om-man-inte-ar-nojd-med-varden.html.xml

Julevusámegiella / Lulesamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
JulevusámegiellaLulesamiska	ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Mij la fámon ?	Guktie dïhte ?
(ca.	(ca.
2 sidor)	2 sidor)
Mij la fámon ?	Guktie dïhte ?
(ca.	(ca.
2 sidor)	2 sidor)
Mij la fámon ?	Guktie dïhte ?
Mij la fámon ?	Guktie dïhte ?
Rievtesvuohta la gujddit	Reaktam åtna laejhtedh
Patiänntan varresvuohta- ja skihpasujton la riektá duostoduvvat roattujn ja oadtjot dádjadahtte diededimev varresvuohtavidjurij ja åtsådimij ja dálkudimij birra ma oajvvaduvvi Galggá oadtjot buorre sujtov buorre kvalitehtajn.	Skïemtjijinie healsoe- jïh skïemtjehoksesne reaktam åtna sjædta seahkarimmine dåastoehtamme jïh bïevnesh, mejtie guarkoe, åådtje healsoen, dej goerehtimmiej jïh båehtjierdimmiej bïjre mejtie evtiedieh. Aaj edtja hijven hoksem buerie kvalitehtine åadtjodh.
Jus ij la dudálasj sujtujn majt la oadtjum jalik gujddi duostodimijn, de l riektá gujddit ja vuojnojt åvddåmbuktet.	Jis ij fuakah hoksine maam åådtjeme jallh ij fuakah dåastoehtimmine, reaktam åtna laejhtedh jïh dan bïjre mïeledh.
Máhttá guosskat unnep gássjelisvuodajs vidjurij gitta vaddásijda ma li båhtusijt vaddám stuoves vahagijt jali jábmemav.	Dïhte maahta årrodh unnebe dåeriesmoerijste geerve tsiehkide mestie skaarah sjïdteme jallh jaameme.
Máhttá aj bajedimev dahkat dåjmav buoredittjat	Maahta aaj bæjhkoehtimmiem darjodh mejnie meala barkoem buerebe dan mænngan maahta juhtedh.
Gávnnuji edna instánsa gåsi máhttá gujddit.	Gååvnese ovmessie sijjieh gåabph maahta laejhtemem seedtedh.
Gujddidijn ádnu tjálalasj vásstádusáv vaj sietton bässá låhkåt ja dajna boastodádjadusáv garvvet.	Hijven jis tjaaleldh vaestiedassem birrie gosse laajhta dan gaavhtan maahta vaestiedassem raeffesne lohkedh jïh lïepedh båajhtode guarkedh.
Gujddit sujttobarggijda	Voestes iereste hoksebarkijidie laejhtedh
Vuostatjin la buorre aktavuodav válldet dåktårijn jali ietjá sujttobárggijn gudi li åtsådam ja dálkudam.	Hijven voestes iereste dåakterinie jallh jeajtah hoksebarkijinie mejtie goerehtimmide jïh båehtjierdimmide dorjeme.
Dan láhkáj máhtti oalle boastodádjadusá tjielggat ja vádá binnut vádáv vat dáhpáduvvá.	Daamhtaj maahta tjoelmedidh jis båajhtode guarkeme jïh vaahram unnede daate ikth vielie deahpede.
Máhttá aj agev aktavuodav válldet åssudagáåjvijn gånnå sujtov oattjoj, buojkulvissan ortopedaduostudagá doajmmaåjvijn.	Maahta aaj åejvine goevtesisnie gusnie hoksem åadtjoeji soptsestalledh, vuesiehtimmien gaavhtan barkoeåejvine ortopededåastoevisnie.
Kommuvna varresvuohta- ja skihpasujto hárráj buojkulvissan häjmmaskihpasujtto de aktavuodav válldá dálkas åvdåsvásstediddje skihpasujtárijn, nåv gåhtjoduvvam MAS, kommuvnan.	Jis lea tjïelten healsoe- jïh skïemtjehokse vuesiehtimmien gaavhtan hïejmeskïemtjehokse dellie skïemtjesåjhterasse man medisijneles dïedtem åtna soptsestalledh, aaj MAS:em gohtje, tjïeltesne.
