index.php_kat_id=146_art_id=153.html.xml
Åhpav: Låvdagoahte
Lïerh: Låavth-gåetie
Rámát
Bijbele
Rámát – mierkki girjje
Bijbele – lea gærja
Rámát boahtá grehkagielas ja báhko mierkki girjje.
Bijbele greesken gïeleste båata jïh baakoe lea gærja.
Rámádin li moadda girje.
Bijbelisnie jienebh gærjah.
Rámát le guovte oajvveoassáj juogedum – Oabme testamænnta (39 girje) ja Ådå testamænnta (27 girje).
Bijbele lea juakeme gööktine åejviebieline – Dïhte båeries testamente (39 gærjah) jïh Dïhte orre testamente (27 gærjah).
Rámát gåhtjoduvvá aj Ájlis tjállagin.
Bijbele aaj gohtjesåvva dïhte Aejlies tjaalege.
Oabme testamænnta subtsas dan birra mav Jubmel dagáj åvddål Jesus riegádij.
Dïhte båeries testamente sopsteste maam Jupmele darjoeji aarebi Jeesuse reakasovvi.
Ådå testamænnta subtsas majt Jubmel dagáj maŋŋel gå Jesus riegádij.
Dïhte orre testamente soptseste Jupmelen darjoej bïjre mænngan Jeesuse reakasovvi.
Rámát sisadná histåvråv, poesijav, sálmajt, subttsasijt, Jesusa oavddusa, girjjegirjálasjvuohta ja mij galggá boahtteájge dáhpáduvvat.
Bijbelisnie vaajesh, poesije, mievriestimmieh, saalmh, soptsesh, Jeesusen onterdimmieh, prievieh jïh mij edtja båetijen biejjien heannadidh.
Moadda tjálle
Joekehts almetjijstie
Rámát le moaddásijs tjáledum ájgij tjadá, profehta, evangelista ja apostela.
Bijbele lea tjaaleme jïjnjh joekehts almetjijstie joekehts boelhkijste, dovne profeeth, vaentjelæjjah jïh apostelh.
Badjel 1000 jage gållin åvddål ålles Rámát lij ållåsit tjáledum.
Vielie goh 1000 jaepieh vaasin eannan abpe bijbele lij tjaalaldihkie.
Makkir subttsasa Rámádin li duv mielas tjáppe ?
Mah soptsesh Bijbelisnie datne tuhtjh tjaebpies ?
Jårggåluvvam sámegiellaj
Jarkoestamme saemiengïelese
Rámát le 341 gielajda jårggåluvvam.
Bijbele lea 341 gïelide jarkoestamme.
Ådå testamænnta vuostasj bále prienntiduváj nuorttasámegiellaj jagen 1840.
Dïhte orre testamente voestes aejkien trygkesovvi noerhtesaemien gïelesne 1840.
Diedák jus Rámát le jårggåluvvam nuorttasámegiellaj, julevsámegiellaj jali oarjjelsámegiellaj ?
Daajrah mejtie bijbele jarkoestamme noerhtesaemien, julevsaemien jallh åarjelsaemien gïelide ?
Vuostasj sáme báhppa, Anders Porsanger, jårggålij åsijt Ådå testamentas nuorttasámegiellaj.
Dïhte voestes saemien hearra, Anders Porsanger jarkoesti bielieh Dehtie orre testamenteste noerhtesaemien gïelese.
Dåbdå gus ietjá sámijt gudi li Rámátjårggålibmáj oassálasstám ?
Daajrah mejtie jeatjah saemieh meatan orreme bijbelem jarkoestidh ?