forkylning-hos-barn---vad-kan-man-gora-sjalv.html.xml

Julevusámegiella / Lulesamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
JulevusámegiellaLulesamiska	ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Snuohpa mánájn – majt máhttá iesj dahkat ?	Jis maana sovhtine – maam maahta jïjtje darjodh ?
Förkylning hos barn - vad kan man göra själv ?	Förkylning hos barn - vad kan man göra själv ?
Snuohpa, gåsås ja muhttijn báhkan buolli (ca.	Sovhtine, gossehtahke jïh muvhtene vaejlie (ca.
4 sidor)	4 sidor)
Gatjáda rádev (ca.	Raeriem gihtjedh (ca.
1 sida)	1 sida)
Snuohpa, gåsås ja muhttijn báhkan buolli (ca.	Sovhtine, gossehtahke jïh muvhtene vaejlie (ca.
4 sidor)	4 sidor)
Gatjáda rádev (ca.	Raeriem gihtjedh (ca.
1 sida)	1 sida)
Snuohpa, gåsås ja muhttijn báhkan buolli	Sovhtine, gossehtahke jïh muvhtene vaejlie
Snuohpa, gåsås ja muhttijn báhkan buolli	Sovhtine, gossehtahke jïh muvhtene vaejlie
Giehpep sjaddá mánnáj vuojŋŋat jus oadá åjvijn allaga nanna.	Aelhkebe sjædta maanese voejngehtidh jis åejjie jïllebe gosse åara.
Máhttá bajedit senga oajvvebielev gå láhtjá duodde oajvevuolij bålståra vuolen.	Maahta seangkoen åejjiegietjiem bijjiedidh jïh dam latjkodh gellie dåvnah bååmsteren nuelesne.
Máná gudi li snuobav oadtjum li álu dellasa, vájbbasa, vehik håjen ja smággiji vuostasj biejvijt.	Maanah gïeh sovhtine leah daamhtaj samhtjas, vearijes, nahkeren jïh nyjhkestellieh dej voestes biejjiej.
Álu li siján njunnje buodosam jali gålgge snuohpa ja máhtti smággit ja tjåddågijs jali bielljenávlak.	Dah pruvhkieh snoelkine årrodh jïh maahta måasaridh jïh tjeapohke saejrede jallh bieljie-naavlehtahkem åtna.
Siján máhtti aj vehikgåsås ja muhttijn feber.	Maehtieh aaj gossestidh jïh muvhtene vaejliem utnedh.
Álgon la snuohpa álu sjerrat ja sjádnjat ja muhtem biejvij duogen suohku, ja viskut jali ruonut.	Voestenahkeste snoelke tjïelkes jïh muvhti biejjiej mænngan söökebe sjædta, jïh viskes jallh kruana.
Le snuoba vuostasj biejvijn gå mánná nievremusát vädjá.	Dej voestes biejjiej raejesne gosse gååledi dellie nåekemes damti.
Avta jali guovte vahko duogen snuohpa álu ietjastis gáhtu.	Akten vuj göökten våhkoej mænngan dellie buerebe sjædta.
Oarre dábálasj snuohpaj la virus, ja virusij ij gávnnu dálkkasa ma viehkedi vaj mánná ruvábut väddjá.	Sovhten sjïeke daamhtaj viruse, jïh virusen vööste ij gååvnesh naan daalhkesh maam maahta vaeltedh guktie varkebe vervies sjïdtedh.
Máná gudi báhkan buolli ja li dellasaäljodime ﷽﷽lasj snuohpaj lsuogotjit lulun hejman årrot	Maana gie lea samhtjan jïh vaejliem åtna byöroe gåetesne årrodh
Mánájn gudi báhkan buolli jali li vájvbbasa ja dellasa lulun hejman årrot ja vuojŋadit.	Maana gie vaejliem åtna jallh nahkeren jïh samhtjan byöroe gåetesne årrodh jïh lïegkedidh.
Ållo máná dárbahi aj hejman årrot vuostasj biejvev gå i e des báhkan buole, e ge febervuolediddje dálkkasijt das bårå.	Jïjnjh maanah aaj daarpesjieh gåetesne voestes biejjien årrodh gosse vaejlehts, bielelen vaejlievualanimmie daalhkesidie vaalteme.
