mammografi.html.xml

Julevusámegiella / Lulesamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
JulevusámegiellaLulesamiska	ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Manen dárbaj åtsåduvvat ?	Mannasinie daarpesje dejtie goerehtidh ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	3 sidor)
Nåvti dagáduvvá (ca.	Naemhtie darjodh (ca.
4 sidor)	4 sidor)
Manen dárbaj åtsåduvvat ?	Mannasinie daarpesje dejtie goerehtidh ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	3 sidor)
Nåvti dagáduvvá (ca.	Naemhtie darjodh (ca.
4 sidor)	4 sidor)
Tjoahhkájgäsos	Iktedimmie
Tjoahhkájgäsos	Iktedimmie
Gájkkásasj	Sïejhme
Mammografiddja l njittjijs röntgenåtsådibme sierra röntgenteknijkajn mij vaddá dárkkelis gåvåjt.	Mammografije lea röntgenegoerehtimmie njammijste sjïere röntgeneteknihkine mij guvvieh, ræjhkoes smaave biehkide, vadta.
Åtsådibme máhttá dagáduvvat hierediddje ulmijn varresvuohtaåtsådibmen, nåv gåhtjoduvvam screening, jali gå nissun iesj jali dåktår la muhtem rievddadusáv njittjijn gullam.	Goerehtimmie maahta åvtelhbodti darjodh goh healsoegoerehtimmie, guktie gohtje screeninge, jallh gosse nyjsenæjja jallh dåaktere jeatjahtehtemh njammine damteme.
Ij beras mammografiddjaåtsådimev tjadádit varresvuohtakontrållån jus la iesselissan jali jus dåktår gáddá jiesska njittjijn gávnnu.	Ij byöroeh mammografijegoerehtimmiem darjodh healsoevaaksjoemisnie jis nåajsan jallh jis dåaktere såvma naaremem njamman sisnie.
Gárvedime	Åvtebarkoe
Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj.	Ij daarpesjh sjïere vuekine dïsse ryöjredidh.
Gåktu åtsådibme dagáduvvá ?	Guktie goerehtimmie jåhta ?
Åtsådibme álu dagáduvvá mammografiddjaåssudagán, mij máhttá sierra jali röntgenåssudagás oasse skihpadåben.	Goerehtimmiem daamhtaj mammografijesijjesne dorje, mij maahta frijjes årrodh jallh röntgenegoevtesisnie skïemtjegåetesne.
Mammografiddja dagáduvvá aj sierra njidtjeduostudagájn ja muhtem varresvuohtaguovdátjijn.	Mammografijem maahta aaj darjodh sjïere njammadåastoevisnie jïh naaken hoksejarngine
Vuostak oadtju gatjálvisájt röntgenskihpasujtáris vásstedit jus li vájvastuvvá njittjijs jali jus bårrå dálkkasijt ma sisanedi hormåvnåjt.	Voestes åådtje naan gyhtjelassh vaestiedidh röntgeneskïemtjesåjhteristie jis dåeriesmoerh njammijste jallh jis daalhkesh vaalta man sisnie hormonh.
Dan maŋŋel de nuoladit bålåv ja skihpasujtár gehtjat njittjijt ja tjáles jus li vuojnos rievddadusá, buojkulvissan stuoráp lijkketsåbe jali utto åvdep tjuollamij maŋŋela.	Dan mænngan edtja bijjiebolleste vaarjoeh noeledh jïh skïemtjesåjhtere njammide vuartesje jïh tjaala jis naan jeatjahtehtemh mah vååjnoes, vuesiehtimmieh stuerebe reakedsplïejhkh jallh aerieh operasjovnijste.
Máhttá vuojnnut röntgengåvån ja låsedit árvustallamav.	Dejtie maehtieh röntgeneguvviem vuesiehtieh jïh dejstie goerehtimmiem sturredh.
Röntgenåtsådimen bále tjuodju, ja biedjá njittjev akta ájgen duolboga nali man sinna l nåv gåhtjoduvvam gåvvådetektåvråv.	Tjåådtje goerehtimmien tjïrrh, jïh aktem njammam beaja pleahtjose, jïh dan sisnie guvviedetektovre.
