Julevusámegiella / Lulesamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
JulevusámegiellaLulesamiska
ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
PatiänntaláhkaPatientlagen
SkïemtjijelaakePatientlagen
Válljit rabás sujtov ålles rijkan (ca.
Gaahpode hoksem laantesne veeljedh (ca.
2 sidor)
2 sidor)
Ådå medisijnalasj merustallam (ca.
Orre medisijnen vuarjasjimmie (ca.
1 sida)
1 sida)
Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav (ca.
Ovmessie jis remissem daarpesjh (ca.
1 sida)
1 sida)
Jus dån illa dudálasj (ca.
Jis ih madtjeles (ca.
1 sida)
1 sida)
Patiänntaláhka l dagádum dunji gut la patiännta.
Skïemtjijelaake dutnjien gie skïemtjije.
Danna buojkoduvvá dån galga diedov oadtjot duv skibádagá birra ja makkir dálkudime gávnnuji.
Dïhte buerkeste edtjh bïevnesh åadtjodh dov skïemtjelassen bïjre jïh mah båehtjierdimmieh gååvnesieh.
De dån aj máhtá oassálasstet ja mierredit duv sujto birra.
Dellie maahtah meatan årrodh jïh dov hoksem nænnoestidh.
Dån galga aj diedov oadtjot gånnå máhtá válljit sujtov majt dárbaha.
Edtjh aaj åadtjodh daejredh gusnie maahtah dov hoksem veeljedh maam daarpesjh.
Válljit rabás sujtov ålles rijkan (ca.
Gaahpode hoksem laantesne veeljedh (ca.
2 sidor)
2 sidor)
Ådå medisijnalasj merustallam (ca.
Orre medisijnen vuarjasjimmie (ca.
1 sida)
1 sida)
Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav (ca.
Ovmessie jis remissem daarpesjh (ca.
1 sida)
1 sida)
Jus dån illa dudálasj (ca.
Jis ih madtjeles (ca.
1 sida)
1 sida)
Diededibme
Bïevnesh
Diededibme
Bïevnesh
Vájku gut dån la ja makkir vidjura dujna li de sujttobargge galggi vaddet dujni diedojt majt dárbaha.
Seamma gie leah jïh mij våaromem åtnah hoksebarkijh edtjieh dutnjien bïevnesh vedtedh maam daarpesjh.
Merkaj buojkulvissan dån márjju dárbaha dålkåv jali tjálalasj diededimev, dádjadittjat gåktu åtsådibme galggá sjaddat.
Dïhte sæjhta jiehtedh vuesiehtimmien gaavhtan maahtah toelhkem daarpesjidh jallh tjaaleldh bïevnesh, jis galkh guarkedh guktie goerehtimmiem tjïrrehtieh.
Diededibme galggá hiebadum duv vidjurij ja ietjat åvdeldimijda.
Bïevnesh edtjieh dov tsiehkine sjïehtesjamme jïh dov krïbpesjimmine.
Ájnas la vaj galga dádjadit ja oassálasstet duv sujton.
Vihkeles jis edtjh guarkedh jïh bieliem årrodh dov hoksesne.
Dån iesj vállji man aktijvalasj dån sidá årrot, valla dujna l agev máhttelisvuohta javllat majt sidá.
Jïjtje veeljh man aktijve sïjhth årrodh, mohte eejnegen nuepiem åtnah jiehtedh maam sïjhth.
Gå dåbdå dån dádjada makkir alternatijva ja máhttelisvuoda li dujna de máhtá miededit, jali juogaláhkáj javllat gåktu sidá.
Gåessie damth dah alternatijvh jïh nuepieh guarkah maahtah dïsse såemies vuekine jååhkesjidh.
Dån máhtá aj válljit vuornnot sujttuj mij fáladuvvá.
Maahtah aaj veeljedh nyöjhkedh hoksese mah dutnjien faalesåvva.
Vájku la aj miededam muhtem sujtuj de máhtá rievddadit.
Jïlhts leah hoksese jååhkesjamme maahtah jeatjahtehtedh.
Mánán aj galggá årrot máhttelisvuohta ietjas vuojnov javllat.
Maanah edtjieh aaj nuepiem utnedh jiehtedh maam mielieh.
Jus mánná l unnagasj de máhttá dagáduvvat aktan máná sujttoaddnijn, valla dadi vuorrasap mánna l dadi ájnasabbo l sån oadtju oassálasstet ietjas sujton.
Jis onne maana dellie åeliejgujmie, men jis båarasåbpoe dellie vihkeles dïhte åådtje sov hoksesne meatan årrodh.
Vaj máhtá aktijvalasj årrot sujton ja mierredit la ájnas mánná aj dádjat diededimev.
Jis edtja hoksesne meatan årrodh jïh moenedh vihkeles maana aaj bïevnesidie guarkoe.
Majt máhttá diededibme sisanedit ?
Man bïjre dah bïevnesh ?