Dárbahi väddját vaj ällji åvddåskåvlåjn jali skåvlåjn.	Dah daarpesjieh dan vervesne sjïdtedh juktie skuvlem jallh aarehskuvlem åajsoeh.
Dárbbo l vuojŋadit	Daarpesje lïegkedidh
Dibddet mánáv vuojŋadit la buorre, vájku ij dárbaha sengan vällahit.	Hijven maana lïegkede. Mohte ij daarpesjh seangkosne gællasjidh.
Mánná iesj dåbddå man ednagav náhká juolgij nanna årrot.	Maana jïjtje damta man jïjnjh ååjse.
Máhttá dåbddut giehpep vuojŋŋat ja oadet muhtem duodde oajvevuolij.	Maahta aelhkebe damtedh voejngehtidh jïh åeredh jis gellie dåvnah åejjien nuelesne åtna gosse åarajidh.
Åvdemusát vuorrasap mánájda gudi vuojŋadi.	Voestenahkeste båarasåbpoe maanaj bïjre gïeh gællasjieh.
Smávmánájt máhttá guodde valugin, babysitterin jali asken adnet biejven.	Maanetjh maahta guadtastahkine guedtedh, maanatjahkesinie jallh eskesne tjahkesjidh.
Härsskobiebbmo ja duodde jugos	Vaajtelimmiebeapmoeh jïh jovkemsh lissine
Ållo mánán li nievrep bårråmhállo gå iemeláhkáj.	Gellie maanah ij dan byöpmijes gosse skïemtjes.
Máhttá mánnáj vaddet dakkirijt majt hálijt, buojkulvissan jubtsav, yoghurtav jali galmágav.	Maahta maanese vedtedh maam sæjhta, vuesiehtimmien gaavhtan joptsem, yoghurtem jallh tjastem.
Jus mánná báhkan buollá de l buorre duodde juhkusav vaddet.	Jis maana vaejliem åtna dellie hijven jovkemsh lissine vedtedh.
Sálltelåssjkusav jali njunnjespraddjav buododum njunnjáj	Doelteme saelhtietjaetsiem jallh njueniesprejje gosse snoelken
Jus máná njunnje l buododum de máhttá goajkkot jali spraddjijt sálttelåssjkusav njunnjáj, mij snuobav njárbbi.	Jis maana snoelken maahta doelteme saelhtietjaetsiem njuanan gååjhkestidh, mestie snoelkem laehkiedidh.
Oadtju aj ierit snuobas bátsidisájt árjjogis vuogijn.	Aaj snoelkem aarjeleslaakan vuekine njuvvtielidh.
Sálltelåssjkos gávnnu dálkasboargálin oasstet.	Doelteme saelhtietjaetsiem maahta apotehkesne åestedh.
Máhttá aj iesj låssjkusav dahkat gå låsjkot millilijtarav – ruddamihtav – sáltes desilijttarijn tjátjes.	Maahta aaj dam jïjtje darjodh, bïejh akte millilijtere – akte krodtemööleme – saelhtiem akte desilijtere tjaetsien sïjse.
Goajkodittjat sálltelåssjkusav máná njunnjáj máhttá bomulloduhpov adnet.	Maahta saelhtietjaetsiem bommulladtjine gååjhkestidh maanan njuanan.
Gássjelap njunnjebuodosimen máhttá mánnáj giehpediddje njunnjegoajkádisájt vaddet jali njunnjespraddjav mij unnet båhtånimev njunjen.	Jis maana dan snoelken maahta maanese njuenietrahpenassh jallh njueniesprejjem vedtedh.
Dá dálkkasa gávnnuji oasstet dálkastjáladak ja e galga ienep gå lågev biejve aktelattjat aneduvvat.	Dejtie daalhkesidie maahta reseptehts åestedh jïh aellieh guhkebe goh luhkie biejjiej nuhtjh.
Njunnjespradja ja njunnjegoajkádisá li hiebadum umasslágásj álldarij milta, mij diededuvvá skurpon.	Njueniesprejjh jïh njuenietrahpenassh leah sjïehtedamme ovmessie aalteri mietie, mij aeskesne tjåådtje.
Dálkastjáladak báhkkavuolediddje dálkkasa	Reseptehts vaejlievualanimmie daalhkesh
Báhkav vuorjját dárbaj báhkkavuolediddje dálkkasij dálkudit.	Ij daarpesjh daamhtaj vaejliem båehtjierdidh vaejlievualanimmie daalhkesigujmie.
