barns-och-foraldrars-rattigheter-i-varden.html.xml

Julevusámegiella / Lulesamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
JulevusámegiellaLulesamiska	ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Mánáj ja äjgádij rievtesvuoda sujtonBarns och föräldrars rättigheter i vården	Maanaj jïh eejhtegi reaktah hoksesneBarns och föräldrars rättigheter i vården
Ma li sujto rievtesvuoda ?	Mij lea reaktah hoksesne ?
(ca.	(ca.
2 sidor)	2 sidor)
Mánáj rievtesvuohta sujton (ca.	Maanaj reaktah hoksesne (ca.
3 sidor)	3 sidor)
Sujttoaddne rievtesvuoda sujton (ca.	Åeliej reaktah hoksesne (ca.
4 sidor)	4 sidor)
Gej aktavuodav válldá gujddimusáj ?	Gusnie laajhta ?
(ca.	(ca.
2 sidor)	2 sidor)
Ma li sujto rievtesvuoda ?	Mij lea reaktah hoksesne ?
(ca.	(ca.
2 sidor)	2 sidor)
Mánáj rievtesvuohta sujton (ca.	Maanaj reaktah hoksesne (ca.
3 sidor)	3 sidor)
Sujttoaddne rievtesvuoda sujton (ca.	Åeliej reaktah hoksesne (ca.
4 sidor)	4 sidor)
Gej aktavuodav válldá gujddimusáj ?	Gusnie laajhta ?
(ca.	(ca.
2 sidor)	2 sidor)
Ma li sujto rievtesvuoda ?	Mij lea reaktah hoksesne ?
Ma li sujto rievtesvuoda ?	Mij lea reaktah hoksesne ?
Mánáj ja äjgádij rievtesvuoda aktan gulluji sujttovaddema välggogisvuohtaj årrojda.	Maanaj jïh eejhtegi reaktah hoksesne leah ektesne dah skåltoeh mah hoksevedtiji lea årroejidie.
Välggogisvuoda gávnnuji varresvuohta- ja skihpasujttolágan (HSL) ja patiänntasihkarvuohtalágan (PSL).	Dah skåltoeh gååvnesieh hälso- och sjukvårdslagen / healsoe- jïh skïemtjehokselaakesne (HSL) jïh patientsäkerhetslagen / skïemtjijevihtiesvoetelaakesne (PSL) buerkiestamme.
Ij la dåssju duobbmoståvllåj gujddit rievtesvuodajt oattjotjit.	Daamhtaj ij maehtieh reaktide noerhkedh dan mietie dåapmestovlese laejhtedh.
HSL javllá gåktu sujtto Svierigin galggá organiseriduvvat ja dåjmaduvvat.	HSL lea dan bïjre guktie hokse Sveerjesne edtja öörnedh jïh gïetedidh.
HSL:a vuodoájádus la gájkka ulmutja Svierigin galggi oadtjot buorre ja tjårgugis sujtov sämmi vidjurijda.	HSL:en våarome lea gaajhkh almetjh Sveerjesne edtjieh hijven jïh vihties hoksem utnedh seamma tsiehkine.
HSL:a milta sujtto galggá vatteduvvat aktan patienta miededimijn, dat javllá patiännta la miededam sujttuj.	HSL:en mietie edtja skïemtjije hoksese sïemedidh, dïhte sæjhta jiehtedh skïemtjije lea hoksese jååhkesjamme.
PSL la sujttovaddij åvdåsvásstádusá birra. Gudi galggi gähttjat vaj sujtto tjårgugit dåjmaduvvá ja patientan la máhttelisvuohta bajedit vigijt sujton.	PSL lea hoksevedtiji dïedten bïjre guktie hokse vihties vuekiejgujmie gïetede jïh skïemtjijen nuepieh fïejlh hoksesne laejhtedh.
PSL sisanet aj gähtjo birra varresvuohta- ja skihpasujto badjel, dat javllá gåktu varresvuohta – ja skihpasujtto váttugit gehtjaduvvá ja gåktu gehtjadibme dåbelijtjuovoduvvá ja máhttelis vige dåjmaduvvi.	PSL lea aaj dan bïjre guktie healsoe- jïh skïemtjehoksem vaaksjodh, dïhte sæjhta jiehtedh guktie healsoe- jïh skïemtjehoksem goerehtidh jïh guktie goerehtimmiem dåeriedidh jïh jis fïeljh guktie dejtie staeriedidh.
