gynekologisk-cellprovtagning.html.xml

Julevusámegiella / Lulesamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
JulevusámegiellaLulesamiska	ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Mij la gynekologalasj sellaåtsådibme ?	Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	3 sidor)
Nissuna gåhtjoduvvi dájvvalakkoj (ca.	Nyjsenæjjah jaabnan gohtje (ca.
2 sidor)	2 sidor)
Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet (ca.	Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh (ca.
2 sidor)	2 sidor)
Nåvti åtsådibme dagáduvvá (ca.	Naemhtie goerehtimmiem darjodh (ca.
2 sidor)	2 sidor)
Goassa vásstádusáv oadtju ?	Gåessie vaestiedassem åådtje ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	3 sidor)
Mij la gynekologalasj sellaåtsådibme ?	Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	3 sidor)
Nissuna gåhtjoduvvi dájvvalakkoj (ca.	Nyjsenæjjah jaabnan gohtje (ca.
2 sidor)	2 sidor)
Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet (ca.	Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh (ca.
2 sidor)	2 sidor)
Nåvti åtsådibme dagáduvvá (ca.	Naemhtie goerehtimmiem darjodh (ca.
2 sidor)	2 sidor)
Goassa vásstádusáv oadtju ?	Gåessie vaestiedassem åådtje ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	3 sidor)
Tjoahkkájgäsos	Ektiedimmie
Tjoahkkájgäsos	Ektiedimmie
Gå dájvvalakkoj vaddá gynekologalasj sellaåtsådimev de máhttá ietjas suoddjit skoahtotjåttåbårredávddaj.	Gosse daamhtaj gynekologijen cellepryövenassem vadta maahta boernengåetiecanceren vööste vaarjelidh.
Sellaåtsådibme skoahtotjåttån vuollevájmon váldeduvvá ja árrat máhttá vuosedit jus li sellarievddadusá ma lulun båhtusav vaddet skoahtotjåttåbårredávddaj.	Cellepryövenassem boernengåetientappeste vaalta jïh maahta aareh vuesiehtidh jis cellejeatjahtehtemh åtna mestie maahta boernengåetietjeahpohkencancerem åadtjodh.
Ienemus sellarievddadusá ma ájtsaduvvi li giehpep rievddadusá ma ietjastis buorráni, valla muhtemijt la dárbbo ierit válldet.	Jeenjemes cellejeatjahtehtemh mejtie aajhtsa leah geehpebe jeatjahtehtemh mejtie sjïdtehtidh, mohte naan dejstie tjuara destie vaeltedh.
Sieldes vuorjját sellaåtsådibme vuoset bårråmdávdav.	Joekoen sveekes aamhtesinie maahta cellepryövenasse vuesehte cancerem åtna.
Bårredávdda dalloj la árra mieren ja dåmajdibme álkkep sjaddá ja binnep tjuovvobájnatjimij.	Dellie pråvhka cancere aalkovisnie orre jïh båehtjierdimmie maahta aelhkebe sjïdtedh jïh vaenie lissiehdåårresinie.
Nissuna Svierigin dájvvalakkoj gåhtjoduvvi gynekologalasj sellagähttjalibmáj, nåv gåhtjoduvvam screening.	Nyjsenæjjah Sveerjesne daamhtaj gynekologijen cellepryövenasesvaaltemasse bööresuvvieh, maam gohtje screeninge.
Jus la 23 ja 50 jage gaskan de gåhttjom boahtá juohkka goalmát jage.	Jis 23 jïh 50 jaepiej gaskem dellie gohtjeme fïerhten gåalmeden jaepien båata.
Dan maŋŋela dábálattjat fert vidát jage 60 jahkáj.	Dan mænngan daamhtaj fïerhten vïjhteden jaepien goske 60 jaepien båeries sjædta.
Jus la vuorrasabbo gå 50 jage de barggovuoge máhtti sieradit ja gånnå rijkan årru.	Jis båarasåbpoe 50 jaepieh maahta rutijnh ovmessie vuekine årrodh dan mietie gusnie årroeminie.
Máhttá aj sellagähttjalimev vaddet jus la gáhppeliddjen jali gynekologa lunna tjadádittjat gynekologalasj åtsådimev ietjá årijs.	Maahta aaj cellepryövenassem vedtedh gosse tsegkietnien jallh gynekologen luvnie jis gynekologijen goerehtimmiem darjoeh jeatjah sjïekenistie.
Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj, valla buorre l jus ij la narggem årrum jali muhtem vuojddasav vuollevájmon adnám jánndurav åvddål åtsådime.	Ij daarpesjh maam akt sjïere åvtelhbodti darjodh, mohte hijven jis idtji boetjeme jallh såemies badtjam nåhtadamme dygnem goerehtimmien åvteli.
Ietján de gähttjalibme sjaddá vájvve dádjadit.	Jïlhts pryövenassem maahta gïervebe sjïdtedh lohkedh.
Ij ga galga åtsådimev vaddet gå l liejbbe.	Ij edtjh pryövenassem vedtedh gosse gujnelemmiem åtna.
