2012 badth vuesehte dah noerh jiehtieh dah eah dam njaalmeldh gïelem seamma hijven haalvoeh goh dah båarasåbpoeh.
Ienep dárogielav aj adni åvdep ájgij buohta.	Dah aaj vielie nöörjen sopsestieh goh aarebi.
Guoradallam vuoset viehka ienep nuora tjálalasj sámegielav bukti dálla gå åvdebut, sæmmi båttå ij sámegiella vuojga aneduvá tjálalasj háldadimgiellan.	Goerehtimmie vuesehte daan biejjien jienebh noerh goh aarebi maehtieh saemien tjaeledh, seamma tïjjen saemien vaenie åtnasåvva goh akte tjaaleldh reeremegïele.
Vuorrasap buolvva javlli siján le valjes báhkoboanndudahka ja árbbedábálasj sáme termajt máhtti.	Dah båarasåbpoeh jiehtieh dah ojhte aktem ræjhkoes baakoeveahkam utnieh, jïh aerpievuekien saemien terminologijem haalvoeh.
Vájku moattes dán guovlon sámegielav bukti, de le ajtu dárbbo giellagáhttimav vuorodit ja lasedit sámegiela ano diedulasjvuodav.	Jalhts jïjnjh almetjh saemien haalvoeh daennie dajvesne, dle læjhkan daerpies aktine stuerebe gïelegorredimmiebarkojne jïh voerkesvoetem lissiehtidh saemien gïeleåtnoen bïjre.
Nuorttasámegiela unneplågoguovlo	Noerhtesaemien unnebelåhkoedajvh
Nuorttasáme unneplågoguovloj miejnnip merragáddeguovlo Finnmárkon, Råmsån ja Nordlándan gånnå dålutjis li sámástam.	Noerhtesaemien unnebelåhkoedajvh leah mearoedajvh Finnmarhkesne, Tromsesne jïh Nordlaantene gusnie aerpievuekien mietie saemien soptesestamme.
Dáj guovlojn li moadda hásstalusá.	Daah dajvh gellie haestemi uvte tjåadtjoeh.
Giella le rasjep dilen dåppe gå ieneplågoguovlon, sierraláhkáj dakkir bájkijn gånnå dároduhttempolitihkka le garrasit ládam. Giella ij	Gïele viesjiehtåbpoe desnie goh jienebelåhkoedajvesne, joekoen lea naemhtie dejnie voenine gusnie daaroedehtemepolitihke tjerkebe orreme.
15 vuojga bæjválasj ságan ja sijddagiellan aneduvá.	Gïele vaenie åtnasåvva biejjieladtje jïh hïejmesne.
Gallegasj jali ij aktak árená gávnnu gånnå sámegiella aneduvvá, ja åhpadusvejulasjvuodajs ælla galle.	Gille jallh ij naan sijjieh gusnie maahta saemiestidh, jïh gille lïerehtimmienuepieh.
Sámegiella binnáv vuojnnu ja danna le vuollegis stáhtus.	Saemien gïele ij leah dan våajnoes, jïh vuelehks staatusem åtna.
Danen hæhttu dájn guovlojn sámegielav nannit åhpadusá baktu, ásadit árenájt gånnå sámás, ressurssapersåvnåjt åttjudit ja ienebut sámegielav vuojnnusij buktet.	Daejnie dajvine tjuara dannasinie saemien gïelem eevtjedh lïerehtimmien tjïrrh, sijjieh tseegkedh gusnie saemiestidh, vierhtiealmetjh dåårrehtidh jïh saemien gïelem buerebelaakan våajnoes darjodh.
Muhtem suohkana dáj guovlojn li sáme giellaháldadimguovlon.	Muvhth tjïelth daejnie dajvine leah saemien gïelen reeremedajvesne.
Dáj suohkanij álmmugin li vijddásap riektá sámegiela åhpadussaj ja adnuj gå álmmuk háldadimguovlo ålggolin.	Almetjh daejnie tjïeltine stuerebe reaktah utnieh lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien nåhtadidh, goh almetjh reeremedajven ålkolen.
Ajtu le hásstalus jut dá suohkana vájlluji máhtudagáv ja ressursajt gájbbádusájt ållidittjat.	Men daesnie akte haesteme dan åvteste daah tjïelth maahtoem jïh vierhtieh fååtesieh juktie krievemidie illedh.
Suohkana ma li háldadimguovlo ålggolin ælla sæmmi láhkáj tjanádum mij guosská sámegiela fálaldahkaj.	Tjïelth reeremedajven ålkolen gaertjiedamme dïedth utnieh faalenassen bïjre saemien gïelesne.
Oajvvehásstalus dáppe le dilev láhtjet váj álmmuga riektá sámegiela åhpadussaj ja adnuj ålliduvvi.	Åejviehaesteme daesnie lea sjïehteladtedh ihke årroji reakta lïerehtidh jïh nåhtadidh saemien gïelem illesuvvieh.
Julevsáme giellaguovllo	Julevsaemien gïeledajve
Julevsáme giellaguovllo le Bálágis nuorttat gitta Sáltoduoddarij oarjján.	Julevsaemien gïeledajve lea Ballangen luvhtie noerhtene Saltfjellet gåajkoe åarjene.
Dát le avta lahkáj unna geográfalasj guovllo gånnå bæssá aktidit dåjmajt ja álkket aktan barggat.	Daate akte naa onne geografeles dajve mij nuepieh vadta råajvarimmieh ektesne juhtedh, jïh akte lïhke laavenjostoe dej ovmessie aktööri gaskem.
Moadda julevsámegielaga årru Divtasvuona ja Hábmera suohkanijn Nordlándan.	Jïjnjh saemieh mah julevsaemien soptsestieh Divtasvuodnan jïh Hamarøyen tjïeltine Nordlaantesne årroeh.
Gå gielav galggá buolvas buolvvaj dåmadit de le dákkir dille ávkken.	Gïelesertiestimmien gaavhtan boelvi gaskem dle akte aevhkie gellie saemieh seamma sijjesne årroeh.
2012 giellaguoradallam vuoset moaddása udnásj æjgádijs gudi li 30 ja 40 jage álldara gaskan e sámegielav buvte.	Gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte jïjnjh dejstie daan beajjetje eejhtegijste gaskem 30 jïh 40 jaepieh, eah saemien maehtieh.
Danen sjaddá æjgádijda gássjel gielav mánájda vaddet.	Dellie geerve sjædta gïelem sertiestidh eejhtegijstie maanide.
Valla máná li bessam julevsámegielav oahppat sáme mánájgárde baktu, ja moaddása li dálla vuostasj- jali nubbengielaoahppe vuodo- ja joarkkaskåvlån.	Men maanah nuepiem åådtjeme julevsaemien lïeredh saemien maanagïertesne, jïh daelie jienebh voestes- jallh mubpiengïelelearohkh maadth- jïh jåarhkeskuvlesne.
Giellaguoradallam vuoset julevsámegielan le nanos doarjja mánájgárde ja giellaguovdátja baktu Árran julevsáme guovdátjin.	Gïelegoerehtimmie vuesehte julevsaemien gïele aktem nænnoes dåarjoem åtna maanagïerten jïh gïelejarngen tjïrrh, Arran julevsaemien jarngesne.
Mánájgárde diehti li moattes álggám sámegielak klássajda vuodoskåvlån Ájluovta skåvlån ja vijddásabbo sámegielåhpadussaj joarkkaskåvlån.	Maanagïerte lea væjkele orreme learohkh saemiengïeleldh klaasside dåårrehtidh maadthskuvlesne Dragesne, jïh vijriebasse saemienööhpehtæmman jåarhkeskuvlesne.
Viehka binnep julevsámegielaga li gå nuorttasámegielaga.	17 Ij leah dan jeenjesh mah julevsaemien soptsestieh goh noerhtesaemien.
Gå ælla vuojga giellaaddne de dat julevsámegiela dilev vájkkut.	Gosse dan gille gïeleutnijh dle dïhte dam julevsaemien gïeletsiehkiem tsevtsie.
Gå li dåssju gallegasj giellaaddne julevsáme giellaguovlon, de le sámegielak ressursaj vánesvuohta viehka tjielgas.	Juktie dan gille gïeleutnijh julevsaemien gïeledajvesne dle tjïelkelaakan vuajna saemiengïeleldh vierhtieh fååtesieh.
Julevsámegiela nannima bargon le Divtasvuona suohkan viehka ájnas gå dat le ájnna suohkan julevsáme guovlon mij le oassen sáme giellaháldadimguovlos.	Juktie julevsaemien gïelem eevtjedh dle Divtasvuodnan tjïelte aktem vihkeles råållam åtna, juktie dïhte lea aajnehke tjïelte julevsaemien dajvesne mij lea saemien gïelen reeremedajvesne.
Sámedigge vuojnná dárbov jut suohkana ja sáme ásadusá julevsáme guovlon lagábut aktan barggi.	Saemiedigkie vuajna daerpies tjïelth jïh saemien institusjovnh julevsaemien dajvesne aktem lïhkebe laavenjostoem utnieh.
Oarjjelsáme giellaguovllo	Åarjelsaemien gïeledajve
Oarjjelsáme guovllo le geográfalattjat vijdes guovllo mij le Sáltoduoddaris nuorttan gitta Elgåj oarjján.	Åarjelsaemien dajve akte geografeles stoerre dajve, Saltfjellet luvhtie noerhtene Elgåen gåajkoe åarjene.
Dán guovlon li moadda fylka ja galle suohkanijs.	Jienebh fylhkh jïh gellie tjïelth leah daennie dajvesne.
Uddni ij gávnnu makkirak stuoráp bájkálasj sebrudahka gånnå gielan le nanos dille bæjválasj giellan.	Daan biejjien ij leah naan stuerebe voenges siebriedahke gusnie åarjelsaemien lea dïhte stööremes biejjieladtje gïele.
Dát soajttá gielladuvddemav hieredit.	Daate maahta akte heaptoe årrodh gïelesertiestimmesne.
Giellaaddnijn le galla aktijvuohta stuorra værmádagáj baktu fuolkkevuoda ja æládusáj baktu, ja giella le ájnas identitehtaguodde dan aktijvuodan.	Men gïeleutnijh gaskesem utnieh stoerre viermine slïektigujmie jïh jielemen tjïrrh, jïh gosse naemhtie dle gïele gaajh vihkeles sjædta goh identiteeteguedtije.
Dan vijdes geográfalasj guovlo diehti le oarjjelsáme giella ållu sierralágásj dilen mij guosská gielladåjmaj, åvdåsvásstádusá, oahppofálaldagáj ja ressursaj koordinerima vuoksjuj.	Dïhte stoerre geografeles dajve dorje guktie åarjelsaemien gïele lea aktene eevre sjïere tsiehkesne gosse edtja gïeleråajvarimmieh, dïedtejoekedimmiem, lïerehtimmiefaalenassh jïh vierhtieh iktedidh.
Moadda almulasj ásadusájn le åvdåsvásstádus oarjjelsámegiela åvdås ja gielladåjmaj koordinerima åvdås.	Sæjhta vihkeles årrodh naaken aktem bijjemes dïedtem åarjelsaemien gïelen åvteste åtna, jïh dïedtem åtna gïeleråajvarimmieh iktedidh.
Stuorra hásstalus dán guovlon le gå almulasj háldadusán vádnun sáme giela ja kultuvra máhtudahka ja jut li moadda iesjguhtik ásadusá gejn li dahkamuhá dán gáktuj.	Daennie dajvesne akte stoerre haesteme maahtoe saemien gïelesne jïh kultuvresne fååtese byögkeles reeremisnie, jïh ihke tjuara jïjnjh ovmessie institusjovnigujmie råårestalledh.
Oarjjelsámegiella le ælláskahttemprosessav tjadádam, ja dálla ienep ja ienep máná oarjjelsámegielav oahppi.	Åarjelsaemien gïele aktene jieliehtimmieprosessesne orreme, jïh daelie daamtaj jienebh maanah mah lïerehtimmiem åadtjoeh åarjelsaemien gïelesne.
Ajtu ij la oarjjelsáme bæjválasj giella moatten sajen, ja ráddjidum vejulasjvuoda li sámegielav adnet.	Åarjelsaemien ij leah læjhkan akte biejjieladtje gïele gellene lehkesne, jïh vaenie nuepieh saemien gïelem soptsestidh.
Dåssju gallegasj árená gávnnuji gånnå bæssá oarjjelsámegielav adnet, ja ressurssaulmutja duodas vádnuni.	Gille sijjieh gusnie åarjelsaemien nåhtadidh, jïh stoerre vaanoe vierhtiealmetjijstie.
Lullesáme ja bihtámsáme giellaguovllo	Luvliesaemien jïh pijtesaemien gïeledajve
Lullesámegiella le dålutjis ságastuvvam dan guovlon mij uddni le Oarjje-Várjjak suohkan Vuonan duodden ráddnáguovlojda Ruossjan ja Suoman.	Luvliesaemien lea aerpievuekien mietie soptsesovveme daaletje Åarjel-Varangeren tjïeltesne Nöörjesne, lissine dejtie baalte dajvine Russlaantesne jïh Såevmesne.
Bihtámsámegiella le dålutjis ságastuvvam muhtem åsijn Nordlánda fylkas ja ráddnáguovlojn svieriga bielen.	Pijtesaemien lea aerpievuekien mietie soptsesovveme bieline Nordlaanten fylhkesne jïh baalte dajvine sveerjen raastebielesne.
Lullesámegiella ja bihtámsámegiella ieridi dåjs ietjá sámegielajs åvdemusát gå uddni li dá guoktá gielan dåssju muhtem gallegasj giellaaddne iesjguhtik árbbedábálasj guovlojn Vuonan.	Luvliesaemien jïh pijtesaemien jïjtjemse dejstie jeatjah saemien gïelijste joekehtieh, uvtemes dan åvteste gaajh vaenie gïeleutnijh dejnie aerpievuekien dajvine Nöörjesne.
Dá guoktán gielan ij la åhpadibme makkirak vuodoskåvlån Vuonan, ælla ga mánájgárde gånnå dá giela gulluji.	Ij naan maadthskuvle Nöörjesne lïerehtimmiem faalehte daejnie göökte gïeline, jïh ij naan maanagïerte gusnie daejtie gïelide soptseste.
Bihtámsámegielan ij la makkirak dåhkkidum tjállemvuohke, ja danen sjaddá gássjel gielav tjállet.	Pijtesaemien ij naan standardiseradamme staeriestjaelemem utnieh, jïh dannasinie geerve gïelem tjaeliemisnie nåhtadidh.
Lullesámegiela vuoksjuj le tjállemvuohke dåhkkidum, ja suoma bielen rájá muhtem skåvlå lullesámegielav åhpadi.	Luvliesaemien jååhkesjamme staeriestjaelemem åtna, jïh skuvlh såevmien raastebielesne lïerehtimmiem vedtieh luvlesaemien gïelesne.
Gå goappátjij gielajn le muhtem lágásj giellabirás iesjguhtik ráddnáguovlon rájáj rastá, de le ájnas aktan barggat rájáj rastá váj dá guokta gielajt åvdet Vuonan.	Juktie gåabpegh gïelh aktem vihties gïelebyjresem utnieh dejnie baalte raastedajvine, dle vihkeles aktine laavenjostojne laanteraasti rastah, juktie daejtie göökte saemien gïelide Nöörjesne skreejrehtidh.
Gå galggá bihtám- ja lullesámegielav nannit de le gájkinåvdemusát dárbulasj muhtem vuodulasj bargov dahkat, dagu gielaj udnásj dilev dokumenterit ja kárttit.	Jis edtja pijtesaemien jïh luvlesaemien eevtjedh, dle badth daerpies såemies betniebarkoem darjodh, goh daan beajjetje gïeletsiehkiem vihtiestidh jïh goerehtalledh.
Dáv buoremusát dahká aktisasjbarggon bájkálasj sebrudagáj ja ásadusáj gaskan gejn le gielladiedalasj máhtudahka.	Dam maahta bööremeslaakan darjodh akten laavenjostoen tjïrrh voenges byjresi jïh institusjovni gaskem mah gïelefaageles maahtoem utnieh.
Giellabargujn máhttá vuorbástuvvat dåssju jus guoskavasj bájkálasj sebrudagá dav doarjju.	Maahta ajve gïelebarkojne lyhkesidh jis voenges siebriedahkh aaj leah sïemes dan bïjre.
Ájnnasamos strategija Sámediggáj åvddålijguovlluj bihtám- ja lullesámegiela vuoksjuj sjaddá navti gæhttjalit gåvåv oadtjot majt bihtám- ja lullesáme Vuonan ietja sihti galggá giellabargon vuorodit.	Saemiedigkien vihkielommes strategije dennie vijriesåbpoe barkosne pijtesaemien jïh luvlesaemien gïeline, sjædta dannasinie govledh maam pijtesaemieh jïh luvliesaemieh Nöörjesne jïjtje sijhtieh prijoriteradidh gïelebarkosne.
Aktisasjbarggo Sámedikke, bájkálasj sámesiebrij ja da guokta ásadusáj gaskan, Duoddara ráfe ja Lullesáme dávvervuorkká, luluj luondulasj.	Akte laavenjostoe Saemiedigkien, voenges saemiesiebriej jïh dej göökte institusjovni gaskem, Duoddará ráffe jïh Østsamisk museum, sæjhta iemie årrodh.
Sámegiella stádajn	Saemien staarine
Ienep ja ienep sáme uddni jåhtåli ålgus árbbedábálasj sáme årromguovlojs.	Ahkedh jienebh saemieh dejstie aerpievuekien saemien årromedajvijste juhtieh.
Sierraláhkáj stuoráp stádajn årru moadda sáme.	Joekoen dah stoerre staarh jïjnjh saemieh dåastoeh.
Dát le ållu ådå dille sámegiellaj, dille mij sierra strategijav gájbbet.	Daate akte eevre orre tsiehkie saemien gïelese, akte tsiehkie mij aktem jïjtse strategijem kreava.
Ieritjåhtem árbbedábálasj sáme guovlojs Vuonan uddni manná stádajda, madi sisijåhtem guovlojda ienebut ja ienebut ålggorijkajs boahtá.	Daelie juhtieminie dejstie aerpievuekien saemien dajvijste Nöörjesne staari gåajkoe, mearan juhteme dajvi gåajkoe lea daamtajåbpoe ålkoelaantijste.
Jus sámegiella åvddålijguovlluj galggá buolvas buolvvaj åhpaduvvat, de hæhttu ådå ásadusájt ja ådå barggamvuogijt ásadit stádajn gånnå le (stuorra) sisijåhtem sámijs.	Dastegh edtja saemien boelveste boelvese sertiestidh båetijen aejkien, dle sjædta daerpies orre institusjovnh jïh orre vuekiem tseegkedh dejnie staarine gåabph (jïjnjh) saemieh juhtieh.
Diehtep duola dagu Cymru / Wales vielet ålgus- ja sisijåhtemav mij le ieme kymrugielak guovlojn gå gielav plániji.	Mijjieh daejrebe vuesiehtimmien gaavhtan Cymru ’ ste / Wales, dah krööhkieh dam olkese- jïh sïjsejuhtemem mij lea dejnie aerpievuekien dajvine gusnie kymriske soptseste, gosse gïelesoejkesjimmine gïehtelieh.
Oajvvehásstalus le stádajn sjaddá sámegiella unneplåhkogiellan ja jut e gávnnu árbbedábálasj árená gånnå bæssá gielav adnet.	Åejviehaesteme gosse saemien akte unnebelåhkoegïele staarine sjædta, jïh aerpievuekien sijjieh eah gååvnesh gusnie gïelem nåhtadidh.
Danen giellaárenáj ja oahppovejulasjvuodaj dárbbo stádajn lassán.	Dan åvteste daerpies ahkedh jienebh gïelesijjiejgujmie jïh lïerehtimmienuepiejgujmie staarine.
Juohkka ájnna suohkana åvdåsvásstádus le dilev láhtjet váj bæssá sámegielav oahppat ja åvddånahttet, ja muhttijn soajttá ærádusá makkir fálaldagá gávnnuji suohkanis suohkanij.	Fïereguhten tjïelten lea dïedte sjïehteladtedh ihke nuepie sjædta lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien gïelem evtiedidh, jïh dannasinie dle maahta debpelen dohkoe sjïdtedh mah faalenassh mah vadtasuvvieh fïerhtene tjïeltesne.
Sámedigge dálla rádádallá stádasuohkanij Áltá, Tråmsså ja Oslo aktisasjbarggosjiehtadusáj sámegiela ja kultuvra nannima diehti.	Saemiedigkie staaretjïeltigujmie Alta, Tromsø jïh Oslo laavenjostoelatjkoej bïjre govlehtalleminie, juktie saemien gïelem jïh kultuvrem eevtjedh.
Dát le buorre, sæmmi båttå gå dákkir sjiehtadusá e vatte stádaj sáme álmmugij sæmmi riektájt dagu álmmuk sáme giellaháldadimguovlon.	Daate hijven, seamma aejkien goh dagkerh latjkoeh eah sïjhth saemien årroejidie daejnie staarine dejtie seamma reaktide vedtedh, mejtie almetjh saemien gïelen reeremedajven sisnjelen utnieh.
Danen hæhttu nannit álmmuga vejulasjvuodajt ja riektájt sámegielav adnet stádajn.	Dannasinie daerpies årroji nuepieh jïh reaktah eevtjedh, guktie dah åadtjoeh saemien staarine nåhtadidh.
Máhtto almulasj sáme giellaplánima birra	Daajroe byögkeles saemien gïelesoejkesjimmien bïjre
Vijddásamos dagov mav vuona oajválattja li dahkam almulasj sáme giellaplánimin, lij sámelága giellanjuolgadusájt mierredit jagen 1990 ja sáme giellaháldadimguovlov álgadit 1992 rájes.	Dïhte stööremes dahkoe maam nöörjen åejvieladtjh leah dorjeme byögkeles saemien gïelesoejkesjimmien sisnjelen, lij saemielaaken gïelenjoelkedassh nænnoestidh 1990, jïh saemien gïelen reeremedajvem sjïehtesjidh 1992 raejeste.
Sámelága giellanjuolgadusá ja sierra háldadimguovllo li ájnas vædtsaga gå galggá gielav nannit.	Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh öörnege aktine sjïere reeremedajvine leah vihkeles dïrregh gosse edtja gïelem eevtjedh.
Dá vædtsaga hæhttu aneduvvat.	Tjuara daejtie dïrregidie nåhtadidh.
17 NIBR Áltán tjadádij jagen 2000 addneguoradallamav guovtegielak dievnastusfáladagás sáme giellaháldadimguovlon.	Jaepien 2000 NIBR Altesne aktem utnijegoerehtimmiem guektiengïeleldh dïenesji bïjre darjoeji saemien gïelen reeremedajven sisnjelen.
Dát guoradallam gåvvit dilev gåktu lij milenniummålssomin.	Daate goerehtimmie vuesehte guktie lij stoerretjuetiemålsomen.
2006/2007 tjadádij Sámi instituhtta muhtem evaluerimav sámelága giellanjuolgadusájs.	Saemien instituhte aktem vuarjasjimmiem saemielaaken gïelenjoelkedassijste tjïrrehti 2006/2007.
Evaluerimav lij Kultuvrra- ja girkkodepartemennta diŋŋgum.	Kultuvre- jïh gærhkoedepartemeente lij daam vuarjasjimmiem dongkeme.
Evaluerima konklusjåvnnå le vájku sámelága giellanjuolgadusá li buoragit doajmmam sámegiela stáhtusa gáktuj, vájku viehka målsudahkes le gåktu lágav li tjuovvolam.	Vuarjasjimmie vihteste saemielaaken gïelenjoelkedassh leah hijven orreme saemien gïelen staatusen gaavhtan, jalhts stoerre jeerehtsh guktie laakem tjïrrehte.
Sámegiela dille giellaháldadimguovlo ålggolin gal ij le vuogas, ja danen evaluerim javllá háldadimguovlov hæhttu stuoredit.	Ij leah dan hijven tsiehkieh saemien gïelese reeremedajven ålkolen, jïh vuarjasjimmie vihteste reeremedajve tjuara væjranidh.
Evaluerim aj oajvvadij ásadit ” ælláskahttemnammadusáv ” sámegielajda, danen gå láhka aktu ij nagá sámegielav ælláskahttet daj guovlojn gånnå uddni le ájtedum.	Vuarjasjimmmie aaj raeriesti aktem ” jealajimmiemoenehtsem ” tseegkedh saemien gïelide, juktie laake oktegh ij leah nuekies jis edtja saemien gïelem jealajidh dejnie dajvine gusnie gïele håvhtadihks daan biejjien.
Wencke Brennas girjje Samene i rettssystemet mij bådij jagen 2005 buktá ådå máhtov makta sámegiella Finnmárko riektásysteman aneduvvá ja majt sáme dile birra ájádalli.	Wencke Brennan gærja Samene i rettssystemet jaepeste 2005 orre daajroem buakta guktie reaktasuerkie Finnmarhkesne saemien gïelem nåhtede, jïh guktie saemieh daam dååjreme.
