default.aspx_id=713341.html.xml

Svieriga girkkon barggat la dåjmadit juoŋga åvdås masi jáhkká - Svenska kyrkan - Om oss	Svïenske gærhkose barkedh dellie barka misse joem jaahka - Svenska kyrkan - Om oss
Svieriga girkkon barggat la dåjmadit juoŋga åvdås masi jáhkká	Svïenske gærhkose barkedh dellie barka misse joem jaahka
Svieriga girkkkon gávnnuji bálkkidum ja iesjmiedogis bargge.	Svïenske gærhkosne dovne tjirkes barkijh jïh mietiebarkijh mah jïjtsh syjhtedistie gærhkose berkieh.
Girkkon aktan li bájken 25 000 bargge gejs ienemusá barggi muhtem tjoaggulvisán.	Gærhkoen medtie 25 000 barkijh gusnie jeanatjommes muvhth åålmegisnie berkieh.
Virggejuohkusa Svieriga girkkon Gávnnuji moattelágásj virggejuohkusa Svieriga girkkon.	Ummese barkoeh Svïenske gærhkosne Svïenske gærhkosne gellie ummese barkoeh gååvnesieh.
Härrá, girkkotjuojadiddje, viessogähttje, diakona ja tjoaggulvispedagoga li virggejuohkusa ma li dábálattja girkkon.	Hearrah, gærhkoemusihkerh, gåetiegeehtijh, dijakonh jïh åålmegepedagogh gærhkosne sïejhme.
Gávnnuji vil ietjá bargge, iehtjádij siegen ekonoma, diedediddje ja jurista.	Daej lissine gellie jeatjah barkijh, dovne ekonovmh, kanslijebarkijh, bievnehtæjjah jïh juristh.
Diakona Diakonan barga tjoaggulvisán, girkkolasj institusjåvnån jali rijkajgasskasattjat.	Dijakonh Dijakonine åålmegisnie barkh, muvhth gærhkoen institusjovnesne jallh internasjonale barkosne.
Barggo máhttá sisanedit gájkka idjavádtsemijs stádan, sadjihin nuorajda, gitta häjmmaguossidibme vuorrasij ja skibáj lunna, juogosdåjmas mánájda gejn li äjgáda boastoadnogássjelisvuodaj gitta juogosårudagájda demänssasáhtusulmutjida, jubttsatjiegas gitta åhpadussaj.	Daennie barkosne maahtah staaresne jïjjen vaanterdidh jïh viehkine dejtie noeride årrodh, båeries almetjh jïh skeamtjohkh vååksjedidh, dåehkine barkedh maanide giej eejhtegh dåeriesmoerh daalhkesigujmie utnieh, dåehkieveasomesijjine demenseskeamtjohkidie barkedh, jopstetjöövkeste ööhpehtæmman.
Åhpadusán diakonaj li moadda oase, aktan Svieriga girkko vuodokurssa, gålmå máno praktijkka dårjajn ja kurssabiejve aktan boahtte tjoaggulvispedagogaj, girkkotjuojadiddjij ja härráj.	Ööhpehtimmie dijakonese gellie boelhkine jåhta, dovne Svïenske gærhkoen maadthkuvsje, golmen asken lïerehtimmie bïhkedæjjine ektine jïh kuvsjebiejjieh sjïdtije åålmegepedagogi, gærhkoemusihkeri jïh hearraj ektine.
Dárbaha aj fáhkkaåhpadusáv gymnása maŋŋela, buojkulvissan sosionoma, sykologa jali skihpasujtár.	Datne aaj jåarhkeskuvlen mænngan faageööhpehtimmiem daarpesjh, kanne goh sosionome, psykologe jallh skïemtjesåjhtere.
Åhpadusá maŋemus oasse l avtajagák åhpadus, nåv gåhtjoduvvam karitatijvva profijllaåhpadus.	Dïhte minngemes boelhke lea aktejaapetje ööhpehtimmie maam gåhtjoe karitatijve profijleööhpehtimmie.
Tjoaggulvispedagoga Tjoaggulvispedagogan dagá birrasijt majn ulmutja máhti åvddånit ja tjavggasit ristalasj jáhkon.	Åålmegepedagoge Åålmegepedagogine barkedh dellie sijjieh sjïehteladtedh gusnie almetjh maehtieh kristeles jaahkose evtiedidh jïh sjïdtedh.
Barga mánáj, nuoraj ja ållessjattugij ja vidno li skallolåhkkeåhpadiddjen doajmmat, ásadit råhkusijt, lajddit ållessjattukpedagogalasj bargov jali dåjmadit lájddijiddjesåhpadusáv dåjmalattjajda gudi barggi vuojtodagi.	Datne noerigujmie jïh geervigujmie barkh, maahtah skyllijelohkehtæjjine årrodh, rohkelassh steeredh, geervepedagogeles barkoem juhtiehtidh jallh åvtehkeööhpehtimmiem evtiedidh dejtie mejtie jïjtsh syjhtedistie meatan.
Åhpadus tjoaggulvispedagogaj la nieljet oases, iehtjádij siegen Svieriga girkko vuodokurssa, gålmå máno praktijkka dårjajn ja kurssabiejve aktan boahtte diakonaj, girkkotjuojadiddjij ja härráj.	Ööhpehtimmie åålmegepedagogese gellie boelhkine jåhta, dovne Svïenske gærhkoen maadthkuvsje, golmen asken lïerehtimmie bïhkedæjjine ektine jïh kuvsjebiejjieh sjïdtije åålmegepedagogi, gærhkoemusihkeri jïh hearraj ektine.