Mij la lánndadiggedåjmadum ja kommuvna sujtto iereda sierra guovlojn rijkan.	Mejtie laantedigkien jïh tjïelten dïedte hoksesne juaka ovmessie dajvi gaskem laantesne.
Máhttá gatjádit ietjas kommuvnas jali lánndadikkes gut sujtos åvdåsvásstet.	Maahta tjïeltem jallh laantedigkiem gihtjedh gïen dïedte hoksem åtna.
Ienemusát kommuvnna åvdåsvásstet álkkep häjmmasujtos ja lánndadigge sujtti dárkkelap skihpasujtov hejman.	Daamhtaj tjïelten dïedte aelhkebe hïejmeskïemtjehoksem åtna jïh laantedigkie jienebe avansereles hoksem hïejmesne dorje.
Patiänntasiebrreráde	Skïemtjijemoenehtse (Patientnämnden)
Patiänntasiebrreráde	Skïemtjijemoenehtse (Patientnämnden)
Duosstu gujddimijt	Laejhtemh dåastoehtidh
Instánnsa masi máhttá vuojnojt åvddånbuktet la patiänntasiebrreráde, mij muhttijn gåhtjoduvvá åskeldimsiebrreráden.	Goevtese mïsse maahta vuajnoeh vedtedh lea skïemtjijemoenehtsasse.
Patiänntasiebrreráde galggá doarjodit alla patiänntasihkarvuodav varresvuohta-ja skihpasujton.	Skïemtjijemoenehtse edtja meatan årrodh jïh jolle skïemtjijevihtiesvoetem healsoe- jïh skïemtjehoksesne evtiedidh.
Siebrreráde galggá gávnnut gájkka lánndadikkijn duostotjit gujddimijt ja vuojnojt iehtjádij siegen duostomij, diagnosaj, dálkudibme, mávso, sekretässagátjálvisájda ja sujttogarantiddja birra.	Moenehtse edtja gaajhkine laantedigkine årrodh desnie laejhtemh jïh vuajnoeh dåastodh gaskem jeatjebem dåastoehtimmie, diagnose, medisineereme, maaksoeh, sjeavohtsvoetegyhtjelassh jïh hoksegarantije.
Siebrreráden li politijkkára ja virggeulmutja giehtadalli gujddimijt.	Politihkerh moenehtsen lïhtsegh jïh barkijh laejhtiemidie gïetedieh.
Siebrreráde politijkkárijn ja virggeulmutjijn la sjávovälggogisvuohta.	Moenehtsen politihkerh jïh barkijh sjeavohtsvoetedïedtem utnieh.
Patiänntasiebrreráde l aktijmahtes varresvuohta-ja skihpasujtos ja ij majdik mávse dajna aktavuodav válldet gatjálvisáj jali gujddimij.	Patientnämnden / Skïemtjijemoenehtse frijjetjåadtjome healsoe- jïh skïemtjehokseste jïh dïhte åesehts dïsse bïeljelidh gyhtjelassigujmie jallh laejhtemigujmie.
Ietján gå varresvuohta-ja skihpasujtto de patiänttasiebrreráde doajmmaguovllo l aj bádnesujtto mij dåjmaduvvá lánndadikkes ja priváhttabádnesujtto mij biednigahteduvvá ållåsit jali muhtem märráj lánndadikkes.	Healsoe- jïh skïemtjehoksi lissine aaj baeniehokse meatan skïemtjijemoenehtsen barkoesuerkine mejtie laantedigkie jïh privaatebaeniehokse dorje mejtie laantedigkie ellies jallh bieliem dejstie maaksa.
Duodden la varresvuohta-skihpasujtto ma kommuvnajs dåjmaduvvi, jali såbadusá milta kommuvnaj, ja álmmuk hukso Sosiáladievnastuslága milta mav oadtju dakkir varresvuohta-ja skihpasujton.	Aaj healsoe- jïh skïemtjehokse mejtie tjïelth darjoeh, jallh tjïeltigujmie latjkoen mietie, jïh dam sïejhme såjhtoem Socialtjänstlagen / Sosiaaledïenesjelaaken mietie mejtie åådtje healsoe- jïh skïemtjehoksine.