Ietjá lágan mij sisanet mánáj ja äjgádij birra, äjgátbálkka, l tjáledum vaj máná sujttoaddnen la riektá ja välggogisvuohta mierredit ássjijn ma gulluji mánnáj.	Jeatjah laakesne mij lea maanaj jïh eejhtegi bïjre, föräldrabalken / eejhteghbalke, tjåådtje maanan åeliej reakta jïh skåltoe gytjelassi bïjre nænnoestidh mah leah maanan bïjre.
Sujtto l gitta mánná l 18 jage ållim, jali gitta mánná válldu jus sjaddá åvddål gå mánná l 18 jagák.	Dej dïedte jåarhka goske maana 18 jaepieh illeme, jallh goske maana pruvrie jis nuerebe 18 jaepeste.
Máná sujttoaddne gut gálggá miededit sujttuj mij mánnáj fáladuvvá.	Maanan åelie dïhte gie edtja jååhkesjidh dan hoksese maam maanese faala.
Máná åvdedime gáktuj galggá stuoráp vieledibme váldeduvvá majt mánná iesj sihtá.	Maanan aalteren mietie edtja jienebe tsevtsedh maam maana jïjtje sæjhta.
Mánán galggá de aktanbájnnem mij ájge milta rievddaduvvá iesjmierredibmáj.	Maanan åådtje meatan årrodh sjæjsjalidh jïh tïjjen mietie sjædta jïjtjeraarehke.
Mánáj riektá gávnnuji aj buojkodum FN:a konvensjåvnån mánáj riektáj birra, mánájkonvensjåvnån, rijkajgasskasasj lihtto majt Svierik la vuollájtjállam.	Maanaj reaktah aaj gååvnesieh buerkiestamme / FN:n konvensjovne maanaj reaktaj bïjre internasjovnellen latjkoe maam Sveerje lea jååhkesjamme.
Mánájkonvensjåvnnå sisanet iehtjádij siegen:	Maanakonvensjovnesne leah gaskem jeatjebem dan bïjre:
Mánájn la riektá viessomij ja buoremus máhttelis varresvuohtaj ja skihpasujttuj.	Maanaj lea reakta hïegkese jïh bööremes healsose jïh skïemtjehoksese.
Máná buoremus galggá stivrrit gájkka märrádusájt ma mánájda gulluji.	Maanan bööremes edtja gaajhkh sjæjsjalimmieh stuvredh mah maanam dijpieh.
Mánájn la riektá ietjasa vuojnov javllat ja roahttov oadtjot.	Maana reaktam åtna sov vuajnoem buektedh jïh dah geerveh tjuerieh dam seahkaridh.
Äjgádijn la alemus åvdåsvásstádus mánás.	Eejhtegi lea bijjemes dïedte maanan åvteste.
Mánájn li rievtesvuohta suodjáj ietjas priváhttaviessomij ja integritähttaj.	Maanan reakta sov privatejielemem jïh persovneles integriteetem vaarjele.
Mánáj rievtesvuohta sujton	Maanaj reaktah hoksesne
Mánáj rievtesvuohta sujton	Maanaj reaktah hoksesne
Ij gávnnu nanostum áldar goassa mánná oadtju oassálasstet ja mierredit sujttovidjurin.	Ij naan aaltereraaste gååvnesh gosse maana åådtje meatan årrodh jïh hoksetsiehkesne sjæjsjalidh.
Máná riekta iesj mierredit la aktidum máná åvdedime gáktuj man vájvve märrádus la ja man árvulasj la máná boahtteájge varresvuohtaj.	Maanan reakta jïjtje sjæjsjalidh ektesne jis maana guarkoe maam deahpede jïh man geerve sjæjsjalimmie jïh guktie dam maanan healsoem tsevtsie.
Dadi vuorrasap mánná sjaddá, dadi dájvvalakkoj dárbahi goappátjagá máná ja äjgáda miededit, miededit sujtov mij fáladuvvá.	Gosse maana byjjene jïh båarasåbpoe sjædta, dellie daamhtaj dovne maana jïh eejtegh tjuerieh jååhkesjidh, jiehtieh jaavoe, hoksese maam dïsse faala.
Åvdåsvásstádiddje sujtos gudi árvustalli goassa mánná máhttá oassálasstet ja mierredit sujttovidjurin.	Dah gïeh dïedtem hoksen åvteste utnieh aaj dah gïeh vierhtiedieh gåessie maana maahta meatan årrodh jïh hoksetsiehkesne sjæjsjalidh.
