Julevusámegiella / Lulesamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
JulevusámegiellaLulesamiska
ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Manen dárbaj åtsådimev vaddet ?
Mannasinie daarpesje pryövenassem vadta ?
Manen dárbaj åtsådimev vaddet ?
Mannasinie daarpesje pryövenassem vadta ?
Goassa vaddá PSA åtsådimev ?
Gåessie pryövenassem PSA:en gaavhtan vadta ?
PSA l varraåtsådibme mij gullu åtsådimijda majt dagá gå prostahta åtsåduvvá.
PSA vïrrepryövenasse mij goerehtimmine mah tjuara darjodh gosse prostatam goerehtidh.
Muhttijn vaddá PSA-åtsådimev jus la gådtjåmvájve masi dåktår gáddá prostahta l oarre, buojkulvissan jus álu dárbaj gåttjådit vájku gå gådtjålábtjen la vuollegasj däddo.
Muvhten aejkien PSA-pryövenassem vadta jis gadtjeåerine tjoeperdimmie mij dåaktere såvma prostateste båata, vuesiehtimmien gaavhtan jis daamhtetje tjuara gadtjedh seamma aejkien sjeapsjoeh gosse gadtjedh.
Máhttá aj vaddet PSA-åtsådimev jus dåktår gullá muhtem prostahta rievddadusájt gå åtsåduvvá, rievddadime ma máhtti buktet moattelágásj vájvijt ja dávdajt.
Maahta aaj PSA-pryövenassem vedtedh jis dåaktere damta naan jeatjahtehtemh prostatesne gosse dam goerehte, jeatjahtehtemh mejnie maahta tjoeperdidh jïh mestie skeamtjodh.
Ájnas la diehtet aledum PSA-árvo ij javla ulmutjin la prostahtabårredávdda.
Vihkeles daajra jis jollebe PSA-vierhtiem åådtje ij seamma goh prostatacancere.
Le dábálasj giehppis ja mutták PSA aledimijn li ietjá oare.
Sïejhme smaave jeatjahtehtemh PSA:este båetieh jeatjah fåantojste.
Sämmiláhkáj máhttá iemelágásj árvvo ij ållåsit ierittjuolldet prostahtabårråmdávdav.
Seamma vuekine sïejhme vierhteste maahta jiehtedh ij leah prostatacancere.
Boados hähttu agev árvustaláduvvat makkir vájve li ja majt ietjá åtsådime vuosedi.
Illeldahkem tjuara iktegisth vierhtiedidh destie mejnie tjoeperde jïh mah jeatjah goerehtimmieh vuesiehtieh.
Jus li guokta jali moadda lahka berraha gudi li ålmmå prostahtabårråmdávdajn, de l stuoráp máhttelisvuohta dávdav oadtju.
Jis göökte jallh jienebh almah prostatacancerem utnieh fuelhkesne, dellie stuerebe vaahra skeamtjodh.
De májnoduvvá válldet PSA-åtsådimev dájvvalakkoj 40-50 jage álldaris gitta 70 jage álldarij.
Dan gaavhtan evtede, edtja ahkedh PSA-pryövenasside vaeltedh 40-50 jaepiej raejeste 70 jaepieh raajan
PSA mihttiduvvá aj ájggeguovddelis prostahtabårrråmdávda dåmajdimen.
PSA aaj möölie gosse prostatacancerem båehtjerde.
Jus dálkudibme viehket de vuojnnu gå PSA-árvvo vuollán.
Jis viehkiem båehtjierdimmine dellie PSA-vierhtiem vualanidh.
Ávke ja hieredisá
Aevhkieh jïh slearesh PSA-pryövenassine
PSA-åtsådibme ij dábálattjat dagáduvá gájkkásasj varresvohtagähttjamin ålmmåjda árvustalátjit jus siján la prostahtabårråmdávda sieldes árra hábme.
Ij PSA-pryövenassem vaeltieh goh sïejhme healsoevaaksjome almide sæjhta vuejnedh jis dah dan aareh hammoe prostatacancerem utnieh.
Ij la agev ávkke ielvvet ja dálkudit jur prostahtabårredávda árra hámijt.
Ij iktegisth aevhkie aejhtsieh dah aareh hammoeh prostatacancerh jïh dejtie båehtjierdidh.
Dálkudime máhtti vaddet stuoves tjuovvobájnatjimijt nåv gåk impotänssa ja inkontinänssa ålmåjn gejn prostahtabårråmdávdda ij goassak lulu háhppidam åvddånit muhtem garra dávddaj.