Gåktu åtsådibme dagáduvvá ?	Guktie goerehtimmiem darjodh ?
Gå gähttjalibme vattá de hähttu vuollerubmahav nuoladit ja viellidit gynekologalasj åtsådimståvllåj.	Gosse pryövenassem edtja vaeltedh tjuara vaarjoeh noeledh vueliekråahpesne jïh gynekologijen goerehtimmiestovlese tjihkedidh.
Dåktår jali gáhppeliddje máhttá gähttjalimev válldet umassláhkáj.	Dåaktere jallh tsegkietnie maahta pryövenassem vaeltedh ovmessie vuekine.
Ienemusát aneduvvá unna spahtel mij duohtaduvvá skoahtodáhpá vuostij ja dan maŋŋela dibma bårstasj skoahtotjåddåga vuolemus oase vuosstij.	Damtemes ohtje spatelem nåhtede mij boernengåetietappen vööste deehkehtidh jïh dan mænngan ohtje seepine boernengåetiekanalen vueliehkommes bielesne.
Álu oadtju aj vásstedit muhtem gatjálvisájt gähttjalime bále.	Daamhtaj aaj naan gyhtjelasside vaestiedidh gosse pryövenassem vedtedh.
Vásstádusá li ájnnasa guoradalátjit gähttjalimev riektaláhkáj.	Vaestiedassh lea vihkeles guktie pryövenassem reaktoe vuekine analyseeredh.
Åtsådibme ij bávtjesta ja dagáduvvá val moatten minuvtan.	Goerehtimmie ij bååktjedh jïh barre måedtie minudtine tjïrrehtidh.
Vásstadusáv sellagähtjalibmáj álu oadtju gudán vahkon.	Cellepryövenassen vaestiedassem daamhtaj pråvhka åadtjodh govhte våhkoej mïeresne.
Gåktu dåbddu maŋŋela ?	Guktie damta dan mænngan ?
Åtsådibme ij la várálasj.	Ij naan vaahrah pryövenassine.
Muhttijn varddá vehik maŋŋela valla ij la várálasj.	Muvhtene maahta ånnetji bertedh mohte ij leah vaahreles.
Mij la gynekologalasj sellaåtsådibme ?	Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ?
Mij la gynekologalasj sellaåtsådibme ?	Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ?
Vaddet sellaåtsådimev	Cellepryövenassem vedtedh
Gynekologalasj sellaåtsådibme l åtsådibme mij váldeduvvá skoahtotjåddåga vuolemus oases mij gåhtjudallá skoahtodáhppán mij nåhkå guoddnáj.	Gynekologijen cellepryövenasse lea pryövenasse maam boernengåetien vueliehkommes bieleste vaalta maam gohtje boernengåetietappe jïh mij tsïnnese gietjedh.
Åtsådibme máhttá árrat vuosedit jus li sellarievddadusá ma máhtti båhtusav vaddet skoahtotjåttåbårredávddaj.	Pryövenasse maahta aareh vuesiehtidh jis cellejeatjahtehtemh åtna mestie maahta boernengåetietjeapohkecancerem åadtjodh.
Ienemus sellarievddadusá ma ielveduvvi li giehpep rievddadusá ma ietjastis buorráni, valla muhtemijt hähttu ierit válldet.	Jeenjemes cellejeatjahtehtemh mejtie aajhtsa leah geehpebe jeatjahtehtemh mejtie jïjtje sjïdtehtidh, mohte naan dejstie tjuara destie vaeltedh.
Åtsådibme máhttá aj vuosedit bårråmdávdav, ihka vil la vuorjját.	Cellepryövenasse maahta cancerem vuesiehtidh, mohte dïhte joekoen sveekes.
Jus dájvvalakkoj vaddá sellaåtsådimev de oadtju nanos suojev skoahtotjåttåbårredávddaj gå sellarievddadusájt máhtti gávnnat åvddål gå li bårredávddaj åvdeduvvam.	Jis daamhtaj cellepryövenassem vadta åådtje tjarki vaarjelimmiem boernengåetiecancerem vööste dan mietie cellejeatjahtehtemidie aajhtsa åvteli cancerem sjïdtedh.
Sellaåtsådibme váldeduvvá skoahtotjåddåga vuolemus oases, skoahtodáhpás mij nåhkå guoddnáj.	Cellepryövenassem vueliehkommes boernengåetietjeahpohken bieleste vaalta, boernengåetietappeste mij tsïnnese gietjedh.
Skoahto = Livmoder Månem = Äggstock Skoahtotjåttå = Livmoderhals Skoahtodáhppá = Livmodertapp Guoddná = Slida	Livmoder = Boernengåetie Äggstock = Munniestuehkie Livmoderhals = Boernengåetietjeapohke Livmodertapp = Boernengåetietappe Slida = Tsïnne
Kontrållå dájvvalakkoj	Jaabnan vååksjedh
Gynekologalasj sellaåtsådibme gullu varresvuohtakonrållåjda, nåv gåhtjåduvvam screening, masi nissuna Svierigin gåhtjoduvvi dájvvalakkoj.	Gynekologijen cellepryövenasse meatan dennie healsoevååksjeminie, maam gohtje screeninge, maam nyjsenæjjide Sveerjesne jaabnan böörie.