Njidtje diebttjiduvvá aktij ietjá duolbugijn viehkken vaj åbbå duolbas sjaddá.	Njammam jeatjah pleahtjojne deadta guktie pleahtjoeh sjædta.
Dahká vaj gåvvå tjielgas sjaddá avtabále ja lábttjenárre vuollegattjan aneduvvá.	Destie tjïelkes guvvie sjædta seamma aejkien vuelebe gadtjijhdosem åtna.
Giedav hähttu bajás anedit ja vuojŋastit apparáhta vuosstij dan båttån gå válldá guokta jali gålmmå gåvvå.	Lutnjie gïetem bæjjese jïh apparaaten vööste njihkie mearan göökte, golme guvvieh vadta.
Sämmilágásj de nuppijn njittjijn.	Dan mænngan seammalaakan mubpiem njammam.
Máhttá dåbddut vájválasj jali báktjit oanegav gå njidtje duolbban diebttjiduvvá.	Maahta ånnetji saejrehte gosse njammam deadta.
Gåktu dåbddu maŋŋela ?	Guktie dan mænngan damta ?
Åtsådime maŋŋela dåbddu iemeláhkáj.	Goerehtimmien mænngan dellie goh daamhtaj damta.
Manen dárbaj åtsåduvvat ?	Mannasinie daarpesje dejtie goerehtidh ?
Manen dárbaj åtsåduvvat ?	Mannasinie daarpesje dejtie goerehtidh ?
Giehpemus la ärádusájt gulldalit navvulin gå njittje li sájbujn vuojdadum.	Aelhkemes tjuglieh damtedh stratjkesne gosse njammide såapadamme.
Bajeda giedav, gulldala njittjijt ja giedavuolev njuolgga tjuvdij ja giehppis dettujn...	Gïetem lutnjh, njammide jïh gaejnjelen vuelesne damth staajhk soermigujmie jïh dïedtesth...
... giedav labuda birra gievllen, moatten gierden njittje badjel.	... darjoeh smaave svïhtjemh gievlesne, bïjre abpe njamman bïjre.
Álge njidtjevárto birra ja hiejte giehtagávan.	Aelkieh njidtjievaahteren bïjre jïh orrijh gaejnjelen vuelesne.
Mammografiddjaåtsådimen aneduvvá röntgen njittjijda, teknijkajn mij vaddá dárkkelis gåvåjt.	Mammografijegoerehtimmesne njammide röntgenidh, teknihkine mij dan buerie guvvieh vadta.
Mammografiddja dagáduvvá juogo de hierediddje varresvuohtakontrållån, nåv gåhtjoduvvam screening, jali dan diehti gå nissun jali dåktår la gullam ådå bavhlev njittjen.	Mammografijem heerredimmien gaavhtan dorje healsoevååksjeminie, guktie gohtje screeningen, jallh jis nyjsenæjja jallh dåaktere orre tjugliem damtiji.
Juohkka jage dagáduvvi ienep gå 500 000 åtsådime njidtjeröntgenijn Svierigin.	Fïerhten jaepien jienebe 500 000 goerehtimmieh Sveerjesne njammaröntgeninie dorje.
Tjärdda árrat ielvvet njidtjebårredávdav	Vuekie njammacancerem aareh aajhtsedh
Sosiálastivrra májnnu mammografiddjav nissunijda 40 ja 74 jage gaskan.	Sosiaaleståvroe juvnehte mammografijem nyjsenæjjide 40 - 74 jaepiej gaskem.
Lánndadikke fálli gájkka nissunijda 50 ja 69 jage gaskan máhttelisvuodav tjadádit mammografiddjaåtsådimev.	Laantedigkie faala gaajhkide nyjsenæjjide 50 - 69 jaepiej gaskem nuepiem mammografijegoerehtimmiem darjodh.
Ienemus lena fálli åtsådimev ienep juohkusijda 40 ja 74 jage gaskan, valla goassa gåhtjoduvvá ja man guhkev åtsådime målsut.	Jeenjemes leenine aaj dåehkide 40 - 74 jaepiej gaskem goerehtimmiem faelieh, mohte joekehts leah gåessie aalka dejtie faaledh jïh man guhkiem goerehtimmine jåerhkieh.