Båehtjierdimmijste impotensem jïh inkontinensem maehtieh almide sjïdtedh gusnie prostatacancere ij hinnh dan stoerre skaaram darjodh jïh ålvas skïemtjelassese evtiedidh.
Bårredávddasjattalvis prostahtan máhttá juogu de suojmma sjaddat váni vattek vájvijt jali ruvva ja oabllot ietjá rubmaha åsijda.
Cancerenaareme prostatesne maahta seejnelaakan sjïdtedh jïh destie ij tjoeperh jallh dïhte maahta varki sjïdtedh jïh jeatjah sijjide kråahpesne haasenidh.
Árra ájgen ij máhte guokta bårråmdávddatjerda sieradit ja danen la máhttelis dåjmajduvvat bårråmdávddahábmáj massta ij lulu vájvijt ietjas viessomájgen oadtjot.
Aareh deahpadimmesne ij maehtieh dejtie göökte cancerehammojde juekedh jïh vaahra dan gaavhtan aalka cancerehammoem båehtjierdidh mestie ij dan jieliedisnie tjoeperdh.
Moadda ålmmå sihti huoman tjadádit åtsådimijt oattjotjit diedojt jus siján la prostahtabårråmdávdda.
Jïjnjh almah sijhtieh dam goerehtidh jïh sijhtieh daejrieh jis prostatacancerem utnieh.
Åvddål gå mierret jus galggá åtsådimev vaddet PSA:aj la buorrre åtsådit ienebuv ávkij birra ja hieredisájt árra gávnadum sjattalvisá dåmajdimijn.
Åvteli nænnoste jis galka PSA-pryövenassem vedtedh, hijven daejredh jienebh båehtjierdimmien aevhkiej jïh sleari bïjre jis aalka aareh aajhtseme naarenem båehtjierdidh.
Jus de sihtá joarkket ja ságastallat dåktårijn de gálggá ájgev diŋŋgot varresvuohtaguovdátjin jali vidnudakvarresvuohtasujton.
Sæjhta dan mænngan vijresåbpoe vaedtsedh jïh dåakterinie rååresjidh galka tæjmoem dængkodh hoksejarngesne jallh sïeltehealsoehoksesne.
Mij la PSA ja gåggu gávvnu ?
Mij lea PSA jïh gusnie gååvnese ?
PSA l oanádis [prostataspecifikt antigen].
PSA åeniedimmie prostataspecifikt antigen:este.
Le proteijnna mij dagáduvvá prostahtarávsán ja tjuovvo sájojt gå ejakulasjåvnåv oadtju ja dahká vaj sájo labudi giehpebut.
Dïhte lea proteijne maam prostatareavsesne sjædta jïh boetje-goglenassem dåerede jïh destie spermijh jienebe svihtjieh.
PSA gávnnu dábálattjat binná mieren varán aj, ja l dat nárre mij mihttiduvvá PSA-åtsådime baktu.
Ånnetji PSA daamhtaj vïrresne gååvnesieh, jïh dam PSA-pryövenassine mïetedh.
Ietján gå bårråmdávdda de gávnnuji moadda dábálasj rievddadusá prostahtan ma máhtti dahkat vaj PSA- mierre varán lassán.
Canceren lissine gååvnesieh jïjnjh daamhtaj jeatjahtehtemh prostastesne mejstie PSA-veaha maahta jeananidh.
Buorre prostahtastuoredibme ja inflammasjåvnnå prostahtarávsán máhttá buojkulvissan, nåv gåhtjoduvvam prostatijtta, doalvvot vaj lissi ienep PSA:av várán prostahtas.
Vuesiehtimmien gaavhtan buerie prostatastueriedimmie jïh jis prostatareavsam ovleme, guktie gohtje prosatite, destie jienebh PSA-vïrrese atjkieh.
PSA-mierre lassán vehik ájge milta ienemus ålmmåjn danen gå prostahtaráksá stuorru gå vuorastuvvá.
Jaepiej mietie PSA-veahka ånnetji jeanane jeenjemes almine dan gaavhtan prostatareavsa stuerede gosse båarasåbpoe sjædta.
Enamus mierre PSA varán la tjanádum umasslágásj proteijnajda.
Stööremes veahka PSA vïrresne lea ovmessie proteineridie tjatneme.
Valla gávnnu aj binná luovas, tjanádahkes PSA.
Mohte gååvnese aaj onne veahka frijjes, ov-tjatneme PSA.
Gå li ietjá oare gå bårråmdávdda mutták PSA- allánibmáj, de álu gávnnuji ienep luovas PSA varán.
