Julevusámegiella / Lulesamiska
Åarjelsaemiengiele / Sydsamiska
JulevusámegiellaLulesamiska
ÅarjelsaemiengieleSydsamiska
DålkkådievnastusTolktjänst
ToelhkestimmiedïenesjeTolktjänst
Diededibme
Bïevnesh
Diededibme
Bïevnesh
Dålkkum ietjá gielajda
Jeatjah gïelide toelhkestidh
Varresvuohta- ja skihpasujttobargge li välggogisá diedojt vaddet ma li aktugattjaj hiebadum.
Healsoe- jïh skïemtjehoksebarkiji skåaltoe bïevnesh vedtieh mij lea individuellen sjiehtedamme.
Bargge galggi vieledit iehtjádij siegen makkir kultuvralasj ja gielak duogásj la ulmutjin.
Barkijh edtjieh krööhkedh gaskem jeatjebem mij kulturellen jïh gïeleldh våaromem åtna.
Merkaj bargge, jus la dárbulasj, galggi diededahttijn dålkåv adnet.
Dïhte sæjhta jiehtedh barkijh, jis daarpesje, edtjieh toelhkem utnedh gosse bievnieh.
Máhttelis la iesj dålkåv rávkkat jus ij aktak gatjáda jus dakkirav dárbaj.
Maahta jïjtje krïevedh toelhkem åadtjodh, jis ij naan gihtjieh jis dam daarpesje.
De aktavuodav válldá kommuvnajn, mij åvdåsvásstádusáv válldá sisijåhttedålkåjs.
Dellie tjïeltem beavna, man dïedtem tjaangedæjjatoelhki åvteste åtna.
Sisijåhttijn gudi dárbahi dålkåv gå aktavuodav válldi varresvuohta- ja skihpasujtujn li álu lagámusá ja rádna gudi máhtti viehkedit dålkkut.
Tjaangedæjjah gïeh toelhkem daarpesjieh gosse healsoe- jïh skïemtjehoksem gaskesadtedh daamhtaj lea fuelhkieh jïh voelph gïeh maehtieh viehkine årrodh.
Vájku l lagámusdålkkå de májnoduvvá huoman virgálasj dålkkå lánndadikke jali kommuvna dåjmadime baktu.
Bene jïlhts gååvnese dam maam gohtje fuelhkietoelhkem buerebe jis offisiellen toelhkem laantedigkien jallh tjïelten tjïrrh nåhtadidh.
Kultuvralasj ärádusá ja ärádusá vuojnojn ulmutjij gaskan umasslágásj rijkajs dahki vaj muhtem dilijn márjju l buorre muhtem tjanágahtes ulmutjijn gut viehket dålkkut.
Kulturellen joekehts jïh joekehts vierhtieh persovni gaskem ovmessie laantijste dorje naan tsiehkine hijven åtna naan gie neutraleles gie maahta viehkine toelhkestidh.
Gejna aktavuodav válldá ?
Gusnie gaskeladtja ?
Máhttá kommuvna telefåvnnåguovdátjijn viehkev oattjotjit gejna ságastit.
Maahta tjïelten telefovnevïekselem bievnedh mij maahta vijriebasse saehtedh.
Dålkkåguovdásj
Toelhkestimmiejarnge
Måttijn lánndadikkijn / dajvajn la dålkkåguovdásj gå muhtema åvdåsvásstádusáv adni dievnastusájt gaskostit.
Jeenjemes laantedigkie / regijovnh toelhkejarngem utnieh mearan naan dïenesjh utnieh mejtie maehtieh bievnedh.
Dålkkåguovdátjin barggi sierraåhpadum dålkå:
Toelhkejarngesne berkieh sjïereööhpehtamme toelhkide:
Siejvvemgielladålkå mánnávuohtabieljedimijda, dat javllá ulmutja gudi li bieljedime riegádimrájes jali li bieljeduvvam árra álldarin ja gejn la siejvvemgiella vuostasj giellan.
Væhtatoelhkh dejtie bieljehts maanabaeleste, dïhte sæjhta jiehtedh almetjh gïeh bieljehts reakasovveme jallh dam dasseme gosse maana jïh væhtagïelem utnieh voestesgïeline.
Dålkå ållessjattukbieljedimijda, dat javllá ulmutja gudi li bieljeduvvam ållessjattugin ja gejn la dárogiella vuostasj giellan (álu tjállemdålkkum) valla aj siejvvemgiella doarjjan (TSS) ja njálmmelábudimij gå ságas.