Patiänntasiebrrerádes máhttá buojkulvissan viehkev oadtjot	Skïemtjijemoenehtse maahta viehkiem åadtjodh vuesiehtimmien gaavhtan
diededimijn majt dárbaj ájmujda váldátjit ietjas berustimijt varresvuohta- ja skihpasujton	bïevnesh mah daarpesje juktie maahta gorredidh ïedtjh mah healsoe- jïh skïemtjehoksesne åtna
aktavuoda sujttobarggij	hoksebarkijh gaskesadtedh
gávnnat riekta fábmudahkaj	reaktoe åajvieladtjesem gaavnedh
sujttovaddijda ja sujttoåssudagájda diededit ájttsagijt ja ärránijt masi alvaduvvá.	vuartasjimmieh jïh mah båajhtode reektede maam tuhtjie rovnegs lea hoksevedtiejasse jïh hoksegoevtesinie.
Goappátjagá njálmálasj ja tjálalasj gujddima guroadaláduvvi	Dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh laejhtemh goerehtidh
Máhttá goappátjagá riŋŋgit ja rádjat tjálalasj gujddimijt patiänntasiebrrerádáj.	Maahta dovne ringkedh jïh seedtedh tjaaleldh laejhtemh skïemtjijemoenehtsasse.
Virggeulmutja gähttji gujddima guoradáláduvi jali riekta instánsajn aktavuodav váldeduvvá.	Barkijh edtjieh laejhtiemidie goerehtidh jallh reaktoe goevtesem bïeljelidh.
Patiänntasiebrreráden älla riektá mierredit jus skihpabargge li juojddá mäddám jali ij.	Skïemtjijegoevtesen ij leah reakta nænnoestidh jis skïemtjehoksebarkijh maam akt båajhtode dorjeme jallh ij.
Ienni l ássje doajmmaåvdåsvásstediddjijda jali fábmudagájda nåv gåk Sosiálstivrra.	Dïhte lea gyhtjelasse maam barkoeåejvide jallh åejvieladtjide goh Sosijaaleståvroe edtja vaestiedidh.
Aktavuohtadiedo patiänntasiebrrerádáj galggi gávnnut gånnå la sujtov vattedum ja lánndadikkij ietjas webbabielijn.	Gaskesadtemebïevnesh skïemtjijemoenehtsasse edtja gååvnesidh gusnie datne hoksem åådtjeme jïh laantedigkien webbesijjine.
Sosiálastivrra	Sosijaaleståvroe (Socialstyrelsen)
Sosiálastivrra	Sosijaaleståvroe (Socialstyrelsen)
Gáhttit kvalitehtav ja sihkarvuodav	Kvalitehtem jïh vihtiesvoetem vååksje
Sosiálastivrra l gáhttifábmudahka varresvuohta- ja skihpasujttuj ja sujnni iehtjádij siegen dåjmajt åvdedittjat patiänntasihkarvuodav, duostudit vahágijt ja gádodit vádájt sujton.	Sosijaaleståvroe lea vååksjemereereme healsoe- jïh skïemtjehoksen åvteste jïh vååksje gaskem jeatjebem darjomh juktie skïemtjijevihtiesvoetem öövtiedidh, skaarah heerredidh jïh vaahrah hoksesne vaeniemdidh.
Sosiálastivrra galggá tjalmostahttet årijda majt li sjaddam, nåv gåhtjoduvvam vuogádakvige, ja mij máhttá dagáduvvat vaj ij galga ådåsis sjaddat.	Sosijaaleståvroe edtja vuartasjidh mestie deahpadimmieh sjïdteme, guktie gohtje systemefiejlie, jïh maam maahta darjodh guktie ij ikth vielie deahpedh.
Sosiálastivrraj máhttá dáhpádusáv jali aktugasj virggeulmutjijt bajedit.	Sosijaaleståvrose maahta deahpadimmiem jallh sjïere barkijem bæjhkoehtidh.