Ienemus máná gudi báhkan buolli muhtem biejvijt váni merkaj juoga l vádálasj.	Jeenjemes maanah vaejliem måedtie biejjieh utnieh jïh ij daarpesjh dan ålvas årrodh.
Valla máhttá báhkkavuolediddje dálkkasav vaddet jus mánná tjielggasit nievret vädjá báhkan buollemis, buojkulvissan sujna l bávtjas rubmahin, smággi, nievrebut bårrå ja juhká, nievret oadá jali gássjel la oaddát iehkedis.	Mohte maahta vaejlievualanimmie daalhkesidie maanese vedtedh jis sagkes skeajmede vaejleste sjædta, vuesiehtimmien gaavhtan kråahpe baektjede, nyjhkestalla, ij sïjhth byöpmedidh jallh jovkedh, gåårelaakan åara jallh vïevtjerostoe.
Ij galga dálkudit mánájt gudi li nuorabu gå guhtta máno gudi báhkan buolli váni vuostak sujtujn aktavuodav válldet.	Ij edtjh maanah nuerebe govhte askh båehtjierdidh jis vaejliem åtna daalhkesigujmie bielelen voestes hoksem gaskesadtedh.
Báhkan buollemij gávnnu mánájda gudi li vuorrasappo gå gålmå máno dálkkasa ma sisanedi paracetamolav, buojkulvissan Alvedon jali Panodil.	Maanide båarasåbpoe golme askh daalhkesh vaejlien vööste gååvnesieh man sisvege paracetamole, vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil.
Guhtta máno rájes máná máhtti oadtjot Iprenav jali Ibumetinav, ma li dálkastjáladak ja sisanedi ibuprofenav.	Govhte aski aalteren raejeste maahta maana daalhkesh åadtjodh man sisvege ibuprofen, maam duaka vuesiehtimmien gaavhtan nommi nuelesne Ipren jallh Ibumetin.
Dálkkasa gávnnuji låssjkusin jali bahtablähttan duolla dálkasnárijn smávva mánájda.	Daalhkesh gååvnesieh dovne galkijes hammosne jallh stolpillere, maam maanan bahten sïjse rijtie, reaktoe dose smaave maanide.
Vuorrasap mánájda gávnnuji aj tablehta.	Båarasåbpoe maanide gååvnese aaj tabledth.
Tjuovo vattugit bagádusájt skuorpon.	Lohkh bïhkedimmem aeskesne eensilaakan.
Ale aktida umasslágásj dálkkasijt.	Aellieh ovmessie daalhkesidie pleenth.
Máná vuollelin 18 jage ja gudi báhkan buolli e galga báhkkavuolediddje dálkkasijt bårråt acetylsalisyrajn, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl.	Maana nuerebe 18 jaepien gie vaejliem åtna ij edtjh vaejlievualanimmie daalhkesidie acetylsalisylsyrine, vuesiehtimmien gaavhtan Magnecyl, Treo jallh Albyl.
Dálkastjáladak gåsåsdálkkasa	Reseptehts gossehtahkedaalhkesh
Dálkastjáladak gåsåsdálkkasa e álu buoreda.	Eah reseptehts gossehtahkedaalhkesh provhkh viehkiehtidh.
Jus mánná la gåssåsis de l ájnas mánná gåsså slijvev ålgus rájnnitjit gurggusav.	Jis maana gossehtahkem åtna vihkeles maana njohkem gurhkeste juktie gïrsem reejnie.
Gåsåsgiehpediddje dálkkasa dahki gásselap mánnáj slijvev ålgus gåssåt.	Gossehtahkevualanimmie daalhkesh gïervebe maanese darjoeh njohkem gurhkiestidh.
Ij diehttu jus slijvvegiehpediddje dálkkasa viehkedi.	Njohkelaehkiedimmie daalhkesh ovvihties effektem utnieh.
Giehpedittjat gåssåsåv máhttá dan sadjáj gähttjalit vaddet liegga jali galmma juhkusav.	Guktie gossehtahkem læjnoedehtedh maahta pryövedh dan gaavhtan baahkes jallh galme jovkemsem vedtedh.
Mánájda vuollelin guokta jage ij goassak galga gåsåsdálkkasav vaddet åvddål vuostak la dåktårijn aktavuodav válldám.	Maanide nuerebe göökte jaepiej ij edtjh gossehtahkedaalhkesem vedtedh jïlhts ij leah dåakterinie dejnie rååresjamme.