Nuorap nissunijda l dábálasj åtsådimij bielnup jahke gaskajn.	Nuerebe nyjsenæjjide daamhtaj goerehte fïerhten akte jïh bielie jaepien.
Vuorrasappo ienemusát gåhtjoduvvi fert nuppát jage.	Båarasåaboe fïerhten mubpien jaepien.
Dájn varresvuohtakontrållåjn máhttá njidtjebårresjattalvis ielveduvvat åvddål gå ij la háhppidam muhtem dåbddomerkajt dahkat, jali åvddål gå ij åbbå gullu njittjen.	Dejnie healsoevååksjeminie maahta njammacanceretumörem aajhtsedh åvteli dam damta jallh åvteli maahta dam njammesne damtedh.
Diedalasj åtsådime li vuosedam nissunijda gudi oassálassti mammografidjajn varresvuohtaåtsådibmáj de jábbmem njidtjebårredávdan binneduvvá 40 prosentajn.	Daajroes goerehtimmieh leah vuesiehtamme nyjsenæjjide gieh healsoegoerehtimmiem mammografijine meatan dejtie njammacanceren jaamedahkeste 40 procenth vaenede.
Gå maŋŋet bårredávdav älvvá de l vádá oabllot háhppidam, ja de ienep ja vájvep dálkudime l dárbulattja gå jus sjattalvis älvádallá árrat.	Jis seente dam aajhtsi dellie vaahrese båata cancere lea haasenamme, jïh dellie jienebh jïh geervebe båehtjierdimmiem daarpesje jalhts jis tumörem aareh aajhtsa.
Gulldala njittjijt dájvvalakkoj	Doehtehth njammide jaabnan
Nissuna njittjen la tjavŋak konsistänssa.	Nyjsenæjjan njammah ij leah jïebne konsistense.
Le danen gå gávnnuji goappátjagá mielkkerávsá ja buojddetsuottsa njittjijn, ja dahká vaj dåbdduji tjavŋaga.	Dan gaavhtan desnie dovne mielhkiereavsah jïh buejtieh, jïh dan gaavhtan njammide ij lea jïebne.
50-jage álldarin njittje dibmi gå mielkkerávsá unneduvvi ja buojddetsuottsas målsuduvvi.	50-jaepieh låhkosne njammah myövhkebe sjidtieh gosse mielhkiereavsah sjidtieh buejtide.
Njittje bájneduvvi hormåvnnårievddadusájs ma sjaddi nissuna liejbbegaskan ja máhtti danen dåbddut ållu umasslágátja goassa dajt åtsåda.	Dah hormonejeatjahtehtemh mah deahpadieh nyjsenæjjan gujnelemmiecykelisnie njammide tsevtsieh jïh dan gaavhtan eah seammalaakan årroeh abpe tïjjem.
Liejbe maŋemus biejve maŋŋela l buorre biejvve iesjåtsådibmáj, danen gå njittje álu li dibmasa ja giehpe åtsådit.	Biejjien mænngan gujnelemmien minngemes biejjie lea buerie biejjie jïjtje njammide goerehtidh, dan gaavhtan njammah myövhkes jïh aelhkies goerehtidh.
Gájkka nissuna beras ietja åtsådit ietjasa njittjijt.	Gaajhkh nyjsenæjjah byöroeh dej njammah jaabnan goerehtidh.
Hiebalasj la válljit vissa biejvev mánon giehpebut máhttet buohtastahttet majt gullá.	Sjiehteles aktem biejjiem askesne veeljedh juktie aelhkebe mohtedidh maam damta.
Buorre bálle lisj má navoldahttijn danen gå l álggep njittjijt gulldalit gå li sájbbodum.	Sjiehteles sijjie lea stratjkesne dannasinie aelhkebe njammide doehtede gosse tjoelem åtna.
Galggá gulldalit gå tjuodtju ja gå vellaj.	Eeremes edtja dejtie doehtedidh dovne gosse tjåådtje jïh gosse vealesje.
