ogoninflammation-hos-barn---vad-kan-man-gora-sjalv.html.xml

Julevusámegiella / Lulesamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
JulevusámegiellaLulesamiska	ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Tjalmmeinflammasjåvnå mánájn - majt máhttá iesj dahkat ?	Tjelmie-ovlemh maanine - maam maahta jïjtje darjodh ?
Ögoninflammation hos barn - vad kan man göra själv ?	Ögoninflammation hos barn - vad kan man göra själv ?
Basá tjalmev kompressajn jali bomulloduokkijn ålgop tjalmmetjiegas sisŋebuj.	Bïssh tjelmiem kompressine jallh bommulline tjelmiekroevese.
Álu vahkon vássá	Daamhtaj buerebe våhkoen raejesne
Tjalmmeinflammasjåvnnå l dábálasj mánájn, álu virusinfeksjåvnås snuohpav la oadtjum.	Dïhte sïejhme maanah tjelmie-ovlemh utnieh, daamhtaj viruseinfeksjovnen ektesne gosse sovhtine.
Tjalmmevielggat ruopsut ja vájveduvvá ja låsjkos gålggå tjalmes, mij álu l visskásiehke.	Tjelmiengaahka rööpses jïh åvla jïh destie sirrelde, man daamhtemes viskesisse.
Álu tjalmme vuojnnu båden.	Tjelmie aaj bankes vååjnoe.
Ienemusát buorrán váhkon váni dálkudime dagi.	Daamhtemes buerebe sjædta våhkoem båehtjierdimmiej bielelen.
Tjalmmeinflammasjåvnnå álkket såhpu.	Tjelmie-ovleme aelhkieslaakan laaneste.
Máná máhtti aj ietjá årijs inflammasjåvnåjt tjalmijda oadtjot.	Maana aaj ovlemh tjelmie jeatjah sjïekeste.
Dan duogen máhttá allergiddja jali mánná l vahágahttám jali oadtjum rugijt tjalmmáj. Inflammasjåvnnå la rubmaha vuohke ietjas suoddjit.	Dïhte maahta allergijen reaksjovnem årrodh jallh maana tjelmiem laarhkanamme jallh tjelmesne guermiestamme Ovleme lea kråahpen vuekie vaarjedidh.
Máhttá gus mánná åvddåskåvllåj mannat ?	Maahta maana aarehskuvlese vaedtsedh ?
Máná gudi li snupohpasa ja gejn la tjalmmeinflammasjåvnnå ruoppsij tjalmij vehik siedjan e dárbaha hejman årrot åvddåskåvlås jus ietján buoragit viedji.	Maana gie tjelmie-ovlemem åtna rööpses tjelmine jïh ånnetji sirrelde geehpebe sovhtine ij daarpesjh gåetesne årrodh aarehskuvleste jis dïhte jeatjahlaakan hïerven.
Máná gudi li åvddåskåvlån galggi nåv vieddje årrot vaj viedji oassálasstet gájkka dåjmajda.	Maanah aarehskuvlesne edtja dan vervesne årrodh guktie åajsoeh stååkedidh.
Máná allergiddjavájvij tjalmijn e ga dárbaha hejman årrot.	Maanah allergijevaejvine tjelmine eah daarpesjh gåetesne årrodh.
Mánná luluj hejman årrot jus tjalmme l siedjan	Maana byöroe gåetesne årrodh jis tjelmieh njavsome
Jus máná tjalme dednju ja hähttu siejav tjalmijs moaddi bäjvváj sihkkot de l mánán tjavgga infeksjåvnnå.	Jis maanan tjelmie njovseme jïh tjuara njovsh tjelmijste njaamedh gellie aejkien fïerhten biejjien dellie maana tjarki ovlemem åtna.
Ienemusát li goappásj tjalme vájvedum ja máhtti siedjut.	Daamhtemes gåabpatjahkh tjelmide ovleminie jïh dïeves njovseste.
Mánná de luluj hejman årrot åvddåskåvlås danen gå l såhpulis, ja máná tjalmme hähttu moaddi bäjvváj basáduvvat.	Maana byöroe gåetesne aarehskuvleste årrodh juktie laanesteminie, jïh tjuara maanan tjelmide gellie aejkien fïerhten biejjien njaamedh.
Mánná máhttá mánnájuohkusij ruoptus mannat gå tjavgga inflammasjåvnnå l buorránam ja tjalmme ij la des siedjan.	Maana maahta bååstide maanadåahkan gosse dan tjarke ovleme buerebe jïh eah tjelmieh njavsoeh.
Tjalmmeinfeksjåvnnå såhpu giehpemusát smávva mánáj gaskan danen gå nåv lahkalakkoj ståhki.	Tjelmie-ovleme aelhkemes onne maanaj gaskem laanteste juktie dah dan lïhke sinsitniem stååkedieh.