Gosse jeatjah sjïekh goh cancere PSA-stueriedimmien duekesne, pråvhka jienebe frijjes PSA:em vïrresne.
Danen máhttá dåktårij vaddet vissa oajvvadusáv mihttit gasskavuodav tjanádum ja luovas PSA gaskan.
Dan gaavhtan maahta dam dåaktererasse naaken bïhkedimmiem vedtedh gosse mööledh jïh tjatnemidie jïh ov-tjatneme PSA:idie sjïehteladtedh.
Gåktu åtsådibme váldeduvvá ?
Guktie pryövenassem vaalta ?
Åtsådimev álu válldi giedan sekka nálujn viehkken mij tjuoggiduvvá varravárráj, venan.
Pryövenassem gïeteste vaalta viehkine sigkies naaloe maam vïrreåaran, venese, baska.
Danen dát tjärdda várraåtsådimes gåhtjudallá åsådibmen vena baktu.
Dannasinie dam vïrrepryövenassem gohtje, venöse pryövenasse.
Åtsådimev válldá akta goassa jánndurin Galggá tjåhkudallat 15 minuvta åvddål gå åtsådibme váldeduvvá.
Pryövenassem maahta gåessŠakt dygnesne vaeltedh. Galka 15 minudth tjahkasjidh åvteli pryövenassem vaalta.
Ietján älla aktak gárvedime dárbulattja.
Ij naan jeatjah ryöjredimmieh.
Jus tjuollá prostahtan de PSA-árvvo allán.
Jis kirurgijen darjomem dorje prostatesne dellie PSA-vierhtie jeanene.
Hähttu de vuorddet unnemusát 10 biejve åvddål gå l ávkálasj PSA-åtsådimev válldet.
Åådtje dellie vaenemes 10 biejjieh vuertedh åvteli PSA-pryövenassem vaeltedh.
Jus dåktår val gulldal prostahtav de PSA-árvvo ij bájnatjuvá.
Jis dåaktere barre prostatam doehtede dellie ij PSA-vierhtiem tsevtsieh.
Goassa oadtju vásstádusáv ?
Gåessie vaestiedassem åådtje ?
Åtsådibme rájaduvvá skihpadåhpelaboratåvrråj gånnå guoradaláduvvá.
Pryövenassem skïemtjegåetien laboratorijumese seedtie gusnie dam analyseeredh.
Máhttá ájgás boahtet ietjas dåktårijn goassa ja gåktu åtsådime båhtusav diededuvvá.
Maahta sov dåakterem seamadamme gåessie jïh guktie galka illeldahkem pryövenasseste åadtjodh.
Dåktår álu vásstádusáv laboratåvrås oadtju avtan jali guovten biejven.
Dåaktere pråvhka vaestiedassem laboratorijumeste åådtje tïjjemieresne, akte jallh göökte biejjieh.
Gåktu åtsådimvásstádus dádjat ?
Guktie pryövenassen vaestiedassem toelhkedh ?
Åtsådimvásstádus hähttu agev árvustaláduvvat makkir vájve li ja majt ietjá åtsådime vuosedi.
Illeldahkem tjuara iktegisth vierhtiedidh destie mejnie tjoeperde jïh mah jeatjah goerehtimmieh vuesiehtieh.
PSA-árvvo varán målsut umasse ålmåj gaskan, aj ålmåj gaskan gejn älla prostahtavájve.
PSA-vierhtie vïrresne ovmessie almaj gaskem jeatjahtehtedh, aaj almaj gaskem gïeh eah prostatine tjoeperdh.
Vaj dåktår galggá máhttet juojnak buohtastahttet de aneduvvá referänssaárvo.
Jis dåaktere edtja maehtedh mejnie akt mohtedidh dellie pråvhka maam gohtje referensevierhtie.
PSA-árvojda álu árvo badjel 3 mikrográmma lijttarij riekkniduvvá lassánibmen.
Jis PSA-vierhtie jollebe 3 mikrogramh lïjhterisnie dellie jeanane.
Alla árvo, mij la dan oarre ?
Jolle vierhtieh, mestie dah båetieh ?
Bájkoj avtan låget ålmmås gasska álldarin la aledum PSA-árvvo.
Medtie akte luhkeste almah åådtje jollebe PSA-vierhtiem.
Dábálasj oarre vehik aledum árvojda buorre prostahtastuoredibme.
Daamhts sjïeke ånnetji jeananamme vierhtide lea buerie prostatastueriedimmie.
Aledum árvojt oadtju aj jus la prostahtainflammasjåvnnå, nåv gåhtjoduvvam dálkodik prostatijtta.