Geervebieljehtstoelhkh geervebieljehtsidie, dïhte sæjhta jiehtedh persovnh gïeh bieljehts sjïdteme gosse geerve jïh giej sveerjengïele voestesgïeline (daamhtaj tjaelemetoelhkestimmie) mohte aaj væhtah dåarjojne (TSS) jïh lohkeme.
Dålka bielljetjalmedimulmutjijda jali sieldes nievres tjalmme- ja bielljevigák ulmutjijda.
Bieljehts-tjelmehtstoelhkh bieljehts-tjelmehtsidie jallh dejtie mahte bieljehts jallh tjelmehts persovnidie.
Dålkå dahki vaj la máhttelis gullijda ja bieljedimijda / bielljevigákulmutjijda guládallat.
Toelhkh darjoeh guktie govlijes almetjh jïh bieljehts / mahte bieljehts maehtieh gaskesadtedh.
Dålkkådievnastus la mávsodak ja máhttelis la dålkåv diŋŋgot lánndadikke dålkkåguovdátja baktu gájkka dilijn manna adná dav dárbaj.
Toelhkedïenesje namhtah jïh maahta toelhkem dongkedh laantedigkien toelhkejarngen tjïrrh gaajhkh tsiehkine gosse veanhta dam daarpesjidh.
Fámon la goappátjagá mánnávuohtabieljedimijda, bielljevigákulmutjijda, ållessjattukbieljedimijda, bielljetjalmedimijda ja gullijda.
Dam dejtie dovne bieljehts maanabaeleste, mahte bieljehts, geervebieljehts, bieljehts-tjelmehts jïh govlijes.
Gejna aktavuodav válldá ?
Gusnie gaskeladtja ?
Dålkkådárbon la máhttelis aktavuodav válldet ietjas lánndadikke dålkkåguovdátjijn.
Jis toelhkem daarpesje maahta jïjtse laantedigkien toelhkejarngem bievnedh.
Láhkaásadibme
Laaken mietie
Varresvuohta- ja skihpasujttoláhka, SFS 1982:763.
Hälso- och sjukvårdslagen / Healsoe- jïh skïemtjehokselaake, SFS., 1982:763
Hålladievnastus / Taltjänst
Soptsesedïenesje
Hålladievnastus la mávsodak dievnastus jus ulmutjin la jiedna-, hålla- jali giellagássjelisvuoda.
Soptsesedïenesje lea namhtah dïenesje jis gïele-, soptsese- jallh gïeledåeriesmoerem åtna.
Hålladievnastusán barggi hålladievnastusdålkå.
Soptsesedïenesjisnie soptsesedïenesjetoelhkestæjjah berkieh.
Hålladievnastus gávnnu dálla lågen lánndadikken.
Soptsesedïenesje daelie gååvnese luhkie laantedigkine.
Danna l máhttelis viehkev oadtjot tjuovvo dievnastusáj:
Desnie maahta dej dïenesjigujmie viehkiem åadtjodh:
Hålladoarjja, mij merkaj hålladievnastusdålkå doajmmi persåvnålasj guládallamdoarjjan aktavuodajn ma dåbdduji juorren ja vájve.
Soptesedåarjoe, mij lea soptsesedïenesjetoelhkestæjjah lea persovneles gaskesadtemedåarjoe bïeljelimmine mah ovvihties jïh gïerve damtedh.
Gärddodi ja / jali tjielggiji hålav jali guládallamvuogev.
Dah jiehtieh baakoeh ikth vielie jïh / jallh tjïelkesieh soptsesem jallh vuekiem guktie gaskesadta.
Telefåvnnådoarjja, mij merkaj viehkev oadtju riŋŋgit gålmåoasákságastallamav manna hålladievnastusdålkkå álgat ja dárbon tjielggi ja gádot boasto dádjadusáv, valla ietján la sjávot.
Telefovnedåarjoe, mij lea viehkiem åådtje golmepaartesoptsestimmieh ringkedh gusnie soptsesedïenesjetoelhke aalka jïh jis daerpies tjïelkese jïh bïhkede men dan mænngan barre duekesne gååvnese.
Låhkåm- ja tjállemdoarjja, mij merkaj viehkev oadtju låhkåt ja / jali tjállet brevav ja tjállagijt, tjálálvisájt tjállet tjåhkanimijn ja nåv vil.
Lohkeme- jïh tjaelemedåarjoe, mij lea viehkiem åådtje prieviem jïh tjaalegh lohkedh jïh / jallh tjaeledh, våålese tjaala tjåanghkosne jïh jienebe.