Buojkuldagá majda mánájn li riektá sujton:	Vuesiehtimmieh mïsse maanan reaktam hoksesne åtna:
Äjgádav maŋen adnet dan ájgen gå mánná l sujttoåssudagán / skihpadåben sisitjáledum.	Aktem eejhtegijstie åådtje dan luvnie årrodh, gosse maana hoksegoevtesisnie / skïemtjegåetesne.
Máná galggi åvdemusát sujttiduvvat mánájåssudagán manna gávnnuji bargge ájnas mánájmáhttudagájn, skåvllååhpadusájn, ståhkamgávnij ja ietjá dåjmajt ma vuojŋastimev vaddi.	Maana edtja voestes iereste maanagoevtesisnie hoksem åadtjodh, gusnie barkijh gååvnesieh giej sjïere maahtoem maanaj bïjre, skuvleööhpehtimmie, stååkegaevnieh jïh jeatjah darjomh eejehtimmesne.
Máhttelisvuohta åtsådimev jali dåmajdimev oanegav boarkkit jali ådåsis gähttjalit ietjá bále.	Jis sæjhta dellie maahta maana goerehtimmesne jallh båehtjierdimmesne jiehtedh ij edtjh dejnie jåerhkedh jis sæjhta lïegkedidh jallh dan mænngan viht voejhkelidh.
Vuorrasap mánájn la dábálattjat riektá aktu ságastit sujttobarggij váni äjgáda oassálassti jali hähttuji diehtet majt mánná l giehttum.	Jalhts eejhtegh eah meatan båarasåbpoe maanah daamhtaj reaktam utnieh hoksebarkijigujmie soptsestidh jïh dah eah tjuerieh eejhtegidie bievnedh maam maana jiehteme.
Vuorrasap mánán la rievtesvuohta sujtov åhtsåt ja rievtesvuohta rádedimev jali båhtusav gullat váni äjgáda dagi.	Båarasåbpoe maanah daamhtaj rekatam urnieh hoksem ohtsedidh jïjtje initiatijvine jïh reaktam utnieh healsoeraeriestimmiem åadtjodh gosse eah eejhtegh meatan jallh dah tjuerieh illeldahken jallh båehtjierdimmien bïjre daejredh.
Jus mánná l sisitjáledum sujttoåssudagán / skihpadåben, ja iesj sihtá, de oarbbena máhtti manádit suv lunna ja jus la máhttelis danna oadet.	Jis maana hoksegoevtesisnie / skïemtjegåetesne, jïh jïjtje sæjhta, maehtieh åerpenh båetedh guessine jallh desnie jïjjedidh.
Bárnen la rievtesvuohta oadtjot diededimev ja iesj mierredit jus sihtá jali ij birratjuohpaduvvat.	Baernie reaktam åtna bïevnesh åadtjodh mij " omskärelse " lea jïh aaj nænnoste jis sæjhta dam sjïdtedh jallh ij sjïdth.
Bárnen gut birratjuohpaduvvá la riektá dálkkasij mij báktjasav giehpet.	Baernie gie sjædta " omskuren " reaktam åtna baaktjesem læjnoedidh.
Tjuollam galggá legitimeridum dåktåris dagáduvvat jali ulmutjis sierralágásj låbijn.	Darjomem edtja legitemeereme dåaktere darjodh jallh almetje gïen sjïere luhpiedimmie.
Gájkka birratjuohppam niejdajda ja nissunijda l buorgodum Svierigin, juska vil niejdda l miededam tjuollamij.	Gaajhkh " omskärelse " nïejtine jallh nyjsenæjjine lea Sveerjesne nihteme, jïlhts nïejte darjoemasse jååhkesjamme.
Mánájn la riektá doarjjaj, rádáj ja diededibmáj jus äjgádin la funksjåvnnåvuoledibme, vasstes vahák, skibádahka rubmahin, psykalasj ärránibme, l alkoholaj tjanádum jali ietjá ábnnasijda majda l tjanádum jali vuordedahtte jábmá.	Maanaj reaktah åtna dåarjose, raeride jïh bïevnesh jis akte eejhtegijstie lea svïhtjemeheaptoe, geerve laarhkeme, fysihken skïemtje, psykihken stuvreme, jovkije jallh jeatjah nåhtegh sæjhta jallh jaemieji.
Bessat vielgijs mávsedak sujttomanádimijs.	Ij daarpejsh skåltoem maeksedh, ovmaakseme hoksi åvteste.
Äjgáda li välggogisá mákset gå sujtov hähttu mákset.	Eejhtegh tjuerieh maeksedh gosse ij hokse namhtah.
