ont-i-orat-hos-barn---vad-kan-man-gora-sjalv.html.xml

Julevusámegiella / Lulesamiska Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska JulevusámegiellaLulesamiska ÅarjelsaemiengieleSydsamiska Bielljenávlak mánájn - majt máhttá iesj dahkat ? Gosse maana bieljie-naavlehtahkem åtna - maam maahta jïjtje darjodh ? Ont i örat hos barn - vad kan man göra själv ? Ont i örat hos barn - vad kan man göra själv ? Jus mánná allagit åjvijn vällaj de båhtånibme binnu bieljen ja binnebut báktji. Jis maana gællesje åejjine bijjene dellie bankeme lååtjme bieljesne jïh ij dan jïjnjh naavlehth. Oajvvurav aledittjat máhttá oajvevuolijt biedjat bålsståra vuolláj. Vuekiem åejjiegietjiem bijjene lea dåvnah bååmsteren nuelesne bïejedh. Álu luottudahka iján Daamhtaj jïjjesne naavlehte Máná gudi li snuohpasa máhtti bielljenávlagav oadtjot gå tsuottsa bieljen båhtåni. Maanah gïeh sovhtine maahta bieljie-naavlehtahkem åadtjodh juktie skïelth bieljine benkiehtieh. Máhtti aj luottudagáv oadtjot gå inflammasjåvnnå gasskabieljen la siedjan, gåhttju bielljenávladahkan. Dah aaj maehtieh baaktjesem åadtjodh jis ovleme gaskebieljesne sjædta. Goappátjaga snuohpa ja bielljenávladahka la iemelágásj infeksjåvnnåskibádagá mánájn. Dovne sovhte jïh bieljieovleme sïejhme infeksjovneskïemtjelassh maanine. Máná álu gåhttsåji luottudagás iján danen gå båhtånibme bieljen stuorru gå vällahi. Daamhtaj maana jïjjege baaktjesistie fahkoe juktie jienebe benkehte gosse gællesje. Ådisj má buorebut muhtem duodde oajvevuolij. Buerebe maahta damtedh jis gellie dåvnah åejjien nuelesne utnedh. Ietjá vájve ma máhtti bielljenávlagav vaddet la inflammasjåvnnå gullotjadádagán mij manná bielljetsuodtsaj, váksabuodustahka jali vájve oalojlahtasij. Jeatjah vaejvieh mestie maahta bieljie-naavlehtahkem åadtjodh lea ovleme bieljieraejkesne trommeskïelten vööste, voksedåmhpa jallh vaejvieh skiehrielïhtsine. Bielljenávladahka däjvvá gasskabieljev Bieljieovleme gaskebieljesne Bielljenávladahka gasskabieljen álu hähkkat álggá ja oanegasj la. Bieljieovleme gaskebieljine daamhtaj aalka dallegh jïh boelhketjem ryöhkoe. Ietján gå bielljenávlak mánán máhttá ájnibåddåsasj gullovihke ja nievrep gullo dåbddut. Lissine naavlehte maana maahta domtesem utnedh luehkine bieljesne jïh nåakebe govledh. Dábálasj la aj báhkan buollet. Aaj maahta vaejliem utnedh. Muhttijn bielljetsuodtsa luottan ja låsjkos gålggå gullotjadádahkaj. Muvhtene trommeskïelte loedtene jïh sïeje bieljieraajkan galka. Dalloj luottudahka unnu. Dellie naavlehtahkem lååtjme. Mánájn máhtti aj bielljenávladahka váni luottudagá dagi. Maanah maehtieh aaj bieljieovlemem utnedh jïh eah bååktjesem damth. Bávtjasgiehpediddje dálkkasa Baaktjesevualanimmie daalhkesh Jus diehtá mánán la bielljenávladahka de máhttá bávtjasgiehpediddje dálkkasav vaddet mij sisanet paracetamolav, buojkulvissan Alvedon ja Panodil, jali dálkkasav mij sisanet ibuprofenav, buojkulvissan Ipren ja Ibumetin. Jis daajra maana bieljieovlemem åtna maahta baaktjesevualanimmie daalhkesidie vedtedh mej sisnie paracetamole, vuesiehtimmien gaavhtan Alvedon jïh Panodil, jallh daalhkesidie mej sisnie ibuprofen, vuesiehtimmieh Ipren jïh Ibumetin. Dálkkasa gávnnuji gålgge hámen, bahtablähttan ja tablähttan. Daalhkesh gååvnesieh galkije hammojne, stolepillerinie jïh tabledtine. GGávnnuji váttugis bagádusá skurpon. Gååvnese eensi