Ietjá stuoráp bargojs ma li dagádum sámegiela ja giellaplánima birra 2000 maŋŋela, nammadip Inger Marie Gaup Eira guoradallam Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning 2001 rájes ja Torunn Pettersena ja Johanne Gaupa guoradallam almulasj sáme diehtodievnastusá birra, dat aj 2001 rájes.	Jeatjah stuerebe barkoeh leah dorjesovveme saemien gïelen jïh gïelesoejkesjimmien bïjre 2000 mænngan, jïh dej gaskem neebnebe Inger Marie Gaup Eiran salkehtimmiem Samisk språk i Norden – Status og domeneutredning jaepeste 2001, jïh Torunn Pettersen jïh Johanne Gaupen salkehtimmie byögkeles saemien bïevnesedïenesjen bïjre, aaj jaepeste 2001.
Sámedigge le åvddåla rapportajt dahkam sámegiela birra sebrudagán.	Saemiedigkie aarebi reektehtsh dorjeme saemien gïelen bïjre siebriedahkesne.
2000 rájes nammadip da guokta rapportajt Sámedikke giellastivras, Bruken av samisk språk, 2004 ja 2008 jagijs ja Sámedikkeráde diedádus sámegiela hárráj Sámegiella lea čaffat !	Jaepien 2000 raejeste neebnebe dejtie göökte reekehtsidie Saemiedigkien gïeleståvroste, Bruken av samisk språk, jaepijste 2004 jïh 2008, jïh Saemiedigkieraerien bïevnese saemien gïelen bïjre Sámegïella lea čaffat !
Samisk er tøft !	Samisk er tøft !
jages 2004.	jaepeste 2004.
Svieriga ráddidus buvtij jagen 2006 muhtem almulasj guoradallamav (SOU) mij sierraláhkáj bajedij oarjjelsámegiela boahtteájge dilev Svierigin.	19 Sveerjen reerenasse aktem byögkeles salkehtimmiem (SOU) böökti jaepien 2006,mij sjïerelaakan dam båetijen aejkien tsiehkiem åarjelsaemien gïelese Sveerjesne digkiedi.
Muhtem åsijt ma danna dagástaláduvvi oarjjelsámegiela dile vuoksjuj, máhttá vuona bielen aj ávkkit.	Naakede destie maam desnie digkede åarjelsaemien tsiehkien bïjre, maehtebe aaj nöörjen tsiehkide sertiestidh.
Gájkka dá bargo ma badjelin nammaduvvi, javlli juojddáv giellaplánima åtsådallamijs sáme guovlojs maŋemus lågev jagijn, ja dát girjálasjvuohta le luondulasj máhttovuodo dán Sámediggediedádus sámegiela hárráj	Gaajhkh dah barkoeh mah leah bijjielisnie neebneme, jiehtieh maam akt dej dååjrehtimmiej bïjre gïelesoejkesjimmine saemien dajvine dej minngemes luhkie jaepiej, jïh daah tjaalegh leah akte iemie bielie daajroevåaroemistie Saemiedigkiebïevnesasse saemien gïelese.
Máhtto almulasj giellaplánima birra Skádasasuollu ålggolin	Daajroe byögkeles gïelesoejkesjimmien bïjre Skandinavijen ålkolen
Sámedigge sihtá ietjas giellapolitihkan aj oahppat ietjá moattegielak giellaplánimis.	Saemiedigkie sæjhta sov gïelepolitihkesne aaj lïeredh guktie gïelesoejkesjimmine barkeme jeatjah gelliegïeleldh dajvine.
Sierraláhkáj lulujin álggoálmmugij ja gielalasj unneplågoj vásádusá ietjá demokráhtalasj álkke midjij duvdadit.	Eeremasth dle dååjrehtimmieh aalkoealmetjijste jïh gïeleldh unnebelåhkojste jeatjah demokrateles staatine mah leah aelhkemes mijjese sertiestidh.
Māori giella, mij le álggoálmmukgiella Aotearoan / New Zealandan, ja kymru giella Cymrun / Walesin Stuorrabritannian li buojkulvisá massta máhttá Sámen oahppat.	Guktie lea gïeline māori, mij lea aalkoealmetjegïele Aotearoasne / New Zealand, jïh kymriske gïeline Cymru ’ sne / Wales Stoerrebritannijesne gåarede maam akt lïeredh Saepmesne.
Dán aktijvuodan sihtap vuosedit 2001 artihkkalij “ Te Kōhanga Reo.	Maehtebe daan sjïekenisnie vuesiehtidh tjaalegasse “ Te Kōhanga Reo.
Māori Language Revitalization ” ja 2010 girjje Welsh in the Twenty-First Century.	Māori Language Revitalization ” jaepeste 2001, jïh gærjese Welsh in the Twenty-First Century jaepeste 2010.
Vuostasj bargon sierraláhkáj vuojnnep man ájnnasa mánájgárde li læhkám gå viehka buoragit li vuorbástuvvam māori giela ælláskahttemijn Aotearoan / New Zealandan.	Dennie voestes neebneme barkosne vuejnebe ojhte man vihkeles maanagïerth leah orreme dennie daan mearan læhkoes jieljiehtimmesne gïeleste māori, Aotearoa ’ sne / New Zealand.
Maŋemus bargon vuojnnep man ållo dæddo le sisi- ja ålgusjåhtemin mij dálla dáhpáduvvá árbbedábálasj kymrugiela guovlojn Cymrun / Walesin.	Dennie minngemes barkosne krööhkebe dam iedtjem maam olkese- jïh sïjsejuhteme åådtje, mij daelie aerpievuekien kymriske gïeledajvine Cymru ’ sne / Wales heannedemine.
Dáv hiehpá aj sáme aktijvuodan dagástallat.	Daate lea mij akt maam aaj tjuara digkiedidh saemien tsiehkesne.
Åvdemus hásstalusá	Dah uvtemes haestemh
Giella le duodaj sihke priváhta ja almulasj ássje.	Gïele lea ojhte dovne akte privaate jïh akte byögkeles aamhtese.
Sámegiela boahtteájgge le sihke dan duogen jut juohkka ájnna mijájs sámegielav adná luondulasj guládallamgiellan nav moadda aktijvuodajn gå vejulasj ja gåktu sebrudahka dilev láhtjá váj dát máhttá liehket vejulasj.	Guktie saemien gïeline sjædta båetijen aejkien lea gidtjh guktie fïereguhte mijjeste saemien nåhtede goh akte iemie govlesadtemegïele, jïh guktie siebriedahke sjïehteladta ihke daate edtja gåaradidh.
Gå galggá sámegielav bisodit, nannit ja åvddånahttet de li moadda hásstalusá majt Sámedigge ij nagá iesj tjoavddet.	Gosse edtja gorredidh, eevtjedh jïh saemien gïelem evtiedidh, dle jïjnjh haestemi uvte tjåådtje mejtie Saemiedigkie oktegh ij buektehth loetedh.
Da li sihke sebrudakdile, åvdåsvásstádusjuohkem ja fábmo giellabargon ja buorre ålgodisævto juohkka dásen sebrudagán.	Daate dovne siebriedahketsiehkiej, dïedtejoekedimmien jïh faamoen bïjre gïelen sisnjelen, jïh hijven mierietsiehkiej bïjre gaajhkine daltesinie siebriedahkesne.
Giellapolitihka sisadno le álu læhkám ájnegisá riektá sámegiela adnuj ja åhpadibmáj.	Gellien aejkien dle gïelepolitihke orreme fïerhten almetjen reaktan bïjre saemien nåhtadidh, jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Vijddásap bargon gå galggá sámegielav nannit ja åvddånahttet hæhttu ajtu	Juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem guhkiebasse, sæjhta badth daerpies årrodh fokusem utnedh dejtie daerpiesvoetide gïele daarpesje.
18 dættodit makkir dárbo gielan li. Gå galggá giela boahtteájgev sihkarasstet de hæhttu sámegiela addnij lågov lasedit.	Juktie gïelen båetijen aejkiem gorredidh, dle eevre daerpies jienebh aelkieh saemien nåhtadidh.
Gå barggap Sámedikke ulmijn sámegiela addnij lågov lasedit, de li miján moadda hásstalusá majt hæhttup lagábut gåvvidit.	Jis edtja Saemiedigkien ulmiem jaksedh jienebh utniji bïjre saemien gïeleste, dle mijjen jïjnjh haestemh mejtie lea daerpies lïhkebe ållermaehtedh.
Sámegiela gájkbadjásasj hásstalusá li:	Dah bijjemes haestemh saemien gïelese:
 Giellagatjálvisáj åvdåsvásstádus ja fábmo	 Dïedtejoekedimmie jïh faamoe gïelegyhtjelassine
 Sámegiela ålgodisævto	 Saemien gïelen mierietsiehkieh
 Sámegiela addne	 Utnijh saemien gïeleste
 Almulasj háldadibme	 Byögkeles reereme
 Iesjguhtik gielladile	 Joekehts gïeletsiehkieh
 Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet	 Tjïelke nuepieh saemien nåhtadidh
Giellagatjálvisáj åvdåsvásstádusjuohkem ja fábmo	Dïedtejoekedimmie jïh faamoe gïelegyhtjelassine
Moatten ja iesjguhtik aktørajn li sámegielajn dahkamuhá.	Jïjnjh jïh joekehts aktöörh leah meatan guvvesne gosse saemien gïelen bïjre.
Návti soajttá sjaddat binná kontinuitehtta, dåjmaj koordinerim vádnun, ij rat diehttu guhti dán åvdås vásstet ja ájnegis giellaaddnáj soajttá gássjel dav vuojnnet.	Dan åvteste maahta onne kontinuiteete sjïdtedh, iktedimmie råajvarimmijste fååtese, jïh fïereguhte gïeleutnije jueriedisnie sjædta dïedten jïh nuepiej bïjre.
Dákkir dille ij le vuogas sámegiela åvddånibmáj, ja luluj vuogas tjielggasap vásstediddje- ja roallajuohkemijn.	Akte dagkeres tsiehkie ij leah maereles gosse edtja saemien gïelem evtiedidh, jïh sæjhta daerpies årrodh aktine tjïelkebe dïedte- jïh råållajoekedimmine.
Sámegiella le akta sáme sebrudagá vuodoåsijs ja Sámedigge mij le sámij álmmukválljidum orgádna bierri liehket tjielggasap aktørra giellapolitihkan ja mierredit viehka ienebut giellagatjálvisájn gå uddni.	Saemien gïele lea akte dejstie maadthbiehkijste saemien siebriedahkesne, jïh Saemiedigkie byöroe goh saemiej almetjeveeljeme åårgane, akte tjïelkebe aktööre gïelepolitihkesne årrodh, jïh sagki stuerebe faamoem gïelegyhtjelassine utnedh goh daan biejjien.
Sámedikke almma mierredimfábmo giellagatjálvisájn le ájnas sámegiela boahtteájge vuoksjuj.	Saemiedigkien tjïelke faamoe gïelegyhtjelassine lea vihkeles saemien båetijen aejkien gaavhtan.
Sámedikken le uddni binná fábmo sebrudagá giellaåvddånime bargon, ja ij besa heva almulasj giellaplánimav vájkkudit.	Daan biejjien Saemiedigkien onne faamoe gïeleevtiedimmiebarkosne siebriedahkesne, jïh onne faamoe byögkeles gïelesoejkesjimmesne.
Ajtu le Sámedikken rádádallamsjiehtadallama baktu vejulasjvuohta rádádallat ássjijn ma sáme álmmugij guosski, valla dát ij la nuoges jus galggá sámegiela boahtteájgev sihkarasstet.	Konsultasjovnelatjkoen tjïrrh dle Saemiedigkie maaje nuepiem åtna aamhtesi bïjre rååresjidh mah leah saemien årroji bïjre, men daate ij leah nuekies juktie saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh.
Sámegiela ålgodisævto	Mierietsiehkieh saemien gïelese
Rudáj, ulmutjij ja háldadimressursa vánesvuohta le stuorra hásstalus gå galggá sámegielav nannit.	Juktie ekonomeles, reereles jïh almetjen vierhtieh fååtesieh, dle dïhte akte stoerre haesteme gosse edtja saemien gïelem eevtjedh.
Juohkka sebrudaksuorgen le giellamáhtudagá vánesvuohta åvdemus hieredibme sámegiela adnuj, åhpadussaj ja åvddånahttemij.	Gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli dle vaanoe gïelemaahtoste dïhte stööremes heaptoe jis edtja nåhtadidh, lïerehtimmiem åadtjodh jïh saemien gïelem evtiedidh.
Lehkus njálmálasj ja / jali tjálalasj giellamáhtudagá vánesvuohta, valla aj fáhkamáhtudagá vánesvuohta sámegielagij gaskan.	Maahta årrodh dan åvteste dovne njaalmeldh jïh / jallh tjaaleldh gïelemaahtoe fååtese, men aaj faagegïeleldh maahtoe saemiengïeleldh almetji luvnie fååtese.
Buorre ålgodisævtoj dagá li tjáppa ulme sámegiela nannima ja åvddånahttema gáktuj álbe.	Jis ij hijven mierietsiehkieh utnieh dle visjovnh jïh hijven ulmieh eevtjemen jïh evtiedimmien bïjre saemien gïeleste, sijhtieh onne aarvoem utnedh.
Sámegiela addne	Utnijh saemien gïeleste
Akta dajs ájnnasamos ævtojs jus galggá sámegiela boahtteájgev nannit le jut sámegiela addne gávnnuji.	Akte dejstie vihkielommes krïevenassijste juktie saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh, lea almetjh gååvnesieh mah gïelem nåhtadieh.
Addnij álldar le ájnas, ja ájnas le jut låhko mánájs gudi sámegielåhpadusáv oadtju lassán.	Gïeleutniji aaltere akte vihkeles faktovre, jïh vihkeles learohkelåhkoe mij lïerehtimmiem åådtje saemien gïelesne, læssene.
Dát mierkki giellajoarkkem buolvas buolvvaj hæhttu nanniduvvat.	Daate sæjhta jiehtedh gïelesertiestimmie boelveste boelvese tjuara buerebe sjïdtedh.
Ájn ienebu hæhttuji sámegielav sijddagiellan válljit, æjgáda hæhttuji sámegielav vuostasj giellan válljit ietjasa skåvllåmánájda, ja juohkkahasj guhti sihtá hæhttu bessat sámegielav oahppat.	Jienebh tjuerieh saemien hïejmegïeline veeljedh, eejhtegh tjuerieh saemien voestesgïeline sijjen maanide veeljedh skuvlesne, jïh ij goh unnemes dle gaajhkesh mah sijhtieh, tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh.
Dát mierkki dáttja aj bessi sámegielav oahppat.	Dellie aaj laedtieh tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh.
Almulasj háldadus	Byögkeles reereme
Almulasj giellan hæhttu sámegiella ájn vil ienebut aneduvvat almulasj háldadusán ja almulasj diedo hæhttuji sámegiellaj aj vatteduvvat.	Dan åvteste saemien akte byögkeles gïele, dle byögkeles reereme tjuara vielie saemien nåhtadidh, jïh byögkeles bïevnesh tjuerieh aaj saemien gïelesne årrodh.
Dát le ájnas gå ájnegisá giellariektájt galggá sihkarasstet, valla aj gå galggá sámegielav vuojnnusij buktet ja árvvon adnet Vuonan.	Daate vihkeles dovne fïerhten almetjen gïelereaktah gorredidh, men aaj gïelem våajnoes darjodh jïh saemien gïelese Nöörjesne aarvoem vedtedh.
Sámelága giellanjuolgadusáj milta le ájnegisáj riektá sámástit ja sámegielav låhkåt vattedum vissa geográfalasj guovlojn.	Saemielaaken gïelenjoelkedassh gorredieh fïerhten almetjen reaktam saemien nåhtadidh, jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne såemies geografeles dajvi sisnjeli.
Dát mierkki sáme álmmugin le iesjguhtik riektá sámegielav adnet mij le tjanádum årromsadjáj.	Gosse naemhtie dle saemien årrojh joekehts reaktah åadtjoeh saemien nåhtadidh, jearohke gusnie årroeminie.
Dákkir ieredus ij le dåhkkidahtte.	Akte dagkeres joekehtsgïetedimmie ij leah reaktoe gænnah.
Sebrudakåvddånahttema diehti ulmutja stádajda jåhtåli ja ájn ienep sáme giellaháldadimguovlo ålggolij årruji.	Siebriedahken evtiedimmie, aktine daamtaj stuerebe låhkoe almetjijstie mah staaride juhtieh, dorje guktie sagki jienebh saemieh orrijieh saemien gïelen reeremedajven ålkolen.
Danen hæhttu háldadimmodellav tjadádit váj juohkka ájnegisá riektá sámegiellaj almulasj háldadusán sihkarduvvá.	Dannasinie daerpies reerememaallem staeriedidh juktie gorredidh fïerhte almetje reaktam åådtje saemien nåhtadidh byögkeles reereminie.
Iesjguhtik gielladile	Joekehts gïeletsiehkieh
Sámegiela dille målssu guovlos guovlluj.	Guktie lea saemien gïeline lea joekehts dajveste dajvese.
Sámegiella moatte giellaj juogeduvvá, ja dajn le viehka iesjguhtik hásstalusá.	Saemien gïele lea juakeme jienebh gïeline, jïh gaajh joekehts haestemi uvte tjåådtje.
Danen hæhttuji dåjma iesjguhtik giellaj hiebaduvvat.	Tjuara dannasinie råajvarimmide sjïehtedidh gïeli joekehts daerpiesvoetide.
Dákkir dille gájbbet máhtov ja diedojt daj dárboj birra ma li iesjguhtik guovlon.	Gosse lea naemhtie dle daajroe jïh bïevnesh daerpies dej ovmessie daerpiesvoeti bïjre, mah leah dejnie ovmessie dajvine.
Dákkir máhtov hæhttu buorre karttimij ja analyjsaj baktu åttjudit.	Tjuara dagkeres daajroem skååffedh hijven goerehtallemi jïh analysi tjïrrh.
Dálátjij ælla dákkir dárkkelis guoradallama dagádum ja ep la nahkam åttjudit nuoges buorre duodastimev gåktu gielladille ajtu le sebrudagán.	Daan mearan dle ij dagkerh veele goerehtimmieh dorjeme, jïh ij leah buektiehtamme nuekies hijven vihtiestimmiem skååffedh gïeletsiehkien bïjre siebriedahkesne.
Dát le stuorra hásstalus gå galggá joarkket barggat sámegielav nannit.	Daate akte stoerre haesteme gosse edtja saemien gïelem eevtjedh.
Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet	Tjïelke nuepieh saemien gïelem nåhtadidh.
Stuorra hásstalus le almma vejulasjvuoda sámegielav adnet ja oahppat vádnuni.	Akte stoerre haesteme gosse rïektes nuepieh fååtesieh saemien nåhtadidh, jïh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Duodden sámegiela almulasj adnuj dárbahip aj buorre giellaárenájt sámegiellaj.	Lissine dan byögkeles åtnose saemien gïeleste, dle daarpesjibie hijven gïelesijjieh saemien gïelese sjïehtesjidh.
Sámegiela addnij lasedibme gájbbet vejulasjvuodajt sámegielav adnet juohkka sebrudaksuorgen ja aktijvuodan.	Juktie aktem lissiehtimmiem åadtjodh saemien gïeleutnijijstie dle tjuara nuepie årrodh saemien nåhtadidh gaajhkine siebriedahken suerkine, jïh iktegisth.
Sámegielak fálaldagá mánájda ja nuorajda aj vájlluji.	Aaj jïjnjh ovmessie saemiengïeleldh faalenassh maanide jïh noeride fååtesieh.
Ienemus oasse sámegielagijs li dåjmalasj guovtegielaga, moattes aj moattegielaga.	Dah ellen jeanatjommes mah saemiestieh leah funksjovnelle guektiengïeleldh, jeenjesh aaj gelliegïeleldh.
Jus galggá sámegielav bisodit ja åvddånahttet avtagielak sebrudagán de hæhttup diehtet ja diedulattjat dilev láhtjet váj sámegiella aneduvvá.	Juktie saemien gïelem gorredidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh aktene aktengïeleldh domineradamme siebriedahkesne, dle daajroem jïh voerkesvoetem daarpesjibie guktie mijjieh bööremeslaakan maahta sjïehteladtedh saemien gïelem nåhtadidh.
Dåssju sámegiela dåjmalasj ano tjadá máhttá sámegiella bissot mijá ájnnasamos árbbedábálasj kultuvrraoassen ja sæmmi båttå åvddånahteduvvat váj máhttep guládallat gájkka ådå gávnadisáj birra ma agev rievddi sáme sebrudagáv aj.	Ajve eadtjohkelaakan gïelem nåhtadidh, maehtebe saemien utniehtidh goh mijjen vihkielommes aerpievuekien kultuvrebiehkie, jïh seamma tïjjen gïelem evtiedidh guktie maehtebe gaajhki orre bïjre soptsestalledh mah jaabnan jarkelimmieh sjugnedieh, aaj saemien siebriedahkesne.
Guovtegielak sebrudagán gånnå akta giella le ájtedum unneplåhkogiella le aj ieneplåhkogiella hoallij duogen dahkat majt máhtti váj unneplåhkogiella luluj gullut nav moatten aktijvuodan gå vejulasj.	Aktene guektiengïeleldh siebriedahkesne gusnie dïhte akte gïele lea akte håvhtadihks unnebelåhkoegïele, dle akte sjïere haesteme aaj dejtie mah jienebelåhkoegïelem soptsestieh, viehkiehtidh guktie unnebelåhkoegïele maahta åtnasovvedh dan jïjnjem goh gåarede.
Ieneplåhkogielak guhti sámegielav oahppá, edesik dan mudduj váj buktá dábálasj ságastallamav tjuovvot, viehket guovtegielagijt sámegielav válljit.	Sæjhta aelhkebe årrodh dejtie guektiengïeleldh almetjidie saemien veeljedh jis akte jienebelåhkoegïeleldh almetje saemien leara, unnemes dan jïjnje goh satne maahta meatan årrodh aktene sïejhme soptsestimmesne.
Barggosuorge	Barkoesuerkieh
Sámedikke oajvveulmme sámegiela åvddånahttema gáktuj le lasedit sijá lågov gudi gielav bukti ja sámegiela anov vijdedit.	Saemiedigkien åejvieulmie juktie saemien gïelem evtiedidh, lea utnijelåhkoem jïh gïeleåtnoem lissiehtidh.
Jus galggá dájt ulmijt jåksåt de le dárbulasj tjielgadit mierredimfámov ja åvdåsvásstádusá juohkemav Sámedikke ja ráddidusá gaskan.	Jis edtja daejtie ulmide jaksedh dle sæjhta daerpies årrodh faamoesuerkieh jïh dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem.
Sámediggediedádus sámegiela gáktuj sisadná hásstalusájt, ulmijt ja strategijajt nieljen vuorodimsuorgen.	Gïelebïevnese njieljie vihkeles barkoesuerkieh digkede juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
Dá li åvdåsvásstádus sámegiela åvdås, sámegiela ålgodisævto, giellaaddne ja sámegiela adno.	Dah leah dïedte saemien gïelen åvteste, mierietsiehkieh saemien gïelese, gïeleutnijh jïh åtnoe saemien gïeleste.
Barggosuorgge 1: Åvdåsvásstádus sámegiela åvdås	Barkoesuerkie 1: Diedte saemien gïelen åvteste
Sámedigge vuojnná vuogas le tjielgadit åvdåsvásstádusáv Sámedikke ja ráddidusá gaskan sáme giellapolitihka hábbmidijn.	Saemiedigkie åtna maereles dïedtejoekedimmiem tjïelkestidh Saemiedigkien jïh reerenassen gaskem gosse saemien gïelepolitihkem haamode.
Sámedigge sihtá åvdåsvásstádusáv ja vælggogisvuodajt guoktáj juohket.	Saemiedigkie sæjhta dïedtide guektelen juekedh.
Stuorradigge ja ráddidus lágaj tjadá vásstet ájnegis sámegielaga riektá åvdås sámegielav adnet, madi Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås.	Stoerredigkie jïh reerenasse dïedtem utnieh laaken mietie, gorredidh guktie fïerhte saamastallije almetje reaktam åådtje saemien gïelem nåhtadidh, mearan Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh.
Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås	Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh
Oassen sámij iesjmierredimes ietjama giela, kultuvra ja sebrudakiellema åvdås galggá Sámedikken almma fábmo giellapolitihkan.	Dan åvteste saemieh edtjieh meatan årrodh jïjtje nænnoestidh gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre, dle Saemiedigkie edtja tjïelke faamoem utnedh gïelepolitihkesne.
Sámegiella le juoga majt sáme iesj hæhttuji háldadit.	Saemien gïele lea naakede mij saemieh jïjtje tjuerieh reeredh.