Bajedimen ij dárbaha diededit gänna jali gejn li åvdåsvásstádus dáhpadusás.	Bæjhkoehtimmesne ij daarpesjh tjaeledh gie jallh gïeh dïedtem utnieh deahpadimmien åvteste.
Gájka gudi gulluji varresvuohta- ja skihpasujttobarggijda, juska vil barggi kommuvnan, lánndadikken jali priváhtta sujttovidnudagán, máhtti bájeduvvat.	Gaajhkh gïeh healsoe- jïh skïemtjehoksebarkijidie govlesuvvieh, seamma jis tjïeltesne, laantedigkesne jallh privaate healsoesïeltesne berkieh, maahta bæjhkoehtidh.
Bajedibme máhttá guosskat lájtov organisasjåvnå vuossti jali gájkkásasj vánesvuohtaj patiänntasihkarvuodan majt la dárbulasj divudit.	Bæjhkoehtimmie maahta aaj laejhtemem åårganisasjovnen vööste årrodh jallh sïejhme fiejlieh skïemtjijevihtiesvoetesne maam daarpesje staeriedidh.
Gujddimusá galggi guoradaláduvvat gáttoj ja vuorddemusáj dagi.	Laejhtemh edtja sjïeki namhtah goerehtidh.
Ij iesj dárbaha diehtet gut la juojddá boasstot dahkam jali mij la dåmajdimen boasstot sjaddam ájnat nuoges la bajedit dáhpádusáv.	Ij daarpesjh jïjtje daajra gie fiejliem darjoeji jallh maam båehtjierdimmeste liejmie dïhte nuekies deahpadimmiem bæjhkohte.
Sosiálastivrra máhttá lájttet goappátjagá organisasjåvnåv, buojkulvissan lánndadikkev, ja aktugattjajt sujttobarggijs.	Sosijaaleståvroe maahta aaj åårganisasjovnem, vuesiehtimmien gaavhtan laantedigkiem, jïh aktem hoksebarkijistie laejhtedh.
Máhttá aj dagáduvvat vájku ij gávnnu aktak bajedibme jali gujddimus patientajs jali lahkaulmutjijs.	Maahta dam aaj darjodh jïlhts ij naan laejhtemem jallh bæjhkoehtimmiem gååvnese skïemtjijistie jallh dej lïhkemes fuelhkeste.
Jus la dárbulasj patiänntasikarvuohtaj de Sosiálastivrra máhttá aj njuolgadusájt almoditmajt organisasjåvnnå hähttu tjuovvot.	Jis daarpesje skïemtjijevihtiesvoeten åvteste maahta aaj Sosijaaleståvroe njoelkedassh nænnoste mah åårganisasjovne tjuara dåeriedidh.
Sosiálastivrra máhttá aj mierredit guodet ássjijt patiänntasiebrrerádaj.	Sosijaaleståvroe maahta aaj sjæjsjalidh ierieh skïemtjijemoenehtasse buektedh.
Sosiálastivra märrádusá e máhte gujddiduvvat.	Ij maehtieh Sosijaaleståvroen sjæjsjalimmiem klååkedh.
Bajedime dáhpádusájs ma máhtti årrot ássjálattja guodeduvvi polijssaj.	Bæjhkoehtimmieh deahpadimmijste mah lea laaken vööste polijsese buakta.
Buojkulvissan la gå skihpasujttobargge guoddaluvvi seksuálalasj illastimij jali tsabbmema birra.	Dïhte maahta vuesiehtimmien gaavhtan årrodh jis skïemtjehoksebarkijh laajhta seksuellen daaresjimmien jallh daaresjimmien åvteste.
Goappátjagá bajedibme Sosiálastivrraj ja Sosiálastivra märrádusá li almulasj ássjepáhppárá majt gájka gudi sihti máhtti låhkåt.	Dovne bæjhkoehtimmie Sosijaaleståvrose jïh Sosijaaleståvroen sjæjsjalimmieh leah byjjes tjaatsegh mah gaajhkesh gïeh sijhtieh maehtieh lohkedh.
