patientavgifter.html.xml

Julevusámegiella / Lulesamiska	Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
JulevusámegiellaLulesamiska	ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
Majt máksá ?	Maam åådtje maeksedh ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	2 sidor)
Mávsodis varresvuohta- ja skihpasujtto (ca.	Healsoe- jïh skïemtjehokse mij åesehts (ca.
2 sidor)	2 sidor)
Majt máksá ?	Maam åådtje maeksedh ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	2 sidor)
Mávsodis varresvuohta- ja skihpasujtto (ca.	Healsoe- jïh skïemtjehokse mij åesehts (ca.
2 sidor)	2 sidor)
Majt máksá ?	Maam åådtje maeksedh ?
Majt máksá ?	Maam åådtje maeksedh ?
Máksá ienemus dåktårmanádimijs	Jeenemes dåakteremïnnemen åvteste maaksa
Varresvuohta- ja skihpasujtto Svierigin biednigahteduvvá ienemusát lánndadigge-ja komuvnnavärojs.	Healsoe- jïh skïemtjehoksem Sveerjesne maaksa stööremes bieliem laantedigkie- jïh tjïelteskaehtijste.
Mávsov majt máksá buojkulvissan dåktårmanádimen la val oasásj majt ajtu máksá.	Maaksovem maam maaksa gosse dåakterem mïnnedh barre bieliem åeseste.
Ij la fámon ålles priváhtta sujton, buojkulvissan plásstakirurgiddjan mij ij la medisijnalattjat vuododum.	Numhtie ij leah privaate hoksesne, vuesiehtimmien gaavhtan plastikkirurgije, mij ij leah medisijneles skreejrehtamme.
Iesj de máksá ålles gålov.	Dellie ellies maaksovem jïjtje maaksa.
Umasse mávso umasse lánndadikkijn ja komuvnajn	Ovmessie maaksovh ovmessie laantedigkine jïh tjïeltine
Lánndadikke ja komuvna máhtti gájkkásattjat ietja mierredit makkir mávsojt galggá mákset dåktårmanádimijn ja ietjá dievnastusájn sujton.	Laantedigkieh jïh tjïelth maehtieh jïjtje nænnoestieh mah maaksovh edtja maeksedh gosse dåakteren luvnie jallh jeatjah dïenesji åvteste hoksesne.
Gájkkásattjat li mávso åbbå sämmilágátja lánndadikkijn.	Dah leah mahte seamma ovmessie laantedigkine.
Jus edna sujtov dárbaj de gávnnu allamáksosuodje, mij buojkoduvvá ienebut boahtte låhkusin.	Jis daarpesje jïjnjh hoksem bijjiemaaksoevaarjelimmiem gååvnese, mejnie lïhkebe buerkeste båetije kapihtelisnie.
Varresvuohta- ja skihpasujtto l mávsodis vargga gájkka lánndadikkijn ja dajvajn jus ij la 20 jage dävddám.	Healsoe- jïh skïemtjehokse åesehts mahte gaajhkine laantedigkine jïh regijovnine jis nuerebe 20 jaepien.
Merustaládum mávso vuollelin li fámon almulasj sujton ja priváhtta sujttovaddijn majn la såbadus lánndadikkijn.	Dennie nuelesne medtielaakan maaksovh lea dan byjjes hoksesne jïh privaate hoksevedtiejinie mah latjkoem laantedigkiem utnieh.
Gå l sisitjáledum skihpadåhpåj de máksá jándurmávsov mij lága milta l ienemusát 100 kråvnå.	Gosse skïemtjegåetesne maaksa dygnemaaksovem mij laaken mietie jollemes 100 kråvnah.
Gå manát dåktåra lunna varresvuohtaguovdátjin de mákso målsut 100 ja 300 kråvna gaskan.	Gosse dåakteren luvnie hoksejarngesne maaksovh 100 jïh 300 kråvnah gaskem.
Manádimen gynekologa lunna ja mánádåktåra lunna de mákso målsut 200 ja 350 kråvnå gaskan.	Gynekologen jïh maanadåakteren luvnie maaksovh 200 jïh 350 kråvnah gaskem.
