feber-hos-barn---vad-kan-man-gora-sjalv.html.xml

Julevusámegiella / Lulesamiska Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska JulevusámegiellaLulesamiska ÅarjelsaemiengieleSydsamiska Gå máná báhkan buolli – majt iesj máhttá dahkat ? Maana vaejliem åtna – maam maahta jïjtje darjodh ? Feber hos barn - vad kan man göra själv ? Feber hos barn - vad kan man göra själv ? Báhkan buollet la rubmaha várjojs akta (ca. Vaejlie lea bielie kråahpen vaarjelimmeste (ca. 3 sidor) 4 sidor) Gatjáda rádev (ca. Raeriem gihtjedh (ca. 1 sida) 1 sida) Báhkan buollet la rubmaha várjojs akta (ca. Vaejlie lea bielie kråahpen vaarjelimmeste (ca. 3 sidor) 4 sidor) Gatjáda rádev (ca. Raeriem gihtjedh (ca. 1 sida) 1 sida) Báhkan buollet la rubmaha várjojs akta Vaejlie lea bielie kråahpen vaarjelimmeste Báhkan buollet la rubmaha várjojs akta Vaejlie lea bielie kråahpen vaarjelimmeste Gähttjala dahkat nåv vuohkasit mánnáj gå máhttelis. Voejhkele lyjhkedelaakan maanese darjodh. Buorre l aj duolloj dálloj vaddet juojddá juhkat. Hijven dïsse jïjnjh jovkemsh vedtedh. Gå báhkan buollá de rubmaha temperatuvrra l alep gå iemeláhkáj. Vaejlie lea kråahpen temperatuvre jollebe enn maam pråvhka årrodh. Ij la vádálasj valla rubmaha suodje infeksjåvnåjda. Ij leah vaarege mohte kråahpen vaarjelimmie ovlemidie. Máná álkket báhkkasin buolli ja gájk åvdemusát infeksjåvnåjt virusis, nåv gåk snuohpa, gåsås ja tjåddågijs årrot, ma dahki rubmaha temperatuvrra allán. Maanah aelhkieslaakan vaejliem åadtjoeh jïh voestes iereste ovlemh mestie virusi sjïekeste, novh goh sovhte, gossehtahke jïh tjeapohke saejrede, maam dorje kråahpetemperatuvrem bæjjene. Temperatuvrra máhttá aj allánit jus mánná stoahká sieldes ednagit jali ilá labut. Temperatuvre aaj maahta jieniedidh jis maana reejredh jallh verviestidh. Vuorjját la tjavgga skibádahka gå báhkan buollá. Muvhtene maahta vaejlie vuesehte ålvas skïemtjelassem. Máná báhkan buolli jus temperatuvrra idedis jali bielletijma vuojŋadime maŋŋela la 38 grádaj badjel. Maana vaejliem åtna jis temperatuvre aeriedisnie jallh bielietæjmoem lïegkesen mænngan lea bijjebe 38 graadh. Álu vuojnná gå mánná báhkan buollá. Daamhtaj aajhtsa jis maana vaejliem åtna. Jus juorruladdá de máhttá temperatuvrav mánás válldet, valla ájnnasamos la gähttjat gåktu mánná vädjá. Jis geakesje maahta maanan tempem vaeltedh, mohte vihkielommes vuejnedh guktie maanine lea. Jus ájggu skihpasujtujn aktavuodav válldet de l buorre jus la temperatuvrav mihttim. Jis ussjede skïemtjehoksem bïeljelidh hijven jis temperatuvrem joe mööleme. Gájk buoremus lamihttit rubmaha temperatuvrav badán. Vihtiesommes kråahpetemperatuvrem bahtesne. Gávnnu aj bielljetermomehter, mij la buorre jus rievtesláhkáj dav adná. Gååvnese aaj bieljietermometere, mij hijven jis dam reaktoeslaakan utnedh. Dakkir la gássjel adnet sieldes smávva mánájda gå gullotjadádahka l ilá basske. Dam lea gïerve maanetjem nåhtadidh juktie bieljieraejkie dan gaertjies. Dibde mánáv vuojŋadit ja ednagav juhkat Baajh maanam lïegkedidh jïh jïjnjh jovkedh Gå mánná báhkan buollá dárbaj hejman årrot skåvlås jali åvddåskåvlås vuojŋadittjat. Maana gie vaejliem åtna daarpesje gåetesne årrodh, jïh ij skuvlesne jallh aarehskuvlesne, jïh lïegkedidh jïh starnedh. Mánná ij dárbaha seŋgan vellahit, valla ij galgailá ståhkat ja labudit. Maana