Patiänntajournála ja sjimugis guoradallama ássjepáhppará gis sekretessas gåbtjåduvvi.	Mohte skïemtjijejournaalh jïh seammaleejnh tjaatsegh lea sekretessen nuelesne.
Tjuovvu Lex Maria-bajedimijt	Lex Maria-bæjhkoehtimmide dåerede
Sosiálastivrra giehtadallá nåv gåhtjodum Lex Maria-bajedimijt, gå sujtto iesj galggá bajedit alvos dáhpádusájt.	Sosijaaleståvroe gïetede dah mah gohtje Lex Maria-bæjhkoehtimmieh, gosse hokse jïjtje edtja alvas deahpadimmieh bæjhkoehtidh.
Lex-Maria- bajedibme galggá guoraduvvat nannodittjat patiänntasihkarvuodav.	Lex Maria-bæjhkoehtimmiem edtja goerehtidh juktie skïemtjijevihtiesvoetem vihtiestidh.
Máhttá doalvvot vaj Sosiálastivrra bajet sujttobarggijt Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvsstádussiebrrerádáj, HSAN	Destie maahta sjïdtedh Sosiaaleståvroe hoksebarkijidie bæjhkohte Healsoe- jïh skïemtjehokse dïedtemoenehtsasse, HSAN.
Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvásstádussiebrreráde	Healsoe- jïh skïemtjehoksen dïedtemoenehtse (Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd)
Sosiálastivrra, Justitieoahttse ja Justitiekansler val máhtti bajedit Varresvuohta-ja skihpasujto åvdåsvásstádussiebrrerádáj, HSAN.	Ajve Sosiaaleståvroe, Justitiesaadthalma (Justitieombudsmannen) jïh Justitiekansleere (Justitiekanslern) maahta bæjhkoehtidh Healsoe- jïh skïemtjehoksen dïedtemoenehtsasse, HSAN.
Dagáduvvá jus gávnnuji oare mierredit suodjedagojda, dat javllá tsaggat dagojt ja barggovuogijt ma máhtti årrot vádálattja.	Dam edtja darjodh jis sjïekh gååvnesieh vaarjelimmiedarjomi bïjre nænnoste, dïhte sæjhta jeahta rutijnh jïh barkoevuekieh mah feerlege tjöödtjehtehtedh.
HSAN máhttá gähttjalit ja mierredit	HSAN maahta pryövedh jïh sjæjsjalidh dan bïjre:
ruoptus válldet duodastusáv dåktåris jali skihpasujttáris gut la ietjas bargov nievret sujttim	legitimasjovnem bååstede vaeltedh dåakteristie jallh skïemtjesåjhteristie gie idtji sov barkoem reaktoeslaakan dorjeme
dahkat gähttjalimájgev, mij la gå dåktår jali skihpasujtár hähttu gähttjon årrot gitta gålmå jahkáj, ja sierralágásj plána vuododuvvá dan ájgen	pryövoetïjjem nænnoste, mij lea dåaktere jallh skïemtjesåjhtere tjuara vååksjemen nuelesne årrodh kaanne golme jaepiej raajan, aaj sjïere soejkesjem dan tïjjen mietie darjodh
Biehtsemáno 2013 rájes la sujto ja huvso " IVO. " Inspeksjåvnån, åvdåsvásstádus Sosiálasivra gähttjovidnojs.	gaertjede dåakteren reaktam daalhkesh vedtedh jallh nænnoste dïhte ij luhpiem utnieh.
Vuoge vil gujddit	Jeatjah vuekine laejhtedh
Vuoge vil gujddit	Jeatjah vuekine laejhtedh
Polijssa, patiänntaorganisasjåvnå ja politijkkára	Polijse, skïemtjijeåårganisasjovnh jïh politihkerh
Jus adná bahádahko la dagádum sujton de máhttá polijssabajedimev dahkat.	Jis meala maam akt laaken vööste lea dorjeme hoksesne maahta polijsese bæjhkoehtidh.
Bajedibme máhttá buojkulvissan guosskat nuppe ulmutja jábmemij.	Maahta vuesiehtimmien gaavhtan bæjhkoehtidh jis naakenem jeemi.