Soahpom oabllu iehtjádij siegen gå mánná tjalmijt ruvvi ja maŋŋela duohttá ståhkamgávnijt jali ietjá mánájt.	Suetie laaneste vuesiehtimmien gaavhtan gosse maana tjelmieh pruvvie jïh dan mænngan gævnjoeh jallh jeatjah maanah doehtede.
Skåvllåmánájn älla sämmi lahkaaktavuohta valla jus la tjavgga tjalmmeinfeksjåvnån ja tjalme li vájvedum de soajttá dárbahi hejman årrot.	Eah skuvlemaanah dan lïhke årroeh mohte jis tjarke tjelmie-ovleme åtna maahta læjhkan gåetesne årrodh jis tjelmide ovleminie.
Bassat tjalmev tjátjijn	Tjelmiem tjaetsine bïssh
Jus mánán la siedja tjalmijn de l buorre tjalmev rájnnasit bassat nåv dájvvalakkoj gå l dárbulasj tjátjijn.	Jis maana njovsh tjelmine hijven tjelmiem reejnes bïssedh dan jïjnjh maam daarpesje tjaetsine.
Ane kompressav jali bomullov ja basá ålgop tjalmmetjiegas sisŋebuj.	Kompressem jallh bommullem nåhtedh jïh bïssh tjelmienkråavese.
Åro váttuk giehtarájnasvuodajn	Bïssh gïetide eensilaakan
Hieredittjat tjalmmeinfeksjåvnåjt buorre váttugit giedajt bassat jus ålos birrusin li snuohpasa.	Juktie tjelmie-ovlemh heerrede hijven gïetede eensilaakan bæssa jis jïjnjh voengesne sovhtine.
Buorre l aj jus goappátjagá hejman ja åvddåskåvlån sigárdagájt álu målssu.	Aaj hijven jis dovne gåetesne jïh aarehskuvlesne njaamelijnieh gellien aejkien molse.
Njuorakmáná	Slïedth
Dábálasj la njuorakmánájn li visskásiek låsjkos tjalmijn, danen gå siján li baskep ganjálkanála gå vuorrasap máná ja ållessjattuga.	Daamhtaj slïedth viskesisse njovsh tjelmine, dan sjïekeste dej gïknjeleåerieh gaertjebe enn båarasåbpoe maanaj jallh geervi.
Basá tjalmev rájnnasit ålgop tjalmmetjiegas sisŋebuj kompressajn jali bomulloduohpujn mij la suollnodum vuorgas kránatjátjijn jali sálltelåssjkusijn.	Bïssh tjelmiem reejnie tjelmienkråavese kompressine jallh bommullinie maam tjaetsine jallh doelteme saelhtietjaetsine låpsodh.
Márjju dárbaj sujtujn aktavuodav válldet	Maahta hoksem daarpesjidh bïeljelidh
Tjalmmeinflammasjåvnå ma älla buorránam vahkon márjju dárbahi antibiotihkajn dálkuduvvat.	Tjelmie-ovleme maam ij våhkoem buerebe sjïdth maahta daarpesjidh antibiotikam båehtjierdidh.
Máhttá varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet.	Maahta hoksejarngem bïeljelidh.
Guovte biejve dálkudime maŋŋela antibiotihkajn de infeksjåvnnå ij des soahpo ja mánná máhttá åvddåskåvllåj ruoptus mannat.	Göökte biejjiej mænngan antibiotikam båehtjierdamme ij ovleme laanesth jïh maana maahta bååstide aarehskuvlese vaedtsedh.
Ij lulu vuorddet varresvuohtaguovdátjn aktavuodav válldet jus mánán la sieldes tjavgga inflammasjåvnnå ja edna siedja sjaddá.	Ij byöroeh vuertedh hoksejarngem bïeljelidh jis maana dan tjarki ovlemem åtna jïh jïjnjh njovsh sjidtieh.
Sämmi l aj jus mánná ij rat tjuovgav gierda jali sujna l tjavgap snuohpavájve.	Seamma jis maana geervebe sovhtevaejvine utnieh jallh tjelmijste sjïdtedh.
Jus mánán li tjavgga vájve val avtan tjalmen ja gáddá mánná l tjalmev vahágahttám de ij lulu ga vuorddet aktavuodav válldet.	Jis maana tjarke vaejvieh åtna ajve aktene tjelmesne jïh såvma maana tjelmiem laarhkanamme ij byöroeh vuertedh hoksem bïeljelidh.
Jus njuorak manán la tjalmmeinfeksjåvnnå de luluj sujtujn dalága aktavuodav válldet.	Jis slïedte tjelmie-ovlemem åtna byöroe hoksem dallegh gaskesadtedh.
Máhttá agev skuolkkat skihpasujttorádevaddemij oattjotjit rádev.	Maahta åålegh skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh rååresjidh.
Dåjmadiddje:	Redaktööre:
Gähttje: Leif Ekholm, mánádåktår, Mánávarresvuohtasujtto, Örebro	Illustratööre: Lotta Persson, illustratööre, Göteborg
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.	Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.