Gå sellarievddadusá árrat ielveduvvi ja dálkuduvvi, le dat dahkam vaj skoahtotjåttåbårredávdda dajt maŋemus 40 jagijt la oalle binnum.	Cellejeatjahtehtemh maahta dellie aajhtsedh jïh aareh båehtjierdidh, destie sjædta boernengåetietjeapohkecancere vaenede dej minngemes 40 jaepieh.
Sellaåtsådibme ietjá bálijn	Cellepryövenasse jeatjah tsiehkine
Gynekologalasj sellaåtsådimev vatteduvvá aj jus la gáhppeliddje jali gynekologa lunna gynekologalasj åtsådimev ietjá årijs tjadádime.	Maahta aaj gynekologijen cellepryövenassem vedtedh gosse tsegkietnien jallh gynekologen luvnie jïh gynekologijen goerehtimmiem darjodh jeatjah sjïekenistie.
Muhttijn sellaåtsådibme l gynekologa guoradallamis oasse jus buojkulvissan li varddemsjáhtasime, valla máhttá aj buorre dille screeningåtsådimev vaddet.	Muvhtene maahta cellepryövenasse bieliem gynekologen goerehtimmeste jis vuesiehtimmien gaavhtan bertedh, bene maahta hijven årrodh aaj screeningepryövenassem vedtedh.
Hiebalasj la jus lijká l muddo åtsådimev vaddet, jali jus la vajálduhttám åvdep sellaåtsådimkontrållåv.	Sjïehteles jis edtja pryövenassem vedtedh, jallh jis tïjje dam dellie darjodh.
Sellarievddadime ja bårredávdda	Cellejeatjahtehtemh jïh cancere
Sellarievddadimij oarre máhttá årrot vájvve skoaden bakteriajs jali gasskabåddåsasj virusinfeksjåvnås dagádum.	Cellejeatjahtehtemh maehtieh sjïdtedh jis irritasjovne njevlieskïeltesne mij bakterijistie jallh viruseinfeksjovneste sjædta.
Le sellarievssadusáj dábálamos tjärdda ma máhtti buorránit ietjastis.	Daamhtemes type cellejeatjahtehtemistie maahta jïjtje sjïdtehtidh.
Ietjá sellarievddadusá ma lulun båhtusav vaddet skohtotjåttåbårredávddaj, máhtti ierit váldeduvvat unnep tjuollamijn.	Jeatjah cellejeatjahtehtemh mestie boernengåetiecancerem sjædta, maahta unnebe operasjovnine laahpehtidh.
Jus la sellaåtsådibme mij ij la iemelágásj de guoradallam dagáduvvá ja álu gåhtjoduvvá dåktåråtsådibmáj.	Jis cellepryövenassem åtna mij ij leah normaale dellie goerehtimmiem darjodh jïh dellie dåakteregoerehtæmman gohtje.
Máhttá de oajvvadusáv oadtjot sellarievddadusá galggi tjuoladuvvat jali galggá vuorddet rievddadusájt ietjastis buorránit.	Dellie maahta evtiedidh dah cellejeatjahtehtemh laahpehtidh jallh vuertedh jïh vuejnedh jis dah jeatjahtehtemh jïjtje sjïdtehtidh.
Guhka ájgge gihtjá åvddål gå sellarievddadusá åvdeduvvi skoahtotjåttåbårredávddaj, dábálattjat lågev gitta lågenanvihtta jage.	Guhkiem åvteli cellejeatjahtehtemh boenengåetiecancerem sjidtieh, daamhtemes luhkie jallh luhkievïjhte jaepieh.
Le vuorjját gå juo åvdedum bårredávdda ielveduvvá sellaåtsådimen, valla dáhpáduvvá ájnegasj bále.	Dïhte dan ovsïejhme joe evtiedamme cancerem aajhtsa gosse cellepryövenassem vaeltedh, mohte gujht deahpede.
Bårredávdda dalloj la árra mieren ja dálkudibme máhttá álkkebut sjaddat binnep tjuovvobájnatjimij.	Dellie pråvhka cancerem aareh stadijumesne årrodh jïh båehtjierdimmie maahta aelhkebe sjædta vaenie lissiehdåårresinie.
Juohkka jage vargga 450 svieriga nissuna åttjudi skohtotjåttåbårredávdav gå ålobu, bájkoj 30 000 nissuna, diededuvvi siján li sellarievddadusá.	Fïerhten jaepien mahte 450 sveerjen nyjsenæjjah boernengåetiecancerem åadtjoeh, mearan jïjnjebh, medtie 30 000 nyjsenæjjah dïerem åadtjoeh dej cellejeatjahtehtemh.
