index.php_kat_id=155_art_id=160.html.xml
Åhpav: Låvdagoahte
Lïerh: Låavth-gåetie
4. Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev
Vedtieh mijjese daan biejjien mijjen fierhten-beajjetje laejpiem
Mav usjudalá gå gulá «mijá bæjvvásasj lájbevš – ij littjisj má dåssju sjijvo idedisbiebbmuj ?
Misse datne ussjedh gosse dam dïejvesem govlh ” mijjen fïerhten beajjetje laejpiem ” - ij leah sån ajve voejelaejpiej bïjre aeredsbeapmose ?
Lájbbe le symbåvllån biebbmuj.
Laejpie lea beapmoen væhta.
Ij le dåssju mav biebbmopáhken bårråp, aj lájbbe mav iehkedismállásin oadtjop.
Ij leah ajve dïhte laejpie maam byöpmedibie niestiesbeapmojne, aaj dïhte laejpie maam dennie aejlies maalestahkesne åadtjobe.
Råhkådallap Jubmel juohkka biejve galggá vaddet mav dárbahip, ja jut oahppap gijttet gájkka buore åvdås mav Jubmel le midjij vaddám.
Mijjieh rohkelibie Jupmele edtja mijjese vedtedh maam daarpesjibie fïerhten biejjien, jïh mijjieh lïerebe gijhtedh gaajhki buerien åvteste, maam Jupmele mijjese vadteme.
Lájbbe mierkki dav majt dárbahip viesotjit, dagu biebbmo, jugos, biktasa, skuova, goahte ja sijdda, giedde ja slihtura, biedniga ja åbmudahka, gállasjguojmme ja máná, bargge ja barggovadde, buorre ja vuogas dálkke, ráfe, varresvuohta, buorre namma ja buorre rádna ja barggoguojme ja ráddná.
Laejpie lea akte væhta disse maam daarpesjibie jis edtjebe jieledh, goh beapmoe, jovkemes, vaarjoeh, gåetie jïh hiejme, ientje jïh kreekh, beetnegh jïh jeeluve, paarrebielie jïh maanah, barkijh jïh barkoevedtijh, hijven jïh murreds vearolde, raeffie, healsoe, hijven nomme jïh hijven voelph jïh barkoeguejmieh jïh kraannah.
Jubmela sidot le dujna galggá buoragit gevvat, valla hæhttu liehket gijttevasj ja duosstat Jubmelij luohtedit.
Jupmelen syjhtede lea edtja hijven datnine gåaradidh, bene datne tjoerh gijhteles årrodh jïh doestedh Jupmelem leajhtadidh.
Galggap gijttet gájka dassta mav Jubmel le midjij vaddám, ja ádnot vijsesvuodav dav várajda válldet suv sidoda milta.
Mijjieh edtjebe gijhtedh gaajhki åvteste maam Jupmele mijjese vadteme, jïh væjsehkevoeten bïjre rohkelidh dam gorredidh, guktie satne vaajtelamme.
Moaddása sáme sebrudagán li ietjas vuorrasijs oahppam ep galga biebmov håjggådit.
Jeenjesh dennie saemien siebriedahkesne sov båeries almetjijstie lïereme mijjieh edtjebe gaajhkh beapmoeh gorredidh.
Dát sisadná ienep gå siesstem.
Daate lea vielie goh nuktehtjevoete.
Biebbmo gåhtjoduváj ” luondo vaddásin ” jali ” Jubmela vaddásin ”.
Beapmoe gohtjesovvi ” eatnemen vadtesh ” jallh ” Jupmelen vadtesh ”.
Vattáldagáj åvdås galggá gijttet ja ij dåssjåj adnet.
Edtja vadtesidie gijhtelesvoetine dåastodh jïh ij dejtie daajesjidh.
Almasj le báddnum ednamij ja gájkka dasi mij ednama nanna sjaddá ja viessu.
Almetjh leah jearohks eatnamistie, jïh gaajhke mij sjïdtede jïh desnie jeala.
Ednamin le nuoges juohkkahattja dárbojda, valla ij nuoges juohkkahattja rattugisvuohtaj.
Eatneme nuekies åtna destie maam gaajhkesh daarpesjieh, bene ij nuekies jis gaajhkesh gaahtsehke.
Majt dát mierkki ?
Maam dïhte sæjhta jiehtedh ?
LUTHERUSA TJIELGADUS:
LUTHEREN BUERKIESTIMMIE:
Jubmel vattisj, vájku ep áno bæjvvásasj lájbev gájkka almatjijda, sidjij aj gudi li bahá.
Jupmele mijjese fïerhten beajjetje laejpiem vadta bielelen mijjieh dan bïjre rohkelibie, aaj bahhas almetjidie.
Valla dánna råhkålip mijáv máhttet dav dåbdåstit suv vattáldahkan ja mijá bæjvvásasj lájbev gijtujn duosstot.
Bene daennie rohkelassesne rohkelibie Jupmele tjuara baajedh mijjem daam guarkedh, juktie mijjieh dam fierhten beajjetje laejpiem gyjhtelassine dåastobe.