default.aspx_id=766398.html.xml

Jábmem ja hávddádus - Svenska kyrkan - Om oss	Jaememe jïh juvleme - Svenska kyrkan - Om oss
Jábmem ja hávddádus	Jaememe jïh juvleme
Ij la råhtto.	Ij leah man fuehpie.
Lagámussan álu l suorgganam gå jábmem la dáhpádum. Sihtá dalága juojddá dahkat.	Gellien aejkien lïhkemes slïekth ålvehtehtieh jallh gåavvarostoeh gosse guhte sealadamme.
Jali fámoduvvá.	Sijhtieh maam joem dallah darjodh.
Aktisasj bagádus la vuorddet plánimijn.	Gellien aejkien dellie raeriem åadtjoeh vuertedh.
Gávnnu ájgge dádjadittjat.	Tijje gååvnese ussjedidh.
Rubmahav ienemusát skihpadåhpe, dievnastusdåhpe jali, fällamin, polijssa hállduj válldá.	Jïjnjemes aejkien skïemtjegåetie, servicegåetie jallh jis faaradamme polise bollem gorrede.
Dåjmadi vaj rumáj la doalvodum jábbmegijhuodnahij vani dárbaha dán mutto mierredit gisto oasstema birra.	Vuartasjieh juktie bolle bïltegåatan båata, juktie ij ennje daarpesjh ussjedidh gæstoem åestedh.
Máhttá ráfen plánit hávddádusáv.	Dellie maahta raeffesne ussjedidh guktie juvledh.
Ájnas la hivástahttet, sierraláhkáj viessoma maŋemus hivástahttemin – jábmemin.	Vihkeles gåvnahtidh, sjïere gosse minngiegeatjesne – jaememe.
Dalloj máhtti dábe ja symbola hávddádusá måhken jaskadussan ja doarjjan årrot låsså ja surgulasj hivástahttemin.	Dellie voeth jïh vuekieh gosse juvledh soelkedasse maahta årrodh jïh dåarjedidh gosse sårkosne.
Vuostasj dahko Åvdebut agev mannin njuolgga härrá lusi gå soames jámij.	Voestes maam darjodh Åvtesne dallegh hearran gåajkoe mïnnin goss guhte sealadamme.
Dálla diedet jábmemav bájkálasj värrofábmudahkaj.	Daan biejjien dan byjreske skaehtie-åajvohkasse bievnede.
Jus sihtá prosessav álgadit de l buorre vuostasj dahko.	Maahta hijven årrodh dejnie aelkedh gosse processem juhtiehtidh.
Tjáledi hávddádim- ja kremerimaduodastusáv mij la rávkadum hávddádussaj.	Desnie vihtiesti juktie luhpiem åtna åemie-almetjem juvledh jallh jis båeltedh.
Värrofábmudagás oadtju aj ietjá ássjetjállagijt nåv gåk registaroasev (dárbulasj báŋŋkaaktavuodaj), jábmemduodastusáv ja berajguoradallamav (dárbulasj maŋebut jábbmegaoabmetjállagij).	Skaehtie-åajvohkistie aaj jeatjah tjaatsegh åadtjoeh goh daaroen registerutdrag (daerpies gosse baanghkine soptsestidh), vïhtesjimmie guhte sealadamme jïh gieh dan fuelhkieh (daerpies aerpie-juakose).
Aktavuodav válldet tjoaggulvisájn Buoremus la jus lagámusá ietja aktavuodav válldi tjoaggulvisájn ja dajna härrájn majt sihti galggá hávddádit.	Govlehtidh åålmeginie Bööremes jis fuelhkie jïjtse åålmeginie govlehtieh jïh dejnie giem sæjhta hearrine edtja årrodh gosse juvledh.
Máhttá de aktan diŋŋgot biejvev hávddádusjubmeldievnnuj ja lagámusá álgos diehti sij oadtju dav härráv majt sihti.	Dellie aaj maahta ektesne raeriestidh mij biejjide juvleme-gyrhkesjimmiem utnedh jïh fuelhkie åvtelh-bodti daejrieh hearram åadtjoeh maam sijhtieh.
Ij la dárbbo diŋŋgot härráv ja ájgev hávddádus- jubmeldievnnuj hávddádusdåjmadagá baktu.	Ij daarpesjh hearram jïh biejjiem juvleme-gyrhkesjæmman juvleme-byråen tjïrrh dongkedh.
Ságastibme härrájn jali diakonajn Jábmema åvdån la luondulasj mij guoktáladdap ja ballap.	Hearrine jallh diakonine soptsestalledh Gosse guhte sealadamme dellie iemie jaemiedistie bïlledh jïh båasarostedh.
Gå suorgos ja jábmemis dejvadallap de ietjájduvvap goappátjagá rubmahij ja sielluj.	Gosse sårkosne jïh jaememe mijjem jaksa dellie dovne bolle jïh sealoe vaajveminie.
Muhttijn suorggo dåbddu ilá låssåt aktu guoddet.	Muvhtine sårkoe domtoe löövles oktegimsie guedtedh.
Härrá ja diakona li hárjjánam ulmutjit duosstot vájves vidjurijn ja siján la sjávovälggogisvuohta.	Hearrah jïh diakonh leah vaane almetjh råakedh nemhtems staelpine jïh dej leah dïedte sjeavohth årrodh.
Aktavuodav vállde ietjat bájkálasj tjoaggulvisájn.	Soptsesth dejnie dov byjreske åålmeginie.
Ij gávnnu duolla vuohke surggahit – gájka surggahip iehtjama milta ja nubbe ij la buorep jali nievrep nuppet vuoges.	Ij vuekie gååvnese guktie sårkodh – gaajhkesh dam darjoeh jïjtjene vuekien mietie, jïh ij akte vuekie buerebe mubpeste.
Dárbahip dádjadit ja guorrasit mijá suorgov dåmadip umassláhkáj.	Mijjieh daarpesjibie guarkedh jïh daejredh sårkojne ovmessie vuekiej mietie barkebe.
Máhttá almmusit gávkasvuoda hámen ja dármedisvuohta dan birra mij ij lim goassak javladum jali dagádum, márjju moarre gå l guodedum.	Muvhth gåavvarostoeh jïh vaejviedieh dan åvteste ij leah gåessie gænnah jeehti jallh darjoeji dam maam sijhtieh jiehtedh jallh darjodh, muvhth aaj måeresne oktegh sjïdteme.
Máhttep aj dåbddåt gähppánimev, jus jábbmek lij mälggadav skihpam ja jábmem boahtá tjoavddalibmen.	Aaj maehtebe geahpanidh, jis dïhte gie sealadamme guhkiem skïemtjeles orreme jïh jaememe skeamtjohkem dellie lutnjeste.