Svierigin dakkir bajedime vuorjját doalvvu guoddalibmáj ja duobbmuj danen gå vierredahkoláhka ásadibme, rávkká ájggomusá jali alvos dierbigisvuodav stráffitjit.	Sveerjesne ij leah sïejhme dagkeres bæjhkoehtimmieh åtalese jïh dåapmose juhtieh, juktie dïhte brottslagstiftninge kreava guktie gohtje uppsåt jallh grov oaktsamhet jis maahta dam bæsvodh.
Patiänntaorganisasjåvnå máhtti muhttijn viehkedit giehtadallat ássjijt ma gujddimussaj gulluji.	Skïemtjijeåårganisasjovnh maehtieh såemies aejkien viehkine årrodh gïetedimmine iereste mah leah laejhtemen bïjre.
Muhttijn máhtti árvustallat makkir instánssaj l buoremus åvddånbuktet ietjas gujddimusájt ja aj viehkedit tjállet bajedimev.	Dah maehtieh såemies ierine vierhtiedidh gåabph edtja laejhtedh jïh aaj viehkiehtieh bæjhkoehtimmiem tjaeledh.
Nuppástimoahttse, DO, barggá nuppástime vuosstij.	Diskrimineringsombudsmannen / Diskrimineremesaadthålma, DO, diskrimineeremen vööste barka.
Jus adná ietjas ij la objektijvalattjat giehtadaládum sjierves, sjiervveidentitehtas, sjiervvedåbddomerkas, álldaris, álmmuktjerdak sierratjerdas, jáhkkudagás jali ietjá jáhkkovuojnos, sáhtusvuodas ja seksuálalasj tjerdas, de dát máhttá DO:aj bajeduvvat.	Jis meala båajhtode vuekine gïetedamme tjoelen, tjoeleidentiteeten, tjoelejiehtegi, aalteren, etnijhken govlesovvemen, religijovnen jallh jeatjah jaahkoen, svihtjemeheaptoen jïh seksuellen syjhteden åvteste, maahta dam DO:ese bæjhkoehtidh.
Agev la máhttelis gujddimusájt åvddånbuktet skihpasujttopolitijkkárijda gejn li politijkalasj åvdåsvásstádus lánndadikken jali kommuvnan.	Dïhte åålegh nuepie dejtie skïemtjehoksepolitihkeridie laejhtedh gïeh politihken dïedtem laantedigkesne jallh tjïeltesne utnieh.
Muhtem lánndadikkijn gávnnuji sierralágásj patiänntaoahttse, gudi muhttijn aj gåhtjudalli patiänntaoahttsen jali patiänntabagádiddjen.	Naaken laantedigkine gååvnesieh sjïere skïemtjijesaadthålmah, såemies aejkien aaj dejtie gohtje skïemtjijetjirkije jallh skïemtjijetsïeglh.
Jus buojkulvissan adná ietjas nievret duostodum jali ietjáláhkáj la asjmen sujtujn de máhttá sijájn aktavuodav válldet.	Jis vuesiehtimmien gaavhtan damta nåakes dåastoehtamme jallh jeatjah vuekine idtji hoksem fuakah maahta dejtie gaskesadtedh.
Patiänntaoahttse máhttá viehkedit ja vuosedit åvddålijguovlluj jus ij la dudálasj vásstádusájn jali duosstomijn gå l vuostak aktavuodav válldám skihpasujttobarggijda.	Skïemtjijesaadthålma maahta viehkine årrodh jïh jeatjabidie vuesiehtidh jis idtji vaestiedassem fuakah maam åådtjeme dan mænngan voestes ryökesth skïemtjehoksebarkijidie bïeljelamme.
Mij la fámon ?	Guktie dïhte ?
(ca.	(ca.
2 sidor)	2 sidor)
Tjálle: Lars Persson, giehtadalle, Patiänntasiebrreráde dåjmadagán, Region Halland, Halmstad	Jeatjah vuekine laejhtedh (ca. 2 sidor)
Dåjmadiddje:	Redaktööre:
Ingemar Karlsson Gadea, 1177 Vårdguiden	Gaajhkh sisvegh leah aaj gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.