Sámedigge galggá sámegiela åvddånahttema åvdås vásstedit, mij mierkki Sámedikken le åvdåsvásstádus sáme giellapolitihkav Vuonan hábbmit.	Saemiedigkie edtja dïedtem utnedh saemien gïelem evtiedidh, jïh daate sæjhta jiehtedh Saemiedigkien lea dïedte saemien gïelepolitihkem Nöörjesne haamoedidh.
Dákkir fábmo le ájnas jus galggá sámegiela boahtteájgev sihkarasstet.	Akte dagkeres faamoe lea eevre vihkeles jis edtja saemien gïelen båetije aejkiem gorredidh.
St.died. 28 (2007-2008) javladuvvá Sámedigge, mij le sámij álmmukválljidum orgádna, le ájnnasamos dåjmadiddje sámepolitihkan.	St. bïevn. nr. 28 (2007-2008) vihteste, Saemiedigkie, goh tjïrkije saemiej almetjeveeljeme åårganen åvteste, lea saemiepolitihken vihkielommes premissedeallahtæjja.
Sámedikken galggá almma fábmo juohkka suorgen mij le sáme sebrudahkaj ájnas.	Saemiedigkie tjuara tjïelke faamoem utnedh gaajhkine suerkine mah leah vihkeles dan saemien siebriedahkese.
Sámedigge oajvvat sámegiella le akta mijá ájnnasamos árvojs ja guosská ålles sáme álmmugav.	Saemiedigkie åtna saemien gïele lea akte mijjen vihkielommes aarvojste, jïh leah vihkeles gaajhkide saemide.
Dárbbo le ålleslasj ja gájkbadjásasj giellapolitihkka gåktu sámegielav nannit ja åvddånahttet iesjguhtik sebrudaksuorgen.	Daerpies aktine ållesth jïh bijjemes gïelepolitihkine, guktie edtja saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh ovmessie siebriedahkesuerkine.
Sámediggediedádus sámegiela gáktuj mierret dán bargo premissajt.	Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre premissh beaja daan barkose.
Dát mierkki aj hæhttu liehket tjielgga juohkem åvdåsvásstádus- ja mierredimsuorgijs Sámedikke ja Ráddidusá gaskan.	Dan åvteste dle tjuara akte tjïelke juekeme årrodh dïedte- jïh faamoesuerkeste Saemiedigkien jïh Reerenasse gaskem.
Ráddidus galggá gáhttit jut ájnegis ulmutja riektá sámegielav adnet almulasj háldadusá aktijvuodan tjuovoduvvá, diedádusá båhti sihke dárogiellaj ja sámegiellaj.	Reerenasse dïedtem åtna gorredidh fïerhte almetje reaktam åådtje saemien gïelem nåhtadidh gosse byögkeles reereminie govlesadta, bæjhkoehtidh dovne nöörjen jïh saemien gïelesne, jïh gorredidh byögkeles bïevnesh jïh goerh leah nöörjen jïh saemien gïelesne.
Ráddidusán le badjásasj åvdåsvásstádus jut stáhta ja suohkana ásadusá ållidi gájbbádusájt ma sidjij gulluji ja juohkka ájnna giellaaddnáj fálli almulasj dievnastusájt ja fálaldagájt sámegiellaj.	Naemhtie Reerenasse dam bijjemes dïedtem åtna ihke staateles jïh tjïelten institusjovnh sijjen dïedth illieh, jïh byögkeles dïenesjh jïh faalenassh saemien gïelesne vadta fïerhten gïeleutnijasse.
Sámedigge galggá vásstedit sámegiela åvddånahttema åvdås ja sámegiela giellapolitihka åvdås Vuonan.	Saemiedigkie edtja dïedtem utnedh saemiem gïelem evtiedidh, jïh saemien gïelepolitihkem Nöörjesne haamoedidh.
Jus Sámedikken galggá almma gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sámegiela åvddånahttema åvdås, de viehka ållo ævto hæhttuji sajenis.	Ihke Saemiedigkie edtja aktem tjïelke bijjemes dïedtem utnedh evtiedimmien åvteste saemien gïeleste, dle jïjnjh tsiehkieh tjuerieh stïeresne årrodh.
Dárbaj sihke ienep rudájt, fámov ja hæhttu lágijt tjadádit.	Daerpies dovne lissiehtamme ekonomeles mieriejgujmie, sertiestimmie faamoste jïh laakide staeriedidh.
Sámedikken galggá guovdásj roalla dán bargon, ja oajvvat sáme almulasj nammadus (SAN) nammaduvvá ájrrasij ráddidusás ja Sámedikkes.	Saemiedigkie edtja aktem vihkeles råållam utnedh daennie barkosne, jïh raereste akte saemien byögkeles moenehtse tseegkesåvva (SaOU) tjïrkijigujmie reerenasseste jïh Saemiedigkeste.
Dán nammadusán galggá mandáhtta tjielgadit ja njuolgadusájt ja fámov rievddadit mij sámegiellaj guosská.	Daate moenehtse tjuara mandaatem utnedh salkehtidh jïh jarkelimmieh laakine jïh faamosne raeriestidh, mah leah saemien gïelen bïjre.
Vijddábut hæhttu nammadus tjadádit sáme gielladåjmaj ålgodisævtojt, vásstediddje suorgijt ja aktisasjbargov ja rievddadusájt oajvvadit.	Moenehtse tjuara aaj mierietsiehkide, dïedtem jïh iktedimmiem saemien gïeleråajvarimmijste vuartasjidh, jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmide.
Gájbbádus le Sámedigge nammadusá mandáhtav hábbmi.	Tsihkestahta Saemiedigkie mandaatem dorje moenehtsasse.
Ulme:	Ulmie:
 Sámedigge vásstet sámegiela åvddånahttema åvdås ja sáme giellapolitihka hábbmima åvdås	 Saemiedigkie dïedtem åtna saemien gïelem evtiedidh jïh saemien gïelepolitihkem Nöörjesne
Vuonan.	haamoedidh
Oasseulme:	Bielieulmie:
 Rievddadum økonomalasj birástagá, fábmo ja njuolgadusá ma sámegiellaj guosski	 Staeriedamme ekonomeles mierieh, faamoe jïh laakh mah leah saemien gïelen bïjre
Strategija:	Strategijh:
 Sáme almulasj nammadusáv nammadit mij guoradallá njuolgadusájt, fámov, ålgodisævtojt ja	 Aktem saemien byögkeles moenehtsem tseegkedh mij laakide, faamoem, mierietsiehkieh jïh
åvdåsvásstádusá juohkemav sámegiela vuoksjuj.	dïedtejoekedimmiem salkehte, mah leah saemien gïelen bïjre.
21	23
Gielladåjmaj åvdåsvásstádus ja koordinerim	Dïedtejoekedimmie jïh iktedimmie gïeleråajvarimmijste
Sámegiella le akta sáme sebrudagá vuodojs ja Sámedigge galggá sámij álmmukválljidum orgádnan liehket viehka tjielggasap oassevállde giellapolitihkan ja galggá viehka ienep fábmo giellagatjálvisájn gå uddni vuojnnep.	Saemien gïele lea akte dejstie maadthbiehkijste saemien siebriedahkesne, jïh Saemiedigkie edtja goh saemiej almetjeveeljeme åårgane akte tjïelke aktööre årrodh gïelepolitihkesne, jïh sagki stuerebe faamoem gïelegyhtjelassine utnedh goh daan biejjien.
Ållu tjielgas dárbbo le jut muhtemin hæhttu gájkbadjásasj åvdåsvásstádus sámegiela åvddånahttema åvdås, ja dåjmaj koordinerima åvdås.	Nov lea eevre daerpies naaken aktem bijjemes dïedtem åtna saemien gïeleevtiedimmien åvteste, jïh råajvarimmieh iktedidh.
Uddni li moaddásin iesjguhtik dahkamusá ja vásstediddje suorge sámegielan, valla ij la aktak guhti vásstet dáj iesjguhtik gielladåjmaj koordinerima åvdås.	Daan biejjien gellie aktöörh ovmessie laavenjassh jïh dïedtesuerkieh utnieh saemien gïelen sisnjelen, men ij guhte dïedtem utnieh dejtie ovmessie gïeleråajvarimmide iktedidh.
Návti sjaddá iehpevisses dille, ja ij le vuogas sámegiela åvddånahttema vuoksjuj.	Destie akte mujvies tsiehkie sjædta, jïh lea gaajh nåake saemien gïeleevtiedimmien gaavhtan.
Sámedigge vuojnná dárbov formaliserit åvdåsvásstádusáv dåjmaj koordinerimis ja aktijdimes iesjguhtik giellaguovlon.	Saemiedigkie vuajna daerpies dïedtem vihtiestidh juktie råajvarimmieh iktedidh dej ovmessie gïeledajvi sisnjeli.
Sámedigge váset iesjguhtik giellaguovlon hálidi lagábut aktan barggat Sámedikkijn.	Saemiedigkie vuajna dah ovmessie gïeledajvh aktem lïhkebe laavenjostoem Saemiedigkine ohtsedieh.
Dáv vásedip sierraláhkáj oarjjelsáme guovlon.	Daate daerpiesvoete lea joekoen tjyölkehke åarjelsaemien gïeledajvesne.
Oarjjelsáme álmmuk vijddásit årru, ja sijá giela vuoksjuj moaddása li oassen.	Åarjelsaemieh bårrode årroeh, jïh tjuerieh gellie aktöörigujmie laavenjostedh saemien gïelen bïjre.
Sihke suohkana, fylkkasuohkana ja fylkkamánne viehkedi ja iesjguhtik rollav adni oarjjelsáme giela nannima bargon.	Dovne tjïelth, fylhkentjïelth jïh fylhkenålmah leah meatan jïh dej leah ovmessie råållah saemien gïelebarkosne.
Návti soajttá e vuojga aktan barga jali barggo ij sjatta guhkesájggásasj.	Dan åvteste maahta nåake iktedimmie jïh kontinuiteete faalenassine sjïdtedh.
Stuorra hásstalus dán suorgen le aj jut vájllu máhtudahka oarjjelsáme giela ja kultuvra birra almulasj háldadusán.	Akte stoerre haesteme daennie suerkesne lea byögkeles reereme ij maahtoem utnieh åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Luondulasj le Sámedikken le gájkbadjásasj åvdåsvásstádus gielladåjmaj koordinerima ja åvdåsvásstádusá juohkema åvdås.	Iemie Saemiedigkie dam bijjemes dïedtem åtna gïeleråajvarimmieh iktedidh jïh dïedtem joekedidh.
Ráddidusá sámegielaj doajmmapládna 2009-2013 ájggudahkaj sisadná moadda buorre dåjma ja le ávkálasj nævvon læhkám sámegiela nannima ja åvddånahttema bargo vuoksjuj.	Reerenassen dahkoesoejkesje saemien gïelese boelhken 2009 -2013 jïjnjh hijven råajvarimmieh åtna, jïh akte nuhteligs dïrrege orreme juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
Ajtu vuojnná Sámedigge dárbov ienep ålleslasj giellapolitihkas mij ålles sebrudagáv gåbttjå.	Saemiedigkie gujht vuajna daerpies aktine ållesth gïelepolitihkine mij abpe siebriedahkem feerhmie.
Doajmmaplána bargu tjadá le Sámedigge aktan barggam muhtem departementaj.	Gosse dahkoesoejkesjinie barkeme dle Saemiedigkie såemies departemeentigujmie laavenjosteme.
Iesjguhtik departemænnta hæhttu ienep máhtudagájt åttjudit sáme ássjij ja sámegiela vuoksjuj.	Dah ovmessie departemeenth tjuerieh stuerebe maahtoem saemien tsiehkiej jïh saemien gïelen bïjre ribledh.
Gåktu udnásj dille le e guovdásj oajválattja nagáda ålleslasj giellapolitihkav sámegiela gáktuj hábbmit.	Guktie lea daan biejjien, dle voernges åejvieladtjh eah dåhkesjh aktem ållesth gïelepolitihkem saemien gïelese buektiehtidh.
Ájnas le jut iesjguhtik departemænnta åvdåsvásstádusáv oadtju ja tjielggasap rollav oadtju mij guosská sámegiela bargguj.	Vihkeles dah ovmessie departemeenth aktem stuerebe dïedtem jïh tjïelkebe råållam åadtjoeh saemien gïelebarkoen sisnjelen.
Jus galggá ráddidusá sámegielaj doajmmaplánajn joarkket de hæhttu Sámediggediedádus sámegielaj gáktuj vuodon liehket.	Jis edtja reerenassen dahkoesoejkesjem saemien gïelese tjïrrehtidh, dle Saemiedigkiebïevnese saemien gïelen bïjre tjuara våaroeminie årrodh.
Gå galggá gielladåjmajt buorebut koordinerit li sáme ásadusá guovdátjin.	Gosse edtja gïeleråajvarimmide buerebelaakan iktedidh, dle saemien institusjovnh aktem vihkeles råållam utnieh.
Jus galggá buorre åvddånahttemvejulasjvuodajt iesjguhtik giellaguovlon de dárbaj Sámedigge ásadusájt tjielgas vásstediddje dahkamusáj.	Juktie hijven evtiedimmienuepieh sjugniedidh dejnie ovmessie gïeledajvine, dle Saemiedigkie institusjovnh daarpesje, tjïelke dïedtelaavenjassigujmie.
Gå galggá åvdåsvásstádusáv formálattjat juogadit de dat mierkki ásadusá hæhttuji buorep ålgodisævtojt oadtjot váj bessi ietjasa kapasitehtav ja máhtudagáv tsieggit dáv åvdåsvásstádusáv váldátjit.	Akte byjjes joekedimmie dïedteste tjuara jiehtedh institusjovnh hijven mierieh åadtjoeh, guktie dej lea nuepie sijjen barkoefaamoem jïh maahtoem bæjjese bigkedh, juktie daam dïedtem vaeltedh.
Ásadusájn hæhttu nuoges fábmo gehtjadit jut guovlo giellabargo organiserim vaddá båhtusijt ma li nav buore gå máhtti.	Institusjovnh tjuerieh daerpies faamoem utnedh gïehtjedidh ihke dajven öörnedimmie gïelebarkoste dejtie bööremes illedahkide vadta.
Ulmme:	Ulmie:
 Sámedigge vásstet sámegiela dåjmaj åvdåsvásstádusjuohkema ja koordinerima åvdås	 Saemiedigkie dam bijjemes dïedtem åtna dïedtem joekedidh jïh råajvarimmieh iktedidh
Oasseulmme:	Bielieulmie:
 Sámegiela bargo åvdåsvásstádus le tjielggasit juogadum iesjguhtik giellaguovlon	 Akte tjïelke dïedtejoekedimmie saemien gïelebarkoen sisnjelen dejnie ovmessie gïeledajvine
Strategija:	Strategijh:
 Barggat aktan suohkanij, sáme ásadusáj ja organisasjåvnåj gåktu juogadit åvdåsvásstádusáv	 Tjïeltigujmie, saemien institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie dïedtejoekedimmien bïjre
gielladåjmaj aktisasjbargo ja koordinerima åvdås iesjguhtik giellaguovlon.	laavenjostedh, juktie gïeleråajvarimmieh iktedidh dejnie ovmessie gïeledajvine.
22	24
Sámegiela dile gåvvå	Tsiehkien bïjre saemien gïelide
Buorre giellapolitihka vuodon hæhttu da iesjguhtik dile majt giella váset, ja dáv ij máhte dahkat buorre duogásjmáhtudagáj ja kárttimij dagá.	Hijven gïelepolitihke tjuara dejtie ovmessie gïeletsiehkide krööhkedh, jïh ij maehtieh dam darjodh bielelen hijven betniedaajroe jïh goerehtallemh.
Ållesájggásasj kárttima iesjguhtik gielladiles luluj navti vuogas ræjddon.	Sæjhta dannasinie nuhteligs årrodh dejtie ovmessie gïeletsiehkide daamtaj goerehtalledh.
Gielladåjmaj vuoksjuj le aj ájnas jut li årniga ma ållesájggásasj gåvåv vaddi sámegiela anos iesjguhtik suorgen li sajenis.	Gïeleråajvarimmiej gaavhtan aaj vihkeles öörnegh utnedh mah aktem juhtije guvviem vadta saemien gïeleåtnoste ovmessie suerkine.
Uddni le dåssju statistihkalasj gåvvå oahppogiela válljimis skåvlån.	Daan biejjien maahta ajve statistihkesne vuejnedh mah lïerehtimmiegïelh mah skuvlesne veeljesuvvieh.
Sæmmilágásj registrerim duola dagu galles sámásti dievnastusfáladiddje ásadusájn ja makta sámegiella ássjegiehtadallamin aneduvvá luluj aj vuogas.	Akte seammaleejnes vïhtesjadteme, vuesiehtimmien gaavhtan man gellie mah dïenesjeinstitusjovnine saemiestieh, jïh man jïjnjem saemien aamhtesegietedïmmesne nåhtede, sæjhta aaj nuhteligs årrodh.
Dárbbo le aj ienep dutkamis dán suorgen.	Aaj daerpies vielie dotkeminie daan suerkien sisnjelen.
Dán aktijvuodan le luondulasj gehtjadit Sáme allaskåvllåj ja sáme statistihka analyjssajuohkusij hiebalgis dåjmadiddjijda gå sij li ham sáme giellabirrasij lahka.	Daan sjïekenisnie Saemien jolleskuvle jïh analysedåehkie saemien statihkese vååjnoeh goh sjyöhtehke aktöörh, juktie dej lea lïhkesvoete dejtie saemien gïelebyjresidie.
Gå galggá sámegielaj sebrudakdilev guoradallat Vuonan, de ihkap luluj vuogas adnet UNESCO vuogev gielladilev analyserit.	Aktene faageles analysesne siebriedahketsiehkijste saemien gïelese Nöörjesne, maahta nuhteligs årrodh UNESCO ’ n vuekiem nåhtadidh juktie gïeletsiehkide analyseradidh.
Organisasjåvnnå le vædtsagav hábbmim mij árvustallá makta gielan le nanos jali rasjes dille.	Åårganisasjovne aktem dïrregem dorjeme juktie vuarjasjidh man nænnoes jallh hiejjehts akte gïele lea.
Dáv vædtsagav máhttá adnet buohtastahtátjit ja differensierit iesjguhtik sámegielaj gaskan, ja aj viehkken dádjadittjat ærodusájt man nannusit giella le sajájduvvam iesjguhtik geográfalasj guovlon.	Daate dïrrege maahta dej ovmessie saemien gïeli gaskem joekehtidh, jïh aaj viehkine årrodh vuarjasjidh man nænnoes jallh hiejjehts gïele lea dejnie joekehts geografeles dajvine.
Ulmme:	Ulmie:
 Buorre giellaplánim mij le vuogas, ållesájggásasj kárttimij ja fágalasj analyjsaj nanna	 Hijven gïelesoejkesjimmie, man våarome leah hijven, juhtije goerehtallemh jïh faageles
vuododum.	analysh.
Strategija:	Strategije:
 Barggat dan vuoksjuj jut sáme statistihka analyjssajuogos ressursajt oadtju váj bessi ålles ájge	 Barkedh ihke analysedåehkie saemien statistihkese vierhtieh åådtje juktie jaabnan
sámegiela dilev ja åvddånahttemav Vuonan kárttit ja analyserit.	goerehtalledh jïh analyseradidh tsiehkiem jïh evtiedimmiem saemien gïelese Nöörjesne
Sámegiela bærrájgæhttje- ja gujttimorgádna	Vaaksjome- jïh klååkemeåårgane saemien gïelide
Sámelága giellanjuolgadusá galggi sihkarasstet jut ájnegis ulmutja riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodajn ålliduvvá.	Aajkoe saemielaaken gïelenjoelkedassigujmie lea gorredidh dam aktegs almetjen reaktam saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtalla.
Ajtu vájku dá njuolgadusá li sajenis vásedi ájnegis ulmutja njuolgadusá e tjuovoduvá.	Dååjrehtimmieh vuesiehtieh jalhts daah njoelkedassh gååvnesieh, dle såemies almetjh dååjrieh njoelkedassh dååjeluvvieh, jïh dej indivijduelle reaktah eah illesovvh.
Uddni le fylkkamánne sámelága giellanjuolgadusáj gujttimorgádna jus gujttim guosská suohkanlasj jali fylkkasuohkanlasj ásadusájda.	Daan biejjien fylhkenålma klååkemeåårgane saemien gïelenjolkedasside dastegh klååkeme lea tjïelten jallh fylhkentjïelten åårgani bïjre.
Dát ij le ájggomusáj milta doajmmam.	Daate akte funksjovne mij ij leah aajkoen mietie jåhteme.
Fylkkamánne ij oattjo vargga avtak gujttimusáv, madi sæmmi båttå media baktu álu åvddån boahtá ájnegis ulmutja e ietjasa riektájt oattjo ållidum.	Fylhkenålma mahte ij naan klååkoeh dååste, seamma aejkien goh meedija daamtaj soptseste almetjh eah sijjen reaktah åadtjoeh.
Vuojnnet gássjel le ájnegis ulmutjijda diehtet gejna galggi aktijvuodav válldet gå galggi gujttit, ja fylkkamánnij bieles ilá binná ressursa biejaduvvi dáv gujttimårnigav tjuovvolittjat.	Vååjnoe goh almetjh eah daejrieh giese edtjieh klååkedh, jïh fylhkenålmah fer vaenie vierhtieh nåhtadieh juktie daam klååkemeöörnegem tjïrrehtidh.
Duodden ij le fylkkamánnijn makkirak gæhttjodoajmma giellanjuolgadusáj milta.	Lissine dle fylhkenålman ij naan vaaksjomefunksjovne gïelenjoelkedasside.
Sámelága giellanjuolgadusáj doadjemis ælla makkirak vájkkudusá sidjij gudi njuolgadusájt dådjali.	Jis naaken meadtam dorjeme saemielaaken gïelenjoelkedassi vööste, dle satne ij laejhtemem åadtjoeh.
Navti le gevvam jut dakkir dille le sjaddam gånnå ájnegis ulmutjij riektá e ålliduvá.	Dan åvteste almetjh eah sijjen reaktah åadtjoeh, jïh daate akte ovvaajteles tsiehkie.
Dássta giela sadje sebrudagán hedjun, ja ájge milta soajttá álbedit dajt båhtusijt ma li lágaj baktu ållidum.	Daate joekoen nåake gïelen sijjien gaavhtan siebriedahkesne, jïh maahta guhkiebasse dejtie illedahkide goerpedehtedh mejtie laaki tjïrrh åådtjeme.
Sámedigge sihtá juohkka ájnegisá riektá sámegielav adnet mij le riektá baktu mierredum sihkarasteduvvá ja vuojnná dárbov oahttseårnigis.	Saemiedigkie sæjhta fïerhten almetjen laakeviedteldihkie reakta saemien nåhtadidh gorresåvva, jïh vuajna daerpies dovne klååkemeöörnegem gïehtjedidh, jïh mejtie daerpies aktine vaaksjomeöörneginie.
Váj galggá bærrájgæhttjat juohkka ájnegisá riektáv sámegielav adnet le dárbbo gujttimásadusás mij le vuojnnusin, aktan oahttseásadusájn mij almulasj ásadusájt bærrájgæhttjá.	Jis edtja gorredidh fïereguhten reaktam saemien gïelem nåhtadidh, dle daerpies aktine våajnoes klååkemeåårganine, jïh akte vaaksjomeåårgane mij dejtie byögkeles etaatide vååksje.
Sámedigge vuojnná dá rålla máhtti avtat ja sæmmi ásadusás tjoavdeduvvat, ja oajvvat sámelága giellanjuolgadusáj oahttse- ja gujttimorgádna ásaduvvá.	- jïh klååkemeåårgane tseegkesåvva saemielaaken gïelenjoelkedasside. Gosse edtja mandaatem
Dákkir orgána mandáhta hábbmimin galggá Sámedikken guovdásj roalla ja galggá mierredit gåktu gujttim- ja oahttsedoajmma háldaduvvá.	dagkeres åårganese darjodh, dle Saemiedigkie edtja vihkeles råållam utnedh, jïh tsevtsedh guktie edtja klååkeme- jïh vaaksjomefunksjovnem reeredh.
23 Oahttse- ja gujttimorgádna hæhttu vuojnnusin liehket váj ájnegis ulmutja diehti gejna galggi aktijvuodav válldet, sæmmi båttå gå orgádna dåjmalattjat almulasj ásadusájt bærrájgæhttjá.	25 Vaaksjome- jïh klååkemeåårgane tjuara våajnoes årrodh guktie fïereguhte daajra giejnie edtja govlehtalledh, jïh åårgane tjuara byögkeles institusjovnh eadtjohkelaakan vaaksjodh.
Sámediggediedádus åhpadusá hárráj lagábut dagástallá Sámedikke rållav sáme mánáj ja nuoraj oahttsen åhpadusá riektáj vuoksjuj ja Sámedikke rållav bærrájgæhttjeorgádnan sáme oahppogatjálvisáj vuoksjuj.	Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre digkedeminie ihke lea daerpies Saemiedigkien råållam tjïelkestidh, goh tjïrkije saemien maanaj jïh noeri ööhpehtimmiereaktese, jïh Saemiedigkien råålla goh vaaksjovmeåårgane saemien lïerehtimmiegyhtjelasside.