Nissuna gåhtjoduvvi dájvvalakkoj	Nyjsenæjjah jaabnan gohtje
Nissuna gåhtjoduvvi dájvvalakkoj	Nyjsenæjjah jaabnan gohtje
Nissuna gåhtjoduvvi juohkka goalmát jage	Nyjsenæjjah fïerhten gåalmeden jaepien gohtje
Gájkka nissuna 23 ja 50 jage gaskan gåhtjoduvvi sellaåtsådibmáj juohkka goalmát jage.	Gaajhkh nyjsenæjjah 23 jïh 50 jaepiej gaskem åadtjoeh gohtjemem cellepryövenassese fïerhten gåalmeden jaepien.
Dan maŋŋela gåhtjoduvvá juohkka vidát jage gå la 50 ja 60 jage gaskan.	Dan mænngan gohtjemem åådtje fïerhten vïjhteden jaepien gosse 50 jïh 60 jaepiej gaskem.
Jus la vuorrasap gå 50 jage de ájgge gåhttjoma gaskan målsudi vehik gånnå rijkan årru.	Jis båarasåbpoe 50 jaepeste maahta tïjje gohtjemi gaskem jeatjahtahta destie gusnie laantesne årroeminie.
Nissuna gudi åvdebut li dåmajduvvam sellarievddadusájda máhtti aj dárbahit sellaåtsådimkontrållåjt 60 jage maŋŋela.	Nyjsenæjjah gïeh aarebi leah cellejeatjahtehtemi åvteste gïetedamme maehtieh cellepryövenassevååksjemh daarpesjidh aaj mænngan 60 jaepiej ïlleme.
Gåhttjom rájaduvvá årudahkaj gånna l álmmuktjáledum ja agev la iesjmiedogis oassálasstet.	Gohtjemem adressese seedtie gusnie åålmegetjaaleme jïh frijjes jis sæjhta meatan årrodh.
Makkir duostudahkaj åtsådimev vaddá ?	Mij dåastoevidie pryövenassem vedtedh ?
Gå la gåhttjomav oadtjum de gáhppeliddje sellaåtsådimev válldá lagámus gáhppeliddjeduostudagán, mij aj gåhtjudallá iednijsujttoguovdátjin.	Gosse gohtjemem åådtjeme cellepryövenassem tsegkietnie vaalta lïhkemes tsegkietniedåastoevisnie maam aaj gohtje ietniehoksejarnge.
Ienemusát oadtju mierredum ájgev ja máhttá dav ådåsis diŋŋgot.	Daamhtemes sjïere tïjjem åådtje maam maahta jeatjahtehtedh.
Muhtem bájkijn máhttá aj ådåsis diŋŋgot ietjá duostudahkaj.	Såemies sijjine maahta aaj tïjjem dængkodh jeatjah dåastoevisnie.
Jus vaddá sellaåtsådimev gynekologalasj åtsådime bále, buojkulvissan gynekologa lunna jali preventijvvanävorádevaddema lunna, de åtsådime álu aj registarduvvi vaj oadtju boahtte fáladusáv sellaåtsådimkontrållåj maŋŋel gå li gålmmå jali vihtta gållåm.	Jis cellepryövenassem vadta gosse gynekologijen goerehtimmiem darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan gynekologesne jallh gosse preventijvevierhtiejgujmie raeriestidh, pryövenasside registreradidh guktie aaj faalenassem cellepryövenassevååksjemasse gosse golme jallh vïjhte jaepieh vaaseme.
Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet	Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh
Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet	Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh
Gudi li nuorabu gå 23 jage ja vuorrasappo gå 60 jage e gåhtjoduvá	Dah gïeh nuerebe 23 jïh båarasåbpoe 60 eah gohtjesuvvieh
Jus la nuorap gå 23 jage ij gåhtjoduvá sellaåtsådimkontrållåjda.	Jis nuerebe 23 jaepieh ij cellepryövenasside gohtjesuvvieh.
Sellarievddadusá li ietjastis åbbå dábálattja åvddål 23 jage, valla ienemusá gáhtu ietjastis nåv nuorra nissunijn.	Cellejeatjahtehtemh gååvnesieh gujht åvteli 23 jaepien båeries, mohte jeenjemes gaarvanieh dej noere nyjsenæjjine.
Le sierralágásj vuorjját gå skoahtotjåttåbårredávdda åvdån gå l nåv nuorra.	Dïhte ekstremeles ovdaamhtaj boernengåetietjeapohkecancerem evtiedidh dan aareh.
Jus la oassálasstám gynekologalasj sellaåtsådimkontrållåj ja li moadda iemelágásj sellaåtsådime årrum gå l dävddám 60 jage l máhttelisvuohta maŋebut viessomin åvdet skoahtotjåttåbårråmdávdav sieldes unne.	Jis lea meatan orreme gynekologijen cellepryövenassevååksjemisnie jïh gellie normaale cellepryövenasside åtneme gosse 60 jaepieh illeme lea dan onne vaahra boernengåetietjeapohkecancerem åådtje dan mænngan.