Buojkuldagá majda mánná máhttá oassálasstet ja mierredit sujton:	Vuesiehtimmieh maam maanah maehtieh meatan årrodh jïh nænnoestidh hoksesne:
Gåktu mánná sihtá dálkkasav válldet buojkulvissan tablähttan, bahtatjoale baktu jali låssjkusin.	Guktie maana sæjhta dan daalhkesh vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan tabledtine, stolpillerine jallh dam jovkedh.
Makkir tjuvden jali giedan tjuoggom galggá dagáduvvat ja jus mánná sihtá jámálguhttemvuojddasav lijkkáj tjuoggoma åvddåla.	Mij soermide jallh gïetede edtja baskehtidh jïh jis maana sæjhta læjnoedimmiebadtjam njaltese åvteli baskehtidh.
Jus mánná sihtá vaddet tsuottsajt ja sellajt.	Jis maana sæjhta cellh jallh doneeredh.
Vuorrasap máná ietja mierredi jus sihti diedojt vaddet ietjas varresvuohtavidjurij birra ja gesi.	Båarasåbpoe maanah jïjtje sjæjsjalieh jis dah sijhtieh bïevnesh sov healsoetsiehkien bïjre vedtedh jïh gïese.
Tjuolldasijn dakkir diedojda ma máhtti dárbulattja guoradallamijj sosiáladievnastusán jali vierredahkoguoradallamin.	Bielelen dagkerh bïevnesh mah daarpesjieh goerehtæmman sosijaalehealsoedïenesjisnie jallh miedtemegoerehtimmesne.
Vuorrasap mánájn la riektá tsaggat journálladiedojt ietjá sujttoåssudagájda jali sujttovaddijda, buojkulvissan jus la manádam nuorajduostudagán.	Båarasåbpoe maanah reaktam utnieh journaalebïevnesh heerredh jeatjah hoksevedtijidie jallh hoksesijjide, vuesiehtimmien gaavhtan jis dïhte lea noeredåastovisnie guessine orreme.
Buojkuldagá majda máná e máhte oassálasstet ja mierredit birra:	Vuesiehtimmieh mah maanah eah reaktam utnieh meatan årrodh jïh sjæjsjalidh:
Alvos märrádusájt ma rávkki medisijnalasj máhttudagájt buojkulvissan jus tjuollam, dåmajdibme jali åtsådibme galggá dagáduvvát jali ij.	Geervebe sjæjsjalimmieh mah daarpesjieh medisijneles maahtoem vuesiehtimmien gaavhtan jis edtja operasjovnem, båehtjierdimmiem jallh goerehtimmiem darjodh jallh ij edtjh.
Máná máhtti dájvvalakkoj oassálasstet ja bájnatjit dáj sujttodagoj åsijt.	Maanah daamhtaj maehtieh meatan årrodh jïh tsevtsedh bieliem dejstie hoksedarjomijstie.
Máná ja nuora e máhte hilggot sujtov jus sujttiduvvi soahpomlága milta, láhka sierralágásj njuolgadusáj nuoraj sujtto birra (LVU) jali lahká psykiatralasj nággosujto birra (LPT).	Maana jïh noerh eah maehtieh jiehtedh ijje hoksese jis dah hoksem utnieh smittskyddslagen / laanestimmielaaken mietie, laaken man lea sjïere nænnoestimmieh gosse noerh hoksedh (LVU) jallh laake psykiatrijen tjoeremehoksen bïjre (LPT).
Dájt märrádusájt máhttá gujddit.	Maahta dejtie nænnoestimmide klååkedh.
Máná e ietja oattjo mierredit jus li nuoges vuorrasa mierredittjat.	Eah maanah jïjtje sjæjsjelh jis dej leah dan båeries maehtieh meatan årrodh sjæjsjalidh.
Le sujto åvdåsvásstediddje gut árvustallá goassa mánná máhttá märrádusájn oassálasstet sujto birra.	Dïhte lea dïhte gie dïedtem åtna hoksen åvteste gie vierhtede gåessie maana maahta meatan årrodh jïh hoksen bïjre nænnoste.
Sujttoaddne rievtesvuoda sujton	Åeliej reaktah hoksesne
Sujttoaddne rievtesvuoda sujton	Åeliej reaktah hoksesne
Sujttoaddnen la dábálattjat riektá oassálasstet gájkka ságastallamijn ja märrádusájn sujton mij gullu ietjas mánnáj.	Åeline lea daamhtaj reakta gaajhkh digkiedimmine jïh sjæjsjalimmine meatan årrodh mah leah jïjtse maanan bïjre.
Máná buoremus la agev njuolgadussan.	Iktesth maam bööremes maanese mij stuvrie.