Buorre sjattalvisá li dábálattja	Sïejhme ov-feerlege tjugliejgujmie
Jus luluj sjattalvisáv ielvvet de márjju ballá, valla dájvvámusát l buorre rievddadus, sierraláhkáj nuorap nissunijn.	Jis tjugliem jallh jeatjah båaloeh aajhtsa maahta aerkies sjïdtedh, mohte daamhtemes lea buerielaakan jeatjahtehtemh, joekoen nuerebe nyjsenæjjine.
Máhttá årrot cysta, dat javllá tjásmagis, jali tsuottsa buorre sjattalvis.	Dïhte maahta cystam årrodh, dïhte sæjhta jiehtedh boejege mij tjaatsijes, jallh buerielaakan protneme njaltjan nuelesne.
Gájkka rievddadusá galggi dåktåris åtsåduvvat	Gaajhkh jeatjahtehtemh edtja dåaktere goerehtidh
Rievddadus njidtjerávsán máhttá aj njidtjebårredávdas dagádum.	Jeatjahtehteme njammareavsesne maahta aaj njammacanceristie båata.
Njidtjebårredávdda l akta dábálamos bårredávddatjerdajs nissunijn.	Njammacancere aktem daamhtemes cancerehammojste nyjseni gaskem.
Fert jage oadtju bájken 7 000 nissuna ja 40 ålmmå njidtjebårredávdav.	Fïerhten jaepien medtie 7 000 nyjsenh jïh 40 kaarrh njammacancerem åadtjoeh.
Máhttelisvuohta njidtjedávdav oadtjot lassán álldarijn.	Vaahra njammacancerem åådtje aalteren mietie jeanede.
Dábálasj dåbddomärkka njidtjebårredávdan la jarre njittjen jali giehtagávan.	Sïejhme symtovme njammacancerine lea tjuglie njammesne jallh gaejnjielisnie.
Ietjá l gå njidtjevártto jali lijkke njittjen gässu sisi.	Jeatja njammavaahtere jallh njaltja njamman sïjse sigkie.
Dåbddomerka ma älla nåv dábálattja li njittje tjielggimahtes ruopsudibme jali båhte, hávve mij ij save, jali varrasegadum låsjkos njidtjevártos.	Ij leah dan daamhtaj jis njamma rööpses, garres, bankes jallh sååjrehke sjædta, saejriem åådtje, jallh njammavaahteristie vïrretjaatsije galka.
Gájkka rievddadusá njittjijn galggi duodaj váldeduvvat ja dåktåris åtsåduvvat.	Gaajhkh jeatjahtehtemh njammine edtja itjmine vaeltedh jïh dåaktere edtja dejtie goerehtidh.
Máhttá aktavuodav válldet varresvuohtaguovdátjijn, nissunijvarresvuodajn jali sierra njidtjeduostudagájn mij gávnnu muhtem stuoráp skihpadåbijn.	Maahta satnem bïeljelidh hoksejarngese, nyjsenehealsoehoksese jallh sjïere njammadåastoevasse maam stuerebe skïemtjegåetine gååvnese.
Dåktår dárkkelit gulldal njittjijt ja mierret jus mammografiddja galggá dagáduvvat.	Dåaktere eensilaakan njammide gaajesje jïh vierhtede jis mammografijegoerehtimmiem edtja darjodh.
Nåvti dagáduvvá	Naemhtie darjodh
Nåvti dagáduvvá	Naemhtie darjodh
Njittjev biedjá akta ájgen duolbbadisá vuosstij mij sisanet kasehtav röntgenfilmajn.	Åådtje aktem njammam pleahtjose bïejedh, dan sisnie kassedte röntgenefilmine.
De njidtje diebttjiduvvá aktij ja guokta jali gålmmå gåvå váldeduvvá.	Dan mænngan njammam deemtjie jïh göökte jallh golme guvvieh vaalta.
Sierra röntgenapparáhtta l dárbulasj	Sjïere röntgeneapparatem daarpesje
Mammografiddja álu dagáduvvá mammografiddjaåssudagán, mij máhttá sierra jali röntgenåssudagás oasse skihpadåben.	Goerehtimmiem daamhtaj mammografijesijjesne dorje, mij maahta frijjes årrodh jallh röntgenegoevtesisnie skïemtjegåetesne.