Luluj luondulasj dájt prosessajt aktan gehtjadit.	Sæjhta iemie årrodh daejtie prosesside ektesne vuejnedh.
Ulmme:	Ulmie:
 Dåjmalasj oahttse- ja gujttimorgádna sámelága giellanjuolgadusáj gáktuj	 Akte eadtjohke vaaksjome- jïh klååkemeåårgane saemielaaken gïelenjoelkedasside
Strategija:	Strategijh:
 Sámelága giellanjuolgadusáj oahttse- ja gujttimorgána mandáhtav dahkat	 Mandaatem darjodh vaaksjome- jïh klååkemeåårganese saemielaaken gïelenjoelkedasside
Barggosuorgge 2: Sámegiela ålgodisævto	Barkoesuerkie 2: Mierietsiehkieh saemien gïelese
Váj sámegiela boahtteájgev nanni de le galle ålgodisævtojs ma hæhttuji sajenis liehket.	Juktie båetije aejkiem saemien gïelese gorredidh, dle såemies mierietsiehkieh tjuerieh stïeresne årrodh.
Buorre ulme sámegiela vuoksjuj e ålliduvá váni nuoges rudá ja ulmutja.	Ij maehtieh hijven ulmieh saemien gïelese jaksedh bielelen nuekies ekonomeles jïh almetjen vierhtieh.
Ævto dagu giellafágalasj åvddånahttem, giellabargo organiserim ja birástagá hæhttuji aj sajenis jus giella galggá buoragit åvddånit.	Tsiehkieh goh gïelefaageles evtiedimmie, öörnedimmie gïelebarkoste jïh mierieh tjuerieh aaj stïeresne årrodh, juktie hijven gïeleevtiedimmiem gorredidh.
Gå sámegiela nannimijn ja åvddånahttemijn barggá de sjaddá ájnas ieridit gaskan ájnegis ulmutja riektáj sámegiela adnuj ja dárbo ma iesjguhtik sámegielan le vijddásappo åvddånit.	Gosse edtja saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh, sæjhta vihkeles årrodh joekehtidh gaskem fiereguhten reaktam saemien gïelem nåhtadidh, jïh dah ovmessie daerpiesvoeth mejtie saemien gïelh utnieh jis edtjieh vijriesåbpoe evtiesovvedh.
Luluj vuogas gehtjadit ájnegis ulmutjij riektájt almulasj dievnastusfálaldagáj aktijvuodan, madi sámegiela åvddånibme hæhttu álgget dajs dárbojs ma gielan li iesjguhtik giellaguovlon.	Sæjhta maereles årrodh dejtie indivijduelle gïelereaktide byögkeles dïenesjigujmie ektine vuejnedh, mearan evtiedimmie saemien gïeleste tjuara gïelen daerpiesvoeth dejnie ovmessie gïeledajvine våaroeminie utnedh.
Sámelága giellanjuolgadusá ja háldadimmodella	Saemielaaken gïelenjoelkedassh jïh reerememaallh
Sámedikke álggo le riektá mij juohkka sámegielagin le gielas adnet.	Saemiedigkien våarome lea dïhte reakta jïjtse gïelem nåhtadidh, maam gaajhkh saemiestæjjah utnieh.
Juohkka sámegielagin galggá riektá sámegielav adnet almulasj aktijvuodan vájku dal gånnå årru.	Fïerhte saemiestæjja edtja reaktam utnedh saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtalla, saaht gusnie årroeminie.
Uddni li dá riektá dåssju sijájn gudi årru sáme giellaháldadimguovlon årru, gå sámelága giellanjuolgadusá guosski dåssju dájda suohkanijda.	Daan biejjien dle ajve dah mah tjïeltine årroeh, mah leah saemien gïelen reeremedajvesne, mah daejtie reaktide utnieh, juktie saemielaaken gïelenjoelkedassh ajve dejtie tjïeltide feerhmieh.
Danen beras luluj sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvat, váj ålles lánndaj guosski.	Dannasinie daerpies aktine staeriedimmine saemielaaken gïelenjoelkedassijste, guktie dah abpe laantem feerhmieh.
Almulasj háldadibme le stáhta duogen guoskavasj lágaj milta.	Byögkeles reereme akte staateles dïedte mij lea vihtiestamme laakine.
Gå sámeláhka mierret sáme- ja dárogiella li avtaárvvusasj giela, bierri juohkka sámegielagin sæmmi riektá sámegiela adnuj dagu dárogielagijn le dárustit.	Juktie saemielaake vihteste saemien jïh nöörjen leah seammavyörtegs gïelh, dle gaajhkh saemiestæjjah byöroeh seamma reaktah utnedh saemien nåhtadidh, goh dah mah nöörjen soptsestieh.
ILO-konvensjåvnnå 169 mierret ájnegis ulmutjijn le riektá gielasa oahppat ja adnet.	ILO-konvensjovne nr. 169, vihteste dam reaktam almetjh utnieh juktie sijjen gïelem lïeredh jïh gïelem nåhtadidh.
Vuodna le dáv konvensjåvnåv vuollájtjállám, ja navti le vælggogis dilev láhtjet váj almulasj dievnastusá sámegiellaj fáladuvvi suohkanij, fylkkasuohkanij ja ietjá almulasj oajválattjaj háldadijn.	Nöörje daam konvensjovnem ratifiseradamme, jïh naemhtie dïedtem åtna byögkeles dïenesjh saemien gïelesne sjïehteladtedh tjïelten, fylhkentjïelten jïh jeatjah byögkeles reeremisnie.
Udnásj njuolgadusáj rievddam mierkki sámelága giellanjuolgadusá ålles lánndaj guosski, ja e ájnegis guovlojda ráddjiduvá.	Akte staeriedimmie daan beajjetje njoelkedassijste sæjhta jiehtedh saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laantem feerhmieh, jïh eah leah gaertjiedamme ajve såemies dajvide.
Dákkir rievddam aj udnásj háldadimguovlluj vájkkut.	Akte dagkeres jarkelimmie aaj konsekvensh åådtje daan beajjetje reeremedajvese.
Sámedigge diehtá Ráddidus le dálla sámelága giellanjuolgadusájt tjadádime ja boahtteájge háldadimmodellajt árvustallá.	Saemiedigkie daajra daelie Reerenasse saemielaaken gïelenjoelkedassh digkedeminie, jïh båetijen aejkien reerememaallh vuarjesje.
Sámedigge vuojnná dárboj dákkir tjadádimes gielladile, ieritjåhtema ja háldadimguovlo ådå suohkanij diehti.	Saemiedigkie vuajna daerpies aktine dagkarinie digkedimmine dan åvteste gïeletsiehkie jïh årromemaalle jarkelamme, jïh aaj dan åvteste orre tjïelth leah meatan sjïdteme reeremedajvesne.
Boahtteájge háldadimmmodælla hæhttu iesjguhtik gielladilijt vuorodit váj máhttá gielav várajda válldet ja åvddånahttet daj dárboj milta ma li iesjguhtik giellaguovlon.	26 jis edtja buektiehtidh gorredidh jïh evtiedidh gïelem dej daerpiesvoeti mietie, mah leah dejnie ovmessie gïeledajvine.
Gå sámelága giellanjuolgadusá rievddaduvvi ålles rijkkaj guosskat, de le dárbbo hiebadum njuolgadusájt dahkat.	Dan åvteste saemielaaken gïelenjoelkedassh jorkesieh guktie dah abpe laantem feerhmieh, dle daerpies joekehts njoelkedassigujmie.
Sámedigge vuojnná soajttá hásstalussan muhtem suohkanijda Vuonan ietjasa sáme álmmugav sámegiellaj dievnnot.	Saemiedigkie vuajna såemies tjïelth Nöörjesne sijhtieh haestemem åadtjodh sijjen saamastallije årrojidie saemien gïelesne hoksehtidh.
Danen le dárbbo ådå háldadimmodellas mij udnásj sáme	Dannasinie daerpies aktine orre reerememaalline mij daan beajjetje reerememaallen sijjeste båata.
24 giellaháldadimguovlo sadjáj boahtá. Gå dán aktijvuodan giehttop háldadimmodella birra de dat guosská almulasj dievnnomav sámegiellaj mav Sámedigge adná almulasj åvdåsvásstádussan.	Gosse mijjieh daesnie reerememaallen bïjre soptsestibie, dle daate byögkeles dïenesji bïjre saemien gïelesne, mejtie Saemiedigkie åtna lea byögkelesvoeten dïedte.
Sámedigge sihtá háldadimmodellav mij le guovte oassáj juogedum.	Saemiedigkie aktem reerememaallem vuajna mij lea guektelen juakeme.
Luluj vuogas jus da suohkana ma uddni li sáme giellaháldadimguovlon avta juohkusij biejaduvvi sierra njuolgadusáj.	Sæjhta maereles årrodh dah tjïelth mah daan biejjien leah saemien gïelen reeremedajvesne, leah akten njoelkedassen nuelesne.
Dá suohkana de sjaddi giellaressursassuohkanin gånnå sáme álmmugin le vijdedum riektá sámegielak dievnastusájda ja adnuj.	Daah tjïelth goh gïelevierhtietjïelth sjidtieh, gusnie saemien årrojh tjuerieh stuerebe reaktah utnedh saemien nåhtadidh jïh dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne.
Sámelága giellanjuolgadusá guosski aj ietjá suohkanijda, valla sidjij ælla sæmmi vijdes gájbbádusá.	Gaajhkh jeatjah tjïelth aaj sijhtieh saemielaaken gïelenjoelkedassi nuelesne årrodh, men eah seamma vijries reaktah njoelkedassine utnieh.
Muhtem guovdásj giellariektá hæhttuji lándav miehtáj gávnnut.	Såemies eevre vihkeles gïelereaktah tjuerieh faamoem utnedh abpe laantesne.
Da li giellariektá åvddåskåvllåmánájda, riektá åhpadussaj sámegielan ja – giellaj, riektá varresvuohta- ja huksodievnastusájda sámegiellaj, riektá almma riektásihkarvuohtaj ietjas giellas ja riektá girkkolasj dievnastusájda sámegiellaj.	Goh gïelereaktah aarhskuvlemaanide, reakta lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne, reakta healsoe- jïh hoksedïenesjh åadtjodh saemiengïelesne, gorredimmie reaktajearsoesvoeteste jïjtse gïelesne jïh reakta gyrhkeles dïenesjh åadtjodh saemien gïelesne.
Dákkir guovtejuogedum modælla gájbbet lijggeressursajt ja danen le dárbulasj giellaressurssasuohkana ja ietjá suohkana oadtju rammemávsov sámegielak dievnastusájda stáhtabudsjehta baktu.	Akte dagkeres maalle guektelen juakeme, dorje guktie daerpies sjædta lissiehtamme vierhtiejgujmie, jïh daerpies dovne gïelevierhtietjïelth jïh gaajhkh jeatjah tjïelth mieriesertiestimmieh åadtjoeh saemiengïeleldh dïenesjidie staatebudsjedten bijjelen.
Sámedigge adná giellaressurssasuohkanijt ájnas aktisasjbarggoguojmmen gå galggá sámegielav bájkálattjat nannit.	Saemiedigkie åtna gïelevierhtietjïelth goh vihkeles laavenjostoeguejmieh gosse edtja saemien gïelem voenges dajvesne eevtjedh.
Sámedigge le aktan barggagoahtám gájkaj suohkanij ma li sáme giellaháldadimguovlon guovtegielakvuodarudáj ano vuoksjuj.	Saemiedigkie lea laavenjostoelatjkoeh dorjeme gaajhki tjïeltigujmie mah leah meatan reeremedajvesne, guktie edtja guektiengïelevierhtide nåhtadidh.
Sámedigge vuojnná dárbov suohkana dåjmalattjat barggi váj nanniji ja åvddånahtti sámegielav suohkanijn.	Saemiedigkie vuajna daerpies tjïelth eadtjohkelaakan berkieh juktie eevtjedh jïh evtiedidh saemien gïelem tjïeltine.
Guovtegielakvuodadoarjja mav Sámedigge háldat aneduvvá åvddånahttemdoarjjan giellaressurssasuohkanijda.	Sæjhta guektiengïeledåarjoem, maam Saemiedigkie reerie, nåhtadidh goh akte evtiedimmiedåarjoe gïelevierhtietjïeltide.
Aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu Sámedikkijn bæssá juohkka suohkan dåjmajt jåhtuj biedjat ma hiehpi gielladilláj mij le juohkka suohkanin.	Laavenjostoelatjkoej tjïrrh gïelevierhtietjïeltigujmie dle Saemiedigkie jïh fïerhte tjïelte sijhtieh nuepieh åadtjodh råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah leah fierhten tjïelten gïeletseahkan sjïehtedamme.
Sámedikke ulmme le ienep suohkana sáme álmmugijn giellaressurssasuohkanin sjaddi.	Saemiedigkien ulmie lea jienebh tjïelth saemien årrojigujmie gïelevierhtietjïeltine sjidtieh.
Ulmme:	Ulmie:
 Sámegielak álmmugin galggá almma vejulasjvuohta sámegielav adnet almulasj háldadusá	 Dah saamastallije årrojh tjïelke nuepieh utnieh saemien nåhtadidh gosse byögkeles reereminie
aktijvuodan.	govlehtellieh.
Oasseulmme:	Bielieulmieh
 Sámelága giellanjuolgadusá ålles lánndaj guosski	 Saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laanten feerhmieh
 Sáme giellaressurssasuohkana dåjmalattjat barggi sámegiela åvddånahttemijn.	 Saemien gïelevierhtietjïelth eadtjohkelaaken berkieh juktie saemien gïelem evtiedidh
Strategija:	Strategijh:
 Dåjmalattjat oassálasstet Sámelága giellanjuolgadusáj rievddamijda	 Eadtjohkelaakan meatan årrodh Saemielaaken gïelenjoelkedassh staeriedidh
 Buorre ålgodisævtojt giellaressurssasuohkanijda sihkarasstet	 Hijven mierietsiehkieh gorredidh gïelevierhtietjïeltide
Økonomalasj birástagá	Ekonomeles mierieh
Økonomalasj ressursaj vádno le hásstalussan sihke Sámediggáj, suohkanijda, giellaguovdátja, skåvlå ja ietjá ásadusá ma sámegielajn barggi.	Dan åvteste nuekies ekonomeles vierhtieh eah gååvnesh dle dïhte akte haesteme dovne Saemiedægkan, tjïeltide, gïelejarngide, skuvlide jïh jeatjah institusjovnide mah saemien gïeline berkieh.
Sámedigge miejnni muddo le dal stuoráp vuorodibmáj sámegielas juohkka sebrudaksuorgen.	Saemiedigkie veanhta daelie akte stuerebe barkoe tjuara dorjesovvedh saemien gïeline gaajhkine siebriedahkesuerkine.
Dát le ållu vuodulasj jus gielan galggi åvddånahttemvejulasjvuoda.	Daate eevre vihkeles jis gïele edtja hijven evtiedimmienuepieh utnedh.
Udnásj birástakmávso ælla dågålattja, ja Sámedigge vuojnná dárbbo le vijdes vuorodimes sámegielak fálaldagájs sebrudagán, sihke mij guosská rekrutterimij ja fáhkaulmutjij åhpadibmáj ja sámegielak fálaldagáj åvddånahttemij.	Dan beajjetje mieriesertiestimmieh eah leah nuekies, jïh Saemiedigkie vuajna daerpies saemiengïeleldh faalenassh tjarke eevtjedh siebriedahkesne, dovne faagealmetjh dåårrehtidh jïh lïerehtidh, jïh saemiengïeleldh faalenassh evtiedidh.
Jus Sámedigge galggá fámov oadtjot sámegiela åvddånime badjel ja dan åvddånahttema åvdås vásstedit de dat gájbbet viehka ållo ienep rudá Sámediggáj.	Akte sertiestimmie faamoste jïh dïedteste Saemiedægkan, juktie saemien gïelem evtiedidh, sæjhta krïevedh sagki stuerebe mieriesertiestimmieh Saemiedægkan.
25 Sámedigge háldat 2012:n 65 millijåvnå sámegiellaj.	Saemiedigkie 65 millijovnh kråvnah saemien gïelese åtna jaepien 2012.
Dájs li 53 millijåvnå njuolggadoarjja suohkanijda, fylkkasuohkanijda ja sáme giellaguovdátjijda.	Dejstie 53 millijovnh leah ryöktesth dåarjoe tjïeltide, fylhkentjïeltide jïh saemien gïelejarngide.
Da 12 millijåvnå li iesjguhtik prosjevtajda biejadum ma li Sámedikkes jåhtuj biejadum, ja aj årnigijda masi bæssá åhtsåt.	Dah aajmene 12 millijovnh leah ovmessie prosjektide mejgujmie Saemiedigkie nïerhkeme, jïh öörnegidie mej bïjre tjuara syökedh.
Sámedigge jahkásattjat oadtju åhtsåmusájt gåjt dal guovte gærddáj dajs rudájs ma juolloduvvi.	Fïerhten jaepien Saemiedigkie ohtsemh dååste ovrehte guektiengïerti åvteste.
Viehka moadda buorre prosjevtajda rudájt åhtsi, valla gå moattes åhtsi de hæhttu garrasit vuorodit.	Jïjnjh hijven prosjekth, men dannasinie dan jeenjesh ohtsedieh dle tjuara striengkieslaakan prijoriteradidh.
Sámedigge doarjju aj sáme tjáppagirjálasjvuodav, oahpponævvobuvtadimev ja ietjá giellagullevasj dåjma.	Saemiedigkie aaj dåarjoem vadta bæjhkoehtæmman saemien tjiehpieslidteratuvreste, learoevierhtiedorjemassese jïh jeatjah gïeleråajvarimmide.
Dájda aj moattes åhtsi ja hæhttu garrasit vuorodit.	Daah dåarjoeöörnegh aaj jïjnjh ohtjsijh utnieh, jïh tjuara striengkieslaakan prijoriteradidh.
Suohkana ja fylkkasuohkana ma li sáme giellaháldadimguovlon li jahkásattjat oadtjum sulle 45 millijåvnå kråvnå guovtegielakvuodadoarjjan.	Tjïelth jïh fylhkentjïelth saemien gïelen reeremedajvesne leah fïerhten jaepien medtie 45 millijovnh kråvnah guektiengïeledåarjojne åådtjeme.
Dá li rudá ma suohkanijda ja fylkkasuohkanijda juolloduvvi guovtegielak dievnastusfálaldibmáj.	Daate lea vierhtieh mah tjïelth jïh fylhkentjïelth åadtjoeh juktie guektiengïeleldh dïenesjh gorredidh.
Dá li birástakmáksema majt Sámedigge jahkásattjat stáhtas oadtju.	Daate lea mieriesertiestimmieh mejtie Saemiedigkie staateste åådtje fïerhten jaepien.
Guovtegielakvuodadoarjja ij le lassánam åbbålasj haddegoarŋŋoma milta sebrudagán.	Guektiengïeledåarjoe ij leah læssanamme dejnie sïejhme åasalissiehtimmine siebriedahkesne.
Sámedigge oadtju rapportajt ja budsjæhttadárbojt suohkanijs ja fylkkasuohkanijs juohkka jage.	Saemiedigkie fïerhten jaepien reektehtsh jïh budsjedtedaerpiesvoeth tjïeltijste jïh fylhkentjïeltijste dååste.
Sierraláhkáj suohkana diededi dárbahi ienep rudájt.	Joekoen tjïelth reektieh dah lissiehtamme vierhtieh daarpesjieh.
Sámedikke oajvvadus jut sámelága giellanjuolgadusá galggi ålles lánndaj guosskat sjaddá vájkkudit suohkanijda ma juo li giellaháldadimguovlon ja guovtegielakvuodadoarjjaj suohkanijda ja fylkkasuohkanijda.	Saemiedigkien raeriestimmie mij jeahta saemielaaken gïelenjoelkedassh abpe laantem feerhmieh, sæjhta konsekvensh åadtjodh tjïeltide reeremedajvesne jïh guektiegïeledåarjose tjïeltide jïh fylhkentjïeltide.
Sámedigge miejnni birástakmáksema sámegielak dievnastusájda hæhttuji njuolgga stáhtas suohkanijda ja fylkkasuohkanijda mannat.	Saemiedigkien mïelen mietie dle mieriesertiestimmieh saemiengïeleldh dïenesjidie tjuerieh ryöktesth tjïeltide jïh fylhkentjïeltide staateste juhtedh.
Almma gålo guovtegielak dievnastusfálaldime aktijvuodan hæhttuji vuodon gå birástakmáksemav mierret.	Akte goerehtalleme dejstie riektes maaksojste guektiengïeleldh dïenesjidie, tjuara våarome årrodh gosse edtja mieriesertiestimmide nænnoestidh.
Sámedigge vuojnná dárbov sámegielav nannit ja åvddånahttet giellaressurssasuohkanijn.	Saemiedigkie vuajna daerpies saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh gïelevierhtietjïeltine.
Sámedigge sihtá sámegielav nannit dáj suohkanijn giellaåvddånahttema rudáj baktu.	Daejnie tjïeltine Saemiedigkie sæjhta saemien gïelem eevtjedh gïeleevtiedimmievierhtiej tjïrrh.
Dáv dahkap guhkesájggásasj aktisasjbarggosjiehtadusáj baktu suohkanij gånnå ulmijt mierret iesjguhtik suohkana dárboj milta giela vuoksjuj.	Daam edtja darjodh guhkies laavenjostoelatjkoej tjïrrh tjïeltigujmie, gusnie gïelen daerpiesvoete ulmiem beaja fïerhtene tjïeltesne.
Dåjma hæhttuji jåhtuj biejaduvvat suohkana álmmugij vuoksjuj ma sámegiela anov vijdet, sámegielaj addnij lågov laset, ja sámegielav vuojnnusij buktá sebrudagán.	Tjuara råajvarimmiejgujmie nïerhkedh mah leah tjïelten årroji vööste stuvreme, jïh mah åtnoem saemien gïeleste eevtjieh, gïeleutnijidie lissiehtieh jïh saemien gïelem våajnoes darjoeh siebriedahkesne.
Rudá ma uddni stáhtas båhti galggi dåssju mannat sámegiela åvddånahttemij ja dåjmajda ma giellaåvddånahttemav giellaressurssasuohkanijn åvdet.	Dah sertiestimmieh mijjieh daan biejjien staateste guektiengïeleldh dïenesjidie dåastobe, edtjieh ajve evtiedæmman saemien gïeleste jïh darjoemidie årrodh mah gïeleevtiedimmiem skreejrieh gïelevierhtietjïeltine.
Sáme giellaguovdátja viehka buorre bargov dahki bájkálasj sebrudagájn, ja li dåjmalattja dagu giellakursaj ja sámegiela árenáj ásadijn.	Saemien gïelejarngh aktem stoerre barkoem voengesne darjoeh, dah gellie gïelekuvsjh öörnieh jïh leah sijjieh saemien gïelese.
Sáme giellaguovdátja diededi jahkásasj rapportaj ja budsjæhttadárboj baktu dárbbo le ienep dåjmajs ma sámegielav nanniji.	Saemien gïelejarngh bievnieh fïerhten jaepien reektehtsi jïh budsjedtedaerpiesvoeti tjïrrh, ihke daerpies jienebh råajvarimmiejgujmie juktie saemien gïelem eevtjedh.
Giellaguovdátja aj tsuojggiji ij le heva luohtadahtte jus rudá båhti jali e..	Gïelejarngi mïelen mietie dle dah eah daejrieh guktie dej ekonomeles tsiehkie lea åvtese.
Giellaguovdátjij ruhtadille hæhttu tjielggasit buoreduvvat jus galggi bessat guhkesájggásattjat plánit bájkálasj sebrudagáj dárboj milta.	Tjuara gïelejarngi ekonomijem tjarki lissiehtidh guktie dah nuepieh åadtjoeh guhkiebasse soejkesjidh, siebriedahken daerpiesvoeti mietie.
Dát tsuojggiduvvá aj sáme giellaguovdátjij árvustallamin.	Dam aaj vuarjasjimmesne dejstie saemien gïelejarngijste tjïerteste.
Sámedigge le gárves gehtjadit gåktu máhttep giellaguovdátjij ruhtadilev buoredit, valla miejnni iehtjáda dagu suohkana, fylkkasuohkana ja guovdásj oajválattja hæhttuji ienep åvdåsvásstádusáv válldet váj giellaguovdátjij ruhtadille bárrán.	Saemiedigkie sæjhta vuartasjidh maam mijjieh maehtebe darjodh juktie gïelejarngi ekonomeles tsiehkiem bueriedidh, men veanhta aaj jeatjebh, goh tjïelth, fylhkentjïelth jïh voernges åejvieladtjh, tjuerieh aktem stuerebe dïedtem vaeltedh juktie gïelejarngi ekonomijen gorredidh.