Jus dájn dåktårmanádimijn oadtju remissav röntgenåtsådibmáj ja dakkirijda de ij álu dárbaha ienep mávsov mákset.	Jis dennie dåaktereguessine remissem åådtje röntgenegoerehtæmman jallh seammalaakan goerehtimmide dellie ij daarpesjh jienebe maeksedh.
Manádimen ietjá dåktårspesialistaj lunna de mákso målsut 150 ja 350 kråvnå gaskan.	Gosse jeatjah dåakterespesialisti luvnie maaksa 150 jïh 350 kråvnah gaskem.
Manádibme hähkkaduostudagán skihpadåben máksá 220-380 kråvnå.	Jis akutedåastoevassem skïemtjegåetesne mænna dellie 220 – 380 kråvnah maaksa.
Manádibme skihpasujtára lunna ja skihpagymnásta lunna de mákso l 50-220 kråvnå manádibmáj.	Jis skïemtjesåjhterem jïh skïemtjegymnastem mænna maaksa gaskem 20 – 220 kråvnah fïerhten aejkien.
Dahkat mammografidjav gávnatjit árra njidtjebårredávdav ja gynekologalasj sällaåtsådimev skoahtotjåddågin, máksá 200 kr..	Mammografije juktie aareh njammacancerem aajhtsa jïh seammalaakan cellepryövoegoerehtimmie boernegåetientjeahpohkistie, guktie gohtje gynekologen healsoevaaksjome, medtie 200 kråvnah maaksa.
Muhtem lánndadikke válldi mávsov dålvudagájs ambulánsajn jali helikopterijn.	Såemies laantedigkie maaksovem vaalta jis skïemtjebïjline jallh ruevtiehaepkine fealadidh.
Muhtem lánndadikke máksi ruoptus manádimmávsov jus la hähttum vuorddet muhtem ájgev duodden mierredum ájggáj.	Naan laantedigkijste maaksovem bååstide maaksa jis tjuara vuertedh guhkiem latjkeme tïjjen mænngan.
Jus ij ruoptodiŋgo ájgev mij ij hieba jali ij boade diŋgodum ájggáj de l huoman välggogis mákset manádimmávsov.	Jis ij jiehtieh ij tïjje sjïehth jallh ij båetieh tæjmose maam latjkeme maahta læjhkan maaksovem maeksedh.
Ietjá sujttovaddijn máhtti ietjá mávso	Jeatjah hoksevedtijh maahta jeatjah maaksoeh utnedh
Gänna l ållu priváhtta jali ietjas barggovadde baktu skihpasujttoduodastus márjju li ållu ietjá vidjura makkir mávsojt galggá mákset.	Dïhte gie privaate jallh dan barkoevedtijen tjïrrh skïemtjehoksetjirkemem åtna maahta jeatjah njoelkedassh utnedh mah maaksovh edtja maeksedh.
Komuvna varresvuohta- ja skihpasujton, mij la fámon vuorrasappojda guhkaájggásasj skibádahkaj, gávnnuji umasse mávso sujttuj mij skihpasujtárijs vatteduvvi.	Tjïelten healsoe- jïh skïemtjehoksesne, voeresidie guhkiem skiemtjieh, ovmessie maaksovh hoksen åvtese gååvnesieh mah skïemtjesåjhteristie åådtje.
Svieriga Komuvna ja Lánndadikke vebbabielen gávnnuji adressa komuvnajda, lánndadikkijda ja dajvajda.	Sveerjen Tjïelth jïh Laantedigkieh webbesæjrosne adressh gååvnesieh tjïeltide, laantedigkide jïh regijovnide.
Vebbabielijn la ájggeguovddelis ja dárkkelis diededibme sijá mávsoj birra.	Desnie bïevnesh dej maaksovigujmie gaavna.
Mávso ålggorijkak viesájdiddjijda	Maaksovh ålkoerïjhken otnegidie
Ålggorijkak viesájdiddjijn la rievtesvuohta hähkkasujttuj Svierigin.	Ålkoerïjhken otnegh reaktam utnedh akute hoksese Sveerjesne.