Åtsådibme dagáduvvá aj sierralágásj njidtjeduostudagájn ja muhtem varresvuohtaguovdátjin.	Goerehtimmiem maahta aaj darjodh sjïere njammadåastoevisnie jïh naaken hoksejarngine
Röntgenapparáhtta mij aneduvvá l sierraláhkáj hábbmidum váttátjit njidtjetsuottsas buorre gåvåjt vuollegasj röntgensuonjardimijn viehkken Muhtem bále máhtti bårredávddásjattalvisá ma li val muhtem millimehtera stuore älvádallat.	Röntgeneapparate maam nåhtede lea sjïerelaakan hammoedamme juktie buerie guvvieh njammijste vedtedh viehkine viesjies röntgenegadtjijh. Muvhtien aejkien maahta canceretumörh aajhtsedh mah leah barre måedtie millimeeterh stoerre.
Nåvti dagáduvvá	Naemhtie darjodh
Ij dárbaha gárvedit sierraláhkáj.	Ij daarpesjh sjïere vuekine dïsse ryöjredidh.
Vuostak vásstet muhtem gatjálvisájt ja giehttot jus la vájvástuvvam njittjij, jali jus bårrå dálkkasijt ma sisanedit hormåvnåjt.	Voestes åådtje naan gyhtjelassh vaestiedidh jis dåeriesmoerh njammijste jallh jis daalhkesh vaalta mej sisnie hormonh.
Hähttu aj nuoladit bålåv ja skihpasujtár gehtjat njittjijt ja tjáles jus li vuojnos rievddadusá, buojkulvissan lijkketsåbe jali utto åvdep tjuollamijs.	Dan mænngan edtja bijjiebolleste vaarjoeh noeledh jïh skïemtjesåjhtere njammide vuartesje jïh tjaala jis naan jeatjahtehtemh mah vååjnoes, vuesiehtimmieh stuerebe reakedsplïejhkh jallh aerieh operasjovnijste.
Máhtti vuojnnut röntgengåvåjn ja gåvå boasstot dádjaduvvi bårredávddasjattalvissan.	Dah maehtieh röntgeneguvvine vuesiehtidh jïh destie maahta båajhtoehlaakan vïenhtedh dïhte canceretumöre.
Dan maŋŋela vádtsá röntgenappáráhttaj ja dan åvdån de tjuodtjot.	Dan mænngan röntgeneapparatese vaadtsa jïh dan uvte tjöödtjehte.
Njidtje biejaduvvá akta ájgen duolbbadisá nali mij sisanet gåvvådetektåvråv.	Njammam pleahtjose beaja gusnie guvviedetektovre.
Njidtje diebttjiduvvá sjánjas duolbbadisájn viehkken mij dietteduvvá njittje vuosstij.	Njamma dïedtese pleahtjojne viehkine maam våålese dïedtele.
Giedav hähttu badjen anedit ja dav vuojŋadit appáráhta vuosstij gå guokta jali gålmmå gåvå váldeduvvi.	Lutnjie gïetem bæjjese jïh apparaaten vööste njihkie mearan göökte, golme guvvieh vaalta.
Ájnas la ij åbbå labudit.	Vihkeles eevre dåadtjele.
Sämmilágásj de nuppijn njittjijn.	Dan mænngan seammalaakan mubpiem njammam.
Ålles åtsådibme válldá 15-30 minuvta, ja gåvvidibme vihtta jali låge minuvttaj.	Goerehtimmiem 15-30 minudth vaalta, vïjhteste låhkan minudth guvvedeminie.
Gåktu mammografiddja dåbddu ?	Guktie mammografijjem damta ?
Máhttá dåbddut vájvven jali báktjit oanegav gå njidtje diebttjiduvvá.	Maahta ånnetji saejrehte gosse njammam deadta.
Valla hähttu dagáduvvat, danen gå gåvvå buorep kvalitehtav oadtju ja åtsådibme tjårggu.	Mohte tjuara naemhtie darjodh, juktie guvvie buerebe kvalitehtem åådtje jïh goerehtimmie vihtiesåbpoe sjædta.
Duodden máhttá binnep suonjarmierre aneduvvat gå njidtje diebttjiduvvá.	Aaj maahta vuelebe gadtjijhdovsem nåhtede jïlhts jis ij njammam dïedtelh.