Gåktu galggá garvvet soahpom oabllán ?	Guktie maahta suetiem heerredidh ?
Vaj ij mánná galga iehtjádijt soahpot de la buorre mánájt åhpaditt giehtagávvaj gassnet ja gåssåt ja páhpersagárdagájt adnet.	Guktie suetiem heerrede hijven maanide lïerehte gaejnelasse gesnedh jïh gossedh jïh paehperelijniem nåhtadidh.
Máhttá gähttjat vaj giedajt bassi moaddi bäjvváj.	Maahta vuartasjidh dah gïetide bïssieh gellien aejkien fïerhten biejjien.
Gähttjala aj mánáv åhpadit ij njunjev jali tjalmijt duohttat.	Voejhkele aaj maanam lïerehtidh aellieh njuanan jallh tjelmide doehtedh.
Le gånnå virusa giehpemusát dähppu ja oablláni.	Dïhte lea daesnie virusem aelhkemes dabrene jïh haasene.
Soahpomoabllom binnu aj jus máná e ståga lahkalakkoj gejna l snuohpa.	Aaj suetiem heerrede jis eah maanah stååkedh dej ektesne gïeh joe sovhtine.
Dibde mánájt ålggon årrot nåv ednagit gå máhttelis, dálven aj.	Baajh maanah ålkine årrodh, aaj daelvege.
Mujttit, máná gudi dubáksuovvaj boadádalli, birrasin álkkebut sjaddi snuohpasa snuobav.	Ussjedh maanah gïeh dågkasoevine gåetesne årroeminie, dah aelhkebe sovhtine sjidtieh.
Soajttá dárbaj sujtujn aktavuodav válldet	Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh
Buorre l årrot oalle ájttsis gåktu mánná vädjá.	Hijven våårkehke årrodh guktie lea maanine.
Galggá dalága varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagájn aktavuodav válldet jus mánná vuojnnet la vájbas ja ij vieje juhkat.	Edtja hoksem ryöktese ohtsedidh hoksejarngesne jallh akutedåastoevisnie jis maana eevre sæjloes jïh ij åajsoeh jovkedh.
Sämmi l aj jus mánán la gássjel vuojŋŋat jali jus mánán la gåsås mij värrán, sierraláhkáj jus gullu ietjáláhkáj / skällande.	Seamma jis gïerve voejngem sigkedh jallh jis maana gossehtahkem åtna mij vïerrebe sjædta, joekoen jis govloe huhtije.
Jus låsjkos gålggå bieljes lulu aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn jali hähkkaduostudagájn, vaj mánná åtsåduvvá.	Jis maam akt bieljeste gurkie byöroe hoksejarngem jallh jouredåastovem bïeljelidh, guktie maanam desnie goerehte.
Jus mánán la bielljenávlak, ja ij buorrána, de luluj aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn vaj mánná jánndura sinna åtsådibmá.	Jis maana bieljie-naavlehtahkem åtna, jïh ij orrijh, byöroe hoksejarngem bïeljelidh dygnem raejesne guktie maanam desnie goerehte.
Gatjáda rádev	Raeriem gihtjedh
Gatjáda rádev	Raeriem gihtjedh
Máhtá aj jánndura birra skihpasujttárijn ságastit ja rádev oadtjot.	Maahtah aaj abpe dygnem skïemtjesåjhterinie soptsestidh jïh raeriem åadtjodh.
Skuolka 1177.	Ringkh 1177.
Gudi vásstedi máhtti aj giehttot makkir varresvuohtaguovdátjij dån la tjáledum.	Dah gïeh vaestiedieh maehtieh aaj jiehtedh mij hoksejarngide datne læstosne tjaaleme.
Snuohpa, gåsås ja muhttijn báhkan buolli (ca.	Sovhtine, gossehtahke jïh muvhtene vaejlie (ca.
4 sidor)	4 sidor)
Gatjáda rádev (ca.	Raeriem gihtjedh (ca.
1 sida)	1 sida)
Dåjmadiddje:	Redaktööre:
Gähttje: Leif Ekholm, mánádåktår, Mánávarresvuohtasujtto, Örebro	Illustratööre: Lotta Persson, illustratööre, Göteborg
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.	Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.