Jus ietjá EU-rijkas boahtá, EES-rijkas jali Svejtsas de galggá europa skihpaduodastuskårttå, EU-kårttå, vuosedittjat rievtesvuohta l hähkka sujttuj ieme patiänntamáksuj.	Båata jeatjah EU-laanteste, EES-laanteste jallh Schweiz:ste edtja europeijen skïemtjetjirkemekåarhte utnedh, mij vuesehte reaktam åtna akute hoksese jïh daamhtaj skïemtjijemaaksovem maaksa.
Jus ij la dakkir de l máhttelis sjaddá ålles sujttomávsov mákset.	Jis ij kåarhtem utnieh kaanne tjuara ellies hoksemaaksovem maeksedh.
Jus sujtov gis sidá mij ij la hähkka ja ij sidá mákset ienep gå patiänntamávsov de galggá duodastus mij vuoset häjmmarijkka sujtov máksá.	Jis sæjhta hoksem mij ij akute jïh ij sïjhth jienebe enn skïemtjijemaaksovem maeksedh edtja tjirkemem utnedh mij vuesehte hïejmelaante hoksem maaksa.
Jus ij dav ane de iesj máksá ålles mávsov sujtos.	Jis ij dam utnieh ellies maaksovem jïjtje maaksa.
Ienemusá gudi båhti ietjá rijkajs EU., EES. Ja Svejtsa ålggolis hähttuji ietja mákset ålles sujttomávsov ja vájku hähkka sujtto.	Jïenesh mah laantijste EU:en, EES:en jïh Schweizen ålkolen åadtjoeh ellies maaksovem jïjtje maeksedh dovne jis akute hokse.
Jus svieriga viesájdiddjen skihppá ålggorijkan	Jis sveerjen otnege ålkoelaantesne skeamtja
Europa skihpaduodastuskårttå, mij rávviduvvá Oadjodåjmadagás, svierik viesájdiddjijda vaddá rievtesvuodav hähkka sujttuj ietjá EU-, EES-rijkajn ja Svejtsan sämmi ekonomalasj vidjurijda ma li fámon rijka ietjas viesájdiddjijda.	Dïhte europeijen skïemtjetjirkemekåarhte, maam maahta Försäkringskassan luvhtie dongkedh sveerjen otnegidie reaktam vadta akute skïemtjehoksese jeatjah EU-, EES-laantine jïh Schweizesne seamma ekonomijeles tsiehkine mah laanten jïjtse otnegh utnieh.
Nuorttarijkajn ij dárbaha kårtåv vuosedit.	Dennie noerhten laantine ij daarpesjh kåarhtem vuesiehtieh.
Jus dárbaj sujtov EU., EES-rijkaj ja Svejtsa ålggolin de ienemus rijkajn ij oattjo ietjas gålojt mávsedum, juogu de Svierigis jali dat rijkas gånnå jur dalloj la.	Jis hoksem daarpesje EU:en, EES-laanti jïh Schweizen ålkolen ij maehtieh jeenjemes laantine goerpemaaksovh åadtjodh, ij gænnahSveerjeste jallh dehtie laanteste gusnie orre.
Danen la ájnas adnet priváhtta mannoduodastusáv mij gåbttjå gålojt buojkulvissan dålvudibmáj.	Dïhte lea dan gaavhtan vihkeles privaate feelemetjirkemem utnedh mij maaksovh dåårje vuesiehtimmien gaavhtan feeleme.
Jus la häjmmaduodastus de danna álu l mannosuodje mij gåbttjå muhtem gålojt.	Jis gåetietjirkemem åtna dan sisnie daamhtaj pråvhka feelemevaarjelimmiem årrodh mij bieliem maaksovistie dåårje.
Oadjodåjmadagá vebbabielen la vil diededibme gåk sujtov oadtjot ålggorijkan.	Försäkringskassan webbesijjesne vielie bïevnesh hoksen bïjre gosse ålkoelaantesne.
Allamáksosuodje	Bijjiemaaksoevaarjelimmie
Allamáksosuodje	Bijjiemaaksoevaarjelimmie
Friddjakårttå gå l jåvsådam alemus märráj	Frijjekåarhtem åådtje gosse rehpiem jaksa
Mierre gávnnu man ednagav hähttu mákset varresvuohta- ja skihpasujtos.	Rehpie gååvnese man jïjnjh daarpesje healsoe- jïh skïemtjehoksen åvteste.