Muhttijn hähttu ruoptus boahtet	Muvhtien aejkien åådtje bååstide båetedh
Dájvvámusát li guokta röntgendåktåra gudi sierralakkoj árvustallaba mammografiddjagåvåjt.	Daamhtaj göökte röntgenedåakterh dejtie mammografijeguvvide vuartasjieh.
Tjårggåtvuohta lassán árvustallamin.	Dïhte vihtiesvoetem jeanede vuartasjimmesne.
Jus gávnnaba juojddá mij vuojnnet ij la iemelágásj, de gåhtjoduvvá ruoptus boahtet ådå åtsådibmáj.	Jis dah maam akt gaevnieh mij ij leah guktie edtja, dellie åådtje orre goerehtæmman båetedh.
Lijgge mammografiddjagåvå de váldeduvvi ja åtsåduvvá aj ultrajienajn.	Dellie mammografijeguvvieh lissine vaalta jïh aaj ultratjoejine goerehte.
Dåktår máhttá aj åtsådimev rievddádusás válldet.	Dåaktere maahta aaj pryövem jeatjahtehtemistie vaeltedh.
Jus la unna rievddadussa mij la vájvve gulldalit de máhttá válldet åtsådibmev ådå mammografiddja bále váldeduvvá jali ultrajienajn viehkken.	Jis lea onne jeatjahtehteme maam lea gïerve damtedh maahta pryövoem vaeltedh orre mammografijine ektesne jallh ultratjoeje viehkine.
Sekka nálusj tjuoggiduvvá rievddadussaj ja sellaåtsådibme njamáduvvá.	Sigkies naaloem rijtie jeatjahtehtemasse jïh cellepryövoem olkese njamma.
Åtsådibme rájaduvvá guoradallamijj mikroskåhpajn.	Pryövemasse mikroskopijen goerehtæmman seedtie.
Gájkka dagáduvvá duodastuvátjit jus la bårredávdda jali ij.	Gaajhkem dam dorje juktie vihties årrodh jis lea cancere jallh ij.
Vásstádus mammografiddjaguoradallamis rájaduvvá njuolgga duv årudahkaj guovten vahkon jus la gåhtjoduvvam varresvuohtakontrållåj.	Vaestiedasse mammografijegoeretimmeste rïkte gåatan seedtie göökte våhkoeh raejesne jis lea orreme maam gohtje healsoevaaksjomisnie.
Jus la siejveduvvam mammografiddjaj de diedojt oadtju åtsådimbåhtusa birra ietjas dåktåris.	Jis lea remitteereme mammografijese åådtje vaestiedassem goerehtimmeste altese dåakteren luvhtie.
Hormåvnnådálkudibme máhttá árvustallamav låsedit	Hormonebåehtjierdimmie maahta vuarjasjimmiem gïervebe darjodh
Muhtem nissuna dálkuduvvi hormåvnåj klimakterian ja klimakteria maŋŋela jali p-tablehtajt bårri.	Naan nyjsenh hormonebåehtjierdimmiem åadtjoeh klimakterijen åvteli jallh mænngan jallh p-pillerem vaeltieh.
Dakkir dálkudibme bájnasj njidtjetsuottsav vaj sjaddá assáp ja dahká mammografiddjagåvåv låsebut árvustallat.	Dagkeres båehtjierdimmie njammide tsevtsie guktie dam söökebe sjædta jïh dellie mammografijeguvviem gïervebe viertiestidh.
Danen la ájnas giehttot jus bårrå dálkkasijt ma hormåvnåjt sisanedi.	Dan gaavhtan vihkeles dam jiehtedh jis daalhkesh vaalta man hormonesisvege.
Åtsådibme ij la vádálasj	Goerehtimmie ij leah vaahreles
Suonjarnárre majt hähttu gillat mammografiddjaåtsådimen la nåv unne vaj dav e ane vádálattjan.	Dïhte gadtjijhveahka maam åadtjoeh mammografijegoerehtimmesne lea dan onne ij vïenhth dïhte vaahra.
Duodden teknijkalasj åvdedibme dagáduvvá ulmijn ájn suonjarmierijt unnedit.	Teknihkem aaj evtede guktie gadtjijhveahkam unniedidh.