Sámedigge dárbaj buorre ja dåjmalasj aktisasjbarggoguojmijt gå galggap barggat sámegiela nannimijn ja åvddånahttemijt iesjguhtik suorgen, duola dagu sáme giellaguovdátja ma viehka buorre bargov dahki bájkálasj birrasijn.	28 Saemiedigkie tjuara hijven jïh eadtjohke laavenjostoeguejmieh utnedh gosse edtja saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh dejnie ovmessie gïeledajvine, vuesiehtimmien gaavhtan saemien gïelejarngh mah aktem nænnoes barkoem voengesne darjoeh.
Valla ælla giellaguovdátja juohkka sajen gånnå sáme årru.	Men gïelejarngh eah leah tseegkesovveme gaajhkine dajvine gusnie saemieh årroeh.
Sámedigge adná ájnnasin barggat aktan ietjá sáme ásadusáj ja dájt nannit váj dåjma jåhtuj biejaduvvi ma sámegielav Sámev miehtáj nanniji.	Saemiedigkie aaj vuajna vihkeles laavenjostedh jeatjah saemien institusjovnigujmie jïh dejtie eevtjedh, guktie dah råajvarimmieh aelkieh mah saemien gïelem eevtjieh abpe Saepmesne.
Ájnas le jut sáme ásadusáj giellamáhtudahka nanniduvvá ja jut nanos fáhkabirrasa sámegielan åvddåni duoppen dáppen.	Sæjhta vihkeles årrodh gïelemaahtoem saemien institusjovnine eevtjedh, guktie nænnoes faagebyjresh saemien gïelesne sjidtieh gellene lehkesne.
Návti sjaddi ienep dåjma ja sámegiella nannusappo vuojnnusij boahtá.	Daate sæjhta vielie darjomh sjugniedidh jïh gïele vielie våajnoes sjædta.
Gå vuorddep sáme ásadusá galggi ienep åvdåsvásstádusáv válldet sámegiela åvdås, de hæhttu aj mielan adnet sámegielan vádnuni bágo ja moallánagá moatten ådå sebrudaksuorgen.	Gosse mijjieh veanhtadibie saemien institusjovnh edtjieh aktem stuerebe dïedtem vaeltedh saemien gïeleevtiedimmien åvteste, tjuara aaj måjhtelidh saemien gïele baakoeh jïh terminologijem fååtese, jïjnjh orre siebriedahkesuerkiej sisnjeli.
Dat gájbbet sáme ásadusájn li ålgodisævto mai baktu máhtti dát åvdås dågålasj láhkáj vásstedit.	Vihkeles saemien institusjovnh mierietsiehkieh utnieh mah darjoeh guktie dah maehtieh daam dïedtem hijvenlaakan vaeltedh.
Sámedigge le gárves dát åvdås vásstedit, valla gájbbet guovdásj oajválattja aj dát åvdås vásstedi.	Saemiedigkie sæjhta dam dïedtem vaeltedh, men kreava voernges åejvieladtjh aaj tjuerieh dïedtem dan åvteste vaeltieh.
Viehka buorre fálaldagá ja dåjma li jåhtuj biejadum iesjguhtik ásadiddjijs prosjæktan.	Ovmessie aktöörh leah jïjnjh hijven faalenassh jïh råajvarimmieh aalkeme, mah daan biejjien leah prosjekth.
Dá li dåjma ma li buorre båhtusijt vaddám ja masi hæhttu stuoves ruhtadibme ásaduvvat.	Daate lea råajvarimmieh mah hijven illedahkh vadteme, jïh mah tjuerieh ihkuve beetnehdåarjoem åadtjodh.
Galggap dáppe muhtem buojkulvisájt nammadit.	Sïjhtebe daesnie naan vuesiehtimmieh neebnedh.
Sáme allaskåvlå ållessjattukåhpadimprográmma le moadda ållessjattugijda vaddám vejulasjvuodav gielav oahppat.	Geervelïerehtimmieprogramme Saemien jolleskuvlen tjïrrh, jïjnjh geerve almetjidie nuepiem vadteme gïelem lïeredh.
Dát prosjækta dal joarkká stuoves ruhtadimijn váj ájn ienebu bessi sámegielav oahppat.	Tjuara daam prosjektem ihkuve beetnehdåarjojne jåerhkedh, guktie jienebh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh.
Oarjjelsáme giellabiesse le prosjækta mij le Nordlánda fylkkamánnes ja Svieriga sámeskåvllådåjmadagás jåhtuj biejadum.	Åarjelsaemien gïelebiesie lea akte prosjekte Nordlaanten Fylhkenålman jïh Saemieskuvleståvroen tjïrrh Sveerjesne.
26 læhkám gå galggá giellaåhpadusáv nannit.	Gïeliebiesieh jïh gïelelaavkomh leah gaajh hijven råajvarimmieh orreme juktie gïelelïerehtimmiem eevtjedh.
Sámediggediedádusán åhpadusá hárráj nammaduvvá aj man ájnas le jut giellalávggoma stuoves ruhtadimev oadtju.	Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre neebnesåvva aaj man vihkeles ihkuve beetnehdåarjoe lea gïelebieside.
Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti.	Dååjrehtimmieh åarjelsaemien dajveste vuesiehtieh maanah jïh noerh saemien verkebe lierieh gosse meatan dagkarinie gïelebiesine.
Galle le vejulasjvuodajs, sierraláhkáj rádjáguovlojn, åhpadiddjeressursajt Svierigin ja Suoman ávkkit, ja giellabiesetjåhkanimijn aktijdit.	Jïjnjh nuepieh, joekoen raastedajvine, lohkehtæjjavierhtieh Sveerjeste jïh Såevmeste veedtjedh, jïh gïelebiesieh iktedidh.
Da beras lulujin liehket stuoves fálaldagá ja gájbbedi økonomalasj ressursajt.	Daate byöroe ihkuve faalenassh årrodh jïh ekonomeles vierhtieh kreava.
Ulmme:	Ulmie.
 Sámegielan li buorre økonomalasj ålgodisævto	 Saemien gïele hijven ekonomeles mierietsiehkieh åtna
Oasseulmme:	Bielieulmieh:
 Lasedum birástakmávso stáhtas sámegiela åvddånahttemij	 Lissiehtamme mieriesertiestimmieh staateste juktie saemien gïelem evtiedidh
 Birástakmákso sámegielak dievnastusfálaldahkaj njuolgga stáhtas suohkanijda ja	 Mieriesertiestimmie saemiengïeleldh dïenesjidie ryöktesth tjïeltese jïh fylhkentjïeltese staateste
Strategija:	Strategije:
 Sáme almulasj nammadusáv ásadit mij guoradallá njuolgadusájt, fámov, ålgodisævto ja	 Aktem saemien byögkeles moenehtsem tseegkedh mij laakh, faamoem, mierietsiehkieh jïh
åvdåsvásstádusáv sámegiela vuoksjuj.	dïedtejoekedimmiem salkehte saemien gïelen bïjre.
 Bærrájgæhttjat jut suohkanij ja fylkkasuohkanij guovtegielak dievnastusáj gålo kárttiduvvi	 Stilledh akte goerehtalleme dorjesåvva tjïelti jïh fylhkentjïelti maaksojste, guektiengïeleldh
 Dilev láhtjet váj giellaprosjevta ma buoragit li vuorbástuvvam stuoves ruhtadimev oadtju.	 Sjïehteladtedh ihke hijven gïeleråajvarimmieh mah prosjektine aalkeme, ihkuve
Almaslasj ressursa	Almetjen vierhtieh
Giellamáhtudagá vánesvuohta le stuorra hásstalus juohkka sebrudaksuorgen.	Gaajhkine siebriedahkesuerkine dle akte stoerre haesteme gïelemaahtoe fååtese.
Sierraláhkáj åhpadussuorgen, varresvuodasuorgen, riektásuorgen ja girkkon le dát læhkám stuorámus hásstalusáj gaskan sámegiela bargon.	Joekoen lïerehtimmiesuerkien, healsoesuerkien, reaktasuerkien jïh gærhkoen sisnjeli, daate akte dejstie stööremes haestiemijstie orreme saemien gïelebarkosne.
Moadda suohkanijn háldadimguovlon li læhkám gássjelisvuoda ietjasa vælggogisvuodajt ållidit mij guosská sámelága giellanjuolgadusájda danen gå almasjlasj ressursa vádnuni.	Jienebh tjïelth reeremedajvesne dåeriesmoerh åtneme sijjen dïedth illedh saemielaaken gïelenjoelkedassi mietie, dan åvteste almetjen vierhtieh gååvnesieh.
Jus sámelága giellanjuolgadusájt rievddá, gånnå Sámedigge oajvvat dá galggi ålles lánndaj guosskat, de sámegielak fáhkaulmutjij vánesvuohta sjaddá ájn vil ienebut vuojnnut.	Aktene staeriedimmesne saemielaaken gïelenjoelkedassijste, gusnie Saemiedigkie raereste dah abpe laantem feerhmieh, dle sæjhta joekoen vuejnedh saemiengïeleldh faagealmetjh fååtesieh.
Ålleslasj vuorodibme sámegielak barggijt åttjudit ja sámegiela åhpadime fálaldahka studentajda ja fáhkaulmutjijda luluj ållu dárbulasj gå galggá sebrudagá boahtte dárbojt gåbttjåt.	Akte ållesth barkoe juktie saemiengïeleldh barkijh dåårrehtidh, jïh lïerehtimmiem saemien gïelesne faalehtidh studentide jïh faagebarkijdie, leah eevre daerpies jis edtja båetijen aekien daerpiesvoeth siebriedahkesne illedh.
Akta sivva dasi gå sámegiella ij vuojga háldadusán aneduvá le jut sámegielak bargge vájlluji sámegiela fáhkaterminologijav ja ælla hárjjánam bargon sámástit.	Akte fåantoe mannasinie saemien ij reeremisnie åtnasovvh lea dannasinie barkijh mah saemiestieh eah dam saemien faageterminologijem utnieh, jïh haarjanimmiem fååtesieh saemien barkosne nåhtadidh.
Dat mierkki åhpadusásadusá aj hæhttuji åvdåsvásstádusáv válldet mij guosská sámegielak studentaj åhpadibmáj.	Dan åvteste dle ööhpehtimmieinstitusjovnh aaj tjuerieh dïedtem åadtjodh saamastallije studenth ööhpehtidh.
Studenta hæhttuji bessat sáme fáhkaterminologijav oahppat váj bessi sámegielav adnet virgenis gå li åhpadusájn ållim.	Studenth byöroeh nuepiem åadtjodh saemien faageterminologijem lïeredh, guktie dah buektiehtieh saemien nåhtadidh sijjen barkosne ööhpehtimmien mænngan.
Sámegielak máhtudagá dárbbo ij le stuorre dåssju almulasj ja suohkanlasj dievnastusfálaldimen, ájnat aj sosiála ja kultuvralasj fálaldagájn sebrudagán.	Ij leah ajve daerpies saemiengïeleldh maahtojne dej byögkeles jïh tjïelten dïenesji sisnjeli, men aaj sosijaale jïh kultuvrelle faalenasi sisnjeli siebriedahkesne.
Media, girjálasjvuohta ja guládallam li suorge manna sámegielak máhtudagájt dárbaj.	Meedija, lidteratuvre jïh govlesadteme leah suerkieh gusnie daerpies saemiengïeleldh maahtojne, juktie saemiengïeleldh faalenassem evtiedidh.
Sierraláhkáj ájnas le mánáj giellaåvddånahttemij jut gávnnuji buorre sámegielak fálaldagá median, girjálasjvuodan ja kultuvran.	Joekoen vihkeles maanaj gïeleevtiedimmien gaavhtan hijven saemiengïeleldh faalenassh gååvnesieh, meedijan, lidteratuvren jïh kultuvren sisnjeli.
Dárbulasj le jut sámegielaga iesjguhtik virgijda álggi, váj navti sihkarasstá giellamáhtudagáv iesjguhtik sebrudaksuorgen.	Daerpies saemiengïeleldh almetjh ovmessie barkojde dåårrehtidh, juktie naemhtie gïelemaahtoem gorredidh dejnie ovmessie gïelesuerkine.
27 hæhttuji dal åvdåsvásstádusáv válldet kursajt fállat sámegielan juohkka dásen.	Butenschønmoenehtsen salkehtimmie tjïerteste ihke vihkeles saemien dotkemegïeline evtiedidh, jïh vihteste dotkemeinstitusjovnh tjuerieh sijjen dïedtem vaeltedh kuvsjefaalenassh evtiedidh saemien gïelesne gaajhkine daltesinie.
Sámedigge aj nammadusájn guorras jut sámegielak dutkam le vuodulasj gå galggá sáme fáhkagielav åvddånahttet, ja jut fáhkagiella le oassen gå galggá sámegielav tsieggit ålles, ja navti sebrudakguodde giellan.	Saemiedigkie lea sïemes moenehtsen vuajnojne mij jeahta saemiengïeleldh dotkeme lea vihkeles juktie saemien faagegïelem evtiedidh, jïh faagegïele lea akte bielie gïeleevtiedimmeste, guktie gïele akte ållesth gïele sjædta mij siebriedahkesne sjeahta.
Ulmme:	Ulmie:
 Sáme giellamáhtudahka juohkka sebrudaksuorgen.	 Saemien gïelemaahtoe gaajhki siebriedahkesuerkiej sisnjeli
Strategija:	Strategijh:
 Ájn ienep sámegielak barggijt åttjudit	 Jienebh saamastallije barkijh dåårrehtidh
 Sámegielav fáhkagiellan åvddånahttet	 Saemien faagegïeline evtiedidh
 Ienep åhpadimev åttjudit sámegiellaj ja – gielan dutkamin ja alep åhpan.	 Lissiehtamme lïerehtimmie saemiengïelesne dotkemen jïh jollebe ööhpehtimmien sisnjelen
Giellafágalasj åvddånahttem	Gïelefaageles evtiedimmie
Terminologia ja giellateknologalasj åvddånahttem li ájnas ålgodisævto sámegiela vuoksjuj.	Evtiedimmie terminologijeste jïh gïeleteknologeles dïrregijstie leah vihkeles saemien gïelen gaavhtan.
Giellafágalasj åvddånahttem hæhttu sebrudakåvddånimev tjuovvot, ja agev le ådå terminologijas dárbbo.	Dïhte gïelefaageles evtiedimmie tjuara evtiedimmiem siebriedahkesne dåeriedidh, jïh daerpies orre terminologijem iktemearan evtiedidh.
Terminologijaåvddånahttema buoremus vuodo le gå ådå bágoj åvddånahttem álggá iesjguhtik fáhkasuorge dárboj ja sávadusáj milta, dagu gå mekanihkkafágalasj ja giellafágalasj máhtudahka aktiduvvá terminologijabargon.	Dïhte bööremes våarome terminologijeevtiedæmman, lea gosse evtiedimmie orre baakojste daerpiesvoetijste jïh vaajtelijstie båata dejstie ovmessie faagesuerkijste, vuesiehtimmien gaavhtan gosse mekanihkefaageles jïh gïelefaageles daajroe ektesne berkieh terminologijeevtiedimmine.
Teknologijaåvddånahttem juohkka sebrudaksuorgen le viehka dárbulasj jus giella galggá iesjguhtik fáhkasuorgen aneduvvat.	Eevre daerpies terminologijem evtiedidh gaajhki siebriedahkesuerki sisnjeli, ihke edtja maehtedh gïelem nåhtadidh dej ovmessie faagesuerkiej sisnjeli.
Terminologija vánesvuohta le stuorra hásstalussan uddni.	Juktie terminologije fååtese dle dïhte stoerre haestemh sjugnede daan biejjien.
Sierraláhkáj le dát duodalasj oarjjel- ja julevsáme gielaj gáktuj.	30 julevsaemien gïelese.
Árbbedábálasj bágo ja moallánagá aktan bájkkenamáj tjoahkkim li ájnnasa danen gå da sisadni árbbediedov mav hæhttu várajda válldet.	Aerpievuekien baakoeh, soptestimmievuekieh jïh sijjienommh tjöönghkedh leah vihkeles dan åvteste dej lea aerpievuekien daajroe maam tjuara gorredidh.
Giellateknologalasj tjoavddusa li ávkálasj ja buorre viehkkenævo sihke giela adnuj ja åhpadibmáj.	Gïeleteknologeles dïrregh leah nuhteligs jïh hijven viehkievierhtieh dovne gïeleåtnoen jïh gïelelïerehtimmien gaavhtan.
Buorre giellateknologalasj vædtsaga lulujin ájnnasa sámegielav nannit ja åvdedit.	Hijven gïeleteknologeles dïrregh sijhtieh vihkeles årrodh juktie saemien gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
Máná ja nuora li viehka dåjmalasj addne ådå teknologijas vijdes gåbddudagán digitála nævojs ja prográmmajs.	Maanah jïh noerh leah gaajh eadtjohke utnijh orre teknologijste, gelliesåarhts dïrregigujmie jïh programmevaaroejgujmie.
Dá mánáj giellaadnuj vájkkudi, danen le ájnas jut dá aj sámegiellaj gávnnuji.	Daah maanaj gïeleåtnoem tsevtsedieh, dan åvteste dle vihkeles daah aaj saemien gïelesne gååvnesieh.
Dat guosská sihke prográmmajda, spelajda ja daj lágátja mobijllatelefåvnåjda, dáhtámasjijnajda, valla aj vuogas digitála æjvvalimsaje gånnå máhttá sámegiellaj guládallat.	Dovne programmh, spïelh jïh plearoeh mobijletellefovnide jïh daatamaasjinide, men aaj hijven digitaale tjåanghkoesijjieh gusnie maahta saemien gïelesne soptsestidh.
Buorre sosiála næhttabájke gånnå bæssá sámegiellaj guládallat lulujin ájnas giellaárená sierraláhkáj mánájda ja nuorajda gudi årru bájkijn gånnå ietján ælla heva sámegiela árená.	Hijven sosijaale nedtesijjieh gusnie maahta saemiengïelesne soptsestidh maehtieh vihkeles gïelesijjieh årrodh, joekoen dejtie maanide jïh noeride mah sijjine årroeh gusnie jeatjah gaavhtan leah vaenie saemien gïelesijjieh.
Sáme merka iesjguhtik dáhtábásajn dahki duov dáv hásstalusáv duola dagu gå galggá sáme bájkkenamájt registrerit.	Saemien væhtah ovmessie daatabaasine haestemh sjugniedieh gaskem jeatjah gosse edtja saemien sijjienommh vïhtesjadtedh.
Teknologija hæhttu åvddånit dáhtábásaj, GPS:a, applikasjåvnåj ja ietjá vædtsagij gáktuj váj sjaddá álkkep sáme merkajt dáj aktijvuodajn adnet.	Daerpies gelliesåarhts teknologeles evtiedimmine, goh daatabaasah, GPS, applikasjovnh jïh jeatjah, guktie aelhkie sjædta saemien væhtah dejnie nåhtadidh.
Ålleslasj giellapolitihkka mierkki aj vuogas láhkáj rijkkarájáj rastá barggat.	Akte ållesth gïelepolitihke aaj aktem hijven raastenrastah laavenjostoem kreava.
Aktisasj terminologijaåvddånahttem ja normerim le ájnas jus galggá sámegiela aktisasj vuodov sihkarasstet.	Tjåenghkies terminologijeevtiedimmie jïh normeradimmie leah vihkeles juktie dam tjåenghkies våaromem gorredidh saemien gïelese.
Hådje luluj jus sáme giela åvddånahtti iesjguhtik guovlluj, danen gå de soajttá gássjel sjaddá rijkkarájáj rastá guládallat.	Sæjhta joekoen ovlæhkoes årrodh jis saemien gïelh fïereguhten haaran evtiesuvvieh, juktie dellie maahta dåeriesmoerh sjïdtedh laanti dåaresth govlesadtedh.
Sámedigge le måttijt jagijt juo terminologijaprosjevtajt ja dålusj bágoj ja bájkkenamáj tjoahkkimav doarjjum, ja miján le moadda jage juo læhkám sierra åssudahka mij bájkkenamáj ja terminologijajn barggá.	Saemiedigkie lea gellie jaepieh dåarjoem vadteme terminologijeprosjektide, jïh aerpievuekien baakoeh jïh sijjienommh tjöönghkedh.
Danen li miján juo buorre mudduj sámegielak terma.	Sisnjelds libie aaj saemien terminologijeevtiedimmine barkeme, jïh gellie jaepieh aktem jïjtse suerkiem åtneme mij sijjienommigujmie jïh terminologijine barka.
Åvddål dá máhtti aneduvvat duola dagu oahppogirjijn de hæhttuv kvalitehtav guoradit.	Åvtelen dah maehtieh vuesiehtimmien gaavhtan learoegærjine åtnasovvedh, dle tjuara dej kvaliteetem gorredidh.
Sámedigge nuortarijkaj aktisasjbargos berus váj terminologija máhttá rijkkarájáj rastá aneduvvat. Ulmme le terminologija	Saemiedigkie sæjhta noerhtelaantigujmie laavenjostedh, ihke terminologije maahta laanteraasti rastah åtnasovvedh.
28 åvddånahttem, kvalitehta guoradallam ja normerim galggá dagáduvvat nuorttarijkaj aktisasjbarggon mij sisadná sihke fáhka- ja giellamáhtudagáv.	Veanhta terminologijeevtiedimmie, kvaltiteetegorredimmie jïh normeradimmie aktene noerhtelaanti laavenjostosne dorjesuvvieh, gusnie dovne faage- jïh gïelemaahtoe.
Ulmme:	Ulmieh:
 Buorre giellateknologalasj tjoavddusa sámegiela gáktuj	 Hijven gïeleteknologeles dïrregh saemien gïelese
 Sáme terminologija juohkka sebrudaksuorgen	 Saemien terminologije gaajhkine siebriedahkesuerkine
 Sáme bájkkenamá registreridum ja vuojnnusij biejadum	 Saemien sijjienommh vïhtesjadteme jïh våajnoes dorjeme
 Dålusj bágo ja moallánagá li dokumenteridum ja li gieda åvdån	 Aerpievuekien baakoeh jïh dïejvesh leah vihtiestamme jïh åahpenamme
Oasseulmme:	Bielieulmie:
 Teknologalasj tjoavddusa ma li sáme bokstávajda hiebaduvvam	 Teknologeles dïrregh mah leah sjïehteladteme saemien væhtide
Strategija:	Strategijh:
 Viehkedit buorre sáme terminologija- ja báhkodáhtábássaj giellafágalasj ja giellateknologalasj	 Viehkiehtidh guktie akte hijven saemien terminologije- jïh baakoedaatabaase gååvnese akten
birrasij siegen.	laavenjostoen tjïrrh gïelefaageles jïh gïeleteknologeles byjresigujmie
 Barggat dan vuoksjuj jut ådå teknologija ja digitála nævo li hiebaduvvam ja	 Barkedh ihke teknologije jïh digitaale dïrregh leah sjïehtedamme jïh evtiedamme aaj saemien
åvddånahteduvvam váj bæssá sámegielav aj válljit.	gïeleveeljemasse
 Nannit sáme terminologija åvddånahttemav	 Barkoem eevtjedh saemien terminologijeevtiedimmine
 Ájn vil sávrebut barggat árbbediedo ja sáme bájkkenamáj tjoahkkimijn.	 Barkoem eevtjedh juktie aerpievuekien daajroem jïh saemien sijjienommh tjöönghkedh
Barggosuorgge 3: Giellaaddne	Barkoesuerkie 3: Gïeleutnijh
Akta Sámedikke ulmijs le lasedit sámegiela addnij lågov.	Akte dejstie Saemiedigkien ulmijste lea låhkoem lissiehtidh saemien gïeleutnijijistie.
Ajtu ij le alla addnelåhko ietjastis makkirak sihkarvuohta jut giella galggá åvddånahttet ja vijddábut iellet, valla giellaaddnij álldarjuohkem le ájnas.	Akte stoerre utnijelåhkoe ij leah læjhkan akte garantije ihke akte gïele edtja evtiesovvedh jïh guhkiebasse jieledh, vuestelen dle gïeleutniji aaltereplaantege vihkeles.
Jus li moadda vuoras giellaaddne de dat merkaj sámegiela addne låhko ij lassána.	Ij leah seekere akte stoerre låhkoe båarasåbpoe gïeleutnijijstie sæjhta låhkoem lissiehtidh gïeleutnijijstie.
Gå galggá giellaaddnij lågov lasedit da li gålmmå ássje sierraláhkáj ájnnasa; buolvas buolvvaj gielav dåmadit, sámegielak mánájgárde ja buorre giellaåhpadibme.	Gosse edtja låhkoem gïeleutnijijstie lissiehtidh dle golme faktovrh vihkeles; sertiestimmie boelvi gaskem, saemiengïeleldh maanagïerth jïh hijven gïelelïerehtimmie.