ij daarpesjh seangkosne vealasjidh, mohte ij byörh verviestidh. Buoremus la dibddet mánáv mierredit man ednagav vädjá. Bööremes baaja maanam jïjtje nænnostidh man jïjnjh ååjse. Máná gudi báhkan buolli dárbahi ienep låssjkusav gå iemeláhkáj. Maana daarpesje jïjnjh jovkedh. Jugátjit nuohkásav låssjkusis de l buorre álu gähttjalit juojddá vaddet juhkat. Juktie nuekies edtja sjïdtedh hijven jis maanese jovkemsh faala. Vatte mánnáj majt hálijt ja iesj sihtá bårråt ja juhkat, buojkulvissan galmágav, kremav jali jubtsav. Vedtieh maanese maam lyjhkoe jïh jïjtje sæjhta byöpmedidh jallh jovkedh, vuesiehtimmien gaavhtan tjastem, gïhpem jallh joptsem. Jus mánán ij la bårråmhállo de ij dárbaha iemelágásj biebmov bårråt. Jis ij maana sïjhth byöpmedidh dellie ij daarpesjh beapmoeh byöpmedidh. Ij mejdik dagá jus nievrebut bårrå muhtem biejvijt. Ij maam akt darjoeh jis barre ånnetji byöpmede såemies biejjiej. Jus mánná vuorjját gådtjå jali l delas ja vájbas de soajttá ilá binnáv juhkam. Jis ij sïjhth gadtjedh jallh lea sæjloes jïh samhtjan dellie kaanne maana dan ohtje lea jovkeme. Dagá nåv vuohkasit gå máhttelis Voejhkele lyjhkedelaakan maanese darjodh Jus mánná adná l vuogas de máhttá suv dibddet oadet asidis láhkanijn jali val sisbiktasij. Jis maana tuhtjie hijven maahta baajedh dam åeredh jissehts gaptjesem jallh barre sisnjeldsvaarjojne. Valla jus mánná skielbes ja gållu, mij la dábálasj gå báhkka allán, de máhttá gåbttjåsav biedjat ja dahkat mánnaj nåv vuohkasit gå máhttelis. Mohte jis maana galma, mij maahta darjodh gosse vaejlie bæjjene, maahta gaptjesem dïsse bïejedh jïh voejhkele lyjhkedelaakan darjodh. Dálkastjáladak dálkkasa Reseptehts daalhkesh Gå báhkan buollá vuorjját dárbaj báhkka vuolediddje dálkkasij dálkudit. Ij daarpesjh daamhtaj vaejliem båehtjierdidh vaejlievualanimmie daalhkesigujmie. Ienemus máná báhkan buolli muhtem biejvijt ja ij la dat vádálasj. Jeenjemes maanah vaejliem måedtie biejjieh utnieh jïh ij daarpesjh dan ålvas årrodh. Máhttá báhkkavuolediddje dálkkasav vaddet jus mánná báhkan buollá tjielggasit nievret vädjá, buojkulvissan bávtjas la rubmahin, smággi, bårrå ja juhká nievrebut, oadá nievret jali sujna l vájvve iehkedis oaddát. Mohte maahta vaejlievualanimmie daalhkesidie jis maana sagkes skeajmede vaejleste sjædta, vuesiehtimmien gaavhtan kråahpe baektjede, nyjhkestalla, ij sïjhth byöpmedidh jallh jovkedh, gåårelaakan åara jallh vïevtjerostoe. Ij galgá dálkkasij dálkudit mánájt nuorabu gudát mános gudi báhkan buolli váni vuostak sujtujn aktavuodav válldemis. Ij edtjh maanah nuerebe govhte askh mij vaejliem åtna daalhkesigujmie båehtjierdidh bielelen voestes hoksem gaskesadtedh. Mánájda gudi li vuorrasappo gålmåt mános ja báhkan buolli gávnnuji dálkkasa ma sisanedi paracetamolav, buojkulvissan Alvedon jali Panodil. Vaejlien vööste gååvnese maanide båarasåbpoe golme askh daalhkesh man sisvege paracetamole, vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil. Gudá máno rájes máná máhtti dálkkasav oadtjot ma sisanedi ibuprofenav, ma buojkulvissan vuobdeduvvi namájn Ipren jali Ibumetin. Govhte aski aalteren raejeste maahta maana daalhkesh åadtjodh man sisvege ibuprofen, maam duaka vuesiehtimmien gaavhtan nommi nuelesne Ipren jallh Ibumetin. Dálkkasa gávnnuji gålgge hámen jali bahtatablättan, ma tsåkkåduvvi máná