Gejna aktavuodav válldá ?
Gusnie gaskeladtja ?
Lánndadikke telefåvnnåguovdásj diehtá jus gávnnu Hålladievnastus / Taltjänst ietjas lánndadikken jali ij.
Laantedigkien telefovnevieksele daajra jis gååvnese Soptsesedïenesje laantedigkesne jallh ij.
Teletal vidnudahka
Telesoptsese
Teletal l mávsodak ja rijkkagåbttje dievnastus jus ulmutjin li jiedna-, hålla- jali giellagássjelisvuoda.
Telesoptsese lea namhtah jïh abpe rïjhkesne dïenesje jis gïele-, soptsese- jallh gïeledåeriesmoerem åtna.
Teletal vidnudagán barggi ságastallamdålkå ja dålkkuji val dárruj.
Telesoptsesisnie soptsestimmietoelhkh berkieh jïh dah ajve sveerjen gïeline toelhkestidh.
Máhttelis la danna viehkev oadtjot tjuovvo dievnastusáj:
Desnie maahta dej dïenesjigujmie viehkiem åadtjodh:
Teletaldålkå gudi dålkkuji gássjelis bágojt ja moallánagájt jus la gássjelisvuohta gullat jali dádjadit mij håladuvvá.
Teletoelhkh gïeh gïerve baakoeh jïh jiehtesh toelhkestieh jis dåeriesmoerem åtna govledh jallh guarkedh maam jeahta.
Dålkkå tjielggi aktijvuodajt jus dav dárbaj.
Toelhke aath bïhkede guktie dah leah jis dam daarpesje.
Máhtti aj viehkedit telefåvnnåguovdátjij baktu skuolkkatt.
Dah aaj maehtieh viehkiehtidh telefovneviekseli tjïrrh ringkedh.
Teletal oassálasstá doarjjan ålles ságastallamin.
Telesoptsese lea meatan dåarjojne abpe soptsesesne.
Máhtti tjállet mij javladuvvá ja l máhttelis oadtjot dajt häjmmaj rájadum.
Dah maehtieh tjaeledh maam jiehtesåvva jïh dam hïejmese seedtedh.
Gejna aktavuodav válldá ?
Gusnie gaskeladtja ?
Skuolkká ietjas iemelágásj telefåvnåjn, häjmma- jali mobijllatelefåvnåjn telefåvnnånummarav 020-22 11 44.
Ringkie sïejhme telefovnine, tjirkes jallh mobijle, telefovnenummerem 020-22 11 44.
Ságastimdålkkå Teletal vidnudagán vásstet ja aktan gárvet ságastallamav.
Soptsestimmietoelhke Telesoptsesinie vaestede jïh ektine soptsesem ryöjredidh.
Dålkkå skuolkká gesi sihtá skuolkkat ja oassálasstá doarjjan ságastallamin.
Toelhke ringkie dïsse maam sæjhta ringkedh jïh meatan dåarjojne orre.
Gå ságastallam la hiejtedum de goalmát ulmusj guodá ságastallamav ja de dålkåjn ságas ságastime birra.
Gosse soptsesem galhkeme dellie gåalmede persovnem soptsesem laehpedh jïh toelhkine soptsesen bïjre soptseste.
Dåjmadiddje:
Redaktööre:
Gähttje: Täksta l gehtjadum aktan Hjälpmedelsinstitutet / Viehkkenävvoinstituhtajn.
Goerehtæjja: Tekstem goerehte Hjälpmedelsinstituhten ektesne.
Täksta l vuododum katalogaj " Vägar till hjälpmedel och samhällsstöd för personer med funktionshinder " Viehkkenävvosinstituhtas.
Teksten våarome tjaalege " Vägar till hjälpmedel och samhällsstöd för personer med funktionshinder " Hjälpmedelsinstituhteste.
Kataloga gávnnu Hjälpmedelsinstitutet / Viehkkenävvoinstituhta vebbabielen pdf-fijllan.
Katalogen finns på Hjälpmedelsinstitutets webbesijjesne pdf-fijline.
Gájkka sisadno l aj giehtadaládum, gehtjadum ja dåhkkidum redaksjåvnås ja redaksjåvnnårádes 1177 Vårdguiden.
Gaajhkh sisvegisnie lea barkeme, goerehtamme jïh dååhkesjahteme redaksjovneste jïh redaksjovneraereste 1177 Vårdguiden.