Mánájn la aj riektá álldara ja åvdedime gáktuj märrádusájn oassálasstet.	Maanaj aaj reakta meatan årrodh gosse sjæjsjalidh jis guarka maam deahpede.
Muhttijn sjaddi vájves vidjura gå galggá mierreduvvat, sierraláhkáj jus ij ájgás boade birra mij la " buoremus " mánnáj.	Muvhtene geerve tsiehkieh sjidtieh gosse galkede sjæjsjalidh, sjïere gosse idie siemedh mij lea " bööremes " maanese.
Muhttijn ij gávnnu aktak riekta buorre oajvvadus.	Muvhtene ij naan rïekte hijven alternatijvem gååvnesh.
Ålåtjit aktisasj tjoavddusij la buorre jus äjgát adná nuoges diededimev, buojkulvissan låhkåt jali gatjádit barggijs ja åtsådit makkir båhtusijt märrádusá vaddi.	Juktie ektine vaestiedassem gaevnieh lea hijven jis eejhtegi leah nuekies bïevnesh, vuesiehtimmien gaavhtan bïevnesh lohkedh jallh barkijidie gihtjedh jïh daejredh mestie dah ovmessie nænnoestimmieh båata.
Buojkulvis majda sujttoaddnen la rievtesvuohta / máhttá oassálasstet ja mierredit:	Vuesiehtimmieh mejtie åelieh reaktam utnieh jïh maehtieh meatan årrodh jïh sjæjsjalidh:
Mierredit jus mánná galggá sujttiduvvat jali ij.	Sjæjsjalieh jis edtja maanam hoksedh jallh ij.
Ij la fámon jus mánná sujttiduvvá lága milta sierralágásj njuolgadusáj nuoraj sujtto birra (LVU). soahpomlágá jali láhká psykiatralasj nággosujto birra (LPT).	Ij leah gåessie hoksem åtna smittskyddslagen / laanestimmielaaken mietie, laaken man lea sjïere nænnoestimmieh gosse noerh hoksedh (LVU) jallh laake psykiatrijen tjoeremehoksen bïjre (LPT).
Vuodonjuolgadus la goappásj sujttoaddne galggaba dåhkkidit sujttuj.	Våaromeprinsibpe gåabpegh åelieh edtjijægan hoksese jååhkesjidh.
Hähkka vidjurijn jali ássjijn ma älla nåv ájnnasa l nuoges nubbe sujttoaddne miededimijn.	Akute tsiehkine jallh vaenebe vihkeles gyhtjelassine maahta ryöhkedh jis aktem dejstie jååhkesje.
Jus sujttoaddne äbá ájgás boade de máhttá máná ietjas vuojnno mierredibme.	Jis eah åelieh seamedh maahta maanan vååjnoe nænnoestidh.
Jus sujddoaddne vuorjját jali e goassak ájgás boade máná sujto birra de muhttijn máhttá ájnna tjoavdos årrot akta äjgát äjgádijs oadtju sujtto.	Jis åelieh eah maehtieh seamadidh maanan hoksen bïjre dellie maahta eejnegen vuekie aktem dejstie åådtje oktegh hoksemem.
Jus akta sujttoaddnijs ij sidá mánnáj máhttelisvuohta vatteduvvat psykiatralasj jali psykologalasj guoradallamij jali dåmajdibmáj mij HSL:as gåbtjåduvvá, de sosiálasiebrreráde máhttá mierredit nåvti sjaddá.	Jis ij akte göökteste åelijste sïjhth maana edtja psykiatrijen jallh psykologijen goerehtimmiem jallh båehtjierdimmiem HSL:en mietie åadtjodh, maahta sosiaalemoenehtse sjæjsjele læjhkan numhtie sjædta.
Diededimev oadtjot máná varresvuoda birra, makkir åtsådime, dálkudime ja dahkotjerda ma máhtti sjaddat ja mij máhttá sjaddat jus ij dálkuda.	Bïevnesh åådtje maanan healsoetsiehkien bïjre, mah goerehtimmieh, båehtjierdimmieh jïh vuekieh mah maehtieh aktuelleles sjïdtedh jïh maam deahpede jis ij båehtjerh.
Buktet ietjas oajvvadusájt ja vuojnojt sujto birra.	Jïjtje uvtelassh jïh vuajnoeh hoksen bïjre buakta.
Boarkkit álgedum dálkudimev jali hilggot åtsådimijt jali dálkkasijt.	Goerehtimmiem orreje jallh jeahta ijje goerehtæmman jallh daalhkesidie.
