Mij la dáhpádum dat rájes gå Iellembirás dåhkkiduváj bårggemánon 2009 ?
Mij deahpadamme männgan Jielemebyjresem dååhkasjehti mïetsken 2009 ?
- Sametinget
- Sametinget
Mij la dáhpádum dat rájes gå Iellembirás dåhkkiduváj ?
Mij deahpadamme männgan Jielemebyjresem dååhkasjehti ?
Vássám li juo ienep gå guokta jage dat rájes gå Sámedigge dåhkkidij Iellembirásprográmmav.
Daelie guhkebem enn göökte jaepide juassah Saemiedigkie Jïelemebyjreseprogrammem dååhkasjahti.
Tjoahkkájgäsos vuoset mij ja dáhpáduvvam Iellembirásbargon maŋel gå dåhkkiduváj 2009.
Daesnie åeniedimmie man bïjre mij Jïelemebyjresebarkosne deahpadamme 2009:n männgan gåessie dååhkasjahti.
Iellembirrasin la stivrrajuogos mij la dahkam vuorodimijt iellembirásprográmman 2009-2011 ájggáj.
Jielemebyjrese ståvroedåehkiem åtna mij veeljeme mejtie åvtemes bïejedh jielemebyjreseprogrammesne boelhkese 2009-2011.
Gålmmå oasseulme dåhkkiduvvin ållidittjat gájkbadjásasj ulmev:
Golme nuelienuepieh bïjre nännoesti juktie maehtedh dejtie bijjemes nuepide jaksedh:
Nanos iellembirás
Nännoes jielemebyjrese
Árbbedábálasj máhttudahka ja
Dejpeladtje maahtoe jih
Åvddånibme balánsan (manna dálásjájggásasj ja árbbedábálasj máhttudahka aktiduvvá).
Balanseereme öövtiedimmie (ektiedasse daaletje jih dejpeladtje maahtojste).
Barggam lip dáj gålmmå oasseulmij moatteláhkáj ja umasslágasj ulmmejuohkusij, goappátjagá sisŋásj álggagij baktu ja gárvedimprosjevta biednigahttema baktu ja vil enap. Vuollelin vuosedip vuodoájádisáv mij la bargov jådedam dán rádjáj.
Mijjieh dej golme nuelieulmiejgujmie ovmese vuekiejgujmie barkeme, dovne jïjtjemh råajvarimmiej tjïrrh jih dan tjïrrh mijjieh vïerhtieh pilotprojektide vedteme j. v. n. Daennie vuelnie vuesiehtibie dam rööpses laejkiem man mietie libie barkeme.
Árbbediehto
Árbediehtu
Tjuovvo dåjma li dagádum ma li aktidum Iellembirrasij ja árbbediehtuj:
Daejtie darjomidie leah Jielemebyjrese jih árbediehtu:se viedteldahkesne dorjesovveme:
Gárvedimprosjevta boatsojäládusán
Pilotprojekth båatsoejieliemasse
Boahtteájggekonferänssa Liksjuon
Båetijebiejjiehkonferanse Liksjosne
Plána Sámedikke strahtegalasj bargguj åvddålijguovlluj árbbediedujn la dagádum
Soejhkesjimmiem Saemiedigkien båetijen strategijes barkojde árbediehtu:ine tjaalasovveme
Aktisasjprosjäkta Sámedikke ja CBM ” Renen som indikator ” gaskan la jåhtuj boahtám.
Ektiebarkoeprosjekte Saemiedigkien jih CBM ” Renen som indikator ” gaskemsh aalkeme.
Prosjevtan galggi guokta máhttudaktjoahkkájgessusa dagáduvvat, akta akademak åtsådime birra ja akta árbbedábálasj máhttudagá birra.
Prosjektesne edtja göökte maahtoetjaalegh tjaaledh, akte mij aakademiken dotkemen bïjre jih akte mij dejpelatjen maahtoen bïjre.
Dajs galggá de guoradallam dagáduvvat, dagátjit tjoahkkájgessusav mij vaddá tjiegŋalap dádjadimev gåktu boahttsu bájnasj májav ja suv árvvo mádjaj (ednamijda).
Dejstie edtja dle aanalysem darjodh juktie syntesem åadtjodh mij maahta gamtebe jih tjïelkebe guvviem vedtedh guktie bovtsh eatnemen tsevtsieh jih doehtieh.
Traineeprográmma Buolvas buolvvaj la oasse dán prosjevtan.
Traineeprogramme Buolvas buolvvaj biehkie daennie programmeste.