Gudi älla seksav adnám e dárbaha åtsådimev vaddet	Dah gïeh eah seksem utnieh eah daarpesjh pryövenassem vedtedh
Jus ij la goassak seksav adnám de ij dárbaha sellaåtsådimev vaddet.	Jis idtji seksem utnieh ij daarpesjh cellepryövenassem vedtedh.
Skoahtotjåttåbårredávdda badján nissunijn gudi li seksav adnám ja li HPV vissa tjerdas, humana papillomavirus soaboduvvam.	Boernengåetiecancere ajve nyjsenæjjide sjædta dejtie gïeh seksem åtneme jïh laanestamme sjïere typine HPV:este, humaneles papillomviruse.
Jus la homoseksuella de l buorre sellaåtsådimkontållåjn mannat dájvvalakkoj danen gå virus mij máhttá dahkat sellarievddadusájt dávk soabosj nissunis nissunij.	Jis homoseksuelle dellie hijven daamhtaj cellepryövenassevååksjemasse vuelkedh juktie viruse mestie cellejeatjahtehtemidie sjïdtedh aaj maahta nyjsenæjjeste nyjsenæjjese laanestidh.
Jus la skoadov ierit tjuollam	Jis boernengåetiem operasjovnine laahpehtidh
Jus la ålles skoadov ierit tjuollam, mij gåhtjudallá ålles hysterektomiddjan, de ij dárbaha mannat sellaåtsådimkontrållåjn, danen gå skoahtodáhppá de l aj ierittjuoladum.	Jis abpe boernengåetiem operasjovnine laahpehtamme, maam gohtje hysterektomije, ij daarpesjh cellepryövenassevååksjemasse båetedh, dan gaavhtan boernengåetietappem aaj lea operasjovnine laahpehtamme.
Valla jus tjuollam dagáduváj skoahtotjåttåbårråmdávda jali sellarievddadusáj diehti beras boahtteájgemannat kontrållåjn.	Mohte jis operasjovnem dorjeme boernengåetietjeapohkecanceren jallh jeatjahtehtemi åvteste boernengåetietjeapohkisnie byöroe jåerhkedh dam vååksjedh.
Váldeduvvá de åtsådibme guodná bajemus oases.	Dellie pryövenassem tsïnnen bijjemes bieleste vaalta.
Jus juorrul makkir tjuollamtjerdav la tjadádam jali ma li ierit tjuoladum de máhttá gatjádit klinijkan gånnå tjuoladuvvi.	Jis ij leah vihties mij operasjovnide lea tjïrrehtamme jallh maam lea laahpehtamme maahta klinihkesne gihtjedh gusnie operasjovnem dorjeme.
Gáhppeliddje gáhppeliddjeduostudagán jali iednesuojttoguovdátjin álu máhtti viehkedit dáv diededimev åttjudit.	Tsegkietnie tsegkietniedåastoevisnie jallh ietniehoksejarngesne maahta aaj viehkiehtidh dejtie bïevnesidie gaavnedh.
Jus juorrula de l buorep åtsådimev vaddet sihkarvuoda diehti.	Jis ij leah vihties dellie buerebe pryövenassem vaeltedh vihtiesvoeten gaavhtan.
Nåvti åtsådibme dagáduvvá	Naemhtie goerehtimmiem darjodh
Nåvti åtsådibme dagáduvvá	Naemhtie goerehtimmiem darjodh
Ij dárbaha gárvedit sellaåtsådime åvddåla sierraláhkáj, valla ij galga seksav adnet jali adnet avtak vuojddasav guodnán jánndurav åtsådime åvddåla.	Ij daarpesjh sjïere vuekine ryöjredidh åvtelhbodti cellepryövenassem vadta, bene ij boetjh jallh naan badtja tsïnnen sïjse nåhtadidh dygnem goerehtimmien åvteli.
Sellaåtsådibme ietján sjaddá vájvve dádjadit.	Cellepryövenasse maahta ellien sjædta gïerve toelhkedh.
Ij ga galgga åtsådimev vaddet gå l liejbbe.	Ij edtjh pryövenassem vedtedh gosse gujnelemmie.
Åtsådibme skoahtodáhpás	Pryövenasse boernengåetietappeste
Åtsådime åvddåla hähttu nuoladit vuollerubmahav ja viellidit gynekologalasj åtsådimståvllåj.	Goerehtimmien åvteli tjuara vaarjoeh noeledh vueliekråahpesne jïh gynekologijen goerehtimmiestovlese tjihkedidh.
Åtsådiddje, gut la gáhppeliddje jali dåktår, várrogit sierri guodná sijddovijddudagáv dábálasj gynekologalasj instrumentaj ma galggi rumajlieggasa årrot.	Pryövenassevaaltije, gie tsegkietnie jallh dåaktere, mojhteleslaakan tsïnnevïedtjide rïhpeste gynekologijen dïrreginie mej leah kråahpetemperatuvre.