Dárbaha aj juoŋgalálásj fáhkkaåhpadusáv gymnása maŋŋela, buojkulvissan muhtemlágásj åhpadiddjeåhpadusáv.	Datne aaj jåarhkeskuvlen mænngan faageööhpehtimmiem daarpesjh, kanne muvhth lohkehtæjjaööhpehtimmie.
Tjoaggulvispedagogaåhpadusá maŋemus oasse l avtajagák åhpadus massta Svieriga girkko åvdåsvásstádusáv adná.	Dïhte minngemes boelhke lea aktejaapetje ööhpehtimmie man Svïenske gærhkoen dïedte.
Girkkotjuojadiddje Barggo girkkotjuojadiddjen la målsudahkes ja dunji vaddá máhttelisvuodav dåjmadit tjuojadiddjen, avtabále gå måvtåstuhtá iehtjádijt åvddånit musijkan.	Gærhkoemusihkere Barkoe gærhkoemusihkerinie lea måedtielaaketje jïh dutnjien nuepiem vadta musihkerinie barkedh, seamman aejkien åadtjoeh jeatjabidie eevtjedh sijjen musihkinie.
Barga tjuojadiddjen, kåvrrålájddijiddjen ja pedagogan.	Åadtjoeh musihkerinie, kööreåvtehkinie jïh pedagogine barkedh.
Ásada konsertajt ja hábbmi musijkav ájnas bálijn iellemin degu gástadimen, fiesstimin ja hávddádusán.	Åadtjoeh konserth öörnedh jïh musihkem sjïehteladtedh jielemen vihkeles aejkine, laavkoemisnie, provresne jïh gosse juvledh.
Kantor Kantorin sjatta gå váttsá guovtejagák åhpadusáv álmmukallaskåvlån, allaskåvlån jali musijkkaallaskåvlån.	Kantovre Kantovre maahtah sjïdtedh gööktejaapetje ööhpehtimmesne almetjejolleskuvlesne, jolleskuvlesne jallh musihkejolleskuvlesne.
Dasi vil boahtá Svieriga girkko vuodokurssa ja praktijkka ja kurssabiejve aktan boahtte tjoaggulvispedagogaj, diakonaj ja härráj.	Lissine daase Svïenske gærhkoen maadthkuvsje, lïerehtimmie jïh kuvsjebiejjieh sjïdtije åålmegepedagogi, gærhkoemusihkeri jïh hearraj ektine.
Dåhkkiduvátjit kantorin de lågå bielgoalmát gitta gålmå jahkáj.	Jis dåhkasjamme kantovrinie barkedh dellie göökte jïh bielie jaepieh golme jaepide lohkh.
Organissta Organisstan sjatta gå tjadáda dájdulasj kandidáhttaeksámav ulmijn girkkomusijkka (gålmåjagák åhpadus) muhtem Svieriga musijkkaallaskåvlån.	Organiste Organiste sjïdth gosse tjeahpoeladtje kandidatexamenem gærhkoemusihkesne åådtjeme (golmejaapetje ööhpehtimmie) naan dejstie Sveerjen musihkejolleskuvlijste.
Dan maŋŋela tjuovvo hiejtedahttem åhpadusjahke dievnastussaj Svieriga girkkon.	Dan mænngan minngemes ööhpehtimmiejaepie Svïenske gærhkose dïenesjidh.
Härrá Härrán viehkeda ulmutjijt Jubmelav vásedit sijá iellemijn, ulmutjijt åvdedit jáhkon.	Hearra Hearrine årrodh dellie almetjh viehkiehtidh sijjen jieliemisnie Jupmelem vueptsiestidh, almetjidie jaahkose eevtjedh.
Duosto ulmutjijt umasslágásj ájgen ja vidjurin iellemin.	Datne almetjh dej ovmessie jielemen baelesne rååkh.
Gástadime ja fiesstima li aktan skallolåhkkejuohkusij ja nuorajtjåhkanimij.	Laavkomh jïh provrh ektesne skyllemedåehkieh jïh noeretjåanghkoeh.
Máhttá aj sisanedit sjávovälggogisvuodan ságastit persåvnålasj jáhkko- ja iellemgatjálvisaj birra.	Aaj maahtah sjeavodsvoetedïedten nuelesne almetjigujmie soptsestalledh jaahkoe- jïh jielemegyhtjelassi bïjre.
Härráåhpadusán li moadda oase.	Hearraööhpehtimmie gellie boelhkine jåhta.
Máhtá låhkåt 300 allskåvllåtjuoggá teologiddjan universitehtan jali allaskåvlån, oassálasstet praktijkkaj ja dan maŋŋela vádtset hiejtedahttemtermijnav Svieriga Girkko pastoralainstituhtan Uppsalan jali Lundan.	Datne edtjh 300 jolleskuvlelåhkoe teologijesne universitetesne jallh jolleskuvlesne lohkedh, lïerehtimmesne meatan årrodh jïh dan mænngan minngietermijnem lohkedh Svïenske gærhkoen pastoralinstitutesne Uppsalesne jallh Lundesne.