Dån galga oadtjot diededimev birra
Edtjh bïevnesh dan bïjre åadtjodh
duv varresvuohtavijor
dov healsoetsiehkie
makkir barggovuoge gávnnuji åtsådibmáj, sujttuj ja dálkudibmáj makkir viehkkenävo gávnnuji
mah vuekieh gååvnesieh goerehtæmman, hoksese jïh båehtjierdæmman
goassa máhtá vuorddet sujtov oadtjot
gåessie hoksem åadtjoeh
majt dálkudibme ja sujtto vuordeduvvá båhtusin
mestie båehtjierdimmeste jïh hokseste båata
makkir vádá ådå skibádagájda ja tjuovvobájnatjimijda gávnnuji
mah komplikasjovnh maehtieh gååvnesidh
gåktu maŋŋelsujtto, majt márjju dárbaha, sjaddá
guktie hokse dan mænngan sjædta, jis dam daarpesjh
makkir barggovuoge gávnnuji hierdittjat skibádagáv jali vahágav
mah vuekieh gååvnesieh åvtelhbodti skïemtjelassem jallh skaaram heerredidh
máhttelisvuoda Oadjodåjmadagán oadtjot ienep diededimev sujtov åhtsåt EES-rijkan jali Schweizan.
nuepieh Försäkringskassesne åådtje jienebh daejredh hoksem ohtsedidh EES-laantine jallh Schweizesne.
Muhttijn márjju duv lagámusá dárbahi diededimev oadtjot duv sujto birra.
Muvhten aejkien dov lïhkemes daarpesjieh bïevnesh åadtjodh dov hoksen bïjre.
Sekretessa diehti lagámusá val máhtti diededuvvat jus iesj oassálastá manádimen jali l miededam.
Sekretessen gaavhtan maehtieh dov lïhkemes barre bïevnesh åadtjodh jis datne meatan jallh dam luhpiedamme.
Hähkka vidjurijn, jus dån buojkulvissan la jámálguvvam ja ij máhte miededit, de huoman sujtov oattjo jus duv hägga l nihtedum.
Akute tsiehkine, vuesiehtimmien gaavhtan jis ih vuerkesne, læjhkan hoksem åadtjoeh jis dov jielemem vaahresne.
Válljit rabás sujtov ålles rijkan
Gaahpode hoksem laantesne veeljedh
Válljit rabás sujtov ålles rijkan
Gaahpode hoksem laantesne veeljedh
Dån galga oadtjot diededimev birra makkir sujtov duv lánndadigge máhttá fállat ja jus dån máhtá sujtov oadtjot ietja lánndadikken.
Edtjh bïevnesh åadtjodh mah hoksh dov laantedigkie maahta faalehtidh jïh jis maahtah hoksem jeatja laantedigkesne åadtjodh.
Valla máhtá aj válljit rábássujtov akta gånnå Svierigin.
Men maahtah aaj gaahpodehoksem veeljedh seamma saaht Sveerjesne.
Merkaj dån máhtá válljit sujttoguovdátjav jali rabás spesialisstaduostudagáv manádibmáj jali åtsådibmáj.
Dïhte sæjhta jiehtedh maahtah hoksejarngem veeljedh jallh gaahpode sjïerehoksedåastovem guessedh jallh desnie goerehtidh.
Buojkulvis rabás spesialisstasujttuj la gråstarratjuollama.
Vuesiehtimmieh gaahpode sjïerehoksh leah tjelmieoperasjovnh.
Ij la ájnas jus sujttovadde l almulasj jali priváhtta gå sujtto l lánndadikkes biednigahtedum.
Seamma saaht jis hoksevedtije byjjes jallh private jis laantedigkie dam maaksa.
Válljit sujttoguovdátji gullut muhttijn gåhtjoduvvá tjáledibmen.
Veeljedh hoksejarngem govlesåvva muvhtene læstome gohtje.
Valla dujna l agev máhttelisvuohta mannat akta makkir sujttoguovdátji sidá ålles Svierigin.
Dov eejnegen nuepie hoksejarngem veeljedh abpe Sveerjesne.
Sujttoguovdátjin máhtá aj válljit stuoves dåktåraktavuodav.
Hoksejarngesne maahtah aaj tjirkes dåakterem veeljedh.
Dån máhtá aj válljit aleprabássujtov dajvakskihpadåben ietjá lánndadikken, buojkulvissan bårredávda gehtjadibme.
Maahtah aaj jïllespesialisereme gaahpodehoksem regijovneskïemtjegåetesne jeatja laantedigkesne, vuesiehtimmien gaavhtan cancerebåehtjierdæmman mænngan.
Duv medisijnalasj dárbo mierredi
Dov medisijnen daarpoeh nænnoestieh
Gå sujtov åtså ietjá lánndadikken de duv medisijnalasj dárbo mierredi goassa sujtov oattjo.
Gåessie hoksem jeatja laantedigkesne ohtsedh dov medisijnen daarpoeh mah nænnoestieh gåessie hoksem åadtjoeh.
Duv medisijnalasj dárbo dåktåris merustaláduvvi.
Dov medisijnen daarpoeh dåaktere vuarjesje.