Gielladuvddem sijdan	Gïelesertiestimmie hïejmesne
Sámedikke ulmme le lasedit giellaaddnij lågov váj navti gielav nanni ja åvddånahttá.	Saemiedigkien ulmie lea låhkoem lissiehtidh gïeleutnijijstie, jïh naemhtie gïelem eevtjedh jïh evtiedidh.
Giela addnijs båhti dárbo sebrudagán.	Dah mah gïelem nåhtadieh, dah aaj daerpiesvoetide sjugniedieh siebriedahkesne.
Dát sjaddá viehka ájnas boahtteájggáj aj.	Daate sæjhta vihkeles årrodh aaj båetijen aejkien.
Hásstalus le oadtjot ájnegisáv sámegielav válljitjit.	Haesteme lea fïereguhtem skreejredh saemien gïelem veeljedh.
Ij Sámedigge jalik nágin ietjá almulasj ásadus nagá ájnegis ulmutja priváhta giellaanov stivrrit.	Vaallah Saemiedigkie gænnah jallh naan jeatjah byögkeles suerkie maehtieh fïerhten almetjen privaate gïeleåtnoem stuvredh.
Návti galggá diedon liehket.	Edtja hævvi numhtie årrodh.
Vájku almulasj ásadusá e nagá ájnegis ulmutjij válljimav stivrrit, de le ájnas jut dille látjeduvvá váj priváhta válljima li almma válljima navti jut vejulasjvuoda li duohta.	Jalhts byögkelesvoete ij maehtieh fïereguhten almetjen veeljemem stuvredh, dle vihkeles sjïehteladtedh ihke dah privaate gïeleveeljemh, veeljemh sjidtieh tjïelke alternatijvigujmie.
Hæhttu gávnnut systebma gånnå sámegielav vuostasj giellan ietjasa mánájda duvdadit sjaddá jasska válljim.	Tjuara aktem öörnegem utnedh gusnie jearsoes sjædta saemien voestesgïeline sertedh sijjen maanide.
Sámegiella hæhttu liehket giella mij sebrudagás árvvon aneduvvá; sámegiela máhtudahka hæhttu sebrudagás aneduvvat ájnas máhtudahkan.	Saemien tjuara akte gïele årrodh maam siebriedahke ååktoe; siebriedahke tjuara utnedh daajroe saemien gïelesne lea akte vihkeles maahtoe.
Dáv danen gå priváhta válljim bæjválasj gielas sijdan le ájnnasamos ækton muhtem giela boahtteájge hárráj.	Daate dan åvteste dïhte privaate veeljeme aarkebiejjien gïeleste hïejmesne lea dïhte vihkielommes faktovre gïelen båetijen aejkien gaavhtan.
Iehpeformála giellaåhpadibme buolvas buolvvaj je ájnnasamos garantia ielle sáme giela åvdås.	Ovbyjjes sertiestimmie gïeleste boelveste boelvese lea dïhte vihkielommes garantije akten jielije saemien gïelese.
Sæmmi båttå gå le juohkka ájna duogen bæjválasj gielav sijdan válljit de le aj juohkka ájna duogen sámegielav iesjguhtik aktijvuodan adnet.	Seamma tïjjen goh fïereguhte edtja aarkebiejjien gïelem hïejmesne veeljedh, dle aaj fïereguhten dïedte saemien nåhtadidh ovmessie tsiehkine.
Juohkkahattjan le åvdåsvásstádus bisodit, åvddånahttet ja duvdadit gielav boahtte buolvvaj.	Fïereguhten akte dïedte gorredidh, evtiedidh jïh gïelem sertiestidh mubpien boelvese.
Ájnas le juohkkahasj åvdåsvásstádusáv válldá, ja sámegielav juohkka	Vihkeles gaajhkesh dïedtem vaeltieh, jïh saemien nåhtadieh gaajhkine tsiehkine.
29 aktijvuodan adná. Dárbulasj le aj jut sij gudi gielav buoragit bukti, åvddån manni buorre åvddågåvven ja li diedulattja gielav adnet juohkka aktijvuodan.	Aaj daerpies dah mah gïelem hijvenlaakan haalvoeh, leah hijven åvteguvvieh jïh iktegisth saemien soptsestieh.
Dákkir åvddågåve måvtåstahtti ja arvusmahtti giela adnuj, ja sæmmi båttå lassán aktisasj diedulasjvuohta giellaano birra.	Dagkerh åvteguvvieh mubpide skreejrieh saemien nåhtadidh, jïh dellie aaj dïhte tjåenghkies voerkesvoete gïeleåtnoen bïjre læssene.
Ulmme:	Ulmie:
 Sámegiella duvdeduvvá buolvas buolvvaj sijdan	 Saemien gïele sertieståvva boelveste boelvese hïejmesne
Strategier:	Strategijh:
 Arvusmahttet æjgádijt sámegielav sijddagiellan válljit	 Eejhtegidie skreejredh saemien hïejmegïeline veeljedh
 Låggnit sámegielav sijddagiellan ávkálasj ja árvulasj mærrádussan.	 Barkedh ihke dah mah saemien hïejmegïeline veeljieh, tuhtjieh daate akte nuhteligs jïh
Gielladuvdadibme sijda ålggolin	Gïelesertiestimmie hïejmen ålkolen
Sámegielak mánájgárde ja buorre giellaåhpadibme skåvlån li ájnas vájkkudimnævo sámegielak mánáj giellaåvddånahttemav doarjjot.	Saemiengïeleldh maanagïerth jïh hijven gïelelïerehtimmie skuvlesne leah vihkeles tsavtshvierhtieh juktie gïeleevtiedimmiem saemiengïeleldh maanaj luvnie dåarjoehtidh.
Sámegiella mánájgárdijn ja skåvlåjn guovte ietjá sámediggediedádusájn giehtadaláduvvi, ja danen ep galga dáppe dáj guokta sebrudakásadusáj rollav snivva guoradit.	Saemien gïele maanagïertesne jïh skuvlesne gïetesåvva gööktine jeatjah saemiedigkiebïevnesinie, jïh dan åvteste ibie edtjh dan veele daej siebriedahken institusjovni råållaj bïjre soptsestidh.
Mij guosská sámegiellaj mánájgárden ja skåvlån de ajtu sihtap dættodit man ájnas le jut da máná gejn le sámegiella sijddagiellan bessi gielasa vijddábut åvddånahttet mánájgárde ja skåvlå baktu.	Gosse lea saemien gïelen bïjre maanagïertesne jïh skuvlesne sïjhtebe læjhkan tjïertestidh, dah maanah mah saemien hïejmegïeline utnieh, åadtjoeh sijjen gïelem vijriesåbpoe evtiedidh maangïerten jïh skuvlen tjïrrh.
Mánájgárdde ja skåvllå hæhttu vuogijt gávnnat váj dát ajtu dáhpáduvvá.	Maanagïerte jïh skuvle tjuerieh vuekieh gaavnedh juktie gorredidh daate raaktan heannede.
Dáv máhttá duola dagu dahkat diedulasj válljimij baktu mánájgárddemodellajs ja åhpadimmodellajs iesjguhtik sámegielak juohkusij.	32 sjïere maanagïertemaallh jïh lïerehtimmiemaallh veeljie ovmessie learohkedåehkide saemien gïelesne.
Vuosedip Sámediggediedádussaj åhpadime hárráj gånnå dát hásstalus aj giehtadaláduvvá.	Vuesiehtibie Saemiedigkien bïevnesasse lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre, gusnie aaj daam dåeriesmoerem digkede.
Moatten sáme fámiljan uddni ij le sámegiella sijddagiellan ja e nagá sámegielav bæjválasj giellan duvdadit mánájdisá.	Jïjnjh saemien fuelhkieh eah saemien hïejmegïeline utnieh, jïh eah buektehth saemien sertiestidh goh aarkebiejjien gïele sijjen maanide.
Stuorra oasse sijájs ajtu sihtá sijá máná galggi bessat sámegielav oahppat.	Jïjnjh dejstie sijhtieh læjhkan dej maanah edtjieh lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne.
Dákkir dilen gå æjgáda iesj e sámegielav buvte sjaddi mánájgárde ja skåvlå sierralágásj ájnas gielladåmadiddje.	Dej veajkoej eejhtegh eah jïjtje saemien maehtieh, dle maanagïerte jïh skuvle joekoen vihkeles gïelesertiestæjjah sjidtieh.
Diehtep Aotearoa / New Zealand vásádusájs jut mánájgárde li læhkám ájnnasa gå māori gielav oalle buoragit li ælláskahttám.	Daejrebe dååjrehtimmijste Aotearoa ’ ste / New Zealand, maanagïerth vihkeles orreme dennie daan mearan læhkoes jealajimmesne gïeleste māori.
Vuonan vuojnnep aj suohkanijn ma li sáme giellaháldadimguovlo ålggolin oahppe rekrutteriduvvi sámegiela åhpadussaj sáme mánájgárdijs.	Nöörjesne aaj vuejnebe tjïeltine saemien gïelen reeremedajven ålkolen, dle daah learohkh mah saemien maanagïertine orreme, mah lïerehtimmiem vaeltieh saemien gïelesne.
Danen le ájnas sáme mánájgárdijt nannit váj aj máhtti liehket buorre giellaoahppamárená mánájda.	Dannasinie vihkeles dejtie saemien maanagïertide eevtjedh, guktie dah maehtieh hijven gïelelïerehtimmiesijjieh årrodh maanide.
Váj galggá nahkat sámegiela hoallij lågov lasedit de le viehka ájnas jut dáttja aj bessi sámegiela åhpadusáv mánájgárden ja skåvlån válljit.	Juktie maehtedh låhkoem lissiehtidh dejstie mah saemiestieh, dle aaj vihkeles laedtieh aaj nuepieh åadtjoeh lïerehtimmiem saemiengïelesne veeljedh maanagïertesne jïh skuvlesne.
Dákkir dilijn gånnå æjgáda e sámásta gájbbet giellaåhpadibme sierralágásj dårjav bájkálasj sebrudagán, ja ållu ájnas le jut gávnnuji árená gånnå mánáj giella ja giellaoahppam dårjav oadtju.	Dej veajkoej eejhtegh eah saemesth, dle gïelelïerehtimmie nænnoes dåarjoem voengesne daarpesje, jïh eevre vihkeles sijjieh gååvnesieh gusnie maanah gïeleskreejremem jïh dåarjoem åadtjoeh gïelelïerehtimmesne.
Vásádusáj baktu árvvedip sámegiela nubbengiela åhpadime baktu ij aktak guovtegielagin sjatta.	Dååjrehtimmieh vuesiehtieh lïerehtimmie saemien mubpiengïeline ij leah nuekies jis edtja ulmiem jaksedh guektiengïelevoeten bïjre.
Giellaárená hæhttuji mánájgárdij ja skåvlåj ålggolin åvddånahteduvvat váj giellaåhpadibme dågålasj láhkáj sihkarduvvá.	Tjura gïelesijjieh evtiedidh maanagïerten jïh skuvlen ålkolen juktie nuekies gïelelierehtimmiem gorredidh.
Ulmme:	Ulmie:
 Nanos åhpadimmodella sámegielan vuostasjgiellan	 Nænnoes lïerehtimmiemaallh lïerehtæmman saemien voestesgïeline
 Máná gejn le sámegiella nubbengiellan galggi almma guovtegielaga	 Maanah mej saemien mubpiengïeline leah funksjovnelle guektiengïeleldh
 Ienep dáttja bessi sámegielav oahppat	 Jienebh laedtieh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh
Strategija:	Strategijh:
 Nanos åhpadimmodella sámegiela åhpadussaj vuostasj- ja nubbengiellan galggi	 Nænnoes lïerehtimmiemaallh evtiedidh lïerehtæmman saemien voestes- jïh mubpiengïeline
 Doarjjot ienep ja ådå giellaárenáj åvddånahttemav	 Jienebh jïh orre gïelesijjieh evtiedidh
Sámegiela álggoåhpadus ållessjattugijda	Saemien aalkoelïerehtimmie geerve almetjidie
Dárojduhttempolitihka diehti li moadda ållessjattuksáme gudi ælla sámegielav oahppam.	Daaroedehtemepolitihken gaavhtan dle jïjnjh geerve saemieh mah eah leah saemien lïereme.
Sámegiela álggoåhpadus ållessjattugijda le dárbulasj ja ájnas sámegiela åvddånahttemij.	Aalkoelïerehtimmie saemien gïelesne geerve almetjidie lea daerpies jïh vihkeles juktie saemien gïelem evtiedidh.
Jus ållessjattuga galggi bessat oasev válldet sámegiela joarkkaj, de hæhttuji iesj gielav buktet.	Ihke geerve almetjh edtjieh maehtedh meatan årrodh saemien gïelem sertiestidh, dle tjuerieh jïjtje gïelem maehtedh.
Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset ulmutja sihti sámegielav oahppat.	Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte iedtje gååvnese saemien lïeredh.
Berustibme le tjielggasamos sijáj gaskan gudi javlli juogu de ” dåssju dádjadi ”, ” bukti vehi ” jali ” bukti sámegielav ”.	Iedtje lea stööremes dej gaskem mah jiehtieh dah " ajve guarkah ", " ånnetji maahta " jallh " saemien maahta ".
Sijáj gaskan sulle lahkke javlli sihti ienep sámegielav oahppat.	Dej gaskem dle ovrehte akte lehkie jeahta dah sijhtieh vielie saemien lïeredh.
Sijáj gaskan gudi e majdik sámegielas dádjada le berustibme vehi binnep, sijáj gaskan sulle 40 % árvustalli sámegielav oahppet ájge bále.	Dej gaskem mah eah saemien guarkah gænnah, desnie iedtje ånnetji unnebe, daesnie 40 % mah vuarjasjieh saemien lïeredh mænngan.
Jus galggap ållidit ulmev ienep sámegiela addnij ja ienep vejulasjvuoda sámegiela adnuj de hæhttuji dáttja aj sámegielav oahppat.	Dastegh edtjebe ulmiem jaksedh jienebh gïeleutniji bïjre jïh lissiehtamme nuepieh saemien nåhtadidh, dle aaj laedtieh tjuerieh nuepiem åadtjodh saemien lïeredh.
Álggoåhpadibme ållessjattugijda hæhttu ietjá láhkáj hiebaduvvat gå mánáj ja nuoraj åhpadibme.	Tjuara aalkoelïerehtimmiem geerve almetjidie jeatjahlaakan sjïehteladtedh goh lïerehtimmie maanide jïh noeride.
Álu li ållessjattugijn fámilja ja stuoves barggo.	Geerve almetjh daamtaj fuelhkiem jïh ihkuve barkoem utnieh.
Sáme giellaguoradallam 2012 vuoset badjel 30 % diededi åhpadibme sijdabájken le ækton jus galggi nahkat sámegielav oahppat.	Saemien gïelegoerehtimmie 2012 vuesehte bijjelen 30 % jiehtieh lïerehtimmie hïejmesijjesne lea eevre daerpies jis edtjieh buektiehtidh lïerehtimmiem vaeltedh saemien gïelesne.
Ietjá ájnas ævto ma hæhttuji sajenis li álggoåhpadime vejulasjvuoda ja álbes kursa.	Jeatjah vihkeles tsiehkieh mah tjuerieh stïeresne årrodh lea nuepie aalkoelïerehtimmiem vaeltedh, jïh vuelege maaksoeh.
Sámedigge ruhtat vidájahkásasj sáme ållessjattukåhpadimprográmmav mij Sáme allaskåvlås jådeduvvá.	Saemiedigkie aktem vïjhtenjaepien saemien geervelïerehtimmieprogrammem maaksa, maam Saemien jolleskuvle jåhta.
Prosjevta sisadno le Sáme allaskåvllå giellaguovdátjij siegen fállá álggoåhpadimev sámegielan ållessjattugijda.	33 aalkoelïerehtimmiem saemien gïelesne faalehtidh geerve almetjidie.
Sáme allaskåvllå le oahppoplánajt dahkam majt kursa tjuovvu, ja sij aj lågådalli.	Saemien jolleskuvle lea studijesoejkesjh dorjeme kuvsjide, jïh håalijh faalehte.
Kursa maŋŋela bessi studenta eksámav válldet Sáme allaskåvlån.	Kuvsjen mænngan dle studenth maehtieh eksamenem vaeltedh Saemien jolleskuvlesne.
Sáme allaskåvllå le aj fágalattjat giellaguovdátjij barggijt bagádallam.	Saemien jolleskuvle aaj faageles bïhkedimmiem vadteme barkijidie gïelejarngine.
Prosjevtas li moadda ávkálasj åtsådallamijt oadtjum ja dat aneduvvá vuorbástuvvam.	Prosjekte vyörtegs dååjrehtimmieh vadteme, jïh åtna dam goh læhkoes.
Tråmså universitehtta le aj muhtem giellaguovdátjij muodugasj aktisasjbargov ásadam.	Universiteete Tromsøsne aaj aktem plearoeh laavenjostoem tseegkeme såemies gïelejarngigujmie.
Vuojnnet buoragit li vuorbástuvvam danen gå oassálasste bessi sámegiela kursav sijdabájken válldet sæmmi båttå gå eksámav bessi allaskåvlån / universitehtan válldet ja dassta oahppotjuorgajt oadtju.	Vååjnoe goh dah hijven illedahkh leah båateme dan åvteste almetjh åadtjoeh saemienkuvsjem vaedtsedh hïejemesijjesne, seamma tïjjen goh dah leah studenth mah eksamenem jolleskuvlesne / universiteetesne vaeltieh, jïh studijepoengem dan åvteste åadtjoeh.
Gå dákkir vuohke ållessjattugijt åhpadit le nav buoragit vuorbástuvvam de hæhttu dákkir aktisasjbargguj stuoves ruhtadimev åttjudit.	Dan åvteste daate såarhts geervelïerehtimmie dan hijven orreme, dle tjuara tjirkedh dagkerh laavenjostoeh ihkuve beetnehdåarjoem åadtjoeh.
Gå barggá sámegiela bisodimijn ja åvddånahttemijn de le ájnas jut stuoves ja guhkesájggásasj fálaldagá gávnnuji gånnå ållessjattuga bessi sámegielav oahppat.	Juktie gorredidh jïh evtiedidh saemien gïelem dle vihkeles ihkuve jïh daajroes faalenassh gååvnesieh gusnie geerve almetjh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh.
Oahppolihto li ájnas ållessjattukåhpadimárená.	Studijesiebrieh leah vihkeles geervelïerehtimmiesijjieh.
Da li juo måttijt jagijt giella- ja kultuvrraåhpadimev tjadádam.	Dah joe gellie jaepieh gïele- jïh kultuvrelïerehtimmine gïehtelamme.
Sámedigge vuojnná dájn sjaddá ájn ájnas roalla boahtteájggáj sámegiela ja kultuvra åvddånahttema bargon.	Saemiedigkie vuajna daah sijhtieh annje vihkeles årrodh saemien gïele- jïh kultuvrebarkosne.
Sierraláhkáj ájnas le sijá roalla árenájt ásadimen gånnå sámegiella máhttá iesjguhtik kurssaaktijvuodan aneduvvat.	Joekoen sijjieh sjugniedidh gusnie maahta saemien nåhtadidh ovmessie kuvsjine.
Sámedigge vuojnná aj dárbov sijá dåjmav nannit váj vijdes kurssafálaldagájt ja giellaárenájt bisot.	Saemiedigkie vuajna daerpies aaj dej barkoem eevtjedh juktie gelliesåarhts kuvsjefaalenassh jïh gïelesijjieh utniehtidh.
Ulmme:	Ulmie:
 Hiebadum álggoåhpadibme sámegielan ållessjattugijda gåggu sij årru	 Sjïehteladteme aalkoelïerehtimmie saemien gïelesne geerve almetjide desnie gusnie almetjh
 Ienep dáttja galggi bessat sámegielav oahppat	 Jienebh laedtieh nuepiem åadtjoeh saemien lïeredh
Strategija:	Strategijh:
 Barggat váj aktisasjbarggo åhpadusásadusáj ja giellaguovdátjij gaskan buorre ålgodisævtojt	 Barkedh ihke laavenjostoe ööhpehtimmieinstitusjovni jïh gïelejarngi gaskem hijven
oadtju.	mierietsiehkieh åådtje
 Barggat dan vuoksjuj jut sáme oahppolihto buorre ålgodisævtojt oadtju	 Barkedh ihke saemien studijesiebrieh hijven mierietsiehkieh åadtjoeh
Giellaguodde	Gïeleguedtijh
Giellaguodde li viehka ájnnasa gå galggá giela addnij lågov lasedit.	Gïeleguedtijh aktem vihkeles råållam utnieh gosse edtja låhkoem lissiehtidh gïeleguedtijijstie.
Sáme giellaguoddijn le árvulasj máhtto sámegielaj birra, mav sjaddá dárbulasj ávkkit gå sámegiela åvddånahttemijn barggá.	Saemien gïeleguedtijh vyörtegs daarjoem utnieh saemien gïelen bïjre, jïh daerpies dam daajroem nåhtadidh gosse edtja saemien gïelem evtiedidh.
Moadda boarrásijn le viehka buorre njálmálasj sámegiela máhtto, siján le valjes báhkoboanndudahka ja li bisodam sáme hållamvuogev.	Jïjnjh båeries almetjh leah joekoen væjkele soptsestidh, stoerre baakoeveahkam utnieh jïh dam saemien gïelevuekiem gorredamme.
Mij dábálattjat giellaguoddev ierit sujsta guhti le gielav ienep formálalattjat láhkáj oahppam skåvlå baktu, le giellaguodde gullá ja diehtá makkir bágo ja moallánagá duon-dán dilen adná.	Dïhte mij joekehte aktem gïeleguedtijem jïh aktem mij gïelem vielie byjjeslaakan lïereme skuvlen tjïrrh, lea gïeleguedtije gåvla jïh daajra mah baakoeh jïh dïejvesh mejtie satne edtja vihties tsiehkine nåhtadidh.
Giela boahtteájge sihkarasstemdiehti le ájnas jut nav moattes gå vejulasj gielav oahppi giellaguoddij baktu.	Juktie gïelen båetijen aejkien gorredidh dle vihkeles dan jïjnjh almetjh goh gåarede gïelem lierieh gïeleguedtijijstie.
Giellaguodde le viehka ájnas ressurssa mij luluj viehka ienebut ávkkiduvvat, sihke åhpadusán, dutkamin ja vuorrasappoj ja nuoraj guládijn.	Gïeleguedtjïh akte stoerre vierhtie maam byöroe vielie nåhtadidh, dovne lïerehtimmien jïh dotkemen sisnjeli, jïh ektiedahkosne noeri jïh voeresi gaskem.
Gielaguoddijn árbbedábálasj sáme æládusájn dagu ednambarggo, boatsojsujtto, miehttsestallam ja guollim li ájnas máhto sáme giela, dábij ja árbij birra.	Gïeleguedtijh aerpievuekien saemien jielemi sisnjeli, goh jåartaburrie, båatsoe, miehtjie jïh gööleme vihkeles daajroem utnieh saemien gïelen, aerpievuekien jïh aarvoej bïjre.
Giella le agev læhkám nanos vuodoæládusájn, ja iesjguhtik æládusá li læhkám ájnnasa sámegiela guodden ja sáme árbbediehtuj.	Gïele lea aerpievuekien mietie nænnoes orreme aalkoejielemi sisnjeli, jïh dah ovmessie jielemh aktem joekoen vihkeles råållam åtneme goh guedtijh saemien gïeleste jïh aerpievuekien daajroesertiestimmeste.
Návti ij le vuodoæládusáj giella ájnas dåssju sáme giellaåvddånahttemij, ájnat aj gå galggá sáme árvojt ja árbbediedojt jårkadit.	Naemhtie dle gïele aalkoejielemi sisnjeli ij ajve vyörtegs saemien gïeleevtiedimmien gaavhtan, men aaj vihkeles juktie aerpievuekien saemien aarvoeh jïh daajroeh guhkiebasse sertiestidh.
Dán aktijvuodan le viehka ájnas jut árbbedábálasj sáme æládusaj roalla giellaoahppamárenán várajda váldeduvvá ja joarkká, váj giella ja ájnas árvo bisoduvvi ja boahtteájggáj joarkki.	Daan sjïekenisnie dle joekoen vihkeles gorredidh jïh evtiedidh dam råållam aerpievuekien saemien jielemh utnieh goh gïelelïerehtimmiesijjieh, guktie maahta gïelem jïh vihkeles aarvoeh gorredidh jïh sertiestidh båetijen aejkien.