Jeananamme vierhtieh maahta aaj åadtjodh jis lea prostatam ovleme, guktie gohtje kronijen prostatite.
Dábálasj gådtjåinfeksjåvnnå máhttá vaddet garra lassánimev PSA:s valla vássá.
Daamhts gadtjeåerieovleme maahta jollebe PSA:em vedtedh, mohte ij dan guhkiem.
Jus avtak oare diehti ij máhte gådtjåt ja gådtjårágáv duobbmit snivva, de máhttá aj oadjot ånibåddåsasj lasedum PSA-árvov.
Jis naan sjïekeste ij maehtieh gadtjedh jallh gadtjeboejem eensilaakan döömedh, maahta aaj boelhkem jollebe PSA-vierhtiem åadtjodh.
Jus la vájvve gådtjårágáv duobbmit ja stuoráp gådtjå nárre agev báhtsá, de gådtjåbavvagin gåhtjudallá.
Jis dåeriesmoere gadtjeboejem döömie guktie gadtje aajmene boejesne dam gohtje sveerjengïelesne urinstämma.
Aledum árvo máhtti aj årrot prostahtabårredávdda.
Jollebe vierhtieh aaj prostatacanceristie båetieh.
Gejs li aledum PSA gávnaduvvá bårredávdda bájkoj gålmådisán.
Dejstie giej jollebe PSA medtie gåalmehts cancerem gaavna.
Sieradittjat buorre prostahtavájvijt prostahta bårredávdas de máhttá gasskavuohta luovas ja tjanádum PSA gaskan dåkttårav viehkedit.
Guktie lea frijjes jïh tjatneme PSA:i gaskem maahta dåakterasse naaken bïhkedimmiem vedtedh gosse edtja juekedh buerie prostatatjoeperdimmide jïh prostatacancerem.
Gejs ietjasa gähttjali moaddi moatten jagen, li bájken avtan nieljes PSA-árvvo mij doarjju ienep åtsådimijt.
Dejstie gïeh goerehtamme jïjnjh aejkieh jaepiej tjïrrh, medtie akte njealjiste PSA-vierhtiem åtna maam tjuara lïhkebe goerehtidh.
Jus PSA-åtsådime boados vuoset alep árvov, de dåktår álu dahká vil åtsådimev ultrajienajn ja tsuodtsaåtsådimev prostahtarávsás.
Jis PSA-pryövenasse vuesehte jolle vierhtiem, dellie dåaktere pråvhka aktem vielie goerehtimmiem darjodh ultratjoejine jïh pryövenassem vaeltedh prostatareavseste.
Jus dåktår gávnná bårredávdav de oadtju dálkudimev tjuollamijn, suonjardimijn, jali hormonadåmajdimijn.
Jis dåaktere cancerem aajhtsa maahta dam båehtjierdidh operasjovnine, gadtjijinie jallh hormonebåehtjierdimmine.
Vuollegis árvo, mij la dan oarre ?
Vuelebe vierhtieh, mestie dah båetieh ?
Vuollegis árvo vuoset prostahtabårredávdda gávnnu, ihka vil val akta PSA-åtsådibme ij ållåsit máhttá dav ierittjuolldet.
Vuelebe vierhtieh jeahta ij prostatacancerem, jïlhts barre PSA-pryövenasse maahta dam vaestiedidh.
Jus oadtju prostahtav ieritváldedum tjuollama baktu de PSA-árvvo vuollán jur mihttidahkes märráj.
Jis prostatam operasjovnine laahpehti dellie PSA-vierhtie vualanidh guktie mahte ij maehtieh dam mööledh.
Vuollegis PSA-árvvo máhttá de aneduvvat mihttán tjuollamin lij buorre boados.
Vuelebe PSA-vierhtie maahta aaj mööleminie utnedh jis operasjovne hijven effekte åtna.
Guovten ietjá dåmajdimtjerdan aj, suonjardimen ja hormonadálkudimen, vuoledum PSA-árvvo l dåbddåmärkka dåmajdibme l buoragit doajmmam.
Dej göökte jeatjah båehtjierdimmievuekine, gadtjijh jïh hormonebåehtjierdimmie, pruvhkieh vuelebe PSA-vierhtie buerie væhta årrodh båehtjierdimmiem jåhta.
Tjálle: Martin Enander dåktår, ássjedåbdde gájkkásasjmedisijnan, Sundsvall
Tjaelije: Martin Enander, dåaktere, spesialiste sïejhmemedicijnisnie, Saedtievaellie
Dåjmadiddje:
Redaktööre:
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.
Katti Björklund, 1177 Vårdguiden