Dån galgá oadtjot rabássujtov sämmi vidjurijda gå gájka gudi li álmmuktjáledum dan lánndadikken.
Maahtah gaahpodehoksem åadtjoeh seamma tsiehkine goh gaajhkh gïeh leah dennie laantedigkesne tjaalasovveme.
Merkaj buojkulvissan dån mávsá sämmi madev patiänntamákson gå gájkka iehtjáda gudi rabássujtov åhtsi.
Dïhte sæjhta jiehtedh vuesiehtimmien gaavhtan datne seamma skïemtjijeåasam maaksah goh gaajhkh dah jeatjah gïeh gaahpodehoksem ohtsedieh.
Dån hähttu iesj räjsojt ja viessomav mákset gå vállji sujtov ietjá lánndadikken.
Åadtjoeh dov feelemh jïh orremem jïjtje maeksedh jis hoksem veeljh jeatja laantedigkesne
Dån, gut boadá ietjá lánndadikkes, ij sujttogarantiddjas gåbtjåduvá lánndadikken majt vállji.
Datne, gie båata jeatja laantedigkeste, ih leah meatan hoksegarantijesne dennie laantedigkesne maam veeljh.
Ådå medisijnalasj merustallam
Orre medisijnen vuarjasjimmie
Ådå medisijnalasj merustallam
Orre medisijnen vuarjasjimmie
Jus dujna l hägganihtte jali sierraláhkáj tjavgga skibádahka jali vahák ja galga gássjelis medisijnalasj märrádusájt mierredit de máhtá rávkkat ådå medisijnalasj merustallamav oadtjot.
Jis dov jielemeaajhteme jallh sjïere skïemtjelasse jallh skaara jïh tjoerh geerve medisijnen gyhtjelassh nænnoestidh maahtah orre medisijnen vuarjasjimmiem krïevedh.
Dav oattjo ietjá dåktåris gå iemelágasj dåktåris, juogo de duv häjmmalánndadikken jali ietjá lánndadikken.
Dam jeatja dåaktaristie åadtjodh enn dïhte gie joe åtnah, dov hïejmelaantedigkesne jallh jeatjah laantedigkesne.
Duv häjmmalánndadigge máksá gålojt ådå medisijnalasj merustallama åvdås.
Doh hïejmelaantedigkie orre medisijnen vuarjasjimmien åvteste maaksa.
Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav
Ovmessie jis remissem daarpesjh
Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav
Ovmessie jis remissem daarpesjh
Jus remissa rávkaduvvá rabás spesialisstasujttuj duv häjmmalánndadikken jali dan lánndadikken gånnå sujtov åtså de hähttu remissav adnet duv sujttoguovdátjis.
Jis remissekrïeveme gååvnese gaahpode spesialistehoksese dov hïejmelaantedigkesne jallh dennie laantedigkesne gusnie hoksem ohtsedidh dellie tjoerh remissem dov hoksejarngeste utnedh.
Jus dån illa dudálasj
Jis ih madtjeles
Jus dån illa dudálasj
Jis ih madtjeles
Juohkka lánndadikken gávnnu patiänntasiebrreráde mij galggá duv viehkedit jus dån ij dåbdå oasálasjvuodav duv sujton jali ietjáláhkáj illa sujtujn dudálasj.
Fïerhtine laantedigkine skïemtjijemoenehtse gååvnese mij edtja datnem viehkiehtidh jis ih damth dov hoksesne meatan jallh jeatjah vuekine ih hoksine madtjeles.
Patiänntasiebrreráde máhttá buojkulvissan duv viehkedit sahkadit åvdåsvásste sujttobargij ja diededimev oadtjot gåktu máhtá diededit majt la vásedam.
Skïemtjijemoenehtse maahta vuesiehtimmien gaavhtan datnem viehkiehtidh dïedtije hoksebarkijh govlesadtedh jïh beavna guktie maahtah reektedh maam dååjreme.
Válljit rabás sujtov ålles rijkan (ca.
Gaahpode hoksem laantesne veeljedh (ca.
2 sidor)
2 sidor)
Ådå medisijnalasj merustallam (ca.
Orre medisijnen vuarjasjimmie (ca.
1 sida)
1 sida)
Máhttá årrot umassláhkáj jus dån dárbaha remissav (ca.
Ovmessie jis remissem daarpesjh (ca.
1 sida)
1 sida)
Jus dån illa dudálasj (ca.
Jis ih madtjeles (ca.
1 sida)
1 sida)
Tjálle ja dåjmadiddje: Ingemar Karlsson Gadea, 1177 Vårdguiden
Tjaelije jïh redaktööre: Ingemar Karlsson Gadea, 1177 Vårdguiden
Gähttje: Hasse Knutsson, giehtadalle, sujtto ja hukso åssudahka, Sveriges Kommuner och Landsting
Goerehtæjja: Hasse Knutsson, gïetedæjja, hokse jïh såjhtoen suerkie, Sveriges Kommuner och Landsting
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.
Gaajhkh sisvegh lea goerehtamme jïh dåhkasjahteme 1177 Vårdguiden redaksjovneste.