Ulmme:	Ulmie:
 Giellaguodde dåjmalattjat aneduvvi váj gielav joarkká sihke formála ja iehpeformála árenájn	 Gïeleguedtijh eadtjohkelaakan åtnasuvvieh juktie gïelem sertiestidh, dovne byjjes jïh ovbyjjes
Strategija:	Strategijh:
 Giellaguodde aneduvvi dåjmalasj ressurssan giellaåhpadusán ja iesjguhtik giellaárenán.	 Gïeleguedtijh åtnasuvvieh goh eadtjohke vierhtie gïelelïerehtimmesne jïh ovmessie gïelesijjine
 Barggat váj skåvlå ja mánájgárde ájn ienebut máhtti aktan barggat árbbedábálasj æládusáj	 Barkedh ihke skuvlh jïh maanagïerth maehtieh vielie aerpievuekien jielemigujmie
gielladuvddemárenáj vuoksjuj.	laavenjostedh gïelesertiestimmiesijjiej bïjre.
Barggosuorgge 4: Sámegiela adno	Barkoesuerkie 4: Åtnoe saemien gïeleste
Almma vejulasjvuoda sámegielav adnet almulasj ja priváhta aktijvuodajn le viehka ájnas gå galggá sámegiela anov vijdedit.	Rïektes nuepieh saemien nåhtadidh byögkeles jïh privaate tsiehkine leah joekoen vihkeles gosse barkeminie åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh.
Uddni ælla dågålasj sámegielak fálaldagá sebrudagán, ja giellaaddne vásedi sijá vejulasjvuohta sámegielav adnet ráddjiduvvá.	Daan biejjien ij leah nuekies saemiengïeleldh faalenassh siebriedahkesne, jïh gïeleutnijh dååjrieh dah eah dan gellie nuepieh utnieh saemien nåhtadidh.
Dát le dille majna Sámedigge ij le dudálasj.	Saemiedigkie ij leah madtjeles daejnie tsiehkine.
Ájnas le giela boahtteájggáj jut sámegiella adno viehka ålov vijdeduvvá juohkka sebrudaksuorgen.	Vihkeles gïelen båetijen aejkien gaavhtan saemien gïele tjarke læssene gaajhkine siebriedahkesuerkine.
Diedulattja sámegiela vuoksjuj	Voerkes åtnoe saemien gïeleste
Ienemus sámegielak ållessjattuga li guovte- jali moattegielaga.	Dah ellen jeenjemes saemiengïeleldh geerve almetjh leah guektien- jallh gelliegïeleldh.
Giellabirrasin gånnå ieneplåhko giela álu sajev válldá le dárbulasj nannit giellaválljima máhtov ja diedulasjvuodav.	Aktene gïelebyjresisnie gusnie jienebelåhkoegïele dïhte veakasahkommes sjædta, desnie daerpies daajroem jïh voerkesvoetem gïeleveeljemen bïjre eevtjedh.
Ájnas le sámegiela boahtteájge gáktuj jut guovtegielak vállji sámegielav adnev nav moatten aktijvuodan gå ber máhttá.	Eevre vihkeles dan saemien gïelen båetijen aejkien gaavhtan, dïhte guektiengïeleldh almetje veeljie saemien nåhtadidh dan gelline tsiehkine goh gåarede.
32 Váj giellaválljim álkkebun sjaddá de le aj viehka ájnas jut avtagielak ieneplåhkogielaga dádjadi guovtegielaga giellaválljimav.	Juktie gïeleveeljemem aelhkebe darjodh dle aaj joekoen vihkeles dïhte aktengïeleldh almetje mij jienebelåhkoegïelem soptseste, guarka mannasinie dïhte guektiengïeleldh almetje dam aktem gïelem veeljie.
Jus giellaválljim agev le dav dan duogen jut gájka galggi dádjadit mij javladuvvá, de vejulasjvuoda sámástit tjielggasit binnu.	Dastegh edtja iktegisth dam gïelem veeljedh maam gaajhkesh guarkah, dle ij dan jïjnjh nuepieh sjïdth saemien nåhtadidh.
Váj sámegiella galggá ielle giella boahtteájggáj aj de hæhttu giella válljiduvvat ja aneduvvat sijddagiellan ja buolvaj gaskan duvdaduvvat.	Juktie saemien gïelen båetijen aejkiem gorredidh, dle tjuara gïelem veeljedh jïh dam hïejmesne nåhtadidh jïh dam boelveste boelvese sertiestidh.
Dárbbo le aj giella ienep árenájn gullu sebrudagán.	Aaj daerpies gïele åtnasåvva jienebinie sijjine siebriedahkesne.
Dát gájbbet buorre sebrudakplánimav, ja ållo bargov sihka almulasj ja priváhta ásadusájs aktan ájnegis giellaaddnes.	Dellie tjuara siebriedahkem hijvenlaakan soejkesjidh, jïh dovne byögkeles jïh privaate institusjovnh, jïh aaj fïereguhte gïeleutnije tjuerieh sijjen barkoem lissiehtidh.
Dárbbo le ájn vil diedulattjan sjaddat man ájnas le sámegielav ienep aktijvuodan adnet.	Tjuara tjerkebe vuerkiehtidh ihke vihkeles saemien nåhtadidh jienebinie tsiehkine.
Juohkka ájnna giellaaddne, politihkkár, ásadus ja almulasj háldadus hæhttu válljit sámegielav adnet.	Fïereguhte gïeleutnije, politihkerh, institusjovnh jïh byögkeles reereme tjuerieh veeljedh saemien nåhtadidh.
Stuorra åvdåsvásstádus le juohkka ájnna giellaaddne duogen, valla Sámedigge sihtá aj ásadusáj ja politihkkárij duohkáj dáv åvdåsvásstádusáv ájn ienebut biedjat.	Fïereguhten gïeleutnijen akte stoerre dïedte, men Saemiedigkie sæjhta aaj stuerebe dïedtem bïejedh institusjovnide jïh politihkeridie.
Sáme ásadusá ja politihkkára li åvddågåvå sáme sebrudagán ja siján le ållo fábmo.	Saemien institusjovnh jïh politihkerh leah åvteguvvieh saemien siebriedahkesne jïh stoerre faamoem utnieh.
Dá hæhttuji ájn ienebut mielanækto gielav ienebut adnet vijddásap aktijvuodajn, sæmmi båttå dagu hæhttu mielanækto gielav sujttit.	Dah tjuerieh sijjen dïedtem buerebe sjåahkedh jïh saemien vielie nåhtadidh, jïh jienebinie tsiehkine, jïh seamma aejkien aktem stuerebe goerkesem gïelegorredimmien bïjre utnedh.
Dat mierkki Sámedigge ájn vil ienebut hæhttu dættodit sámegielav ietjas bæjválasj dåjman adnet.	Daate sæjhta jiehtedh Saemiedigkie aaj tjuara tjerkebe leavloem bïejedh saemien gïelese sov biejjieladtje barkosne.
Median le sierralágásj ájnas roalla giellatrendbieddjen.	Meedija aktem joekoen vihkeles råållam åtna goh gïelevæjsere.
Mielanækto sámegiela adno luluj giela stáhtusav låpptit.	Voerkesvoete åtnoen bïjre saemien gïeleste sæjhta viehkiehtidh gïelen staatusem bijjiedidh.
Sámegiella galggá liehket giella mij dåjmalattjat aneduvvá sihke ájnegis ulmutjijs ja ásadusájs.	Saemien tjuara akte gïele årrodh maam dovne fïerhte almetje jïh institusjovnh nåhtadieh.
Dát vijdet sámegiela anov ja dan stáhtusav ja árvov låppti.	Daate sæjhta åtnoem lissiehtidh saemien gïeleste, jïh gïelen staatusem jïh aarvoen bijjiedidh.
Dán aktijvuodan le aj ájnas dættodit sáme gudi ælla bessam sámegielav oahppat hæhttuji rahtjat váj gielav ruopptot válldá.	Daan sjïekenisnie dle vihkeles tjïertestidh saemieh mah eah leah åådtjeme saemien lïeredh, tjuerieh aktem barkoem darjodh juktie gïelem bååstede vaeltedh.
Sámedigge sihtá ienep dættov man ájnas le gielav ållessjattugin oahppat.	Saemiedigkie sæjhta tjerkebe tjïertestidh ihke lea vihkeles gïelem lïeredh geerve aalterisnie.
Sámedigge ij máhte ájnegis ulmutjij priváhta giellaanov stivrrit, valla Sámedigge galggá barggat dan vuoksjuj jut gávnnuji buorre vejulasjvuoda gielav oahppat ja buorre giellaárená.	35 gïeleåtnoem stuvredh, men Saemiedigkie sæjhta barkedh ihke hijven gïelelïerehtimmienuepieh jïh hijven gïelesijjieh gååvnesieh.
Ulmme:	Ulmie:
 Sámegiella dåjmalattjat aneduvvá juohkka sebrudaksuorgen	 Saemien gïele eadtjohkelaakan åtnasåvva gaajhkine siebriedahkesuerkine
Oasseulmme:	Bielieulmie:
 Buorremielakvuohta sámegiela vuoksjuj	 Akte positijve vuajnoe åtnose saemien gïeleste
Strategija:	Strategijh:
 Ásadusáj ja organisasjåvnåj siegen ásadit diedulasjvuodav man ájnas le sámegielav adnet sihke	 Institusjovnigujmie jïh siebriejgujmie ektine stuerebe voerkesvoetem tseegkedh ihke lea
njálmálattjat ja tjálalattjat	daerpies saemien nåhtadidh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh
 Barggat dan vuoksjuj jut ásadusá ja organisasjåvnå ietjasa sámegiela ja – kultuvra máhtudagáv	 Barkedh ihke institusjovnh jïh siebrieh sijjen maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne
lasedi.	lissiehtieh
Sáme giellaguovdátja	Saemien gïelejarngh
Sáme giellaguovdátja li viehka ájnnasa sámegiela åvddånahttemin.	Saemien gïelejarngh aktem vihkeles råållam utnieh juktie saemien gïelem evtiedidh.
Da li sierraláhkáj ájnnasa lahkabirrasin ja viehka ållo dåjmajt ietjasa guovlojn álgadi.	Dah leah joekoen vihkeles voengese, jïh jïjnjh darjomh sjugniedieh sijjen dajvine.
Giellaguovdátja le Sámedikke ájnnasamos aktisasjbarggoguojmij gaskan iesjguhtik giellaguovlon.	Gïelejarngh leah akte dejstie Saemiedigkien vihkielommes laavenjostoeguejmijste dejnie ovmessie gïeledajvine.
Giellaguovdátjij hásstalus le jut ælla stuoves ålgodisævto.	Gïelejarngide akte haesteme gosse eah mierietsiehkide åvtese daejrieh.
Giellaguovdátjij guoradallam mav Norut Áltá 2012 gidá dagáj duodas dárbbo le ulmutjijs ja rudájs.	Dïhte vuarjasjimmie gïelejarngijste, maam Norut Alta darjoeji gïjren 2012, vuesehte daerpies lissiehtamme ekonomeles jïh almetjen vierhtiejgujmie.
33 Sámedigge berus gielladåjmaj vuohkasap åvdåsvásstádusjuohkemis ja koordinerimis, ja dan aktijvuodan li giellaguovdátja luondulasj aktisasjbarggoguojme.	Saemiedigkie aktem buerebe dïedtejoekedimmiem jïh iktedimmiem gïeleråajvarimmijste sæjhta, jïh daan sjïekenisnie gïelejarngide vuajna goh iemie laavenjostoeguejmieh.
Sáme giellaguovdátjijn le stuorra potensiálla sámegielav vijddábut låpptit.	Saemien gïelejarngh stoerre nuepieh utnieh saemien gïelem vijriesåbpoe evtiedidh.
Sámedigge le åvddåla dættov biedjam man ájnas le jut ienep tjáppagirjálasjvuohta, oahpponævo ja giellateknologalasj vædtsaga dagáduvvi ja dát le lahkasit giellaguovdátjijda tjanádum.	Saemiedigkie aarebi tjïelkestamme ihke daerpies aktine lissiehtamme dorjemassine tjiehpieslidteratuvreste, learoevierhtijste jïh gïeleteknologeles dïrregijstie, jïh vuajna daam aktene lïhke ektiedimmesne gïelejarngigujmie.
Dát mierkki giellaguovdátja ja oahppoásadusá hæhttuji ájn lagábut aktan barggat.	Dellie gïelejarngh jïh lierehtimmieinstitusjovnh aaj daarpesjieh vielie laavenjostedh.
Sæmmi láhkáj le dárbbo jut giellaguovdátja ja árbbedábálasj æládusá aktan barggi váj sáme árbediedov ja teknologijav nanni ja åvddånahttá.	Aaj daerpies aktine lïhkebe laavenjostojne gaskem gïelejarngh jïh aerpievuekien jielemh, juktie evtiedidh jïh eevtjedh åtnoem aerpievuekien daajroste jïh terminologijste.
Sámedikke mielas li giellaguovdátja luondulasj vásstediddje gå galggá ådå giellaárenájt ásadit ja dajt ieme vijdábut åvddånahttet.	Saemiedigkie åtna gïelejarngh goh iemie aktöörh juktie orre gïelejarngh tseegkedh, jïh daaletje gïelesijjieh saemien gïelese vijriesåbpoe evtiedidh.
Giellaguovdátjij buvtadime giellaåhpadime aktijvuodan le árvulasj ja bierri ájn ienebut almoduvvat ja bigoduvvat.	Doh learoevierhtieh mejtie gïelejarngh lea gïelelïerehtæmman evtiedamme, stoerre aarvoem utnieh jïh byöroeh olkese båetedh guktie gaajhkesh maehtieh dejtie nåhtadidh.
Næhttaportálla Aktan.no le luondulasj tjoahkkimbájkke giellaguovdátjij bargojda ja almodimijda aj.	Nedteportale Ovttas.no lea akte iemie sijjie aaj gïelejarngi materijellese jïh bæjhkoehtimmide.
Ulmme:	Ulmie:
 Dåjmalasj ja ielle sáme giellaguovdátja	 Eadtjohke jïh jielijes saemien gïelejarngh
Strategija:	Strategijh:
 Aktan giellaguovdátjij gehtjadit sijá rållav sámegiela åvddånahttemin	 Gïelejarngine ektine vuartasjidh maam dah maehtieh darjodh juktie saemien gïelem
 Åttjudit stuoves ruhtadimårnigijt giellaguovdátjijda.	 Barkedh ihke gïelejarngh ihkuve jïh daajroes beetnehdåarjoeöörnegh åadtjoeh.
Giellaárená	Gïelesijjieh
Ájnas ækton jus sámegiella galggá bisoduvvat ja vijddábut åvddånahteduvvat le jut gávnnuji giellaárená gånnå giela ajtu aneduvvi.	Jis saemien gïele edtja gorresovvedh jïh vijriesåbpoe evtiesovvedh dle gïelesijjieh tjuerieh gååvnesidh gusnie gïelh raaktan åtnasuvvieh.
Ulme sámegielav bæjválasj giellan åttjudit li gássjela ållidit jus ij besa gielajt bæjválasj iellemin, almulasj aktijvuodan jali guládallamin adnet.	Ij maehtieh intensjovnide jaksedh akten saemien gïelen bïjre mij edtja aarkebiejjien gïeline årrodh, dan guhkiem ij gåaredh gïelide nåhtadidh aarkebiejjien jieliedisnie, gosse byögkelsvoetine govlesadta jallh mubpiejgujmie govlehtalla.
Moatten sajen ij le sámegiella luondulasj oassen árkkabiejves, ja dåssju muhtem gallegasj árená gávnnuji gånnå giella aneduvvá.	Gellene lehkesne saemien gïele ij leah akte iemie bielie aarkebiejjien jieliedistie, jïh vaenie sijjieh gååvnesieh gusnie gïele åtnasåvva.
Giellaárená li ájnas vædtsaga gå galggá æjvvalimsajijt ásadit gånnå sámegiella gullu ja vuojnnu.	Gïelesijjieh leah vihkeles dïrregh juktie gaavnedimmiesijjieh sjugniedidh, gusnie maahta saemien govledh jïh vuejnedh.
Sierraláhkáj le dát ájnas dåppe gånnå sámegiella le unneplåhkogiella.	Joekoen vihkeles daejnie dajvine gusnie saemien ij leah jienebelåhkoegïele.
Hæhttu dilev láhtjet almma sámegiela adnuj sebrudagán árenáj ja æjvvalimsajij baktu mánájda, nuorajda ja ållessjattugijda.	Tjuara sjïehteladtedh guktie maahta saemien eensilaakan nåhtadidh siebriedahkesne, goh sijjieh jïh gaavnedimmiesijjieh maanide, noeride jïh geervide.
Giellabiese ja giellalávggoma li viehka dåbmara læhkám gå galggá giellaåhpadusáv nannit.	Gïelebiesieh leah hijven råajvarimmieh orreme juktie gïelelïerehtimmiem eevtjedh.
Åtsådallama oarjjelsáme guovlos vuosedi máná ja nuora sámegielav oahppi viehka jåhtelabbo gå dákkir giellalejrajda oassálassti.	Dååjrehtimmieh åarjelsaemien dajveste vuesiehtieh maanah jïh noerh saemien verkebe lierieh gosse gïelebiesine orreme.
Mánájda ja nuorajda gudi sámegiela åhpadimev skåvlån oadtju ja gejn ij le heva gielalasj doarjja bájkálasj birrasin li giellabiese viehka ájnnasa buorre giellaåvddånahttemij.	Maanide jïh noeride mah lïerehtimmiem saemiengïelesne åadtjoeh skuvlesne, bielelen naan sjïere gïeleldh dåarjoe voengesne, dle gïelebiesie eevre vihkeles gïeleevtiedimmien gaavhtan.
Dákkir fálaldagá álu prosjevtaj baktu fáladuvvi ja ælla stuoves fálaldagá.	Daan biejjien dagkerh faalenassh leah prosjekti tjïrrh, jïh eah leah ihkuve faalenassh.
Dárbbo le árvustallat jus giellabiese galgalulujin oassen dábálasj oahppofálaldagás ja skåvlåjda hiebaduvvat.	Sæjhta daerpies årrodh vuarjasjidh mejtie gïelebiesieh byöroeh meatan vaaltasovvedh goh akte bielie dehtie sïejhme lïerehtimmiefaalenasseste, jïh meatan vaaltasovvedh nænnoestamme mierine.
Dáv aj dagástallap Sámediggediedádusán åhpadusá hárráj.	Dam aaj Saemiedigkiebïevnesisnie lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien bïjre digkede.
Ulmme:	Ulmie:
 Sámegiela giellaárenáj valjesvuohta	 Gelliesåarhts gïelesijjieh saemien gïelese
Strategija:	Strategijh:
 Vuogas giellaárenájt ásadit ma doajmmi gielalasj doarjjan lahkabirrasin	 Barkedh ihke hijven gïelesijjieh evtiesuvvieh mah leah goh gïeleldh dåarjoe voengesne
Sámegielav vuojnnusij buktet almulasjvuodan	Saemien gïelem våajnoes darjodh byögkeles tjiehtjielisnie
Sámegiella vuojnnusij boahtá tjállemgiela baktu.	Saemien våajnoes sjædta tjaalegegïelen tjïrrh.
Danen le ájnas dilev láhtjet váj tjállemgielav bæssá ájn vil ienebut adnet.	Dannasinie vihkeles sjïehteladteh lissiehtamme åtnose tjaalegegïeleste.
Vájku boarrásamos tjállusa sámegiellaj li moadda tjuohte jage vuorrasa, de le dåjmalasj adno tjálalasj sámegielas sámegielak álmmuga gaskan viehka ådåájggásasj ájádus mij vijddánij låhkåmgiellan esski gå åskulasj tevsta almoduvvin.	Jalhts dah båarasommes tjaalegh saemien gïelesne leah gellie tjuetien jaepien båeries, dle akte naa orre fenomene dah saamastallije almetjh eelkin tjaaleldh saemien nåhtadidh, voestegh goh lohkemegïele mænngan dah religijööse tjaalegh olkese böötin.
1970 jagij rájes vijddánij sámegielak girjálasjvuohta, valla esski gå sámegiella åhpadimgiellan sjattaj vuodoskåvlån de sjattaj buorep vuodo dåjmalasj adnuj sáme tjállemgielas sihke låhkåm- ja tjállemgiellan.	1970- låhkoen raejeste dle akte stoerre lissiehtimmie saemiengïeleldh lidteratuvreste eelki, men easkah gosse saemien ööhpehtimmiegïeline sjïdti maadthskuvlesne, dle akte buerebe våarome sjïdti saemien tjaalegegïeline nåhtadidh, dovne goh lohkeme- jïh tjaelemegïele.
Gå sierra sáme oahppoplána juohkka skåvllåfáhkaj båhtin 1990-lågo låhpan sjattaj dat miehtebieggan sáme tjállemgiela åvddånimen mij lij buorre vuodo oahppijda tjálalasj sámegiela adnuj.	Gosse jïjtsh saemien learoesoejkesjh gaajhkide skuvlefaagide sjïehtesji 1990-låhkoen minngiegietjesne, dle saemien tjaalegegïeleevtiedimmie aktem orre skraejriem åadtjoeji, mij learoehkide aktem hijven våaromem vedti saemien tjaaleldh nåhtadidh.
Hásstalusá sámegielav vuojnnusij buktet båhti dassta gå tjállemgielan le viehka oanes histåvrrå skåvllåaktijvuodan ja viehka stuorra ærádusá iesjguhtik giellajuohkusij gaskan.	Saemien gïelem våajnoes darjodh lea akte haesteme dan åvteste tjaalegegïelen histovrije lea naa åenehks skuvleektiedimmesne, jïh naa stoerre joekehtsigujmie dejtie ovmessie gïeledåehkide.
Sámegielav vuojnnusij biedjat le sihke ulmme ja vædtsak.	Saemien gïelem våajnoes darjodh lea dovne akte ulmie jïh akte vierhtie.
Galbaj, dájda, dokumentaj, næhttabielij ja tiekstima baktu giella vuojnnusij boahtá.	Gïele våajnoes sjædta sjiltadimmien, tjeahpoen, tjaatsegi, hïejmesæjroej jïh teekstadimmien tjïrrh.
Giella mij vuojnnu le vuodulasj viehkkenævvo sæmmi båttå gå aj giellaj ienep stáhtusav vaddá.	Akte våajnoes gïele lea akte vihkeles viehkievierhtie gïelelïerehtimmesne, seamma tïjjen dle gïele aaj stuerebe staatusem åådtje.
Sáme bájkkenamáj adno ja vuojnnusij buktem le ájnas giella- ja kultuvrraåvdediddje doajmma.	37 Saemien sijjienommh nåhtadidh jïh våajnoes darjodh leah akte vihkeles gïele- jïh kultuvreskreejrije råajvarimmie.
Ájnas le sáme bájkkenamájt systemáhtalattjat registrerit ja tjoahkkit, sierraláhkáj dakkir guovlojn gånnå ij le heva åvdutjis tjoahkkidum.	Vihkeles saemien sijjienommh öörneldihkie vïhtesjadtedh jïh tjöönghkedh, joekoen dejnie dajvine gusnie jïjnjh saemien nommh fååtesieh.
Dán aktijvuodan le ájnas sáme nammafágalasj arkijvav tsieggit váj namá li álkket giedaj åvdån.	Daan sjïekenisnie dle vihkeles aktem saemien nommefaageles våarhkoem tseegkedh, guktie alhkie sjædta nommide gaavnedh.
Media ja girjálasjvuohta gielav vájkkudi, danen le ájnas jut sáme girjálasjvuohta almoduvvá manna le buorre giella madi sæmmi bále le álldarjuohkusij hiebaduvvam ja låhkåmmielav árvusmahttá.	Meedija jïh lidteratuvre gïelem tsevtsieh, dannasinie vihkeles saemien lidteratuvre olkese båata mij dovne hijven gïelem åtna, jïh seamma tïjjen lea aalteredåahkan sjïehtedamme jïh lohkemelastoem skreejrie.
Median le ájnas roalla sebrudagán, ja navti le siján stuorra åvdåsvásstádus sihke vuojnnusij buktemis, buorre giela åvdås, ja jut vatteduvvi fálaldagá ma li siegen giellaanov nannimin ja åvdedimen.	Meedijan råålla lea vihkeles siebriedahkesne, jïh dan åvteste aktem stoerre dïedtem åtna gïelem vuesiehtidh, hijven gïelem nåhtadidh, jïh faalenassh vedtedh mah gïeleåtnoem skreejrieh jïh eevtjieh.
Filma mánájda ja nuorajda li ájnas gielladuvdadiddje.	Filmh maanide jïh noeride leah vihkeles bieljelæjjah gïeleste.
Danen li filma gånnå besa sámegielav válljit juogu de ságastimgiellan jali tækstagiellan ájnnasa mánáj giellaåvddånahttema vuoksjuj.	Filmh saemien gïeleveeljeminie jïh filmh saemien teeksteveeljeminie sijhtieh dannasinie vihkeles årrodh maanaj gïeleevtiedimmien gaavhtan.