Gåktu åtsådibme váldeduvvá målsut duostudagás duostudahkaj.	Guktie pryövenassem vaalta maahta jeatjahtehtedh dåastoevistie dåastoevasse.
Dábálattjat spahtel muoras jali plástas gähppadit duohtaduvvá skoahtodáhppá vuosstij ja de dibma bårstasj aneduvvá skoahtotjåddåga vuolemus oasen.	Damtemes ohtje spatelem nåhtede mij boernengåetietappen vööste deehkehtidh jïh dan mænngan ohtje seepine boernengåetiekanalen vueliehkommes bielesne.
Åtsådibme ruvva manná ja dábálattjat la val moatten minuvtan.	Pryövenassem varki vaeltedh jïh daamhtaj barre naan minudtesne.
Ij baktji.	Ij provhkh baektjiedidh.
Muhtema dåbddi vájvev valla ruvva vássá.	Naakene maahta vaejviem damtedh mohte varki orrije.
Gatjálvisá vásstedit	Gyhtjelassh mejtie vaestiedidh
Álu hähttu vásstedit muhtem gatjálvisájt åtsådime bále, buojkulvissan	Daamhtaj aaj åådtje vaestiedidh naan gyhtjelasside gosse pryövenassem vaeltedh, vuesiehtimmien gaavhtan
goassa lij liejbe vuostasj biejvve, jali jus läjbboma li gáhtum	gåessie minngemes gujnelemmien voestes biejjie, jallh jis gujnelemmie orriji
jus preventijvvanävojt adná ja makkirijt	jis preventijvevierhtieh nåhtede jïh jis naemhtie mij dejstie
jus dálkuduvvá hormåvnaj klimakteriavájvijda	jis hormonigujmie båehtjierdidh klimakterijedåeriesmoeri vööste
jus la iesselissan jali l mánáv riegádahttám maŋemus jage.	jis nåajsan jallh baersieldamme minngemes jaepesne.
Diedo rájaduvvi aktan åtsådimijn ja giehpet laboratåvrråj ietjas árvvalimev dahkat.	Dah bïevnesh pryövenassen ektesne seedtie jïh dorje aelhkebe sjædta laboratovrijesedej vuarjasjimmiem darjodh.
Maŋŋela máhttá varddemav mij ij la várálasj oadtjot	Dan mænngan maahta onne ovvaahreles vïrremem åadtjodh
Skoahtotjåddåga skoade gähppadit varddá ja l dábálattjat binná varddemav åtsådime maŋŋela oadtju.	Boernengåetietjeapohken njevlieskïelte aelhkie barta jïh sïejhme onne jïh ovvaahreles bertemem åådtje goerehtimmien mænngan.
Varddem gáhtu muhtem biejve duogen.	Vïrreme galhkoe naan biejjien mænngan.
Gudi li iesselissan máhtti åtsådimev vaddet	Jis nåajsan maahta aaj pryövenassem vedtedh
Åtsådibme l ållu vádádagi ja máhttá åtsådimev dahkat aj gå l iesselissan.	Pryövenassevaalteme lea vaahraj namhtah jïh hijven gåarede pryövenassem vaeltedh jis nåajsan.
Májnoduvvá åtsådimev vaddá maŋemusát 15 iesselisváhkon danen gå guoradallam rievddadiddje åtsådimes máhttá vájvep jus iesselisvuohta l guhkev åvddånam.	Pråvhka jiehtieh buerie jis pryövenassem vedtedh minngemes 15 nåajsanvåhkosne dan gaavhtan goerehtimmie sveehkeme pryövenasseste maahta gïervebe sjïdtedh jis guhkebe nåajsan orreme.
Goassa vásstádusáv oadtju ?	Gåessie vaestiedassem åådtje ?
Goassa vásstádusáv oadtju ?	Gåessie vaestiedassem åådtje ?
Ienemus vásstádusá e rievddadusájt vuoseda	Jeenjemes vaestiedassh eah naan jeatjahtehtemh vuesehth
Gudán vahkon beras brevav åtsådimvásstádusájn oadtjot, valla muhttijn máhttá guhkep ájgev gihtjat.	Govhte våhkoej raejesne byöroe prieviem pryövenassevaestiedassine åådtjeme, mohte muvhtene maahta guhkebe tïjjem vaasedh.
Bájkoj 95 åtsådimijs 100 li sellarievddadusáj dagi ja árvvaluvvi iemelágátjin.	Medtie 95 pryövenassh 100 pryövenassijste leah cellejeatjatehtemh namhtah jïh normaaline vuarjasjidh.
Vásstádusáv rádji njuolgga årudahkaj laboratåvrås.	Vaestiedassem åådtje rïekte gåetide laboratovrijeste seedtedh.
Jus åtsådibme vatteduváj gynekologaduostudagán jali preventijvvanävoduostudagán de ienemusát gut åtsådimev válldij gänna åvdåsvásstádusáv rádjat vásstádusás.	Jis pryövenassem vadteme gynekologedåastoevisnie jallh preventijvevierhtiedåastoevisnie dellie daamhtaj dïhte gie pryövenassem vaalteme gïen dïedte vaestiedassem vedtedh.