Barggo nuoraj
Barkoe noerigujmie
Iellembirrasin Sámedigge barggá nuoraj moatteláhkáj, åvdemusát
Jielemebyjreseprosjektesne Saemiedigkie ovmese vuekiejgujmie noerigujmie barka, v.g.:
Aktisasjbarggo Sámenuorajn
Ektiebarkoe Sámi Nuorat:ine
Lahka aktisasjbarggo Jåhkåmåhke kommuvnajn Jokkmokk Winter Conference birra
Johkemehkien tjïelte lïhke barkedh Johkemehkien Daelvie Konferansen bïjre
Válldet maŋen nuorajåvdåstiddjijt barggojuohkusijn, referänssajuohkusijn
Noerh barkoe- jih reeferensdåehkine meatan vaeltedh
Iellembirrasa dabrridibme sáme sebrudagán
Barkedh guktie Jielemebyjrese saemien siebredahkese sjiehtesje
Čákkit la barggojuohkusa namma manna umasslágásj formálalasj ja sahte lájddijiddje sáme sebrudagás gåhtjoduvvin bargatjit ássjijn gåktu mij ållidip Iellembirrasav ja Iellembirrasa bagádiddje prinsihpajt umasslágásj juohkusijn ja organisasjåvnåjn sáme sebrudagán.
Čákkit lea barkoedåehkie misse bööri ovmese formelle jih informelle åajvaladtjh saemien sïebredahkeste meatan årrodh barkedh gyhtjelassine guktie Jielemebyjreskem jih dan bijjemes prinsijph måedtie-såårts dåehkine jih åårganisasjovnine saemien siebredahkesne bïejedh jih sjïehtesjidh.
Ållidibme l juo álggám valla Sara Larsson la aj dahkam plánav bargguj åvddåguovlluj.
Implementeringem joe aalkeme jih Sara Larsson aaj soejhkesjimmiem dorjeme båetijen barkose.
Plána vuorddá vil gárvedimev Sámedikke politijkkárijs ja lájddijiddjijs.
Soejhkesjimmiem daelie vuertieminie Saemiedigken politihkerh jih åejviedåehkie edtjieh vielie dejnie barkedh.
Boahtteájggekonferänssa Liksjuon 2010 ja Árviesjávren 2011. Sámedigge gåhtjoj sáhkadiddjijt gudi máhttin måvtåstuhttet ja ådå ájádusájt buktet ságastallamijn árbbedábálasj máhttudagá, giela, ruopptot válldema, sjiervveánburgij birra ja vil enap. Miellogisvuohta konferänssaj lij stuorre ja árvustallam vuosedij oassevállde lidjin sieldes positijvalattja ásadibmáj. Oajvvadus joarkket barggov boahtteájggekonferensaj gávnnu.
Båetijebiejjieh-konferanse Liksjosne 2010 jih Aerviesjaevresne 2011 Saemiedigkie håaloestäjjah bööri gieh maehtiejin skreejrehtidh jih orre åssjalommoeh buektedh soptsestimmide mej bïjre dejpeladtje maahtoej, gïeli, (de) koloniseringen, könsroller j. v. Konferansese stoerre ïedtjh jih vïhtestimmiem vuesiehti dah gieh meatan orreme hov vïenhtin ålvas buerie öörnege.
Sámedikke dåjmadahka
Saemiedigkien kaanslije
Barggo barggij gudi li aktidum Iellembirrasij:
Barkoe barkijigujmie gieh Jielemebyjresasse viedteldahkesne:
Barggijbiejve Bihtámin moarmesmáno 2010 temajn Iellembirás
Barkijhbiejjieh Piteå:sne suehpeden 2010 mej teema Jielemebyjreske
Boahtteájggekonferensa Liksjuon ja Árviesjávren
Båetija biejjieh-konferanse Liksjosne jih Aerviesjaevresne
Sámedikke ietjas klimáhtta ja birásvájkodibme: Plána Sámedikke biráslájddidimvuogádagá åvdedibmáj la dagádum.
Saemiedigkien direekte klimate jih byjresketsevtseme: Soehjkiesjimmie tjaaleme guktie byjreskeåvtehkesysteeme (daaaroen: miljöledningssystem) åvtese bïejedh.
Biráslájddidimvuogádahka l láhkarávkalvis.
Laake byjreskeåvtehkesysteeme kriebpesje.
Ássje l lájddijiddjij duogen ja vuorddep märrádusáv ja tjadádimev.
Gyhtjelassem åejviehdåehkien luvnie vuertieminie nännoestimmien bïjre jih dorjesovveme sjidtedh.
Muhtem bargge li oasev válldám kursan " Dialog för naturvård ".
Naakenh barkijh kuvsjesne Dialog för naturvård:sne meatan orreme.