Ij la fámon jus mánná sujttiduvvá lága milta sierralágásj njuolgadusáj nuoraj sujto birra (LVU), soahpomlága, jali psykiatralasj nággosujto birra (LPT).	Ij leah gåessie hoksem åtna smittskyddslagen / laanestimmielaaken mietie, laaken man lea sjïere nænnoestimmieh gosse noerh hoksedh (LVU) jallh laake psykiatrijen tjoeremehoksen bïjre (LPT).
Bessat årrot maŋen jali mánáv gitta anedit vájves åtsådimen jali dálkudimen.	Slyöhpoe desnie årrodh jallh maanam steeredh nåake goerehtimmesne jallh båehtjierdimmesne.
Máhttá lahkusin årrot jaskadittjat mánáv åvddåla ja maŋŋela.	Maahta dan lïhke årrodh jïh maanam jaskehtidh jïh dåarjodh dan åvteli jïh dan mænngan.
Oadet máná lunna jus mánná sujttiduvvá sujttoåssudagán / skihpadåben.	Hokse / skïemtjegåetesne jïjjehtovvedh jis maana desnie hoksesåvva.
Sujttoåssudagáv / skihpadåbe vuosedibme ja barggovuogij ja njuolgadusáj tjielggidibme.	Vuesiehtimmiem hoksegoevtesistie / skïemtjegåeteste åadtjodh jïh aaj buerkiestimmie rutijni jïh njoelkedassi bïjre.
Dårjav oadtjot máná sujtujn viehkedit jus mánná l sisitjáledum sujttoåssudahkaj / skihpadåhpåj.	Dåarjoem åadtjodh viehkine årrodh maanan hoksese gosse dïhte hoksegoevtesisnie / skïemtjegåetesne.
Vatteduvvat giella- ja gullodålkåv.	Gïele- jallh goltelimmietoelhkem åadtjodh.
Mierredit jus mánná galggá oassálasstet åtsådimprosjevtan jali ij.	Nænnoestidh jis maana edtja dotkemeprosjektesne årrodh jallh ij.
Mierredit jus ulmutja åhpadusán oassálassti jali gähttji gå mánná dálkuduvvá jali åtsåduvvá.	Nænnoestidh jis persovnh ööhpehtimmesne åadtjoeh meatan årrodh jallh vuartasjidh gosse maanam gïetedidh jallh goerehtidh.
Äjgádijn la rievtesvuohta miededit sujtov dårjajn lágas sierralágásj njuolgadusá nuoraj sujto birra (LVU).	Eejhtegi reaktam utnieh jååhkesjieh hoksese dåarjojne laakeste man sjïere nænnoestimmieh gosse noerh hoksedh (LVU).
Buojkulvissan jus avtanik la nuorra álldarin lågenangålmå ja lågenanavtse jage gaskan gänna l stuorra dárbbo sujtos ja / jali dálkkasis, valla ij sidá ietjas dálkudit.	Vuesiehtimmien gaavhtan jis dej lea noere gie hoksem jïh / jallh daalhkesem daarpesje, mohte gie ij sïjhth båehtjierdimmiem åadtjodh.
Äjgáda de máhtti aktavuodav válldet sosiálasiebrrerádijn mij dalága máhttá ábjjamav dahkat jali tjuottjudusriektán åhtsåt sujtov dårjajn LVU:as.	Eejhtegh maehtieh jïjtje sosiaalemoenehtsem bïeljelidh mij maahta noerem veedtjedh jallh förvaltningsreaktam ohtsede hoksem dåarjojne LVU:este.
Sosiálasiebrreráde máhttá maŋŋela fuolkev viehkedit riekta sujttuj.	Sosiaalemoenehtse maahta dan mænngan fuelhkiem viehkiehtidh reakta hoksese.
Máná journálas moattádusáv oadtjot.	Guelmiehtimmiem maanan journaleste åadtjodh.
Valla vuorrasap máná galggi miededit vaj journállamoattádusá ålgusvatteduvvi.	Mohte båarasåbpoe maanah tjuerieh siemedidh journaleguelmiehtimmieh olkese vedtedh.
Muhtem sierralágásj vidjurijn máhttá aj årrot sekretässa máná suodjáj sujttoaddne vuosstij.	Sjïere tsiehkine maahta aaj sekretessem årrodh maanam vaarjelidh åelijste.
Jus mánán la tjavgga skibádahka jali galggá tjadádit gássjelis sujttodagov de l riektá ájn avtat spesialistas nuppev árvustallamav oadtjot.	Jis maanan geerve skïemtje jallh edtja komplisereles hoksedarjomisnie årrodh lea reakta åadtjodh mubpien goerehtimmiem akte spesialiste lissine.