Vuorjjás bálijn älla åtsådimev máhttám guoradallat, buojkulvissan jus gávnnuj edna liejbbevarra danna.	Ovsïejhme tsiehkine idtji maehtieh pryövenassem analyseeredh, vuesiehtimmien gaavhtan jis jïjnjh gujnelemmievïrrem dan sisnie.
Gåhtjoduvvá de ådå sellaåtsådibmáj.	Dellie orre cellepryövenassese gohtje.
Jus åtsådimen li sellarievddadusá	Jis pryövenassesne cellejeatjahtehtemh
Jus sellaåtsådibme vuoset muhtemlágásj sellarievddadusájt de guoradaláduvvá vijddábut.	Jis pryövenasse cellejeatjahtehtemh vuesehte dellie dam vijresåbpoe goerehtidh.
Jus li unna sellarievddadusá ja l ållim 30 jali 35 jage, áldarmierre mierreduvvá gånnå rijkan årru, de dábálattjat åtsådibme dalága åtsåduvvá virusgähttjalimijn.	Jis geehpes cellejeatjahtehtemh åtna jïh 30 jallh 35 jaepieh illeme, aaltereraaste jeatjahtahta gusnie årroeminie laantesne, dellie pryövenasse daamhtaj viruseteestine goerehtidh.
Gähttjalibme gehtjat jus la HPV tjärdda, humana papillomavirus, mij máhttelisvuodav vaddá skoahtotjåttåbårredávddaj.	Teeste vååksjede jis HPV typem åtna, humaneles papillomviruse, maam vaahra boernengåetiecancerasse vadta.
Gejn val li sämmibále dát HPV-tjärdda dárbahi boahtet åtsådibmáj.	Ajve dejtie giej seammasïenten daam HPV-typem utnieh tjuerieh goerehtæmman båetedh.
Jus li giehppis sellarievddadusá majn älla dakkir virus de val dárbaj ådå sellaåtsådimev válldet jage maŋŋela.	Jis geehpebe cellejeatjahtehtemh åtna man ij dagkeres virusem utnieh daarpesje barre orre cellepryövenassem jaepien mænngan vaeltedh.
Gájkka sellarievddadusáj gáktuj nissunijn gudi li nuorabu gå 30 jali 35 jage dálásj ájge májnoduvvá åtsåduvvat gynekologas, valla muhtem bájkijn rijkan dan sadjáj gåhtjoduvvá ådå sellaåtsådibmáj gáhppeliddje lunna.	Gaajhkh cellejeatjahtehtemi bïjre nyjsenæjjine gïeh nuerebe 30 jallh 35 jaepieh daelie dejtie jiehtieh buerie jis gynekologe dejtie goerehte, mohte aaj såemies sijjine laantesne dan sijjeste gohtje orre cellepryövenassevadtemasse tsegkietnien luvnie.
Nissuna gudi li vuorrasappo gå 30 jali 35 jage ja gejn li ietjá sellarievddadusá gå da unna, májnoduvvi aj gynekologas åtsåduvvat.	Nyjsenæjjah båarasåbpoe 30 jallh 35 jaepieh gïeh jeatjah cellejeatjahtehtmh utnieh goh dejtie geehpemes, rekommanderade gynekologe edtja dejtie goerehtidh.
Sellåtsådime e vatte ålles suojev bårredávddaj	Cellepryövenassevaeltemh eah ellies vaarjelimmiem vedtieh canceren vööste
Sellaåtsådime dájvvalakkoj vaddi nanos suojev skoahtotjåttåbårredávddaj, valla ij la ålles.	Jaabnan cellepryövenassevååksjemh vedtieh tjarki vaarjelimmiem boernengåetietjeapohkecanceren vööste, mohte ij leah ellies.
Máhttá skoahtotjåttåbårråmdávdav oadtjot vájku sellaåtsådime li iemelágátja årrum, valla l sieldes vuorjját.	Maahta boernengåetietjeapohkecancerem åadtjodh jïlhts cellepryövenasse normaale orreme, mohte dïhte dan ovsïejhmes.
Ietján gå mannat sellaåtsådimkontrållåjn dájvvalakkoj de beras agev sujtov åhtsåt jus oadtju varddemijt narggema maŋŋela, jus moaddi oadtju varddemijt liejbij gaskan, jali jus varddemijt oadtju maŋŋel gå l häjttám läjbbot.	Jaabnan cellepryövenassevååksjemen lissine byöroe åålegh dan gaavhtan hoksem ohtsedidh jis bertedh gosse boetjedh, jis gellien aejkien bertedh gujnelemmiej gaskem, jallh aalka bertedh dan mænngan gujnelemmie orriji.
Máhttá agev aktavuodav válldet skihpasujttorádevaddemijn jus rádev sihtá gejna galggá aktavuodav válldet.	Maahta åålegh skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jïh raeriem åadtjodh jïh dejnie soptsestalledh.