Gåhtjudallá allamáksosuodjen ja l hábbmidum sämmiláhkáj gájkka lánndadikkijn.	Dam gohtje bijjiemaaksoevaarjelimmie jïh lea seammalaakan gaajhkine laantedigkine.
Fámon la aj jus sujtov åhtså ietjá lánndadikken jali dajvan gå gånnå årru.	Dïhte aaj seamma jis hoksem jeatjah laantedigkesne jallh regijovnesne ohtsede enn gusnie årroeminie.
Allamáksosuodje merkaj 12 mano ájgen aktisattjat máksá ienemusát 1 100 kr patiänttamákson.	Bijjiemaaksoevaarjelimmie lea gosse boelhkem, 12 aski mïeresne ektine bijjemes 1 100 kråvnah maaksa skïemtjijemaaksovine.
Riekknigoahtá vuostasj manádimen, juska vil goassa jagen manát.	Voestes mïnnemistie aalka ryöknedh, seamma goss-akt jaepesne dam dorjesåvva.
Gå l máksám 1 100 kråvnå de oadtju friddjakårtåv mij la fámon lågenanguovtemánoájge bátsidusán.	Gåessie 1 100 kråvnah maakseme frijjekåarhtem åådtje maam luhkiegöökte aski-boelhken jåhta.
Gå lågenanguokta máno li gållåm de vat máksegoahtá ietjas manádimis desik la jåvsådam 1 100 kråvnnåj.	Gosse luhkiegöökte askh vaaseme aalka viht maeksedh guesiehtimmiej åvtese goske viht 1 100 kråvnah jaksa.
Allamáksosuodje ij álu gåbtjå	Bijjiemaaksoevaarjelimmesne daamhtaj ij dah lea meatan
mávsojt majt máksá bäjvváj gå l sisitjáledum skihpadåhpåj	dah maaksovh mejtie fïerhten biejjien maaksa gosse skïemtjegåetesne
duodastusá ja varresvuohtaåtsådimijt	tjirkemh jïh healsoegoerehtimmieh
ietjá hieredim sujtov, buojkulvissan mammografiddjakontrållåv	jeatjah åvtelhbodti hokse, vuesiehtimmien gaavhtan mammografijevaaksjome
gålov gáhtom manádibmáj	maaksove jis ij båetieh dongkeme tæjmose
gålov journála moattádussaj	maaksove kopijen åvteste journaleste
dievnastusmávsov, mij váldeduvvá jus máksá kredijtajn jus faktuvrra häjmmaj rájaduvvá.	ekspedisjovnemaaksove, maam vaalta gosse kreditine maaksa jallh åådtje fakturam gåatan seedteme
Bádnesujton ij la álu fámon skihpasujto allamáksosuodje.	Ij baeniehoksem daamhtaj meatan skïemtjehoksen bijjiemaaksoevaarjelimmesne.
Allamáksosuodje gis máhttá fámon årrot badnesujttuj jus la stuorra ja guhkaájggásasj dárbbo persåvnålasj sujtos bäjválasj viessomin.	Mohte baeniehoksem meatan bijjiemaaksoevaarjelimmesne gosse jis åtna stoerre jïh guhkiem daarpoem persovneles hoksese biejjieladtje jieliemisnie.
Allamáksosuodje máhttá aj fámon årrot jus la skibádahka manna bádnesujtto l medisijnalasj dálkudime oassen.	Bijjiemaaksoevaarjelimmesne maahta aaj jis skïemtjelassem åtna gusnie baeniehokse bieliem medisijneles båehtjierdimmesne.
Jus la skibádahka mij buktá lasedum vádáv bádnevahágijda jali jus la vájvve ietjas njálmmerájnasvuodav sujttit de máhttá aj oadtjot bádnesujtov skihpasujttomáksuj mij la allamáksosuojen.	Jis skïemtjelassem åtna man mietie stuerebe vaahra baenieskaarah sjidtieh jallh jis dåeriesmoerem åtna njaelmiehygijenem sujhtedh maahta aaj baeniehoksem åadtjodh skïemtjehoksemaaksoven åasa mij bijjiemaaksoevaarjelimmesne.