Gasskabåddåsasj äjgátbiednigav oadtjot vádnuibme båhtuj jus äjgát la mánájn skihpadåben årrum.	Eejhteghmaaksoem boelhkem åådtje gosse ij baalhkam åadtjoeh jis aktem eejhtegijstie lea maanan luvnie skïemtjegåetesne orreme.
Ekonomalasj mávsov oadtjot patiänntaduodastusá jali dálkasduodastusá baktu muhtem vidurijn jus mánná l skáddum sujto ja dálkudime gáktuj.	Ekonomeles maaksoe åadtjodh patienförsäkringen / skïemtjijetjirkemen tjïrrh jallh läkemedelsförsäkringen / daalhkeshtjirkemen tjïrrh jis maana hoksesne jallh båehtjierdimmesne laarhkeni.
Jus sujttobargge árvustalli vaj åge varresvuohta l ájtedum iesselis nissuna persåvnålasj vidjurij diehti de bargge máhtti aktavuodav válldet sosiáladievnastusájn.	Jis hoksebarkijh vuarjasjieh jiemien healsoem aajhta dan gaavhtan nåajsan nyjsenæjjan persovneles tsiehkijste maehtieh barkijh sosiaaledïenesjem bieljielidh.
Sosiáladievnastus máhttá fállat iesselis nissunij dårjav ja viehkev åge suodjáj.	Sosiaaledïenesje maahta nåajsan nyjsenæjjese dåarjoem jïh viehkiem faaledh.
Iesselis nissun gut máhttá mierredit jus tjuollam jali ietjá dahko galggá åhkáj suv tjoajven dagáduvvat.	Nåajsan nyjsenæjja sjæjsjele jis edtja jiemiem opereeredh jallh båehtjierdidh.
Buojkuldagá majda äjgádijn älla riektá:	Vuesiehtimmieh mejtie eah eejtegh reaktam utnieh:
Äjgádijn ij la rievtesvuohta rávkkat dálkudimev mánnáj jus dálkudibme l diehtagij ja tjårguk máhtalgisvuohtaj vuosstij sujton.	Eah eejhtegh reaktam utnieh båehtjierdimmiem maanese krïevedh jis båehtjierdimmie lea daajroen vööste jïh dååjrehti vööste hoksesne.
Äjgádijn ij la riektá nádot ietjas mánnáj häggagádjom dálkudimev.	Eah eejhtegh reaktam utnieh nyöjhkedh jis maana hïegkebeerkeme båehtjierdimmiem daarpesje.
Äjgádijn ij la rievtesvuohta nádot ietjas mánnáj medisijnalasj sujtov ja dálkudimev jus ietján luluj alvos vádá máná varresvuohtaj jali åvdedibmáj.	Eah eejhtegh reaktam utnieh nyöjhkedh jis maana medisijneles hoksem jïh båehtjierdimmiem daarpesje voen vaahreles sjïdtedh maanan healsose jallh evtiedæmman.
Sujttobargge bajedi sosiálasiebrrerádáj gudi máhtti dåmadit lága dårjajn sierralágásj njuolgadusáj nuoraj sujto birra (LVU).	Hoksebarkijh bievnieh sosiaalemoenehtsasse mij maahta dåarjojne laakeste man sjïere nænnoestimmieh gosse noerh hoksedh (LVU).
Åvdåsvásstádus de målsuduvvá sosiálasiebrrerádáj mierredit sujttoájgen.	Sosiaalemoenehtse dellie åeliej dïedtem vaalta jïh hoksetïjjesne dïhte sjæjsjele.
Äjgádijn älla riektá hilggot sujtov jus mánán la tjavgga soahpomdávdda ja hähttu sujttiduvvat soahpomlága milta.	Eah eejhtegh reaktam utnieh ijje jiehtedh hoksese jis maanan ålvas laanestimmieskïemtjelasse jïh edtja laanestimmievaarjelimmielaaken mietie hoksedh.
Äjgádijn ij la riektá hilggot sujtov jus mánná sujttiduvvá lága milta psykiatralasj nággosujto birra (LPT).	Eah eejhtegh reaktam utnieh ijje jiehtedh hoksese jis maanam håksa laaken psykiatrijen tjoeremehokse mietie (LPT).
Jus skihpasujttobargge gáddi mánná vasstet vaháguvvá juogaláhkáj jus diehto vatteduvvá äjgádijda, de bargge máhtti nádot äjgádijda dav diedov vaddet.	Jis skïemtjehoksebarkijh suvmieh maana maahta ålvas vuekine laarhkenidh jis bievnesh eejhtegasse vedtieh, eah dah tjoerh dejtie eejhtegasse vedtedh.