bahtatjoalláj, duolla dálkasnárijn mánájda. Daalhkesh gååvnesieh dovne galkijes hammosne jallh stolpillerinie, maam maanan bahten sïjse rijtie, reaktoe dose smaave maanide. Vuorrasap mánájda gávnnuji aj tablehta. Båarasåbpoe maanide gååvnese aaj tabledth. Tjuovo váttugit bagádusájt skurpon. Lohkh bïhkedimmiem aeskesne eensilaakan. Ale aktida umasslágásj dálkkasijt. Aellieh ovmessie daalhkesidie pleenth. Máná gudi älla 18 jage ållim e galga adnet báhkkavuoledididdje dálkkasijt acetylsalicylsyrajn, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl. Maana nuerebe 18 jaepien gie vaejliem åtna ij edtjh vaejlievualanimmie daalhkesidie acetylsalisylsyrine, vuesiehtimmien gaavhtan Magnecyl, Treo jallh Albyl. Dárbbo soajttá sujtujn aktavuodav válldet Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh Gehtjada vuojnná gåktu mánná ietján vädjá ja jus dárbaj varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet jali ij. Dïhte voestes iereste vuarjesje guktie maanine lea mij nænnoste jis edtja hoksejarngem gaskesadtedh jallh ij. Máhttá agev skuolkkat skihpasujttorádevaddemij jali varresvuohtaguovdátjij jus la juoren, sierraláhkáj jus mánán li ietjá vájve sämmibále gå báhkan buollá. Maahta eejnegen skïemtjehokseraeriestimmiem jallh hoksejarngem ringkedh jis ij daejrieh, jis maana jeatjah vaejvieh åtna seammasïenten vaejline joekoen vihkeles. Beras sujtov åhsåt dalága varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán jus mánná báhkan buollá ja muhtem, jali moadda, dájs vájvijs: Byöroe hoksem riektese hoksejarngesne jallh aktuedåastoevisnie ohtsedidh jis maana vaejliem åtna jïh dam, jallh dejtie, vaejvieh: ij iemeláhkáj vatte aktavuodav Ij seamma gaskesem vadta goh daamhtaj. vuojnnet la vájbas ja ij nagá juhkat Nahkeren jïh samhtjan jïh ij åajsoeh jovkedh. sujna l temperatuvrra alep gå 41 gráda. Temperatuvrem bijjebe 41 graadh åtna. Agev aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn jali hähkkaduostudagájn jus mánná l Byöroe eejnegen hoksejarngem jallh jouredåastovem bïeljelidh jis maana nuorap gå gålmmå máno ja báhkan buollá 38 grádaj badjel nuerebe goh golme askh jïh vaejliem bijjebe 38 graadh åtna gålmå ja gudá máno gaskan ja báhkan buollá 39 grádaj badjel. golme jïh govhte aski gaskem jïh vaejliem bijjebe 39 graadh åtna. Luluj agev aktavuodav sujtujn jus báhkka ij la vuollánam nielje jánndura duogen, juska vil máná áldar. Byöroe hoksem gaskesadtedh jis ij vaejliem vualenh njieljie dygni mænngan, jïlhts man båeries maana. Gatjáda rádev Raeriem gihtjedh Gatjáda rádev Raeriem gihtjedh Máhtá aj jánndura birra skihpasujtárijn ságastit ja rádev oadtjot. Maahtah aaj abpe dygnem skïemtjesåjhterinie soptsestidh jïh raeriem åadtjodh. Skuolkat 1177 Gudi vásstedi giehttu aj makkir varresvuohtaguovdátjij la tjáledum. Ringkh 1177. Dah gïeh vaestiedieh maehtieh aaj jiehtedh mij hoksejarngide datne læstosne tjaaleme. Báhkan buollet la rubmaha várjojs akta (ca. Vaejlie lea bielie kråahpen vaarjelimmeste (ca. 3 sidor) 4 sidor) Gatjáda rádev (ca. Raeriem gihtjedh (ca. 1 sida) 1 sida) Dåjmadiddje: Redaktööre: Gähttje: Leif Ekholm, mánádåktår, Mánávarresvuohtasujtto, Örebro Illustratööre: Lotta Persson, illustratööre, Göteborg Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden. Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.