Dálkkasijda ma li tjáledum dåktåris, skihpasujtárijs, jali ietjá dåhkkidum bargges sujton de gávnnu allamáksosuodje mij merkaj dárbaj mákset ienemusát 2 200 kråvnå lågenanguovtemánoájggáj.	Daalhkesh mah dåaktere, skïemtjesåjhtere jallh jeatjah barkijh hoksesne lea olkese tjaaleme gååvnese bijjiemaaksoevaarjelimmie maam bijjemes 2 200 kråvnah fïerhten luhkiegöökteaskeboelhkem maaksa.
Dálkastjáladis dálkkasa e gullu dán allamáksosuodjáj.	Daalhkesh reseptem bielelen ij leah dan bijjiemaaksoevaarjelimmien sisnie.
Duodden gávnnu allamáksosuodje skihpamanojda ja teknijkalasj viehkkenävojda ma mierreduvvi lánndadikkijs.	Aaj gååvnese bijjiemaaksoevaarjelimmie skïemtjefeelemi jïh teknihken viehkievearhtaj åvteste maam laantedigkieh sjæjsjalieh.
Merkaj njuolgadusá máhtti målsudit lánndadikkij gaskan.	Dellie kaanne dah njoelkedassh ovmessie laantedigki gaskem jeerehtse.
Mávsodis varresvuohta- ja skihpasujtto	Healsoe- jïh skïemtjehokse mij åesehts
Mávsodis varresvuohta- ja skihpasujtto	Healsoe- jïh skïemtjehokse mij åesehts
Muhtem varresvuohta- ja skihpasujtto máhttá årrot ållu mávsodis muhtem lánndadikkijn.	Naan healsoe- jïh skïemtjehoksh maehtieh åesehts årrodh naan laantedigkine.
Dálkkasij åvdås ma tjáleduvvi dájn sujttomanádimijn gis iesj máksá.	Daalhkesh mah olkese tjaala dennie hoksemïnnemisnie åådtje dej gaavhtan maeksedh.
Manádime iednesujtto- mánásujttoduostudagájn (MVC ja BVC) li mávsodis ålles rijkan.	Mïnnemh ietniehokse- jïh maanahoksedåastoevisnie (MVC jïh BVC) åesehts ellies laantesne.
Skåvllåvarresvuohtasujton ij mávse avtak manádimmávsov ja gabnnjadálkudime ma fáladuvvi danna li mávsodis.	Skuvlehealsoehoksesne ij naan mïnnememaaksovem maeksieh jïh dah vaksinasjovnh mah desnie faala leah åesehts.
Ienemus lánndadikkijn máná ja nuora 20-jahkebäjvváj e avtak mávsov rabás varrresvuohta- ja skihpasujton mávse, buojkulvissan manádimen varresvuohtaguovdátjin ja nuorajduostudagán.	Jeenemes laantedigkine eah maanah jïh noerh 20-jaepiebiejjien raajan maeksieh naan maaksoven rïhpes healsoe- jïh skïemtjehoksesne, vuesiehtimmien gaavhtan mïnnemem hoksejarngesne jïh noeredåastoevisnie.
Sujtto ja dálkkasa majt dárbaj gå dálkuduvvá nåv gåhtjodum almulasjvádálasj dávddaj oadtju Soahpomsuodjelága milta mávsodis.	Hokse jïh daalhkesh mah daarpesje gosse båehtjerde guktie gohtje sïejhmevaarege skïemtjelassem Suetievaarjelimmielaaken mietie dïhte lea åesehts.
Majt máksá ?	Maam åådtje maeksedh ?
(ca.	(ca.
3 sidor)	4 sidor)
Mávsodis varresvuohta- ja skihpasujtto (ca.	Bijjiemaaksoevaarjelimmie (ca.
2 sidor)	2 sidor)
Dåjmadiddje:	2 sidor)
Ingemar Karlsson Gadea, 1177 Vårdguiden	Redaktööre:
Gähttje: Hasse Knutsson, giehtadalle, åssudahka sujttuj ja huksuj, Sveriga komuvna ja lánndadikke, Stockholm	Goerehtæjja: Hasse Knutsson, gïetedæjja, goevtese hokse jïh sååjhtoe, Sveerjen tjïelth jïh Laantedigkieh, Stuehkie
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.	Gaajhkh sisvegh leah aaj gïetedamme, goerehtamme jïh dåhkasjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.