Sámedigge vuojnná dárbov nuorttarijkaj aktisasjbargos Sáme parlamentáralasj ráde ja nuorttarijkaj sámeminisstaraj tjadá váj sámegiella vijddásap sajev oadtju tv-kanálajn, dvd-filmajn ja internæhttabájkijn ma li mánájda ja nuorajda.	Saemiedigkie vuajna daerpies aktine noerhtelaanti laavenjostojne, Saemien paralmentarihkeles raerien jïh noerhtelaanti saemieministeri tjïrrh, ihke saemiein gïele stuerebe sijjiem åådtje tv-kanaaline, dvd-filmine jïh gaskeviermiesæjrojne mah leah maanide jïh noeride sjïehtedamme.
Ulmme:	Ulmie:
 Sámegiella le anon ja vuojnnusin juohkka árenán sebrudagán	 Saemien gïele åtnsåvva jïh lea våajnoes gaajhkine sijjine siebriedahkesne
Strategija:	Strategijh:
 Sámegielav ja kultuvrav vuojnnusij buktet	 Saemien gïelem jïh kultuvrem vielie våajnoes darjodh
 Ienep girjálasjvuoda, avijsa ja bláde almodusá sámegiellaj	 Vielie lidteratuvre, jienebh plaerieh jïh tjaalegh saemien gïelesne
 Ienep tjálalasj sámegiela adno digitála mediájn.	 Vielie tjaaleldh saemien gïele digitaale meedijinie.
Vájkkudusá ruhtadilláj ja háldadussaj	Ekonomeles jïh reereles konsekvensh
Dát diedádus gåvvit dárbojt ja hásstalusájt ma li sebrudagán, madi tjoavddusijt buktá gåktu sámegiela dilev buoredit.	Daate bïevnese daerpiesvoetide jïh haestiemidie tjoevkede mah siebriedahkesne gååvnesieh, jïh raeriestimmieh buakta mah edtjieh tsiehkiem saemien gïelese bueriedidh.
Dán diedádusá baktu, ja buorre aktisasjbarggon guovdásj oajválattjaj vuorddá Sámedigge ruhtadille sáme giellaåvddånahttemij Vuonan viehka ålov buorrán. Sámedigge jáhkká	Viehkine daehtie bïevnesistie, jïh akten hijven dijalogen tjïrrh voernges åejvieladtjigujmie, dle Saemiedigkie veanhtede dah ekonomeles mierieh saemien gïeleevtiedæmman Nöörjesne tjarke læssanieh.
35 guovdásj oajválattja ållidi dajt ulmijt ma li biejadum, váj Sámedigge ja ietjá oassálasste oadtju daj rudálasj ja háldaduslasj birástagájt majt dárbaj jus galggá sámegiela stáhtusav ja anov lasedit.	Saemiedigkie ojhte veanhta dah voernges åejvieladtjh mietieh dejtie ulmide mah leah bïejesovveme, guktie Saemiedigkie jïh jeatjah aktöörh dejtie ekonomeles jïh reereles mieride åadtjoeh mah leah daerpies jis edtja staatusem jïh åtnoem saemien gïeleste bijjiedidh.
Sámedigge diehtá dát diedádus mierkki stuorra rievddama boahtemin.	Saemiedigkie ojhte daajra daate bïevnese stoerre jarkelimmieh kreava.
Lága hæhttuji rievddaduvvat, fábmo ja åvdåsvásstádus hæhttu tjielgaduvvat.	Tjuara laakh jarkelidh, faamoem jïh dïedtem tjïelkestidh.
Sæmmi båttå hæhttuji rudálasj ressursa laseduvvat dagu juo lip nammadam.	Seamma tïjjen dle ekonomeles vierhtieh tjuerieh læssanidh, goh joe neebneme.
Rievddama majt Sámedigge dáppe oajvvat mierkkiji moadda lága rievdaduvvi váj sámegielaga oadtju iesjguhtik riektáv giellaj.	Dah jarkelimmieh mejtie Saemiedigkie daesnie raereste, jarkelimmieh sjugniedieh jienebinie laakine, mah joekehts gïelereaktah vedtieh saamastallije almetjidie.
Dat mierkki aj Sámedikke ja ietjá aktøraj fábmo målssu.	Aaj akte jarkelimmie faamosne sjædta, dovne Saemiedægkan jïh jeatjah aktööride.
Dát le alvos barggo mij gájbbet snivva tjadádimev.	Daate akte stoerre barkoe mij aktem veele gïehtjedimmiem kreava.
Danen le Sámedigge oajvvadam sáme almulasj nammadus (SAN) namamduvvá manna li ájrrasa ráddidusás ja Sámedikkes.	Dannasinie Saemiedigkie raeriestamme aktem byögkeles moenehtsem tseegkedh (SaOU), lïhtsegigujmie Reerenasseste jïh Saemiedigkeste.
Dán nammadusán hæhttu mandáhtta guoradallat lágaj ja fámo rievddamav sámegiela vuoksjuj.	Daan moenehtsen mandaate tjuara årrodh salkehtidh, jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmiej bïjre laakine jïh faamosne mah leah saemien gïelen bïjre.
Vijddábut hæhttu nammadus ålgodisævtojt, vásstediddje vidjurijt ja sáme gielladåjmaj koordinerimav tjadádit ja rievddadusájt oajvvadit.	Vijriesåbpoe dle moenehtse tjuara mierietsiehkide, dïedtem jïh iktedimmiem saemien gïeleråajvarimmijste gïehtjedidh, jïh raeriestimmieh buektedh jarkelimmide.
Sámediggá vuorddá mij galggap nammadusá mandáhtav hábbmit.	Tsihkestahta Saemiedigkie mandaatem dorje moenhtsasse.
Diedádusáv jahkásattjat tjuovvol Sámedikke jahkásasj budsjehta baktu gånnå dåjma ma iesguhtik ulmijda hiehpi vuoroduvvi.	Saemiedigkien fïerhten jaepien budsjedten tjïrrh sæjhta bïevnesinie vijriesåbpoe barkedh, gusnie sæjhta råajvarimmieh prijoriteradidh dej sjïere ulmiej nuelesne.
Sámedikkeráde árvustallá doajmmaplánajt dahkat muhtem barggosuorgijda.	Saemiedigkieraerie sæjhta vuarjasjidh dahkoesoejkejsh darjodh muvhtide barkoesuerkijste.
Diedádusán le guhkesájggásasj perspektijvva ja luondulasj le dav vas gehtjadit gålmånielje jage duogen váj árvustallá makta Sámedigge le diedádusá ulmijt ållim.	Bïevnesen akte guhkies perspektijve, jïh sæjhta iemie årrodh bïevnesem gïehtjedidh golme- njieljie jaepiej mænngan juktie vuarjasjidh mejtie Saemiedigkie lea dejtie ulmide jakseme mejtie bïevnesasse bïejeme.
36	39
Litteraturliste	Lidteratuvrelæstoe
1.	1.
Grunnloven.	Grunnloven.
LOV 1814-05-17 nr 00: Kongeriget Norges Grundlov, given i Rigsforsamlingen paa Eidsvold den 17 de Mai 1814	LOV 1814-05-17 nr 00: Kongeriget Norges Grundlov, given i Rigsforsamlingen paa Eidsvold den 17 de Mai 1814
http://www.lovdata.no/all/hl-18140517-000.html	http://www.lovdata.no/all/hl-18140517-000.html
2.	2.
Sameloven.	Sameloven.
LOV 1987-06-12 nr 56: Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold	LOV 1987-06-12 nr 56: Lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold
http://www.lovdata.no/all/hl-19870612-056.html	http://www.lovdata.no/all/hl-19870612-056.html
3.	3.
Opplæringslova.	Opplæringslova.
Lov om grunnskolen og den vidaregåande opplæringa	Lov om grunnskolen og den vidaregåande opplæringa
http://www.lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/all/nl-19980717061.html&emne=OPPL%C6RINGSLOV*&	http://www.lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/all/nl-19980717061.html&emne=OPPL%C6RINGSLOV*&
4.	4.
Barnehageloven.	Barnehageloven.
LOV 2005-06-17 nr 64: Lov om barnehager	LOV 2005-06-17 nr 64: Lov om barnehager
http://www.lovdata.no/all/hl-20050617-064.html	http://www.lovdata.no/all/hl-20050617-064.html
5.	5.
Forskrift om endring i forskrift om fosterhjem http://lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/ltavd1/filer/sf20120315-0226.html&emne=fosterhjem*&	Forskrift om endring i forskrift om fosterhjem
6.	6.
Forskrift om endring i forskrift om tilsyn med barn i barneverninstitusjoner for omsorg og behandling http://lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/ltavd1/filer/sf20120315-0227.html&emne=barneverninstitusjon*&	Forskrift om endring i forskrift om tilsyn med barn i barneverninstitusjoner for omsorg og behandling http://lovdata.no/cgi-wift/wiftldles?doc=/app/gratis/www/docroot/ltavd1/filer/sf20120315-0227.html&emne=barneverninstitusjon*&
7.	7.
Stadnamnlova.	Stadnamnlova.
LOV 1990-05-18 nr 11: Lov om stadnamn	LOV 1990-05-18 nr 11: Lov om stadnamn
http://www.lovdata.no/all/hl-19900518-011.html	http://www.lovdata.no/all/hl-19900518-011.html
8.	8.
FNs konvensjon om barnets rettigheter.	FNs konvensjon om barnets rettigheter.
(AN:a mánájkonvensjåvnnå) Mierredum Aktidum nasjåvnåjs, basádismáno 20. bve 1989.	(FNs barnekonvensjon) Vedtatt av De forente nasjoner 20. november 1989.
Tjårggidum Vuonas, ådåjakmáno 8. bve 1991.	Ratifisert av Norge 8. januar 1991.
Ådåstuhtedum jårggålibme sjnjuktjamánno 2003 bievddegirjjelasádusáj.	Revidert oversettelse mars 2003 med tilleggsprotokoller.
http://www.regjeringen.no/upload/kilde/bfd/bro/2004/0004/ddd/pdfv/178931fns_barnekonvensjon.pdf	http://www.regjeringen.no/upload/kilde/bfd/bro/2004/0004/ddd/pdfv/178931fns_barnekonvensjon.pdf
9.	9.
FNs internasjonale konvensjon om sivile og politiske rettigheter.	FNs internasjonale konvensjon om sivile og politiske rettigheter.
Mierredum Aktidum nasjåvnåjs, javllamáno 16. bve 1966.	Vedtatt av De forente nasjoner 16. desember 1966.
Tjårggidum Vuonas, ragátmáno 13. bve 1972.	Ratifisert av Norge 13. september 1972.
Doajmmagådij sjnjuktjamáno 23. bve 1976.	Trådte i kraft 23. mars 1976.
http://www.regjeringen.no/nb/dep/ud/dok/veiledninger/2004/iccpr.html?id=88149	http://www.regjeringen.no/nb/dep/ud/dok/veiledninger/2004/iccpr.html?id=88149
10.	10.
ILO-konvensjon nr. 169 om urfolk og stammefolk i selvstendige stater.	ILO-konvensjon nr. 169 om urfolk og stammefolk i selvstendige stater.
Mierredum ILO:as oajvvekonferánsan bietsemáno 27. bve 1989.	Vedtatt av ILOs generalkonferanse 27. juni 1989.
Tjårggidum Vuonas, biehtsemáno 20. bve 1990.	Ratifisert av Norge 20. juni 1990.
Doajmmagådij sjnjuktjamáno 5. bve 1991. http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/midtspalte/ilokonvensjon-nr169-om-urbefolkninger-o.html?id=451312	Trådte i kraft 5. september 1991. http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/midtspalte/ilokonvensjon-nr169-om-urbefolkninger-o.html?id=451312
37 11.	11.
Europeisk pakt for regions- eller minoritetsspråk.	Europeisk pakt for regions- eller minoritetsspråk.
Mierredum Europarádes 1992.	Vedtatt av Europarådet i 1992.
Tjårggidum Vuonas jagen 1993.	Ratifisert av Norge i 1993.
Doajmmagådij sjnuktjamáno 1. bve 1998. http://conventions.coe.int/treaty/en/Treaties/Html/148.htm (Engelsk versjon)	Trådte i kraft 1. mars 1998. http://conventions.coe.int/treaty/en/Treaties/Html/148.htm (Engelsk versjon)
http://www.coe.int/t/dg4/education/minlang/textcharter/Charter/Charter_no.pdf (Norsk	http://www.coe.int/t/dg4/education/minlang/textcharter/Charter/Charter_no.pdf (Norsk
oversettelse - ikke offisiell)	oversettelse - ikke offisiell)
12.	12.
FNs erklæring om urfolks rettigheter.	FNs erklæring om urfolks rettigheter.
Mierredum AN:a oajvvetjåhkanimen ragátmáno 13. bve 2007.	Vedtatt av FNs generalforsamling 13. september 2007.
http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/internasjonalt_urfolksarbeid/fn s-erklaring-om-urfolks-rettigheter1.html?id=629670	http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/internasjonalt_urfolksarbeid/fn s-erklaring-om-urfolks-rettigheter1.html?id=629670
13.	13.
Nordisk samekonvensjon.	Nordisk samekonvensjon.
Utkast fra finsk-norsk-svensk-samisk ekspertgruppe 26. oktober 2005.	Utkast fra finsk-norsk-svensk-samisk ekspertgruppe 26. oktober 2005.
http://www.regjeringen.no/Upload/AID/temadokumenter/sami/sami_samekonvensjon_n orsk.pdf	http://www.regjeringen.no/Upload/AID/temadokumenter/sami/sami_samekonvensjon_n orsk.pdf
14.	14.
Sámedikkeráde politihkalasj álggemtjielgadus.	Sametingsrådets politiske tiltredelseserklæring.
Politihkalasj vuodo Sámedikke ieneplågoráde ájgegávdan 2009-2013. http://www.samedigge.no/Sammedikke-birra/Organisasjaavnaa-struktuvrra/Samedikkerade	Politisk plattform for flertallsrådet i Sametinget for perioden 2009-2013. http://www.sametinget.no/Om-Sametinget/Organisasjonsstruktur/Sametingsraadet
15.	15.
Sametinget (2012): Sametingets budsjett 2012.	Sametinget (2012): Sametingets budsjett 2012.
http://www.sametinget.no/Dokumenter	http://www.sametinget.no/Dokumenter
16.	16.
Sametinget (2011): Nye tildelingskriterier for tildeling av tospråklighetsmidlene (sak SP 11/11)	Sametinget (2011): Nye tildelingskriterier for tildeling av tospråklighetsmidlene (sak SP 11/11)
http://innsyn.ekommune.no/innsyn_sametinget_norsk/wfdocument.aspx?journalpostid=2011003617&doki variant = A&	http://innsyn.ekommune.no/innsyn_sametinget_norsk/wfdocument.aspx?journalpostid=2011003617&doki variant = A&
17.	17.
Samarbeidsavtale mellom Sametinget og kommuner og fylkeskommuner om bruken av tospråklighetsmidlene	Samarbeidsavtale mellom Sametinget og kommuner og fylkeskommuner om bruken av tospråklighetsmidlene
http://www.sametinget.no/Dokumenter	http://www.sametinget.no/Dokumenter
18.	18.
Samarbeidsavtale mellom Sametinget og fylkeskommuner http://www.sametinget.no/Dokumenter	Samarbeidsavtale mellom Sametinget og fylkeskommuner http://www.sametinget.no/Dokumenter
19.	19.
Fornyings-, administrasjons- og kirkedepartementet (2011): Sáme gielaj doajmmapládna (20092013).	Fornyings-, administrasjons- og kirkedepartementet (2011): Handlingsplan for samiske språk (2009-2013).
http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/samiske_sprak/handlingsplanfor-samiske-sprak-.html?id=563658	http://www.regjeringen.no/nb/dep/fad/tema/samepolitikk/samiske_sprak/handlingsplanfor-samiske-sprak-.html?id=563658
20.	20.
James Anaya FNs spesialrapportør om urfolks rettigheter (2011): Rapport om situasjonen for samer i Norge, Sverige og Finland (engelsk versjon)	James Anaya FNs spesialrapportør om urfolks rettigheter (2011): Rapport om situasjonen for samer i Norge, Sverige og Finland (engelsk versjon)
http://unsr.jamesanaya.org/country-reports/the-situation-of-the-sami-people-in-the-sapmiregion-of-norway-sweden-and-finland-2011	http://unsr.jamesanaya.org/country-reports/the-situation-of-the-sami-people-in-the-sapmiregion-of-norway-sweden-and-finland-2011
21.	21.
Sámi allaskuvla (2012): Samiske tall forteller 5.	Sámi allaskuvla (2012): Samiske tall forteller 5.
Raport1/2012.	Raport1/2012.
Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.	Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.
http://www.sametinget.no/Dokumenter	http://www.sametinget.no/Dokumenter
38 22.	22.
Samisk Nærings- og Utredningssenter (2000): Undersøkelse av bruken av samisk språk.	Samisk Nærings- og Utredningssenter (2000): Undersøkelse av bruken av samisk språk.
Om bruken av samisk språk blant privatpersoner i samiske områder, offentlige institusjoner, samiske organisasjoner og samiske bedrifter.	Om bruken av samisk språk blant privatpersoner i samiske områder, offentlige institusjoner, samiske organisasjoner og samiske bedrifter.
Rapport.	Rapport.
Tana, SEG.	Tana, SEG.
23.	23.
Rasmussen, Torkel (2005): Jávohuvvá ja ealáska.	Rasmussen, Torkel (2005): Jávohuvvá ja ealáska.
Davvisámegielagiid demografiija ja buolvvaidgaskasaš sirdaseapmi Norggas ja Suomas.	Davvisámegïelagiid demografiija ja buolvvaidgaskasaš sirdaseapmi Norggas ja Suomas.
Romsa: Romssa universitehtta	Romsa: Romssa universitehtta
24.	24.
Solstad, Karl Jan (red.) (2012): Samisk språkundersøkelse 2012.	Solstad, Karl Jan (red.) (2012): Samisk språkundersøkelse 2012.
NF-rapport nr. 9/2012.	NF-rapport nr. 9/2012.
Bodø:Nordlandsforskning http://www.sametinget.no/Dokumenter	Bodø:Nordlandsforskning http://www.sametinget.no/Dokumenter
25.	25.
Butenschøn, Nils A. (2012): Langs lange spor - om samisk forskning og høyere utdanning.	Butenschøn, Nils A. (2012): Langs lange spor - om samisk forskning og høyere utdanning.
Oslo: Utvalg for samisk forskning og høyere utdanning.	Oslo: Utvalg for samisk forskning og høyere utdanning.
http://www.regjeringen.no/upload/KD/Vedlegg/Forskning/rapporter/Langs_lange_spor.pdf	http://www.regjeringen.no/upload/KD/Vedlegg/Forskning/rapporter/Langs_lange_spor.pdf
26.	26.
Angell, E, Varsi Balto, A. M., Josefsen, E, og Pedersen, P, og Nygaard, V (2012): Kartlegging av samisk perspektiv i kommunesektoren.	Angell, E, Varsi Balto, A. M., Josefsen, E, og Pedersen, P, og Nygaard, V (2012): Kartlegging av samisk perspektiv i kommunesektoren.
Rapport 2012:5.	Rapport 2012:5.
Alta: Norut.	Alta: Norut.
http://www.norut.no/alta/Norut-Alta-Alta/Publikasjoner/Rapporter/Kartlegging-avsamisk-perspektiv-i-kommunesektoren	http://www.norut.no/alta/Norut-Alta-Alta/Publikasjoner/Rapporter/Kartlegging-avsamisk-perspektiv-i-kommunesektoren
27.	27.
Nygaard, V, Varsi Balto, A. M, Solstad, M, Solstad, K. J (2012): Evaluering av samiske språksentre 2012.	Nygaard, V, Varsi Balto, A. M, Solstad, M, Solstad, K. J (2012): Evaluering av samiske språksentre 2012.
Raport 2012:6.	Raport 2012:6.
Alta:Norut.	Alta:Norut.
http://www.sametinget.no/Dokumenter	http://www.sametinget.no/Dokumenter
28.	28.
Skålnes, Sigrid og Margrete Gaski (2000): Tospråklig tjenesteyting.	Skålnes, Sigrid og Margrete Gaski (2000): Tospråklig tjenesteyting.
Brukerundersøkelse i forvaltningsområdet for Samelovens språkregler.	Brukerundersøkelse i forvaltningsområdet for Samelovens språkregler.
Prosjektrapport 2000:17.	Prosjektrapport 2000:17.
Oslo: NIBR.	Oslo: NIBR.
http://www.nibr.no/filer/2000-17.pd	http://www.nibr.no/filer/2000-17.pd
29.	29.
Andersen, Svanhild ja Strömgren, Johan (2007): Sámelága giellanjuollggadusaid evalueren.	Andersen, Svanhild ja Strömgren, Johan (2007): Sámelága gïellanjuollggadusaid evalueren.
Guovdageaidnu: Sámi instituhtta.	Guovdageaidnu: Sámi instituhtta.
http://www.regjeringen.no/upload/KKD/Kultur/Evaluering%20av%20samelovens%20spr % C3%A5kregler.pdf	http://www.regjeringen.no/upload/KKD/Kultur/Evaluering%20av%20samelovens%20spr % C3%A5kregler.pdf
30.	30.
Brenna, Wenke (2005): Samene i rettssystemet.	Brenna, Wenke (2005): Samene i rettssystemet.
En undersøkelse om språklige og kulturelle barrierer i samhandlingen mellom samiske brukere og rettsystemet i Finnmark.	En undersøkelse om språklige og kulturelle barrierer i samhandlingen mellom samiske brukere og rettsystemet i Finnmark.
Tana:ČálliidLágádus.	Tana:ČálliidLágádus.
31.	31.
Eira, Inger Marie Gaup (2001): Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning.	Eira, Inger Marie Gaup (2001): Samisk språk i Norden - Status og domeneutredning.
Utredning nr. 3 2001.	Utredning nr. 3 2001.
Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt	Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt
32.	32.
Pettersen, Torunn og Johanne Gaup (2001): Kartlegging og utredning av offentlige samiske informasjonstjenester.	Pettersen, Torunn og Johanne Gaup (2001): Kartlegging og utredning av offentlige samiske informasjonstjenester.
Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt.	Guovdageaidnu: Sámi Instituhtta / Nordisk Samisk Institutt.
http://www.samit.no/Elekdok_Utred2001-01_Sami_Off_Info.pdf	http://www.samit.no/Elekdok_Utred2001-01_Sami_Off_Info.pdf
33.	33.
Sametingets språkstyre (2004).	Sametingets språkstyre (2004).
Bruken av samiske språk.	Bruken av samiske språk.
Undersøkelse.	Undersøkelse.
Guovdageaidnu: Sametinget	Guovdageaidnu: Sametinget
34.	34.
Sametingets språkstyre (2008).	Sametingets språkstyre (2008).
Bruken av samiske språk.	Bruken av samiske språk.
Undersøkelse.	Undersøkelse.
Guovdageaidnu: Sametinget.	Guovdageaidnu: Sametinget.
35.	35.
Samediggi (2004).	Samediggi (2004).
Sámegiella lea čaffat !	Sámegïella lea čaffat !
Sámediggeráđi dieđáhus sámegiela birra.	Sámediggeráđi dieđáhus sámegïela birra.
Kárášjohka: Sámediggi.	Kárášjohka: Sámediggi.
36.	36.
SOU 2006:19: Att återta mitt språk.	SOU 2006:19: Att återta mitt språk.
Åtgärder för att stärka det samiska språket Slutbetänkande av Utredningen om finska och sydsamiska språken.	Åtgärder för att stärka det samiska språket Slutbetänkande av Utredningen om finska och sydsamiska språken.
Stockholm: Statens offentliga utredningar.	Stockholm: Statens offentliga utredningar.
http://www.jokkmokk.se/Filer/Utvecklingsenheten/Minoritetsspr%C3%A5k/Att_aterta_m itt_sprak_1.pdf '	http://www.jokkmokk.se/Filer/Utvecklingsenheten/Minoritetsspr%C3%A5k/Att_aterta_m itt_sprak_1.pdf '
37.	37.
King, Jeanette.	King, Jeanette.
2001. “ Te Kōhanga Reo.	2001. “ Te Kōhanga Reo.
Māori Language Revitalization ” I Hinton, Leanne og Ken Hale (red) The Green Book of Language Revitalization in Practice.	Māori Language Revitalization ” I Hinton, Leanne og Ken Hale (red) The Green Book of Language Revitalization in Practice.
San Diego: Academic Press.	San Diego: Academic Press.
S. 119–128.	S. 119–128.
38.	38.
Morris, Delyth (red.) (2010): Welsh in the Twenty-First Century.	Morris, Delyth (red.) (2010): Welsh in the Twenty-First Century.
Cardiff: University of Wales Press.	Cardiff: University of Wales Press.
39.	39.
St. meld.	St. meld.
nr. 28 (2007-2008) Samepolitikken.	nr. 28 (2007-2008) Samepolitikken.
Arbeids- og inkluderingsdepartementet	Arbeids- og inkluderingsdepartementet
http://www.regjeringen.no/pages/2077889/PDFS/STM200720080028000DDDPDFS.pdf	http://www.regjeringen.no/pages/2077889/PDFS/STM200720080028000DDDPDFS.pdf
40	42