Äjgádijn ij la riektá moattádusáv oadtjot vuorrasap máná journálas.	Eah eejhtegh reaktam utnieh guelmiehtimmiem båarasåapboe maanan journaaleste åadtjodh.
Vuorrasap máná hähttuji dåhkkidit journállamoattádus ålgus vatteduvvi.	Båarasåbpoe maanah tjuerieh dïsse jååhkesjidh jis edtjieh journaaleguelmiehtimmieh vedtedh.
Äjgádijn älla rievtesvuohta hieredit diedojt máná journálan ietjá sujttovaddijda.	Eah eejhtegh reaktam utnieh bïevnesh heerredh jeatjah hoksevedtiejidie.
Gej aktavuodav válldá gujddimusáj ?	Gusnie laajhta ?
Gej aktavuodav válldá gujddimusáj ?	Gusnie laajhta ?
Dá nåv gåhtjoduvvam patiänntariektá e sisaneda äjgádin máhttá duobbmoståvllåj mannat ja rávkkat ietjas máná " riektáv ".	Daah maam gohtje skïemtjijereaktah ij jiehtieh eejhteginie maahta dåapmoestovlese vaedtsedh jïh dan maanan " reaktam " krïevedh.
Máhttelisvuoda li gis aktavuodav válldet patiänntasiebrrerádijn man dahkamusá li iehtjádij siegen patientajt viehkedit dárbulasj diededimev oadtjot ájmujda váldátjit ietjasa ássjijt varresvuohta- ja skihpasujton.	Mohte nuepiem åtna skïemtjijemoenehtse bïeljelidh man gaskem jeatjebem edtja skïemtjijh viehkiehtidh bïevnesh åadtjodh maam daarpesjieh juktie dej ierieh healsoe- jïh skïemtjehoksesne geehtedidh.
Jus adná ietjas mánnáj l boasto sujtto jali dåmajdibme vattedum de galggá åvdemusát aktavuodav válldet duostudagájn jali åssudagájn gånnå mánná dálkuduváj.	Jis veanhta maanam fïejle hoksem jallh båehtjierdimmiem åadtjoeji edtja voestes iereste gaskesadtedh dan dåastoevasse jallh goevtese gusnie maanam båehtjierdamme.
Siján la välggogisvuohta guoradallat mij la sjaddam.	Dej dïedtem utnieh goerehtidh maam deahpadi.
Máhttá aj aktavuodav válldet patiänntasiebbrerádijn jali bajedit Sosiálastivrraj.	Maahta aaj patientnämnden skïemtjijemoenehtsem jallh anmälan till Socialstyrelsen Sosiaaleståvrose bæjhkoehtidh.
Máhttá aj vatteduvvat ekonomalasj mávsálvisáv jus aktavuodav válldá Patiänntaduodasdusájn jali Dálkasduodastusájn.	Maahta aaj ekonomeles goerpemaaksoem åadtjodh jis gaskesadta Patientförsäkringen jallh Läkemedelsförsäkringen.
Jus äjgádin adná mánná vahágij dejvadallam de máhttá polijssabajedimev dahkat.	Jis eejhteginie meala maana miedtiesovvi maahta dam polijsese bæjhkohte.
De máhttá dáhpádusáv duobbmoståvlås gähttjaluvvat.	Dellie maahta maam deahpadamme dåapmestovlesne pryövedh.
Ma li sujto rievtesvuoda ?	Mij lea reaktah hoksesne ?
(ca.	(ca.
2 sidor)	2 sidor)
Mánáj rievtesvuohta sujton (ca.	Maanaj reaktah hoksesne (ca.
3 sidor)	3 sidor)
Sujttoaddne rievtesvuoda sujton (ca.	Åeliej reaktah hoksesne (ca.
4 sidor)	4 sidor)
Gej aktavuodav válldá gujddimusáj ?	Gusnie laajhta ?
(ca.	(ca.
2 sidor)	2 sidor)
Dåjmadiddje:	Redaktööre:
Sisadno la gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås, ássjedåbdde mánájdåktåris ja redaksjåvnnårádes Tema Máná ja äjgáda / Tema Iesselissan.	Redaksjovne, aamhtesedaajroe maanadåaktere jïh redaksjovneraerie Tema Barn och Föräldrar / Tema Gravid leah sisvegem goerehtamme jïh dam jååhkesjamme.