Ij galga guoktáladdat mammografiddjaåtsådimen mannat gå gåhtjoduvvá, jali jus älvvá rievddadusáv ietjas njittjijn.	Ij edtjh steevrijh mammografijegoerehtimmiem darjodh gosse tæjmoem åådtje, jallh jis jeatjahtehtemem njammesne aajhtsa.
Buoragit manná åtsåduvvat mammografidjajn vájku li implantáhta.	Hijven gåarede mammografijine goerehtidh jïlhts njammaimplantatem åtna.
Ij la máhttelisvuohta vaj implantáhta tsuovkkani, valla gå ij maná njittjijt diebttjit degu nissunijn váni implantáhtaj dagi de l dárbulasj aktugasj hiebadum åtsådimijn.	Ij naan vaahra implantatide eerjieh, mohte jis ij gåaredh njammide deemtjedh seamma nyjsenæjjaj implantati bielelen maahta individuellen sjïehtedamme goerehtimmiem daarpesjidh.
Dájvvámusát duoddiduvvá aj mammografiddja gå njittje åtsåduvvi ja åtsådibme ultrajienajn.	Daamhtaj aaj mammografijem lissiehtidh njammide damtedh jïh ultratjoejine goerehtidh.
Gut ij lulu åtsåduvvat mammografidjajn ?	Gie ij edtjh mammografijine goerehtidh ?
Gå l ållu nuorra de álu åtsåduvvat ultrajienajn ienni gå mammografiddjajn.	Gosse noere dellie daarpesje ultratjoejine goerehtidh jïh ij mammografijine.
Le danen gå njittjij ráksátsuodtsa la nåv assá vaj mammografiddjagåvå sjaddi vájve dádjadit.	Dïhte dan gaavhtan njammide dan söökes guktie gïerve mammografijeguvvide viertiestidh.
Ultrajiedna vaddá jáhkedahtes vásstádusáv	Ultratjoeje vihtiesåbpoe vaestiedassem vadta.
Jus dåktår gáddá jiesska l njittjen de álu mammografiddja ij dagáduvá danen gå báktji njittjev aktij diebttjit.	Jis dåaktere såvma naaremem njammesne gååvnese ij provhkh mammografijem dellie darjodh juktie baektjede njammam deemtjedh.
Dan sadjáj l buorre ultrajiednaåtsådimev tjadádit, vuojnátjit jus siedja gávnnu majt hähttuji duobbmit.	Dellie hijven ultratjoejegoerehtimmiem darjodh, juktie vuajna jis sïeje desnie jïh dam olkese daarpesjidh döömedh.
Gå infeksjåvnnå l dálkudum de beras mammografiddjaåtsådimev tjadádit.	Gosse ovlemem båehtjierdamme byöroe mammografijem darjodh.
Sierraláhkáj ájnas la jus la vuorrasabbo.	Dïhte lea joekoen vihkeles jis båarasåbpoe.
Jus la iesselissan de ij galga varresvuohtaåtsådimev tjadádit, nåv gåhtjodum screening, mammografidjajn.	Jis nåajsan ij edtjh starnegoerehtimmiem tjïrrehtidh, guktie gohtje screening, mammografijine.
Valla jus älvvá rievddadusáv njittjen de agev galggá sujtujn aktavuodav válldet ruvvaláhkáj åtsåduvátjit, ihka vil la iesselissan.	Mohte jis jeatjahtehtemem aajhtsa njammesne edtja åålegh hoksem bïeljelidh guktie varki goerehtimmiem darjodh, jilhts nåajsan.
Åtsådibme de álggá ultrajienajn ja duoddiduvvá mammografidjajn jus la dárbulasj.	Dellie pråvhka goerehtimmie ultratjoejine aalka jïh dan mænngan mammografijine jis daarpesje.
Manen dárbaj åtsåduvvat ?	Mannasinie daarpesje dejtie goerehtidh ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	3 sidor)
Nåvti dagáduvvá (ca.	Naemhtie darjodh (ca.
4 sidor)	4 sidor)
Dåjmadiddje:	Redaktööre:
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.	Katti Björklund, 1177 Vårdguiden