Máhttá balov dåbddåt åtsådibmáj ja åtsådimvásstádussaj	Maahta aerkies damtedh åvteli pryövenasse vaeltedh jïh pryövenassevaestiedassem åadtjodh
Sellaåtsådimev vaddet máhttá gähttjalibmen dåbddut. Máhttá buojkulvissan balov dåbddåt dan ájgen gå åtsådimvásstádusáv vuorddá.	Cellepryövenassem vedtedh maahta vaejvie damtedh Maahta vuesiehtimmien gaavhtan aerkies damtedh dan tïjjen gosse pryövenassevaestiedimmiem vuertedh.
Buorre l ájádallat sellaåtsådime l vuohke ietjas suoddjit bårredávddaj.	Dellie hijven ussjedidh cellepryövenassevaalteme hijven vuekie canceren vööste vaarjelidh.
Rievddadusá ma ielveduvvi máhtti gájkkásattjat ierit váldeduvvat álkkep tjuollamijn vaj bässá bårråmdávda åvdedimes boahtteájgen.	Dah jeatjahtehtemh mejtie aajhtsa maahta daamhtaj aelhkies operasjovnine laahpehtidh guktie ij cancere evtedh båetije aejkien.
Le vuorjját gå åtsådibme vuoset la åvdedum bårredávdda.	Dïhte dan ovsïejhme pryövenasse vuesehte evtiedamme cancerem åtna.
Galli bårredávdda ielveduvvá sellaåtsådimkontrållå baktu de l álu nåv árra mieren vaj dåmajdibme giehpep sjaddá ja binnep tjuovvobájnatjimij.	Gosse cancerem aajhtsa cellepryövenassevååksjemen tjïrrh dellie pråvhka dan aareh tsiehkine årrodh båehtjierdimmie aelkebe jïh vaenebe lissiehdåårresinie.
Sellaåtsådime baktu li dávdav máhttám ielvvet ja máhttelisvuohta garrasit skihppát unnu.	Cellepryövenassen tjïrrh maahta skïemtjelassem aajhtsedh jïh vaarha alvas skïemtjedidh unnede.
Iesj mierret jus åtsådime galggi vuorkkiduvvat	Jïjtje nænnoste jis pryövenassh edtjieh vöörhkedh
Åtsådimev majt vaddá sellaåtsådimen álu vuorkkiduvvá.	Pryövenasse maam cellepryövenassevaaltemisnie veelti pråvhka vöörhkedh.
Ådå åtsådime máhtti buojkulvissan buohtastahteduvvat oabmásij ja umasslágásj dåbelijtjuovvoma dagáduvvat.	Vuesiehtimmien gaavhtan maahta båeries pryövenassh mohtedidh båeries pryövenasside jïh ovmessie dåeriedimmieh darjodh.
Åtsådime máhtti vil aneduvvat åtsådibmáj jali ietjá måhkkåj mij la dåhkkidum åtsådimetijkalasj juohkusis.	Pryövenasside maehtieh aaj dotkemasse jallh jeatjah aajkojde nåhtadidh mejtie dotkemeetiken dåehkie dåhkasjahteme.
Jus ij sidá åtsådime galggá vuorkkiduvvat boahtteájggáj de máhttá dav javllat gesi åtsådimev dahká, ja de biejsteduvvá dan maŋŋela.	Jis ij sïjhth pryövenassem båetije biejjide vöörhkedh maahta dam jiehtedh dïsse gie pryövenassem vaalta, jïh pryövenassem dan mænngan bihtedidh.
Diedo åtsådime birra vuorkkiduvvi aj kvalitähttaregistarin mij aneduvvá buoredittjat sujtov.	Bïevnesh pryövenassevaaltemen bïjre aaj kvaliteeteregisterisnie vöörhkedh maam nåhtadidh gosse hoksem buaranidh.
Jus ij sidá suv diedo galggi aneduvvat dán måhkkåj de máhttá rávkkat vaj ierit váldeduvvi.	Jis ij sïjhth jïjtje bïevnesh edtjieh dejtie nåhtadidh maahta krïevedh dejtie destie vaeltieh.
Mij la gynekologalasj sellaåtsådibme ?	Mij lea gynekologijen cellepryövenasse ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	3 sidor)
Nissuna gåhtjoduvvi dájvvalakkoj (ca.	Nyjsenæjjah jaabnan gohtje (ca.
2 sidor)	2 sidor)
Muhtema e dárbaha åtsådimev vaddet (ca.	Såemies eah daarpesjh pryövenassem vedtedh (ca.
2 sidor)	2 sidor)
Nåvti åtsådibme dagáduvvá (ca.	Naemhtie goerehtimmiem darjodh (ca.
2 sidor)	2 sidor)
Goassa vásstádusáv oadtju ?	Gåessie vaestiedassem åådtje ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	3 sidor)
Dåjmadiddje:	Redaktööre:
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.	Gaajhkh sisvege lea gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.