bïhkedimmieh aeskesne. Mánájda gudi li nuorabu gå guhtta máno ij lulu bávtjasgiepediddje dálkkasijt vaddet åvddål vuostak rádedimes skihpasujtárin jali dåktårijn. Gosse maanah nuerebe goh govhte askh ij byöroeh baaktjesevualanimmiem vedtedh bielelen voestes skïemtjesåjhterinie jallh dåaktarinie rååresjidh. Máná vuollelin 18 jage gudi báhkan buolli e galga bávtjasgiehpediddje ja báhkkavuolediddje dálkkasijt acetylsalicylsyrajn adnet, buojkulvissan Magnecyl, Treo jali Albyl, jus dåktår ij la dav gåhttjum. Maanah nuerebe goh 18 jaepieh gïeh vaejliem utnieh, eah edtjh baaktjesevualanimmie jallh vaejlievualanimmie daalhkesidie acetylsalicylsyrine nåhtadidh, vuesiehtimmien gaavhtan Magnecyl, Treo jallh Albyl jis ij dåaktere lea dam moeneme. Njunnjespraddja Njueniesprejje Giehpediddje njunnjespraddja unnet njunnjebuodusav ja mánnáj gähppu vuojŋŋgat. Njueniesprejjem maahta nåhtadidh gosse snoelken jïh dïhte dorje aelhkebe maanese voejngehtidh. Ij diehttu jus njunnjespraddja viehkedit bielljenávlladahkaj. Ij leah vuesiehtamme njueniesprejje viehkine sjædta jis bieljieinflammasjovne. Bielljegássjelisvuoda ja lávggom Bieljiedåeriesmoere jïh laavkome Jus bielljetsuodtsa l luottanam beras vuorddet lávggomijn desik la häjttám gålggåmis gullotjadádagás. Jis raejkie trommeskïeltesne sjïdteme byöroe vuertedh laavkodh goske lea orrijamme bieljieraejkeste galkedh. Gå bielljetsuodtsa l savvám, mij álu åvvå ruvva manná de máhttá lávggot iemeláhkáj. Gosse trommeskïelte starnedamme, mij pråvhka varki sjïdtedidh, maahta viht laavkodh. Jus li båhtså bieljijn jali bielljenávladahka de ij galga lávggot tjátjegierraga vuolen. Jis rööjrem bieljesne jallh bieljieovlemem åtna ij edtjh laavkodh åejjine tjaetsien bijjelesgietjien nuelesne. Dárbasj má sujtujn aktavuodav válldet Maahta daarpesjidh hoksem bïeljelidh Máná máhtti gasskabåddåsasj bielljenávlagav oadtjot gå li snuohpasa. Maanah maehtieh bieljie-naavlehtahkem åadtjodh gosse sovhtine. Valla jus luottudahka ij buorrána, vájku bårrå bávtjasgiehpediddje dálkkasijt ja oajvve allagin, de mánná luluj åtsåduvvat varresvuohtaguovdátjin jali hähkkaduostudagán guovten-gålmån jánndura sinna. Mohte jis ij orrijh naavlehtidh, jïlhts baaktjesevualanimmie daalhkesidie båehtjierdamme jïh åejjie bijjene, byöroe maanam hoksejarngesne jallh jouredåastoevisnie goerehtidh göökte-golme dygni raejesne. Jus mánná l delas, ij nagá ståhkat ja ij sidá juhkat jali l nuorap gå gudá máno de galggá sujtujn aktavuodav válldet. Jis maana samhtjan, ij åajsoeh stååkedidh jïh ij sïjhth jovkedh jïh nuerebe enn govhte askh, edtja hoksem ryöktese bïeljelidh. Luluj aj agev varresvuohtaguovdátjijn aktavuodav válldet jus låsjkos gålggå gullotjadádagás mánán-juska vil mánán la bávtjas jali ij. Byöroe aaj eejnegen hoksejarngem bïeljelidh jis maam akt maanan bieljeste gurkeste, jis maana baaktjesem åtna jallh ij. Máhttá aj agev skihpasujttorádevaddemij riŋŋgit oattjotjit rádev. Maahta åålegh skïemtjehokseraeriestæmman ringkedh jïh rååresjidh. Dåjmadiddje: Redaktööre: Gähttje: Bertil Marklund, gájkkasasjdåktår, professor, FoU-åssudagán primerrasujton Vänersborg Goerehtæjja: Bertil Marklund, sïejhmedåaktere, professore, FoU-ektievoete primærehokse Vänersborg Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden. Gaajhke sisvege lea aaj gïehtjedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.